Minapilt Psühholoogias on kasutusel mõiste minapilt ehk arusaamine iseendast. Et saaksid kirjeldada oma minapilti, tuleb sul vastata paljudel küsimustele, mis puudutavad sinu igapäevategemisi ja arvamusi. Näiteks: Millega ma tegelen? Mis mulle meeldib? Milline on minu välimus? Millised on minu hobid? Vastused taolistele küsimustele aitavadki luua minapildi ehk portree iseendast. Minapilt on viis, kuidas ma iseennast näen. See on vaimne kujutluspilt ja see ei pea olema "tõene", nii nagu ka kõik muud meie kujutluspildid. Ometi on sellel pildil tohutu jõud. Minapilt on kujutluspilt minust endast, mida ma hoian oma teadvuses. Minapilt pole sündides kaasa antud, vaid kujuneb elu jooksul ega püsi muutumatuna. Minapilt kujuneb isiklike teadmiste, oskuste, kogemuste põhjal. Seda vormivad peale sinu enda ka sind ümbritsevad
Maailmas on palju inimesi. Kõigil neil on erinev minapilt. Minapilt pole sündides kaasa antud, see kujuneb elu jooksul ja ei püsi muutumatuna. Minapilti mõjutavad peale iseenda ka ümbritsevad inimesed, tegevused, ning hobid. Iseenda otsimine käib terve elu. Milline on minu minapilt? Minapilt on arusaamine iseenast. Selleks, et saaksin kirjeldada enda minapilti, tuleb mul vastata paljudel küsimustele, mis puudutavad minu igapäevategemisi ja arvamusi. Esimeseks tähtsaks küsimuseks on - „Mis on minu tugevused ja nõrkused?“ Minu arvates on mul hea ajataju. Suudan alati kõik vajalikud asjad valmis teha õigeaegselt. Samas on minu kõige suurem nõrkus laiskus, mis on probleemiks ka paljuda noorte hulgas. Arvan,
Lapse sotsiaalsete oskuste areng? Lapse sotsiaalsuse areng toimub õppimise kaudu. Laps õpib iseseisvalt ümbritsevat keskkonda uurides, suheldes erinevate inimestega ja eakaaslastega ning täiskasvanutelt juhiseid ja toetust saades. Kolmandaks eluaastaks kujuneb lapsel minapilt ning ta on valmis suhtes teistega õppima. Enamik 3-aastaseid lapsi oskab öelda: • mis ta nimi on • kelle laps ta on • mis talle meeldib • mis talle ei meeldi • mida ta oskab hästi • mida ta ei oska hästi Koos lapse personaalse, sotsiaalse ja emotsionaalse arenguga kujuneb ka lapse valmisolek õppimiseks üldse. Sotsiaalse arengu eesmärgiks on soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastus-,
lähedust, määrab selle, milliseks kujuneb lapse arusaam endast jne. ❏ Turvaline kiindumus- hoolitsev ja kaitsev vanem, reageerib lapse vajadustele adekvaatselt. ❏ Tõrjuv kiindumus- vanem ignoreerib lapse füüsilise kontakti soovi ja lähedusepüüdeid. ❏ Ärev e. ambivalentne kiindumus- vanem otsib lapsega lähedust, kuid muutlikult. Lapse vajaduste suhtes ebajärjekindel. TURVALINE KIINDUMUS ❖ positiivne minapilt, adekvaatne enesehinnang ❖ rahul enda ja maailmaga ❖ lähisuhetesse suhtuvad optimistlikult ❖ usuvad inimestest head ❖ partneri suhtes positiivne, õrn ❖ ei karda maha jätmist ❖ suhtlemisel avatud ❖ kontrollib tundeid, väljendab neid julgelt ❖ julgeb abi otsida, seda anda ❖ truu ja suhtesse panustav TÕRJUV KIINDUMUS ❖ idealiseeritud minapilt, ei võta vastu kriitikat ❖ eitab oma ebakindlust
Lisaks, see on võime käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ning tulla sotsiaalselt edukalt toime. Intelligentsus on mõjutatud pärilikkuse, kasvukeskkonna, sünnijärjekorra ning varase lapsepõlvega (Wikipedia 2015). Isiksus tähendab neid käitumise, mõtlemise ja tunnetuse omapärasid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad (Rajaleidja 2015). Isiksus hõlmab kõiki isiku püsivaid omadusi - vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis (Wikipedia 2005). Intelligentsus Intelligentsuse kujunemisel on oluline roll nii geenidel, keskkonnal kui ka nende omavahelisel vastastikmõjul. Ta jaguneb muutlikuks ning kristalliseerunuks. Muutlik intelligentsus – see on võime käsitleda uusi probleeme - hakkab 30-40 eluaastal vähenema, kristalliseerunud intelligentsus – informatsioon, vilumus - püsib ja kasvab 50. eluaastani (Postimees 2012).
