© EeeOoo
Sõjasündmused
1941-1944
1.
Kuidas said vahepealsetest liitlastest Saksamaast ja NSV Liidust vaenlased?
MRB-ga
lubasid Saksamaa ja NSV Liit teineteist mitte rünnata. NSV Liit
plaanis ära oodata, mil Saksamaa ja Suurbritannia on omavahelistes
lahingutes üksteist nõrgestanud ning siis astuda Saksamaa vastu.
Kui Nõukogude Liit okupeeris 1940. a kevadsuvel Bukoviina ( paarisaja km kaugusel Saksamaa naftavarudest), avas see Saksamaa silmad. Selle
tulemusena hakkas Saksamaa kavandama sõda Nõukogude Liidu vastu.
1940.
a lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSV Liidu vastu, mille
eesmärgiks oli Punaarmee piiramine ja purustamine. 1941.
a suveks oli Punaarmee koondunud riigi läänepiirile suured jõud,
et õhurünnakute saatel Saksa väed sisse piirata ja purustada. 22.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-03-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
111 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
EeeOoo
Õppematerjali autor
--1.Kuidas vabanes Saksamaa Versaille´i rahulepingust ? Pärast Esimest Maailmasõda oli inimesed hirmunud ja lootsid, et mitte midagi sellist kunagi enam ei juhtuks. Esimene Maailmasõda lõppes Versailles' rahulepinguga, millega määrati sõja kaotajale, Saksamaale, karmid tingimused. ( Saksamaa territooriumi loovutamine umbes kaheksandiku võrra,sõjaväe vähendamine,keelati lennuväe ja allvelaevade omamine,laevastikke piirati,reparatsiooni maksud võitjariikidele ). Saksamaa jaoks oli olukord täiesti lootusetu ning samm haaval viidi Saksamaa uue sõjani, selleks, et päästa riik Versailles' rahulepingu tingimustest. Esimene Saksamaa samm Teise Maailmasõtta toimus 16. aprillil 1922. aastal, Itaalias Genova eeslinnas Rapollos, kus Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariik sõlmisid Versaille's süsteemi vastase koostöölepingu. Sellega alustas Saksamaa on sõjatööstuse arengut ja hakkas looma uut armeed. Selline toiming andis juba aimduse, et Saksamaa tahtis vabaneda rahulep
SÕJASÜNDMUSED 1941 - 1945 SISUKORD 1. SÕDA SAKSAMAA JA NSV LIIDU VAHEL Teise maailmasõja algul tegutsesid Saksamaa ja NSV Liit üksmeeles, kuid peagi tekkisid nende vahele lahkhelid. 1940. aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSV Liidu vastu ja andis selle nime plaan Barbarossa. Plaani kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee üksused kohe sõja algul sisse piirama ja purustama, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. Sõjaks Saksamaaga valmistus ka NSV Liit. NSV Liidu sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt: tugevate õhurünnakute saatl tuli Saksa väed kohe algul sisse piirata ning hävitada. Stalin alahindas Hitlerit, ta ei kuulanud hoiatusi Saksamaa eelseisvast rünnakust ega andnud käsku selle tõrjumiseks. Sakslaste hoop tabas Punaarmeed ootamatult. 22. juunil 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks väegrupiks. Väegrupp Nord pidi liikuma üle Baltikumi Leningradi, väegrupp Mitte piirama sisse ning puru
Teine MS II Maailmasõja põhjused ·poliitilised ·majanduslikud ·ideoloogilised 1)Rahulolematus Versaille rahulepinguga (Saksamaa rahulolematus) Rahvasteliit ei tulnud toime rahu tagamisega (sõjaliste tülide lahendamine) Lääneriikide lepituspoliitika Saksamaa suhtes NSV Liidu plaan laiendada kommunismivõimu 2)Saksamaa vajadus kolooniate järele, tooraine ja turu allikad Saksamaa vajadus sõjatööstuse arenguks NSVL soov tugevdada sõjaväge materiaalselt 3)Saksa rahva vajadus eluruumi järele NSVL kommunistliku idee laiendamine läänes * Saksamaa põhistrateegia: Saksamaa püüdis kõigepealt purustada lääneriigid, et kindlustada oma tööstuspiirkondi, enne kui asuda täitma peaülesannet: vallutada Ida-Euroopa ja purustada Venemaa. Saksamaa sammud II MS valla päästmiseks 1.1935 a. - Saksamaa tühistas ühepoolselt Versaille lepingu (kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku
Baasideajastu Eestis 1939-1940: 1939 septembri teisel poolel NSVL MRP-d ellu viima ka Balti riikides. Eestile esitati 24.septembril nõue sõlmida vastastikuseabistamise pakt ning luua Eestisse NSVL sõjaväebaasid, tagamaks Eesti julgeolekut alanud Teises maailmasõjas. Keeldumise korral ähvardati sõjaga. 28.septembril 1939 sõlmiti Eesti ja NSV Liidu vahel vastastikuse abistamise pakt (nn baaside leping), millega Eesti loovutas Lääne-Eestis ja saartel maid nõukogude sõjaväebaaside loomiseks (25 tuhat punaarmeelast). Mõlemad riigid lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud liitudest ning anda sõjalist abi kallaletungi korral. Kasvasid majandusraskused. Vähenesid kontaktid lääneriikidega. Tihenes koostöö Läti ja Leeduga. Tihenesid Eesti välispoliitilised kontaktid Moskvaga. Eesti okupeerimine ja annekteerimine 1940 14.juunil 1940 alustasid NSVL väed agressiooni Eesti vastu: blokeeriti sadamad, seati lahinguvalmis baasides asuvad väed ning toodi Eestisse täiendavad n?
