Diktatuur venemaal, saksamaal ja itaalias (7)

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Diktatuurid. Saksamaa, NSV Liit ja Itaalia

Diktatuurid. Saksamaa, NSV Liit ja Itaalia 1. Diktatuuride teket soodustavad asjaolud. Diktatuuride võimule pääsemist soodustasid järgnevad punktid : a) Ülemaailmne majanduskriis 1929. ­ 1933 , milles rahvas süüdistas demokraatlikke valitsusi. b) Ilmnes Pariisi rahukonverentsil sõlmitud lepingute ebaõiglus, sest lepingutega kehtestatud riigipiirid ei arvestanud erinevate rahvaste ja kaotajate huve. Rahvas soovis võimule isikut, kes ebaõigluse likvideeriks. c) Demokraatlikes riikides käis parteide vahel pidev võimuvõitlus, mis vihastas rahvast. d) Diktatuuri pooldajad lubasid rahvale kõikvõimalikke hüvesid. Venemaal ja Itaalias oli diktatuur kehtestatud juba varem

Ajalugu

4

pdf

Diktatuurid teise maailmasõja ajal (Saksamaa, Venemaa, Itaalia)

II maailmasõja ajal kerkis Euroopas esile 3 diktatuuri - Itaalia, Saksamaa ja NSVL. Mussolini juhitud Itaaliat, Hitleri juhitud Saksamaad ning Stalini juhitud Nõukogude Liitu on läbi ajaloo võrreldud ning kohati ka samastatud. Millised on nende riikide erinevused ja sarnasused antud perioodil? II maailmasõja ajal olid Saksamaal ja Itaalias võimul fašistid, Venemaal haarasid võimu enda kätte kommunistid. Natsionaalsotsialism ehk fašism tähtsustas rahvuse ühtsust. Hitleri eesmärgiks oli luua suurriik, mille kõik inimesed on puhtast ehk aaria rassist. Nulltolerantsiga suhtuti teisest rahvusest inimestesse ning rahvuse reeturitesse. Eriti levinud oli antisemitism. Nõukogude Liitu juhtis aga

Ajalugu

2

doc

Arutlus "Diktatuurid Saksamaal ja NSVL-s"

Diktatuurid Saksamaal ja NSVL-s I MS pani aluse diktatuuride tekkele Euroopas. Sõjale järgnenud kriis nii majanduses kui ka sisepoliitikas, muutsid rahva rahulolematuks. See andis aga tõuke äärmuslikele liikumistele. Maailmasõjast kurnatud Venemaal tõstsid pead kommunistid, kes eesotsas Leniniga 1917a. relvastatud riigipöörde tagajärjel võimul said. Juba 1918a. kehtestasid nad üheparteisüsteemi. Saksamaal hakkas diktatuur kujunema 1923.a, mil Natsionaalsotsialistlik

Ajalugu

11

doc

Ajalugu §11-14

Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand-Kellogi pakt, patsifism Pariisi rahukonverents 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa

Ajalugu

43

docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast

Ajalugu

27

doc

Ajalugu (Maailm 20-nda sajandi alguses)

valitsusele toetajaid võita ja hakkas ellu viima agraarümberkorraldusi. Vastuolud suurriikide vahel. Suurbritannia oli maailma juhtiv suurriik ja võimsaima laevastiku omanik. Kujunes Suurbritannia-Prantsuse-Vene sõjalispoliitiline liit Antant. Saksamaa välispoliitikas oli kesksel kohal võistlus Suurbritanniaga liidrirolli pärast maailmas ja vastuolu Prantsusmaaga. Loodi Saksamaa-Austria-Ungari ja Itaalia sõjalispoliitiline liit. Esimene Maailmasõda Esimese maailmasõja põhjused: · Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi kuuluvuse pärast · Venemaa ja Austria-Ungari konkurents Balkani poolsaarel · Kolooniate ümberjagamine · Suurriikide liidusuhete mehhanism · Võidurelvastumine ja soov rakendada oma sõjaplaane · Imperialism (soov impeeriumeid luua) · Riikide inimrühmade ja üksikisikute ambitsioonid · Hirm kaotada oma liitlasi Peamine põhjus oli Suurbritannia ja Saksamaa konkurents

Ajalugu

7

docx

Majandus demokraatia ja diktatuur kahe maailmasõja vahel

pretsedent oli loodud. Inglismaa poliitiline seisund stabiilne, mis võimaldas toime tulla ülemaailmse majanduskriisi mõjudega edukamalt kui teistes riikides. Inglismaa väljus majanduskriisist kiiremini võrreldes teiste riikidega, mis aitas tugevdada nende positsiooni maailmamajanduses Inglased olid kaua püüdnud alla suruda iirimaa tahet suurbritannaist eemalduda, kuid see lõppes 1921. aastal kompromissiga, milles 6 põhja-iirima krahvkonda jäid suurbritannia koosseisu , kuid ülejäänud iirimaa saavutas sõltumatuse, ning 1937 saavutati täielik iseseisvus. Briti Rahvaste Ühendusele pandi alus, kuna teised riigid, kes allusid Londonile, hakkasid ka iseseivust taotlema(nt Kanada ja Austraalia), see muutis senised dominioonid täiesti suveräänseks. Prantsusmaa: Sõja tulemusena liitis prantsusmaa endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, mis andsid majanduse arengule tugeva tõuke

Ajalugu

22

docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Osa võttis 27 Saksamaa ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riikide esindajaid Pariisi aga enne rahulepingute allakirjutamist ei kutsutud. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass- Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja

Ajalugu

Lisainfo

Kommentaarid (7)