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Nimi 10.a Seksuaalne identiteet Referaat Pirita 2017 Sissejuhatus Seksuaalne identiteet on inimese seksuaalsuse ja seksuaalse suunitlusega seotud minapilt, mis kujuneb suhetes sotsiaalse keskkonnaga.1 Elu jooksul võib su seksuaalsus muutuda mitu korda. Nooruses puutud sa kokku sooidentiteediga kus sa õpid tundma kas sa oled poiss või tüdruk. Kõige tavalisem ja levinum tüüp on tänapäeval heteroseksuaal, mis tähendab, et ta tunneb seksuaalset ja romantilist tõmmet vastassoo vastu. Püüan lugeja panna mõtlema sellest miks ühiskonnas halvustatakse geisi ja lesbisi ning toon välja mis erinevaid liike armastusi saab veel olla.
teguriks. (täiskasvanu arengu ideaal). Ennastjuhtivat täiskasvanut iseloomustatakse järgmiste tunnustega: iseenda ja ümbruskonna teadvustamine, enda tajumine iseennast ning sündmusi mojutavana, kohanemis- , otsustus-, valiku-, enesealgatus- ja vastutusvoimelisus, iseseisvus, motiveeritus, usk enda võimetesse ning nende kasutamine, avatus uutele kogemustele ja pidev oma tegutsemise reflekteerimine. Enesekujutlus - minapilt on suhteliselt püsiv kontseptsioon iseendast, millele inimene tugineb, olles ühiskonnas aktiivne. See on identsuse struktuuri kõige isiksuslikum osa. Enesemääratlemine - aktualiseerimine, on inimese võime olla vaba: iseseisvalt suhtuda, eelistada, valivalt toimida. Samuti on vajadus teada oma võimalusi ja suutlikkust. Eneseteadvus, -tunnetus ja -hinnang on aluseks enesemääratlemisele. Enesemääratlusest
süütunne uurimine pereliikmed ja eesmärgid 6 eluaasta kuni Töökus/ alaväärsus Teadmiste Perekond, Kompetentsus ja puberteet omandamine naabrid, kool saavutused noorukiiga Identsus/ identi- Selge kutsumus Kaaslased, Terviklik teedi hajumine ja isiksus kuuluvus minapilt gruppidesse Varane Lähedus/ Sügavad ja Sõbrad ja Võime kogeda täiskasvanuiga isolatsioon kestvad suhted austajad, armastusst end konkurents ja siduda ja jagada. koostöö
Minakontseptsioon ja enesehinnang Anneli Vasli Susan-Carol Marjapuu Kätriin-Eliis Suurküla William Jamesi Minateooria - Subjektiivne mina - Objektiivne mina ehk empiiriline mina : - materiaalne mina - sotsiaalne mina - vaimne mina Minakontseptsioon Minaskeem -Minapilt -Välimus ja stiil Teised mõjud, -Kool väärtused ja -Töö uskumused -Kolledz Minakontseptsioon -Raha -Eelarve -Tervis -Vara -Keha ja vaim -Sõbrad -Suhted Minakontseptsiooni struktuur - Tõstatatud küsimus - Erinevad rollid Enesehinnang Kõrge enesehinnang : Inimesel valitsevad positiivsed kuj...
antud infovoldikut · Palu vanematel haiguse kohta lisa infot otsida näiteks internetist, raamatutest · Julgusta patsienti suhtlema 20.09.10 Patsiendi minapilt · Teostada pt tema haiguste 1.10.10 Patsiendil on on paranenud kohta Patsiendi minapilt on häiretud · Võtta osa raviprotsessis paranenud ja haigus minapilt koos arstiga ja on remissioonis. tingitud dietoloogiga haigustes · Loo rahulik ja meeldiv
hinnata ega ette arvata inimeste käitumist). C. R. Rogersi teooria põhikonseptsioon (Dagmar Pescitelli, An Analysis of Carl Rogers' Theory of Personality) (Combs, Arthur W. ja Snygg, Donald (1949), Individual Behavior: A New Frame of Reference for Psychology. New York, Harper & Brothers.) (Artikkel: Snygg and Combs' on "Phenomenal Field" Theory) Tema teooria põhines nendel väidetel: Tallinn 2011 · Mina, minapilt, minastruktuur mina on 'mina' või 'mind' tajude ja omaduste korrastatud mõisteline kogumik. · Aktualiseerimiskalduvus - organismi kui terviku kaasasündinud kalduvus arendada oma potentsiaali nii, et see teenib organismi säilimist ja edenemist. · Ängistus - fenomenoloogiliselt kogetuna on ängistus ebamugavuse (rahutuse) või pinge tunne, mille põhjus on teadmata. · Teadvelolek, sümboliseerimine, teadvus - need terminid osutavad kogemuse teatud osa
hoiakutest, on indiviidi aktiivse uskumustest ja tegutsemise tingimusteks. väärtushinnangutest "minakäsitus" Isiksusena eksisteerimine tähendab mina olemasolu, mille kaudu teadvustab MINAPILT on aluseks inimene end isiksusena ning tegutsemisele, see kujundab oma elu näitab kuidas indiviid mõtestatuks end kirjeldab ning kuhu soovib jõuda Sotsiaalne identsus (social identity) kujuneb ühiskonna ootustest
mentor, mitte teadmiste ainuvaldaja ja esitaja. Õpetaja peab julgustama õppijat mõtlema kriitiliselt ning aitama tal arendada analüüsimise oskusi. Tähtis on see, et õpetaja õpib ka ise õppeprotsessi käigus, mitte ei ole kõiketeadja. Seosed alusharidusega: § 3. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid (2) Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused. - Õpetaja roll konstruktivistliku õppimiskäsitluse juures on olla toetaja. § 4. Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted, 6) lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine; - õpetaja roll on ju luua lapsele
kujundamisel ja ühtlasi viisid läbi katseid liimadega a) biheivioristid b) Sigmund Freud ja tema kaaslased 5. x suhtus y sse üldiselt hästi ning ei näinud tema nõrku külgi. Tegemist on: a) projektsiooniga b) oreooliefektiga c) aksentueerimisega 6. Taju a) iseloomustab terviklikkus b) korral elementaarosakesi ei tajuta tervikuna c) algab peale aistinguid ning lõppeb enne mäluprotsesside toimimist 7. Minapilt a) kujuneb sotsialiseerumise käigus b) ei kujune sotsialiseerumise käigus c) puudub murdeeas 8. X tegeleb samaaegselt mitme asjaga: kirjutab samaaegselt üles kõneleja juttu ning räägib kaaslasega, seda nimetatakse tähelepanu: a) jaotuvuseks b) kõikumiseks c) puudumiseks 9. Kellegi jäljendamine peale hinnangute andmist jälgitavale käitumisele: a) On esikohal biheivioristidel b) on keskksel kohal A. Bandura mudelõppes
inimestega. Samuti kõik otsused, mis mõjutavad haiget, tuleks kaalutleda läbi patsiendiga, isegi, kui arst leiab et see ei ole kõige efektiivsem ravimeetod, võib see tulla kasuks ja osutuda isegi efektiivsemaks, kui patsient tunneb ennast niimodi paremini/rahulikumana. Minu jaoks on humanismi üheks suurimaiks aspektiks ka võrdsustamine ja mitte haletsemine. Seda nii haiglapersonali suhtes patsienti, kui ka sõprade-tuttavate poolest. Patsiendi minapilt peab jääma terveks füüsilise haiguse korral, kui ka see saab kannatada on tervenemine kordades raskem. 2) Eesti meditsiin on väga arenenud. Nii spetsialiseerituse ja vahendite tasemel kui ka inimlikkuse poole pealt. Koolides õpetatakse, et kõige tähtsamaks aspektiks patsiendi ravis on tema rahulolu ja tervis. Ainuke puudus mida hetkel oskan näha on eutanaasia võimaluse olemasolu puudumine. Ravimatuid voodihaiged, kelle ainukeseks
PROOSA. STIILI HARJUTAMINE 11. klass NIMI: Armin Golovanov LÕPETA LAUSE VÕRDLUSEGA. Õhtune väikelinn magab nagu karu talveund. Haab kükitab oma juurtel kui inimene kindlalt oma kodus. Peegel on nagu minapilt, mida vaatad kõrvalt. Istun kui poleks mul midagi paremat teha. Sirutan oma huuled su poole kui oleksid sa justkui jumal. Ta hääl katkeb kui autoteede eraldusjoon. Lahkumise laul hõljub mägede kohal kui õrnalt lendlevad pilved. Tunded kui Ameerika mäed. Vastused kui kurjad saladused. KIRJELDA MÕND ESET, KOHTA, MILJÖÖD, KASUTADES KÕIKI AISTINGUID (NÄGEMINE, KUULMINE, HAISTMINE, KOMPAMINE).
suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline-emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhete mõningad funktsioonid inimese elus: · Seos identiteedi kujunemisega (tagasiside teistelt "Oled tore inimene")
oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline- emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhete mõningad funktsioonid inimese elus: · Seos identiteedi kujunemisega (tagasiside teistelt "Oled tore inimene")
Ei oleks kommunikatsiooni ilma iseenda eripärade, elukogemuste, soovide, eesmärkide, kujunenud väärtuste ja omaksvõetud normideta. On olemas ka situatsioonilised tegurid ehk siis sellised tegurid, mis ei esine tavapärastes olukordades, nad on ajutised, kuid teatud olukordades võivad siiski ette tulla. Nendeks võivad olla näiteks eesmärgid konkreetses olukorras või parasjagu kehtivad reeglid. Ka need võivad interaktsiooni mõjutada. Julgen arvata, et minapilt, on interaktsiooni tähtsaim alus. Inimest on teatud mõttes küll vorpinud keskkond ning kõrvalolevad indiviidid, kuid see on ikkagi teinud kellegist kellegi. Mulle tundub, et minakonseptsiooni hinnanguline komponent, enesehinnang, on äärmiselt oluline tegur. Läbi enesehinnangu loon ma enda ümber keskkonna ning suhtlusringkonna, keda arvan väärivat. Läbi selle teguri ma tõlgendan asju. Läbi minapildi loon ma ootused enda ja teiste käitumise suhtes
................10 5.1Kas suudad täiendavaid küsimusi esitades välja selgitada kliendi vajadused? .......................................................................................................................... 11 5.2Kas pakud kliendile lisamüüki?.....................................................................12 5.3Kas kauba tundmine soodustab suhtlust kliendiga?.....................................13 6Isiksus. Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid. Positiivne minapilt............14 6.1Kas oled teadlikult klienti vältinud?..............................................................15 6.2Kas suhtud klientidesse eelarvamusega (hindad välimuse järgi)?................16 7Teenindaja roll, rolliootus, rollikäitumine, taju, väärtused, hoiakud....................17 7.1Kas tööülesandeid täites suudad isiklikud probleemid kõrvale jätta?...........18 7.2Kas tuled toime vihase kliendiga?...............................................................
Enesehinnang Mis nähtus on enesehinnang? -See on arvamus/kujutlus endast. Minapilt. Mis aitab enesehinnangut kujundada? - Teised inimesed - Enda oskused/teadmised - Läbielamised Enesehinnang on ...osa kasvutööst Ühiskond muutub järjest keeruisemaks ja väljakutsuvamaks. Uute ohtude ja pingetega puutuvad kokku ka lapsed Enesehinnanu toetamine ja selle tõstmine on tähtis eelkõige sellepärast, et korras, hea enesehinnang aitab kujuneda tasakaalukaks inimeseks. Lapse kasvades areneb ja kujuneb ta minapilt. Temperament
Iga inimene on isiksus!? Isiksus on isikule omapärased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks. Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. Neid nimetatakse sageli isiksuseomadusteks; nõnda võib isiksuseks nimetada indiviidi kõigi isiksuseomaduste kogumit. Siiski mõistetakse isiksuse all enamasti nende omaduste struktuuri, kus näiteks ühtesid omadusi peetakse teistest kesksemateks. Aluseks, et lapse isiksus kujuneb välja peamiselt koduse mõjutamise tulemusena on oluline ka rollide omandamine ja suhtlus tähtsate teistega. Iga inimene on isiksus, olenemata ajahetkest või olukorrast
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KKullasepp Suhtlemine ja suhe ? Suhtlemine on protsess (dünaamiline), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikus). Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) Käitumisel arvestatakse teise isiku käitumisega Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt eesmärgid) Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioonid ja suhted on mõjutatud mitmete tegu...
Me ei mõtle sellele, mis meil on, vaid tunneme tihti puudust sellest, mida meil ei ole. Siin maailmas ei hinnata piiisvalt seda, mis meil on, ihatakse kaugeid ja eredaid tähti, mis on tihti liigagi kauged ja kättesaamatud. Tuleks mõelda reaalsuse piirides, enese võimete ja jõukohaselt. Minu arvates peaksime me kõik olema isemoodi, sest ei oleks ju tore vaadata üksluiseid ja sarnaseid inimesi päevast-päeva. Tuleb erineda hallist massist ja lasta enda minapilt ka teistele nähtavaks, et see saaks meeldima hakata teistele. Tuleb hakata särama ja elama, näidata ennast, mitte sarnaneda iga teisega. See ei ole enam tore, kui linnapildis oleks kõik ühesugused, ei midagi erilist. Üsna pea oleks see tüütu, muutuks kurnavaks ja inimesed tüdineksid teineteisest ära. Tähtis on olla erinev, jääda iseendaks. Me ei pea meeldima kõigile, see ei oleks normaalne. Tuleb osata muuta ennast inimestele meeldivamaks, osata
Näota kurjus Arutlev kirjand noortest veebikeskkonnas Noored veedavad paratamatult suure osa oma vabast ajast televisiooni- ja internetimaailmas. Nad on sõltuvuses infovoolust ja ja virtuaalühiskonnast. Internetikeskkonnas saab noor kujundada enda avaliku minapildi ning portfoolio, mida maailmale näidata. Veebivõrgustiku abil saavad teismelised omavahel kiirelt ja mugavalt ilma otseste barjäärideta suhelda. Televisioon toob nooreni meelt lahutavaid saateid ja uudiseid, mille abil saab teadvustada ülejäänud maailmast. Eesti noor on interneti kasutamise osas väga aktiivne, kuid kas noor mõistus saab enesele teadvustada ja läbi näha pealtnäha süütu võrgustiku pahed? Noored on arenevad ja vanuses 10-19 on nende jaoks üheks olulisemaks aspektiks nende avalik minapilt. See tagab neile kuuluvuse seltskonda, sõbrad ja tunde olla tahetud ja vajatud. Interneti vahendusel ...
- protsess, mille kaudu kujundatakse teiste arusaama iseendast (sõltub suhtlemispartnerist) - normid enda esitlemisel (nt formaalsed suhted) Motiivid, nt.: - enda esitlemine avatult (milline arvatakse end olevat; riided, stiil, hääletoon jne.) - strateegiline (mulje loomine): positiivsete külgede esile tõstmine ja rõhutamine Enese seire (self-monitoring) – enda käitumise reguleerimine mulje loomise eesmärgil Enda aktsepteerimine, minapilt ja suhted Pessimistlik/optimistlik hoiak ennustab emotsioone tulevikus Endasse suhtumine ja sotsiaalne aktiivsus Enda aktsepteerimine: ka vigade ja ebaõnnestumise korral peetakse endast lugu, vastutus elus endale, enda otsuste usaldamine, arvamuse avaldamine, julgus seista enda õiguste eest jne. Teiste aktsepteerimine Suhtumine endasse ja teistesse suhtlemisel JOHARI aken • Avatud ala (iseendale ja teistele teada) • Varjatud ala (iseendale teada, teiste eest
Esimene staadium oli ,,oma identiteedi otsimine: Soberistases ringiuitamine", teine ,,mõistes ,,Soeristase identiteeti" ehk tekkis arusaamine et kui loota alkoholismiprobleemist vabaneda selle veebikeskkonna toel, peab valmis olema täielikuks karskuseks", kolmas ,,aktiivse osavõtja identiteet, kujundades Soberistase identiteeti liidrirollis", neljas ,,kindlustades enda kui kasklase minapilti, jõudes tagasi enda kunagise algse identiteedi juurde" ja viimane ,,eluga edasimineja minapilt, jättes Soberistase identiteedi seljataha". Uurimisrühm arvab et selline identiteetide loomine toetab Soberistase näitel alkoholisõltuvusest vabanemist, tuues välja ühe tähtsa argumendi teiste mitteveebipõhiste rühmadega (näiteks Anonüümsed Alkohoolikud) võrreldes täieliku anonüümsuse või õigemini võimaluse luua veebiidentiteet. See artikkel oli minu jaoks huvitav just artikli kvalitatiivsesse uurimismeetodisse süvenemise vajalikkuse tõttu
Ronimistehnikad nihutatud tasakaalu stabiliseerimiseks 1. Keha pööre Võimaldab parandada keha tasakaalu, viies raskuskeskme kaljule ja toetuspinnale lähemale Loob mehaanilise eelise käte ja jalgade efektiivsemaks kasutamiseks kangina Motivatsiooni tekitamine Motivatsiooni aluseks on sisemine soov areneda, muutuda paremaks. Lootused, stiimulid võivad seda vaid toetada. Positiivne minapilt-luua positiivne minapilt enesest kui ronijast kelleks sa tahad saada, õppida märkama ja asendama kõik enesega seotud negatiivsed mõtted. Positiivne suhtumine annab vabaduse kogeda edu ja sellest kasvab soov ennast arendada. Kui saavutad edu tunne sellest rõõmu, see annab enesekindlust ja tekitab edasiliikumise tunde. Edu visaliseerimine- Tõstab motivatsiooni, eriti kogenud ronijatel, kelle areng toimub palju aeglasemalt kui algajatel.
Valisin selle teema, sest see pakub mulle huvi ja oman ka asjast oma arvamust.Iga inimene on ju omaette isiksus ja seega ka mina.Olen läbi teinud ka intelligentsuse teste ja isiksuse teste. Nende testide tulemused mulle aga eriti huvi ei paku. Statistika mõttes võib ju neid täita aga mulle endale need midagi juurde ei anna. Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. Isiksus erineb intelligentsusest, mis on seotud rohkem teoreetiliste kui praktiliste võimetega. Isiksuse tüüpi püütakse määrata testide abil.Neid teste on väga erineval kujul. Nii küsimute kui piltide kujul. Lastakse ka inimesel endal joonistada pilt ja siis selle põhjal vaadeldakse tema isksuse jooni. Mina leian et näiteks sellise joonistamise testiga saab paremal juhul määrata inimese hetke meeleolu, mitte tema üldist isiksust
Introvert- tagasihoidlik Stabiilsus- Neurootilisus-emotsionaalne Temperament on sunnipärane ja elu jooksul suhteliselt püsiv, iseloom on elutingimuste mõjul kujunenud käitumislaad. 9. Isiksus: homa sapiens, indiviid, identiteet. A- ja B-tüüpi isiksus. Kuidas seotud vaimne ja füüsiline tervis. (elumuutuste tasakaal). Homa sapiens- tark inimene. Indiviid- üksikisik, iseseisvalt eksisteeriv olend. Identiteet- minapilt, see kelleks sa end pean. Isiksud- püsivad omadused. A- alati kiire, tegelevad kahe asjaga korraga. B- töötavad suurema sunnita, ei tunne avaldada oma saavautusi. Vaimne ja füüsiline tervis seos-
Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Hinnang aga iseenesest eeldab teatud võrdlusmaterjali olemasolu, sest see antakse enamasti millegi-kellegi suhtes. Enesehinnang, nii nagu seda valdavalt mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega - tegu on enesele hinnangu andmisega, mis sisuliselt seisneb enese võrdlemises teiste inimestega. Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad. Aluse inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega - ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enesele äratundmise loomisega - "Kes ma olen, millised...
(orienteerumine ajas, sh teistega arvestamine) - Võime omandada ühiskondlik-ajalooline kogemus. · Eneseteadvus (metatase) iseendast teadlik olemine ja arusaamine. Kõik, mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast praegu, minevikus kui tulevikus. (puudub loomadel, inimesel tekib umbes 2. eluaastal. Vormid: - iseenda äratundmine, eristamine teistest, empaatia - introspektsioon - minapilt, sh oma keha kujund - episoodiline mälu, sh autobiograafiline mälu - kronesteesia subjektiivse aja teadvustamine Teadvuse omadused: · Subjektiivsus ja omavaatelisus indiviidi perspektiivist vahetu kogemus; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omakajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. · Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki, teadvus käib alati millegi kohta, teadvusel on sisu ja objekt
teised arglikud jne. Kui isiku üks kindel käitumine esineb paljudes erinevates olukordades, võib seda pidada isiksuseomaduseks. • Isiksuseomaduste või iseloomu all mõistetakse individuaalselt omapäraste psüühiliste omaduste kogumit, mis avalduvad antud isiksuse tüüpilistes tegevusviisides. • Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviia. Neid nimetatkse sageli isiksuseomadusteks. Pärilikkuse mõju isiksuseomaduste kujunemisele • On levinud seisukoht, et enamus isiksuseomadusi on 40-60% osas päritavad. Antud seisukoht ei ole väga täpne. • Isiksuseomadused, nagu kõik teised bioloogilised omadused, kujunevad keskkonna ja geneetika vastastikuse mõju tulemusena. Isiksuse viiefaktoriline mudel kirjeldab inimest kõige üldisemal tasandil: 1. Neurootilisus 2. Ekstravertsus 3
MK sotsiaalne funktsioon – teiste ja enda ootused käitumise suhtes; aluseks interaktsioonidele. Minapilt määrab ootused teiste käitumiste suhtes. Enda positsioneerimine, nt. teatud hääletooni,sõnavara jne kasutamisega; võõras hakkab väga familiaarselt suhtlema. Minapildi erinev defineerimine – üks arvab endast midagi, mille kohta on teisel erinev arvamus, mis avaldub mingil moel ning selle tulemusena tekib ebakõla. Suhete muutumine – inimese minapilt muutub mingite sündmuste pärast (nt. kolimine teise linna) ning selle tulemusena on inimene hakanud ennast teistmoodi määratlema. Suhtlemisoskused: ● Võimaldavad suhelda, luua ja hoida suhteid ● Õpitav oskus ● Suhtlemises on eesmärgid „kõige neurootilisus“ – olukorrad tunduvad ohtlikumad kui nad tihedamini tegelikult on. Sotsiaalne kompetentsus ja infotöötlus.
Tema kese ei asu enam endas, vaid endast väljaspool. Defineerida ennast, tähendab nüüd omada asju, mis kujutaksid teda. Vaadanud maailmas natukene ringi, jääb kõrvu kõlama sõna "ilu." Nooruk muutub kiiresti, ei mahu enam oma riietesse, peab poodi minema. Ilu areaal ostukeskuses, kasuta meiki, kanna seda brändi, või ei, parem isegi seda, siis oled ilus. Kaos endas, kese otsustab võtta reisi ja kolida veel kaugemale, minapilt vahetub koguaeg, maailm tõmbub häguseks... Klapid pähe ja imekombel rahustab südant kiire trummipõrin ja madalad karjed meeshäälte poolt. Võimsa laenguga muusika, mis väljendab väga hästi seda, mis südames põksub. "Hahaa, nad lihtsalt ei mõista mind," karjub nüüd kogu südamest nooruk, kes tundis jällegi väljaspool midagi ära, mis teda ennast kujutab. Ta värvib oma pea mustaks, teeb endale 3 neeti ja 7
toetus (väljendub nt julgustamises, usaldamises), informatiivset toetus nt. nõuandmine , arvamuste toetamine, uskumuste-hoiakute kinnitamine, tunnustamine, kaaslaseks olemine kui sotsiaalne abi läbi positiivsete interaktsioonide (nt. naermine, huvitavad vestlused) ja stressi vähendavate tegevuste koos harrastamine (Orford, 1992). · Seos mina-pildi kujunemisega Minapilt teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut. Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast on seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega. Enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent. Enesehinnang kujundab suhteid nt. läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili. Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene,
......................................................................9 KOKKUVÕTE..................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................12 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on anda lühike ülevaade muutustest, mis toimuvad lapsega, kes jõuab teismelise ikka. Sellel etapil on noore inimese arengus väga suur roll ja tähtsus. Just sellel ajal kujuneb välja õige minapilt ja suhted nii omasooliste kui ka vastassugupoolega. Tähtsaks saavad ka seksuaalsed suhted. Lühiülevaates on räägitud nii tüdrukute kui ka poiste sekundaarsete sugutunnuste kujunemisest kui ka suhetest vanemate ja ka eakaaslastega. Samas on ära seletatud, kuidas murdeealine avastab nii enda seksuaalsust kui ka hakkab tajuma tõmmet kas siis vastas või omasooliste poole. See on aeg, kus noorest inimesest saab täiskasvanu, ehk siis toimub nii-öelda murdumine.
eesmärke seadma. kriitilise · Arendab õpilaste sotsiaalseid ja mõtlemisvõime, õpioskusi. teadmiste ning · Suunab õppijaid ennast analüüsima, et tahteliste omaduste neil kujuneks positiivne enesehinnang arengut, loovat ja adekvaatne minapilt. eneseväljendust. · Teeb koostööd õppeasutuse siseste ning väliste tugisüsteemidega · Õppija arengu (logopeed, sotsiaalpedagoog, karjääri- hindamine ja ja õppenõustamiskeskused), aidates hindamisest õppijal ületada õpi-, käitumis- ja teavitamine on
a) seades end uuesti samasse piinavasse olukorda b) vaevates end ülemäära negatiivse ja enesekriitlise mõtteviisiga Käitumisviisid, mis aitavad emotsionaalsele paranemisele kaasa. 1. Leppida valusate tunnetega. 2. Anda endale luba läbi elada normaalseid tundeid, sh valu. 3. Rääkida oma tunnetest vähemalt ühele inimesele. 4. Hoida kontakti osavõtlike sõprade ja/või pereliikmetega. 5. Säilitada reaalsustaju ja reaalne minapilt. 6. Asuda probleemide lahendamisele. "...Meeleolusid tekitab teie "tunnetus"..." - meditsiinidoktor David Burns · ,,Ma ei kõlba millekski." · ,,Ma olen lootusetu." · ,,Keegi ei mõista mind." · ,,Elu on ebaõiglane." · ,,Ma olen selle ära teeninud, et kõik läheb untsu." · ,,Olen karistuse ära teeninud." · ,,Surm võiks olla vabanemine. Levinuimad tunnetushäired 1. Negatiivsed ennustused 2. "Kas kõik või mitte midagi" 3
................................................................4 1. Emotsioonisõnavara........................................................................................................................ 4 1.1. Emotsioonisõnavara kogumine ja uurimine..............................................................................5 1.2. Emotsioonisõnavara vorm ja sisu..............................................................................................5 2. Eestlaste kollektiivne minapilt........................................................................................................ 7 2.1. Naiivteooria............................................................................................................................... 7 2.2. Eestlaste iseloomuomaduste sõnavara.......................................................................................7 2.3. Eestlaste prototüüpsemad iseloomuomadused............................................................
Sotsiaalne areng Kokkuvõte Kasutatud allikad SISSEJUHATUS Inimese areng toimub kogu eluea. Kõik arengu käigus toimuv on meie geneetilise pärandi ja omandatava koostoime tulemus. Lapse areng on keerukas ja mitmekülgne protsess, seda eriti esimesel eluaastal, kuid ka järgnevatel eluaastatel. Lapse areng on täiuslik, kui koos liigutuste keerulisemaks muutumisega tekib lapsel arusaam tegevuste ja esemete põhjuslikest seostest, sellega kujundatakse lapse minapilt. 1. SÜND JA IMIKUIGA Naise üsa on üsna hästi kaitstud koht. Hoolimata sellest võib raseduse ajal miski viltu minna ning sellel võivad olla lapsele püsivad mõjud. Lisaks loomulikule kaitsele on seda kaitset võimalik väljastpoolt toetada. Peamiseks eesmärgiks peab raseduse ajal olema tasakaalustatud toit. Samuti mõjutab loodet alkohol ja teised sõltuvust tekitavad ained ning loomulikult ka ravimitega liialdamine.
tõttu võib tal lõpuks enesest kujuneda ka arvamus kui kehvast kütist, aga see hinnang on midagi muud kui enesehinnang, millest räägitakse sotsiaalses kontekstis. Enesehinnang, nii nagu seda valdavalt mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega - tegu on enesele hinnangu andmisega, mis sisuliselt seisneb enese võrdlemises teiste inimestega. Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad. Isiksuseomadused ja (antud inimese) sotsiaalsed suhted seletavad ära ka selle, miks mõned inimesed ei lase end heidutada pidevatest ebaõnnestumistest, vaid lähevad ikka edasi, ning miks teised langevad üsna kergesti depressiooni ja mitmesugustesse psühhosomaatilistesse haigustesse (s.t. stressi, masenduse, hingehädade tagajärjel tekkinud haigustesse).
olla?" Ta ei määratlenud kunagi oma probleeme, et nendele üldse mitte mõelda. Teiste probleeme oli ta valmis kuulama ainult lindistustelt, sest nii ei saanud kunagi öelda, kas tegu on näitlemisega või tõsieluga. Kuigi ta armastas kõike pinnapealset, on ta öelnud, et ,,Ilul ja rikkusel pole midagi pistmist inimese headusega. Tavaliselt aktsepteerin ma inimesi sellisena, nagu nad end ise näevad, sest nende minapilt sarnaneb palju enam nende mõtteviisiga kui nende välispilt", seega ei saa päris kindlasti väita, et Andy oleks inimesi vaid nende välimuse ja maine põhjal hinnanud. Kunst, äri ja kunstiärikunst Andy Warholi eesmärk oli kujundada endast kaubamärk, saada kuulsaks ja rikkaks läbi kunsti tegemise. Ärikunsti pidas ta kõige võrratumaks kunstiliigiks. Ühendriikides valitsev kunstimentaliteet soosis aga individualistlikke macho-kuvandiga
võimaluse mõjutada liikmete distsipliini ja tegevust teha üksikisikust paremaid otsuseid edendada loomingulisus Üldised teoreetilised lähtekohad - miks ollakse grupis Tingituse teooria - laps õpib sõltuvust teistest Sotsiaalse võrdluse teooria (Festinger 1954) surve käituda vastavalt ümbruskonna nõuetele vajadus võrrelda oma arvamusi ja tegevust teistega hoidumaks väärast (kahjulikust) tegevusest Sotsiaalse identiteedi teooria (Tajfel & Turner 1986)inimese minapilt sõltub tugevalt grupist, millega inimene end identifitseerib. Mina teised. Sotsiaalsete väärtuste vahetuse teooria grupis olek annab kasu, kuid tekitab ka kulusid. Grupis olemise kasu (profit) = tasu kulud Rahulolu grupiga ja grupist sõltuvus (Kelley & Thibault 1959) kui saadav kasu on suurem, kui arvame olevat õiglase või normaalse, siis oleme rahuldatud Suhte säilitamine sõltub võrdlustaseme (CL) ja alternatiivide võrdlustaseme (CLalt) suhtest (Thibaut &
Sotsiaalpsühholoogia · Sotsiaalpsühholoogia on teadus sellest, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. · Sotsiaalpsühholoogia on teadus, mis tegeleb nende psüühika ja käitumise aspektide uurimisega, mis on põhjustatud inimese kuulumisest gruppidesse. 1) Interdistsiplinaarne lähenemine A) sotsioloogia osa, mis tegeleb massiteadvuse nähtuste uurimisega B) psühholoogia osa, mis tegeleb isiksuse uurimisega 2) Intradistsiplinaarne lähenemine Tegeleb massipsühholoogialiste ja grupiliste nähtuste uurimisega Interpretatsiooni tasemed Sotsiaalpsühholoogia ajalugu I Problemaatika kujunemine (19.saj. keskpaik kuni 1908.a.) E. Durkheim "Individuaalsed ja kollektiivsed kujutlused" (1838) G. Tarde "Matkimise seadused" (1893) G. Le Bon "Hulkade psühholoogia" (1895) W. Wundt "Rahvaste psühholoogia" (1900) II Üleminekuetapp (1908 - 1940) W. M...
Psühholoogiateaduse definitsioon Psühholoogia on teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt Kehamahlade teooria rajaja ja milles teooria seisnes Teooria rajas vanakreeka arst Hippokrates ja ta töötas välja kehamahlade teooria, mille järgi määravad inimese temperamenditüübi ülekaalus olev kehamahl. Humansitliku psühholoogia rajajad ja nende veendumused inimese olemuses Humanistliku psühholoogia rajajad on Carl Rogers ja Abraham Maslow. Nad lähtusid veendumusest et inimene on positiivne, loov ja arengut taotlev. Mida rõhutas Freud isiksuse arengus ja missuguseid meetodeid kasutas alateadlike protsesside uurimiseks psühhoteraapias Ta rõhutas alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste aastate mõju isiksuse arengule. Psühhoteraapias kasutas alateadlike protsesside uurimiseks hüpnoosi, unenägude analüüsi ja vabade assotsiatsioonide meetodit...
üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest tõekspidamistest. 4.enesekohased oskused- lapse suutlikkus eristada ja teavustada oma oskusi , võimeid ja emotsioone, juhtida oma käitumist. Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk--lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Õppe- ja kasvatustegevus toetab lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel: kujuneb lapsel terviklik ja pos minapilt, ümbritseva kk mõistmine, eetiline käitumine, algatusvõime, esmased tööharjumused, keh akt, arusaam tervise hoidmine tähtsusest, arenevad õpi-, sots ja enesekohased oskused. Liikumisõp tunni str ja tegevused Õpetuslikku laadi tund- tunni teemaks on õpetamine. Kas erinevaid õpetamismeetodeid. Treenivat laadi tund-alate tunni põhiosast tõuseb koormus pidevalt lõppedes akt mänguga. TUNNI OSAD sissejuhatava osa ül-ded:1. Organiseerida lapsi tunniks 2
ei teagi ise, et selline kultuur on olemas ja et nad sinna kuuluvad; sellisel kultuuril puudub eneseteadvus. KIRJUTA SIIA:Emodel on olemas arusaam endast kui selle kultuuri liikmest. Emod ei kardagi olla emod, nad ei pelga seda varjata, sest nende riietumisstiil on vägagi silmatorkav. Need emod ,kes teavad üksteist, need pigem hoiavad kokku. 7. Milline on selle subkultuuri liikmete enesehinnang ja minapilt? Kas ennast ja oma kultuuri hinnatakse kõrgelt, kas peetakse teistest paremaks, kas tuntakse enda üle uhkust jne? KIRJUTA SIIA:Selle subkultuuri enesehinnang on madal. Nad ei taha teiste inimestega suhelda, ega ka oma probleemidest kellelegi rääkida.Ma arvan, et nad ei hinda oma kultuuri kõrgelt. Emod pigem ei tunne enda üle uhkust, nad ongi emotsionaalsed sellepärast, et nad ei saa ennast ümbritseva maailmaga hakkama.
e) Hüpofüüs 10. Hans Selye üldise adaptsiooni sündroomi faasid on? a) Hüpotalamus, hüpofüüs, neerupealised b) Immuunsüsteemi nõrgenemine, eitamine, põgene-või-võitle reaktsioon c) Reaktsiooni faas, vastupanu faas, kurnatuse faas d) Vältimise fas, kohanemise fas, toimetuleku faas e) Stressiolukorra tingimine, õpitud abitus, pöördumatu kohanemiskahjustus 11. Peeglitesti abil hinnatakse, kas inimesel ja loomadel on välja arenenud...? a) Minapilt b) Enesehinnang c) Moraalsus d) Võime oma sugu määrata e) Eneseteadlikkus 12. Sakaad on osa...? a) Puhta sõna kurttusest b) Heuristikust c) Assimilisatsioonist d) Silmaliigutustest e) Testikulaarse feminisatsiooni sündroomist 13. Värvitaju väljaarenemise põhjuseks peetakse...? a) Tunnetuse tõhustamist b) Eristamise tõhusust c) Kontrollifunktsioonide tõhustamist d) Emotsionaalsete protsesside tõhustamist
Materiaalne N. Raha laenamine. Tudengitele laenamine n. mööblit. Ideaalne oleks kui inimeses eksisteeriks need kõik kolm omadust. Kuid on hea ka kui nad kõik on erinevad inimesed. Kui tahad head suhet siis pakutakse toetust. Suhete väärtus. · Identiteedi kujunemine · Elu kvaliteet · Vaimne ja füüsiline tervis · Edu, saavutused elus. Tänu kommunikatsioonile kujundame nii teiste kui enda MINA pilti. Pakutav minapilt ei sobi sellega mida ise arvan, sellega võib tekkida negatiivne tundmus. Kui öeldakse, et sa pole hea ja sobiv siis inimene hakkabki nii tundma see viib suhete lahku minekuni. Inimesed tahavad tihti teist mõjutada, kuna neile ei meeldi see mida teine teeb. Inimesed tahavad teist inimest kontrollida. Tihti algul idealiseeritakse teist inimest kui pärast need vaated purunevad kuna inimene on hoopis teistsugune. Hakkab tihti surve avaldamine. Minapiltide eristumine/ erinemine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