Hitler pidi tulema Mussoliinile vastu ja saatis Itaalia kaitseks Aafrikasse Aafrika korpuse, eesotsas E.Rommel ( Kõrberebane)- suruti Inglise üksused tagasi. Briti peamine tugipunkti Aafrikas, Egiptus, sattus ohtlikku olukorda. Sõda merel ja õhus Inglismaa suutis siiski peale jääda, sest esiteks suutsid nad ehitada kaubalaevu kiiremini kui sakslased neid hävitada. Teiseks võimaldas sakslaste salakoodi Enigma murdmine. SÕJASÜNDMUSED 1941-1944 Õ.lk.136-144 Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine Kuigi Saksamaa ja NSV Liit tegutsesid algul üksmeeles,kuid peagi oli nende vahe lahkhelid. 1940. aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSV Liidu vastu ja andis sellele nimeks Barborossa, mille kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee üksused kohe sõja algul sisse piirama ning purustama,laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. Sõjaks Saksamaaga valmistus ka NSV Liit, nende plaan oli Barborossa peegelpilt, tugevate õhurünnakute
See sundis Stalinit Soome vallutamise kavast loobuma. 12.03.1940 sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli loovutada Karjala kuid isesisvus jäi püsima. Balti riigid ja NSVL 1940 juunis esitas NSVL ulitmaatumi Leedule, Lätile ja Eestile nõudes luba Punaarmee täiendavate punaväelaste sisselaskmist ning Nõukogude-meelse valitsuse loomist. Balt riigid nõustusid. Alates 17.juuni.1940 Balti riigid täielikult okupeeritud. Sõjasündmused 1941-1944 Saksamaa ja NSVL suhete halvenemine 1940 lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSVL vastu ja andis sellele nimeks Barbarossa. Plaani kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee üksused kohe algul sisse piirama, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. Sõjaks valmistus ka NSVL. NSVL sõjaplaan oli kui Barbarossa peegelpilt. Stalin alahindas Hitlerit. Seetõttu tabas sakslaste hoop Punaarmeed ootamatult. 22.juuni 1941 ületasid Saksa väed NSVL piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks
.......................................................................... 5 3.3 Soome Talvesõda.......................................................................................................................... 5 3.4 Balti riigid ja NSV Liit 1939 1940............................................................................................. 5 3.5 Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine............................................................................... 5 4. Sõjasündmused 1941 - 1944............................................................................................................... 5 4.1 Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine................................................................................ 5 4.2 Sõjategevuse algus Saksamaa ja NSV Liidu vahel....................................................................... 5 4.3 Jaapani sõttaastumine........................................................................................
MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL · Pinged säilivad · Ainsaks võitjaks USA · Kõige suurem pettumus aga Saksamaal · Ungari polnud ka tingimustega rahul · Kaotajaks pidas ennast ka Venemaa · 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles süsteemi vastase koostöölepingu · Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolel võidelnud riikidest kõige vähem rahul tulemustega SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS · Majandus ei elavnenud · Kasvas tööpuudus · Saksamaal olid kõige keerulisemad majandusprobleemid (reparatsioonide maks) · Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükiti · Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE. KOMINTERN · 1919. aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Inernatsionaal e Komintern · Komintern kuulutas välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaai
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid