· Molaarmass- ühe mooli aine mass grammides. · Molaarne kontsentratsioon ehk molaarsus- iseloomustab lahuse kontsentratsiooni ning näitab, mitu mooli ainet on lahustunud 1 liitris lahustis. · Molaarse kontsentratsiooni mõõtühik- 1M = 1mol/l-- ühe molaarne lahus ehk üks mool ainet ühes liitris lahuses. Keemia põhimõisted · Mateeria- kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. · Aine- mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. · Keemia- teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundusi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. · Keskkonnakeemia- keemia aladistsipliin, mis hõlmab meid ümbritsevas keskkonnas toiumvaid keemilisi ja füüsikalisi protsesse, kurjuures käsitletakse keskkonna seisundit mõjutavate faktorite toimet elukeskkonnas kulgevatele protsessidele.
AINED 1. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine- mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemiline element- kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. 3. Keemiline ühend- moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon- anorgaanilised, orgaanilised.
1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida 3
1. Mateeria ja aine mõisted. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): asjade koguga. 1) metallid; Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2) keraamika; Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 3) polümeerid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 4) komposiidid- 2 või enamat materjali koos; 5) kõrgtehnoloogilised nn. "advanced" materjalid-pooljuhid,
varjavad tähti kosmilise tolmu pilved. Meie Galaktika ongi Maalt nähtav Linnuteena. Galaktikas vaadeldud ainest moodustavad 98% tähed. Meie Galaktika on läätsekujuline, pealtvaates spiraalsete harudega. Tema läbimõõt on 30000 pc ja paksus 2500 pc. Mass 2*Päikese massi. Päikesesarnaseid tähti on Galaktikas ca 150 miljardit. Päike asub Galaktika tsentrist 10000 pc kaugusel ja tiirleb ümber Galaktika tuuma kiirgusega 150 km/s 200 miljoni aastaga ( Galaktika aasta ). Mateeria esineb Galaktikas kahel kujul: esiteks ainena ( tähtedel plasma, gaas, kosmiline korpuskulaarkiirgus, planeetidel tahkes olekus, kosmilises ruumis gaasi ja tolmuna ) ja teiseks väljadena ( elektromagnet ning gravitatsiooniväli ). Arvutused näitavad, et suur osa ( ca 90% ) ainest võib olla nähtamatu. Niinimetatud nähtamatu aine ( selgelt varjatud massi ) olemasolu selgitamisel on suuri teeneid Eesti TA akadeemikul Jaan Einastol. Galaktikate teke
omavahel segamini aetud ja siis palutakse erapooletul otsustajal reastada või paari panna õiged fotod osavõtjate tegelike vastustega. See meetod eeldab, et kui seal on erapooletu informatsiooni edastaja, siis vastused peaksid täpsemini vastama õigetele ülesseatud eesmärkidele. Võimsate ja odavate elektroonikaseadmete ja arvutite tehnoloogiate arendamine on võimaldanud täielikult automatiseeritud eksperimentide arengu mõistuseja mateeria võimaliku vastastikkuse mõjutamise uurimisel. Seda tüüpi kõige tavalisemates eksperimentides põhineb juhuslike numbrite tekitamine elektroonilisel või radioaktiivsel helil, mis tekitab andmete voolu, mis salvestatakse ja analüüsitakse siis arvuti tarkvara abil. Uurimisobjekt püüab vaimujõul ümber muuta seda juhuslikku numbrite jaotamist, seda tavaliselt eksperimentaalsel katsetusel, mis on mõistastuslikult võrdväärne sellele, et saada rohkem ,,kulle" või ,,kirju"
,,HÄMMELDUNU TEEJUHT" Ernst Friedrich Schumacher Läänes tuntud filosoofi E. F. Schumacheri teos, kus käsitletakse materialistliku maailmavaate poolt hüljatud hinge ja vaimu olemust ning religiooni rolli inimkonna ajaloos. Schumacher elas aastatel 1911-1977, oli majandusteadlane, ajakirjanik, tööstusnõunik ja lõpuks guru, kellel oli järglasi ja õpilasi üle kogu maailma. Raamatu pealkiri ,,Hämmeldunu teejuht" tuleneb sellest, et kord Leningradis ekskursioonil olles ei suutnud Schumacher kaardi järgi orienteeruda, kuna seal ei olnud märgitud paljusid objekte, mis tegelikkuses eksisteerisid. Ta võrdles seda koolis ja ülikoolis ette antud filosoofiliste ,,kaartidega", st. mõtlemise ja tegutsemise juhistega, kus olid puudulikud suured alad meditsiinis, põllumajanduses, psühholoogias, sotsiaalteadustes, kunstis, jne. Kaardid, mille on loonud kaasaegne materialistlik saientism, jätavad vastamata kõik küsimused, millel tõesti on tähendust. Aga...
Üha tihedamini kohtan ma hinduistliku usuvoolu Rahvusvahelise Krishna Teadvuse Ühingu misjonäre, kes püüavad inimesi veenda, et Krishna ongi kõige algus ja lõpp ning just Tema peab täitma tühimiku inimhinges. Nad usuvad, et loodus töötab Jumala juhtimise all ja, et jumal on kõiges ning kõigis. Ülimalt huvitav on aga see kuidas teadusesse suhtuvad. Nimelt väidavad nad, et teadlased varastavad Jumala omandit ,,Nad võtavad Krishnalt mateeria, kasutavad seda ning seejäral väidavad, et on midagi suurepärast loonud." Hoopis huvita seisukoha on nad võtnud Darwini evolutsiooniteooria suhtes. A: ,, Darwin on öelnud, et mõned liigid surevad olelusvõitluse käigus välja. Need, kes on võimelised ellu jääma, peavad vastu, kuid need, kes seda ei ole, surevad välja. Seega ta väidab, et ellujäämine ja väljasuremine käivad käsikäes." B: ,,Mitte keegi ei ole välja surnud. Ahv ei ole välja surnud. Darwini
Elementaarosakeste füüsika Referaat 2011 Mis on elementaarosake ja kuidas neid liigitada? Inglise füüsik Joseph Thomson avastas 1897. aastal esimese elementaarosakese - elektroni. Elementaarosakesteks nimetatakse ka tuuma koostisosakesi.Elementaarosakesteks loetakse osakesi, mis on kõige lihtsamad ja ise enam millestki ei koosne. Samas koosnevad teised osakesed ja lõpuks kogu aineline mateeria elementaarosakestest. Kõige loomulikumaks liigituse aluseks on jõud ehk vastastimõjud, mis osakeste vahel valitsevad : Nõrgeim jõud on gravitatsioonijõud. See tõimib kõigi osakeste vahel vastavalt massile ja on nii nõrk,et üksikute osakeste juures pole tema toimet võimalik muuta. Ainult tänu sellele, et ta mõjub kuitahes kaugele ja toimib ainult tõmbavalt, muutub ta suurte kehade juures tuntavaks.Näiteks maakera.
Õpetus ideedest Kõikidel asjadel ja Asju ja ideid ei saa nähtustel on ideed, mida lahutada, idee ongi asja ta pidas tõeliseks , olemus, see tähendab iga nähtusi ja asju pidas aga asi on ühelt poolt ideede koopiateks, ideid mateeria ja teiselt poolt ei ole võimalik meeltega idee, ideed ei eksisteeri tajuda, neid saab tabada iseseisvalt vaid mõistusega Õpetus ideaalsest riigist Riigi eesotsas Riigi eesotsas peavad olema peaksid olema
kiltadest. Need varased hästi säilinud orgaanilised molekulid tõestavad nii eukariootide kui ka tsüanobakterite olemasolu juba sel ajal. Sinikatele ehk tsüanobakteritele (varem tuntud kui sinivetikad) iseloomulike süsivesinike arvukus viitab, et need organismid elasid ja eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi). On selge ka see, et tsüanobakterite areng järgnes pikale perioodile, kui elus mateeria tekkis eluta mateeriast. Pole olemas otsest geoloogilist tõendit selle kohta, kuidas ja millal see juhtus. Kui me suudaksime reisida tagasi Arhaikumisse, siis vaevalt me tunneksime ära tänapäevase Maa. Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. II. Proterosoikum Proterosoikum ehk Agueoon on geoloogiline eoon, mis järgnes Arhaikumi eoonile ja eelnes
KOKKUVÕTE Käesoleva referaadi käigus tutvustati üldist India džainismi ajalugu läbi India ajaloo. Kergelt sai vaadeldud ka uskumusi puudutavaid teemasid, kuid nendesse teemavaliku tõttu nii sügavalt ei süübitud. Väljatoodud uurimustulemuste seisukohtade ja arvamuste põhjal tehti üldistavaid järeldusi ja kokkuvõtteid. Džainism on uskumuse kohaselt ajatu religioon, mis on rajatud ennekõike looduse säästmisele, mateeria põlgamisele, ning sansaarast lahti saamisele, et hing võiks jõuda kõiketeadja tasemeni. Džainistide hulgas on kaks peamist kogukonda – digambarad ja švetambarad. Džainism ei ole kunagi olnud gigante usk massidele, pigem vähem levinud uskumus tõelistele eskeetidele. Džainism on olenemata oma liikmete arvukuse vähesusest suutnud mõjutada India kultuuri ning kunsti ning olnud kõneaineks ka poliitikute, riigijuhtide ning ärimeeste kõnelaudades.
jumalikust intellektist, mis valgustab kõiki seejärel huvitub Plotinose õpetusest. taevasfääre, inimvaimu ja lõpuks ka maist mateeriat. · Algsed tõelisused, mida Jumal loomise alguses · "Tookord kui ma neid platoonikute raamatuid olin esile kutsus on: lugenud ja neist leidnud üleskutse otsida tõde · Esimene mateeria (vastuvõttev printsiip kehade väljaspool ainelist maailma, muutus mulle "sinu nähtamatus loodud asjades tunnetatavaks" ja tekkel), nähtavaks" (Cf VII, 20) · Aeg, · Ka Plotinos ei rahulda teda · Liikumine
ehk valgustada, selgitades mitmesuguseid elunähtusi ja arvustades toonast ühiskonda, õpetasid nad ühtlasi, kuidas saaks seda paremini korraldada. Teadusrevolutsioon 17. sajandit, valgusajastu algust, nimetatakse tihi teadusrevolutsiooni ajastuks, mis tähistab põhjapanevaid nihkeid nii teadusalastes teadmistes kui ka nende saavutamise meetodites Teadlased nagu Descartes, Gassendi ja Boyle jõudsid mõttele, et mateeria koosneb väikestest jagamatutest osakestest aatomitest. Nende aatomite erinevused suurustes ja kujus määravadki ühe või teise aine struktuuri ja käitumise. Sellel väitel rajanebki mehhanistlik filosoofia, mille kohaselt igasugune mateeria ja liikumine allub konkreetse aine moodustavate aatomite struktuurist tulenevatele seaduspärasustele. Teadusrevolutsiooni mõiste tugineb muuhulgas ka muudatustele teadustegevuse korraldamisel. Moodustati teadusseltsid Londonis ja Pariisis.
METAFÜÜSIKA- filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist; õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest SUBSTANTS- reaalsuse põhinemine aines 1.SOKRATES- vanakreeka 469-399 eKr ■ esimene süstematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja ■ ei kirjutanud ühtegi teost (Platoni ja Xenophoni vahendusel säilinud) ■ “Ma tean, et ma midagi ei tea” ■ 1)lausel saab olla 2 komponenti, tervikuna saab olla vaid väär (olgugi, et ta ise midagi ei tea, et ta teab) 2)väide on silmakirjalik 3)mida rohkem teadmisi, seda suurem on kokkupuude teadmatusega ■ Sokratese filosoofia peamiseks meetodiks oli dialektika, kasutas 4 elementi 1)iroonia (eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surm...
on mehaaniliselt seletatav, ja teiseks, tangensialaselt toimiva jõu tulemus, mis takistab, et planeedid lihtsalt oma raskusjõu mõjul päiksesse ei lange. See viimane jõud oli Newtoni arvates vaid nii seletatav, et Looja ise on taevakehadele sellise liikumise andnud, teatud mõttes nad ruumi paisanud, kuni päike nad kinni püüab. Kant väidab, et mõlemad jõud on mehaaniliselt seletatavad. Ta oletab algseisundit, milles mateeria kõige väiksemate osakestena oli ruumis ühtlaselt jaotunud. Kuna väiksed osakesed olid oma tiheduselt ja külgetõmbejõult erinevad, hakkasid suuremad neist väikseimaid ligi tõmbama. Oma teel tõukuvad nad aga ka teistele osakestele. Need tõukuvad eemale oma suunalt. Tekivad külgliikumised teistes suundades kui algne külgetõmbejõud. Algsest kaootilisest liikumisest kujuneb pikkamööda ringikujuline liikumine. Osa ringikujuliselt liikuvaid osakesi neelatakse päikese poolt
printsiip käib tähtede kohta, galaktikatest ei teatud tol ajal veel midagi. Suur pauk Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. Suure Paugu teooria käsitleb ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku. Suur Pauk ei olnud "plahvatus" olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. Paisumine on vaadeldav Hubble'i seose kaudu, mis ütleb, et mida kaugemal mingi galaktika meist on, seda kiiremini ta meist eemaldub. Suurest Paugust umbes 300 000 aasta võrra hilisemast seisundist annab tunnistust kosmiline mikrolainetaust ehk reliktkiirgus: tol ajal omandasid mikrolainetausta footonid absoluutselt mustale kehale omase kiirgusspektri. Suure Paugu teooria on kosmoloogias valdav teaduslik teooria Universumi varajase arengu
See õpetus omandas aja jooksul kristliku ilme, Kristusest tehti kogu õpetuse keskpunkt. Gnostikud, kes sageli olid õppinud inimesed näitasid, et nad on kõrgema astme kristlased.Tavaline gnostikute ühendus oli õpetaja ümber koondunud seltskond. Koosolekud olid enamasti salajased ning nende õpetus tehti teatavaks ainuüksi liikmetele. Koostati evangeeliume ja nende kommentaare. Gnostilise õpetuse aluseks oli duaistlik maailmavaade: · kõiges valitseb vaimu ja mateeria hea ja kurja vaheline võitlus · inimhing on taevast päritolu, kuid see on sattunud keha köidikutesse, seda on saadetud päästma jumalik olend Kristus, kes juhatab teed jumalikkusesse ning vabastab hinge keha orjusest Praktikas viis gnostikute õpetus askeesini, kuna keha loeti kurjaks, siis tuli selle tahtmised lämmatada. Kirik luges gnostitsismi ohtlikuks, võitluses õpetatud gnostikute vastu oli vaja senisest selgemalt määratleda, mis on kristlik ja
Teema 2 Psühholoogia alused Talis Bachmann, Rait Maruste kirjastus ilo, 2003 2.1. Psühholoogia tekke varajane periood · Psühholoogia, kui iseseisev teadus 19.saj teisest poolest. · 1879 rajab Wilhelm Wundt Leipzigi esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. · Animism- esemete ja olendite hingestamine. Animistlikud kujutlused omased paljudele kultuuridele ning selle rudimente kohtab veel tänapäevalgi. · Tsivilisatsiooniga tekkinud teaduses sai kõik hingeellu puutuv filosoofia uurimisobjektiks. · Antiik- Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: 1. Materialistlik- Demokritose liin. Demokritos väitis, et ka hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi. Inimene tunnetab maailma meelte abil, millele avaldavad oma mõju välismaailm...
Maailma usundid Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Ristiusk rajaneb usul ainujumalasse ja tema ilmutusse Jeesusesse. Kristluse põhjal lõi Jumal inimese ja kõik muu olemasoleva, mis Maa peal eksisteerib. Ristiusu tekkeaeg on 1. saj. pKr. Ristiusul on kolm põhisuunda - õigeusk, katoliiklus ja protestantlus. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on ...
rääkida) 15) Socratese mõju psühholoogiale · Tunneta ennast kui sotsiaalset subjekti · Küsimuste esitamine. Defineeri, et jõuda tõeni. · Välimuse ja sisu eristamine · Eestilised küsimused nt. ,,mis on õnn'' · Teadmine kui õnne ja muu alus 16) Platoni mõju psühholoogiale · Mateeria ja idee eristus · Introspektiivne meetod: hing, mõistus · Teoreetiline mõtlemine on teadmise allikas. 17) Aristotelese mõju psühholoogiale · Lähtus konkreetsest · Psüühika õpetus · Vaimu ja keha, bioloogia seotus · Ei saa hinge eraldada kehast · Naturalist: süda on keskne organ, mitte aju · Rõhk mõistusele: teoreetiline ja praktiline
Sammuti said nad ,,kivi klibu", sellepärast on neil palju kaaslasi ja rõngaid. NB! Pluuto on erineva, kuna on kõige kaugemal, paksu jää kihi all ja tal on peaaegu samasuur kaaaslane Charon. Seni teadaolevad andmed on saadud kivimite uuringust ja taeva kehadelt tulnude kiirguste uurimisel. Universumi teke. Suur Pauk: Umbes 13,5- 15 miljardit a. Tagasi tekkis ühestpunktist (singulaarsusest) universum. Suur Pauk ei olnud päris plahvatus vaid mateeria ruumi ja ajaühine tekkimine. Singulaarsus oli üli kuum ja tihe ja seda kujutatakse 2cm läbimõõduga kerakesena. Rikuti sümeetria aine ja antiaine vahel, mis selle vallandas seda ei teata. Esimesel sekundil tekkis rohkelt osakeste ja antiosakeste paare, mis peaaegu kohe üksteist hävitasid. Esimene osakeste paar oli kvark ja antikvark. Esimese sekundi lõpuks oli olid valmis elektron, neutron, prooton. Nendest koosnevad tänapäeval tähed ja galaktikad.
mõnu juba albist ja läägestki, kui see ainult uus on. Igaüks peaks iga päev vähemalt ühe laulu kuulma, ühe kauni luuletuse lugema, üht head maali nägema ja, kui see võimalik on, paar mõistlikku sõna kõnelema. “Wilhelm Meistri õpiaastad”. Eesti Riiklik Kirjastus, 1958 (tõlkinud Leida Kibuvits) Kunsti väärikus ilmneb muusika puhul võib- olla kõige silmapaistavamalt, sest muusikal puudub mateeria, mis tuleks maha arvata. Muusikas on kõik vorm ja sisu ning tõstab ja õilistab kõike, mida ta väljendada suudab. Muusika parimas mõttes vajab uudsust vähem kui poeesia; pigem on nii, et mida vanem ja tuttavam ta on, seda enam ta mõjub. “Aforisme”. Loomingu Raamatukogu 33/ 1974 (tõlkinud Mati Hint) Joseph Haydn (1732- 1809) Haydn oli klassikalise stiili esimene suur meister
tuhmim täht. d) Dopleri efekt - lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika kiirusega vaatleja suhtes. e) Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suur Pauk ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis, vähemalt mitte selle tänapäevases mõistes, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. f) Astronoomiline ühik (aü) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Astronoomiline ühik on täpselt 149 597 870 700 meetrit, 1 aü = 1.5 x 10 11m. g) Parsek (pc) kaugus, mis vastab objekti aastaparallaksile üks kaaresekund (pannakse kirja tähtede kaugus). 1 pc = 3,08572 · 1016 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü. h) Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga
suunaga). Newtoni II seadus: Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga (a=F/m, kus a on kiirendus, F on jõud ja m on mass). Kehale mõjuv jõud määrab ära tema kiirenduse st kiiruse muudu. Kehale mõjuvate kõigi jõudude summat nimetatakse nende jõudude resultandiks e resultantjõuks. Newtoni III seadus: Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastasmärgilised (F1=-F2, kus F1 ja F2 on jõud). Gravitatsioon on üldine mateeria omadus, mis avaldub kehade vastastikuses tõmbumises. Gravitatsiooniseadus: Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga (F=Gm1m2/r2). Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Kiirendust, millega langevad kehad vaakumis Maale (Raskusjõu mõjul), nimetatakse vaba langemise kiirenduseks e raskuskiirenduseks (g=9,8 m/s2)
Selline probleem tekib millal: eristus asjad iseendas ja nähtumused. Räägime loodusest kui iseendast, siis ei teki seda probleemi. Eristame looduse kui asjad iseendast loodusest kui nähtumusest meile. Kanti kriitiline mõtlemine siin: eristatakse kahte loodust ja tuuakse kaks looduse tähendust välja. Loodust eristatakse kui: loodus kui asi iseendas(tunnetusvõimetest sõltumatu) ja loodus kui nähtumus meie tunnetusvõimetel. Loodus materiaalses mõttes(tunnetuse mateeria – aistingute kaudu antud ehk aistingu objektide kogum). Loodusel on materiaalne aspekt ja loodusel on formaalne aspekt. Teooriad peavad rakenduvad nendele materiaalsetele objektidele. LOODUS neljas mõttes 1.Loodus kui nähtumus meie 2. Loodus kui iseendas tunnetusvõimetel 3.Loodus materiaalses 4.Loodus formaalses mõttes(aistingu objektide mõttes(seaduspärasuste kogum)
tihti aias jalutamise ning ruttas oma laua juurde, et oma uus mõte kiiresti üles kirjutada. (Karu 1988: 46) Joonis 6. ,,Philosophiae naturalis princia mathematica" (Loodusfilisoofia... . www) Newtoni esmakordselt selgesti formuleeritud kujutlus kehade massist oli mehhaanika õige ülesehitamise aluseks (enne Newtonit olid massi ja kaalu mõisted samastatud). Newton tõi füüsikasse kujutluse massist kui mateeria hulgast kehas ja tõestas, et mass on keha inertsuse mõõt, ühtlasi aga ka gravitatsiooni allikas ja objekt. (Putilov 1964: 36) 9 3. Newtoni füüsikaseadused Rohkem kui 300 aastat tagasi kasutas Isaac Newton liikumishulga ja inertsi mõistet oma kolmes liikumisseaduses. Need seadused kirjeldavad ja ennustavad jõudude mõju objektidele. Nad prognoosivad täpselt enamikke olukordi, kuid objektide jaoks, mille kiirus läheneb valguse
kategooriatest ja paljudele teistele teadmisharudele. Alles viimastel aastakümnetel on hakatud tunnistama, et Aristotelesel on olemas ka järjekindel looduse (physis) mõistmine. Sellepärast on hakatud rääkima n.-ö. ,,kahest" Aristotelesest. Aristotelese õpetus neljast põhjusest (vt. allpool), mis on ka tema loodusemõistmise aluseks, on aktuaalne ka praegu. 4 ARISTOTELES MATEERIA JA VORMI DIALEKTIKAST Aristotelese veendumuse järgi ei saa eksisteerida ideede- ja asjademaailm teineteisest eraldi, nagu see Platoni õpetuses oli. See oleks absurdne. Iga asi on mateeria (hyle) ja vormi (morphe) teineteisest lahutamatu ühtsus. Mateeria on passiivne, vorm aktiivne. Igasuguse liikumise tähtsaim algpõhjus on EESMÄRK (telos). Ka jumal on maailma suhtes eesmärk. Ta on üksnes eeskuju, jumal-filosoof, kes mõtleb iseenese mõtlemist. Aristotelese õpetus ei ole religioosne.
tööd. Sellest osast peaksid oskama: ● Iseloomustada jõudu. ● Sõnastada Newtoni I , II ja III seadus. ● Milline on suletud ja milline avatud süsteem? ● Mis on resultantjõud? ● Defineerida kiirenduse mõiste. ● Selgitada ühikuid 1N, 1J ja 1W (ka mistahes arvuna) 9 tund: Aine ja väli. Filosoofias kasutatakse mõistet „mateeria“ Füüsikas seletame seda kui maailma esinemise vorme ja ütleme, et mateeria esineb kahel kujul ainena ja väljadena. Ainelisi objekte me näeme ja võime vahetult tajuda meeleorganitega. Väljad on erinevate vastastikmõjude vahendajad. Neid me otseselt ei taju (välja arvatud valgus, väga kitsas lõik elektromagnetväljast). Väljade olemasolu kinnitavad kaudsed nähtused: näiteks gravitatsiooniväli tõmbab kõiki kehi Maa poole, Päikese gravitatsiooniväli hoiab planeete tiirlemas ümber Päikese, elektrivälja kaudu mõjutavad
BIOLOOGIA 1 1.1 Elu omadused · Mis on elu? Mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada Valgud töötavad selle nimel. (Põhiosa moodustavad valgud, praktiliselt kõik reaktsioonid toimuvad ensüümide (valkude) osalusel). Valkude töös seisneb elu. Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. · Bioloogia on teadus, mis uurib elu · Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu.
Saturn Meie Universum on sündinud plahvatusest-Suurest Paugust. Enne seda oli täielik tühjus. Suur Pauk toimus 15 miljardi aasta eest. Mõne sekundi murdosa jooksul sai energiast ennekuulmatu tihedusega mateeria: Kogu meie universum mahtus sõrmkübarasse. Planeedid ei sära iseenese valgusest nagu seda teevad tähed, vaid peegeldavad päikese valgust. Füüsikalise ehituse poolest jagunevad nad kahte gruppi. Päikese lähedal asuvad Merkuur, Veenus ja Marss sarnanevad Maaga. Kaugemal planeedid Saturn, Uraan, Neptuun sarnanevad Jupiteriga. Nad on suured ja nende tihedus on väike ning atmosfäär tüse. Ümber oma telje pöörlevad nad kiiresti ning kaaslasi on neil palju.
tolmu. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Galaktika on miljardite kaugete tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuteks. Linnutee Galaktika · on läätse kujuline, pealtvaates spiraalsete harudega. · Mateeria esineb Galaktikas kahel kujul: ainena (plasma, gaas, korpuskulaarkiirgus) ja väljadena( elektromagnet- ning gravitatsiooniväli). · 98% vaadeldavast ainest moodustavad tähed. Päikese- sarnaseid tähti on Galaktikas 150 miljardit. Galaktika mass on 2x1011 Päikese massi. · Galaktika läbimõõduks on 30 kpc ja paksuseks 2,5 kpc ( parsek 1pc = 3x1016 m). · Päike asub Galaktika tsentrist 10 kpc kaugusel ja tiirleb ümber tuuma kiirusega 250 km/s 200 miljoni aastaga.
vesinikujooned. F klass- temp. üle 8000 K, spektris on metallide jooned. B klass- temp. ligi 6000 K, spektris on samuti metallide jooned, meie Päike kuulub sellisesse spektriklassi. K klass- temp. ligi 4000 K, näha on ribaspektrid. M temp. ligi 3000 K. N 2000 K, on näha pidevspektrit. S 1000 K, on näha pidevspektrit. 13. Suur Pauk. Umbes 13, 7 mljrd aastat tagasi hakkas universum plahvatuslikult paisuma. Sellega koos tekkisid singulaarsusest korraga, ruum, aeg ja mateeria. Keegi ei tea, kuidas nägi universum välja alghetkel või natuke hiljem. Tihedus oli alghetkel 10 94 g/cm3. temperatuur 1032K. Tänapäeva füüsikaseadused algfaasis ei kehtinud. Universumi arengut peale Suurt Pauku on tavaks jagada järgmistesse etappidesse: · Plancki aeg · inflatsiooniline universum · Kvarkide periood · Tropofaas · 4 vastasmõju tekkimine: gravitatsioon, elektromagnetiline vastasmõju, tugev vastasmõju, nõrk vastasmõju.
Realism 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Romantismile vastukaaluks kujunes realism. Kuigi realism ja romantism kogu aeg põimusid. Realism kirjandusvooluna valitses 1830-1870. Realism toetub positivismile ja materialismile. Positivism keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule (ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle). Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Taas tõusis esile teadus, s.t. reaalained ja loodusteadused. Realism kandus ka kirjandusse: * täpsus * reaalne maailm * objektiivne maailm. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Zanritest said valdavaks romaan ja novell. Realismis vaadeldakse elu tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi. Romantismist eristab realismi kindel seos vastava ajastu
on keha mass seda suuremat jõudu tuleb tema kiiruse muutumiseks rakendada Newtoni III seadus Kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete ühel sirgel mõjuvate vastassuunaliste jõududega Jõud on ühe keha mõju teisele kehale Jõud on kehade vastastikkuse mehaanilise mõju mõõt. Kehad mõjutavad üksteist vahetult Jõud on vektor mida iseloomustavad väärtus ja rakenduspunkt Gravitatsiooni jõud Gravitatsioon ladina k – raskus on üldine mateeria omadus mis avaldub kehade vastastikkuses tõmbumises. Raskusjõud ja kaal Raskusjõud F (N) võrbub keha massi m (kg) ja vabalangemise kiirenduse g (m/s2) F=mg Jõudu millega keha maa külgetõmbe tõttu mõjutb alust või riputusvahendit nimetatakse keha kaaluks keha kaal ei ole rakendatud kehale vaid alusele või riputusvahendile raskusjõudu tähistatakse tähega P Kui keha liigub maa gravitatsioonis ühtlaselt kiirenevalt üles poole nt lift alustab tõusu siis
suund, mis ongi protsessi iseenesliku toimumise eelduseks. Kui soovitakse protsessi käivitada 4 vastupidises suunas, siis tuleb selleks rakendada lisameetmeid väljastpoolt, näiteks kulutada lisaenergiat või teha välist tööd. Avaldumisvorme füüsikas: termodünaamika teine alus, potentsiaalse energia miinimumi printsiip. Vastastikmõju printsiip Selle printsiibi kohaselt eksisteerib looduses igasuguse mateeria puhul mõju sümmeetria, st mitte üks mateeria osa ei mõjusta teist, vaid mateeria osad (kehad, osakesed, välja kvandid) mõjustavad vastastikku teineteist, kusjuures mõjud on vastastikku võrdsed. Avaldumisvorme füüsikas: Newtoni III seadus, kõik reaktsioonid keemias ja mikrofüüsikas, aine ja välja vastastikmõju seadused. Relativismi printsiibi kohaselt ei ole looduses olemas absoluutset ruumi ja aega, kuigi füüsikaliste
YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus Dots. Viia Lepane rühmad 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi mõiste. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) 3. Keemiline ühend. Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. 4
Tuuma ümber I kihil tiirlevad 2 elektroni ja II kihil (välimisel kihil) 4 elektroni. Viimast kihti nimetatakse ka valentskihiks, elektrone, mis seal liiguvad valentselektronideks. Aatom on stabiilsem, kui tema valentskihil ei ole paardumata elektrone. Elu ehituskividel H, C, O ja N on valentskihil kõigil paardumata elektronid: H - 1; C - 4; O - 2 ja N - 3. Niisugune on ka nende valents ühendites. Need on keemiliselt aktiivsed elemendid. Mis on energia? Energia on mateeria võime teha tööd, panna midagi liikuma, tõsta mingi keha temperatuuri, muuta aine keemilist struktuuri jne. See võime avaldub kahel erineval moel: hoitud potentsiaalina või aktiivse liikumisena. Hoitud energia potentsiaali nimetatakse potentsiaalseks energiaks, liikumise energiat kineetiliseks energiaks. Potentsiaalne energia sõltub objekti positsioonist ja võib kergesti muutuda kineetiliseks energiaks, see omakorda mehhaaniliseks või soojusenergiaks.
kirjutanud just nagu kogu inimkonna nimel, on tegelikult rääkinud vaid meeste nimel. Irigaray arutleb viiside üle, kuidas Platon, Aristoteles, Plotinos, Kant ja Hegel kirjeldavad oma tekstides naist või kuidas naiselikkus täielikult nende filosoofiast puudub. Platoni Igavesed Ideed panevad aluse naiseliku ja emaliku välistamisele filosoofiast, Aristotelese jaoks on naine ebatäielik (puudega) mees, Plotinosel on Hingest nõrgem mateeria naiseliku ja emaliku võrdkuju... jne. Ta usub, et filosoofia ajaloos tooniandvad viisid, jätta naiselik mehe kasuks kõrvale, on seotud seal avalduvate kalduvustega alahinnata kehalist mõistusliku kasuks. Jaotuses kaheks sugupooleks on naiseliku osaks olnud esindada kõike voolavat, pimedat ja põhjatut, nagu lihalikkust, tundelisust ja passiivsust, kuna aga mehelik on saanud väljendada kõike tõsist, puhast ja põhjapanevat, nagu hingelist, mõistuslikku ja aktiivset (Teine: naine 1974).
hauakambrites tehti võimalikult mugavamaks. Mesopotaamias oli põletusmatus inimese keha ei hoiustatud. Tänu Egiptuse isoleeritusele säilus kultuuri rangus ning omapära. Kultuuri areng oli pidevalt püsiv ning väliseid mõjutajaid ei olnud. Mesopotaamias oli kõik hoopis vastupidi. Ainuke sarnasus, mis kajastub nii Mesopotaamias kui ka Egiptuses on rikkuse küllus. Egiptuses hauakambritesse pandi igasuguseid varandusi ning ei koonerdatud ka ehitistega. Mesopotaamias oli mateeria luksus. Esemeid prooviti teha võimalikult luksuslikult, kallihinnaliste materjalidega. Mesopotaamia ning Egiptuse kultuur on andnud suure panuse järgnevatele kultuuridele ning nende arengutele. Kultuur saigi alguse nendes riikides. KASUTATUD ALLIKMATERJALID: Gombrich, E.H., 1998a. Kunstilugu. Tallinn Piper, D., 2006a. Kunstiajalugu. Tallinn: Avita 1989a. Peatükke kunstiajaloost. Tallinn
Galaktikad tekivad protogalaktikatest, mis on gaasipilved universumis. [1] Linnutee tekkimine Linnutee Galaktika tekkis levinuima teooria järgi suure paugu tagajärjel. See toimus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi. Teoreetiliselt hakkas universum tihedast olekust plahvatuslikult paisuma ning tekkis universum, mida teame tänapäeval. Suur pauk polnud plahvatus nagu meie mõistes tänapäeval keemiline reaktsioon vaid ta oli mateeria, aja ning ruumi tekkimine singulaarsusest. Suure paugu teooria kohaselt oli universum teistsugune minevikus ning saab ka olema teistsugune tulevikus. Kunagi oli aine universumis nii tihe, et valgus selles vabalt levida ei saanud. Suurt pauku ei saa kirjeldada füüsikaseaduste järgi, kuna alles siis tekkis aegruum, mis defineerib meie füüsikat. Kreeka müüdi järgi tekkis Linnutee Galaktika Hera poolt maha aetud piimast. Inglise keeles on
Ta pidas loogikat mitte teaduseks vaid abivahendiks. Loogika alla kuulub ka tema õpetus kategooriatest ehk üldmõistetest, mis on omased kõigile nähtustele ja asjadele: substants (üldmõiste koer, inimene), kvantiteet, kvaliteet, relatsioon (suhe-pikem, raskem, kergem). Aristotelese metafüüsika ta oli nõud Platoniga selles, et asjade ja nähtuste olemuseks on ideed sest ideed saab väljendada selgete mõistete abil. Kuid annab ideele teise sisu. Idee asemel kasutab ta sõna vorm. Mateeria on ilma vormita kaootilne mass, millel pole sisu ega mõtet. Idee korrastab ja vormib kaootilist mateeriat ja nii tekivadki asjad. Ta väidab, et idee ehk vorm peitub mateerias endas võimalikkusena. Nt puu mateerias peituvad võimalusena laua idee, tooli idee, kapi idee jne. Ta eristab kahesugust olemist. Olemine võimalikkusena ja olemine tegelikkusena. Tekkimine on seega üleminek võimalikkuselt tegelikkusele.
· olemuse loomuse kohta mis on olemus? asja loomus; see, mis teeb asjast ,,selle" Platon: eidos Thomas: essentia essentsialism oleva olemus mis on olev (kui olev)? olev on see, millest kõik tekib ja milleks kõik muutub olev on see, mis on iseenesest lähtudes / tänu iseendale substants = see, mis on / olev asi mis on substants? · lihtsubstants: eidos · lihtsubstants: mateeria · liitsubstants: vormi ja mateeria ühendus · Aristotelese substantsiteooria: formaalne, materiaalne, kineetiline ja eesmärgiline põhjus oleva olemine miks olev on? · loogiline paratamatus · täius kuidas olev on? · liikumatult, liikumine on illusioon · liikuvalt, liikumatus ja püsivus on illusioon milles seisneb / mis on oleva olemine? Mis on filosoofia
orge. Need jooksid Maa madalate punktide poole ja moodustasid ookeane. Nad rebisid kividest kaasa mineraale, mis lõpuks muutsid magevee ookeanid soolasteks. Vesi on elutähtis vedelik. Ta niisutas neid steriilseid avarusi. Ta voolurajad on kui veresooned, puuharud või elumahala reservuaarid, mille vesi Maale tõi. Ka neli miljardit aastat hiljem võib Maal leida neid kunstiteoseid, mis jäid maha vulkaanide tuhast ja segunesid Islandi liustike veega. Siin need on. Mateeria ja vesi. Vesi ja mateeria. Pehme ja tugeva sümbioosi, mis on omane me planeedi igale eluvormile. Mineraalid ja metallid on vanemad kui Maa. Nad on tähetolm. Nad annavad Maale värvi. Punane tuleb rauast ja must süsinikust. Sinine vasest ja kollane väävlist. Millest me pärineme? Kust sai elu alguse? Aja ime. Primitsiivsed eluvormid elutsevad endiselt kuumaveeallikates. Nad annavad allikatele värvi. Need on arhebakterid. Nad kõik toituvad maa soojusest. Väljaarvatud tsüanobakterid ehk vetikad
vastu. Püüdis oma filosoofias need kaks kultuuri ühendada, vanatestamentlik monoteism + platonism. "ainuke õige teadmine jumala kohta on vanas testamendis" ta vabastab jumala igasugusest inimnäolisusest jumal on inimlikule tunnetusele absoluutselt kättesaamatu, võime teada et jumal on olemas, aga kes ta on jääb meile saladuseks. Jumal on tõeliselt olev. Jumal on kõigest kõrgemal Eksisteerib jumalale vastandik suurus, mis on mateeria. Jumal kasutas mateeriat maailma loomisel. Logos- mõistus, jumala esmasündinud poeg, et me saaks mõista miuke see maailm on Kristluse tähtsus mulle ja meie ajale Minule isiklikult kristlus ei ole tähtis, ma ei käi kirikus, ei järgi jumalat. Aga see mõjutab meid kaudselt, me elame selle sees. Kasvõi kiriklikud laulatused ja matused. Pühad mida me peame ja isegi meie ajaarvamine. See on kindlasti tähtis meie ajale, traditsioonid hoiavad inimesi koos. KESKAJA FILOSOOFIA
Linnakodanik tundis end alluvat polises (linnriigis) valitsevale paratamatule, mõistuspärasele jõule logosele. Eeldades kogu maailma ühtsust, püüti loogiliste arutlustega välja selgitada ainete tõelist loomust, kõigi ainete aluseks olevat ühtset alget ehk elementi . 1)Lähtumine materiaalsetest algpõhjustest. Eeldati, et maailm on ühtne ja selle alged on igavesed. 2) Mõisteti, et eimillestki ei teki midagi ja miski ei muutu eimillekski (ei kao jäljetult). 3) Eeldati, et mateeria võib esineda erinevates vormides, mis võivad üksteiseks üle minna. Tähtsus :levis edasi idee, et ained koosneva elementidest- üldine asjade mõtestamine ESINDAJAD: Empedokles: üldistas eelkäijate vaateid. ühtsus koosneb 4 algelemendist, idee elementide väikseimatest osakestest. Aristoteles: üldistas varasemaid vaateid, ei toetanud müstikat, arendas edasi Empedoklese kujutlust 4 algelemendist. Alkeemia periood: arenes Alexandrias- Kreeka natuurfilosoofia, egiptlaste praktiliste
PÜHA AUGUSTINUS Eluaeg: 45 saj p.Kr Rahvus: Alziirlane Tsitaat: ,,Issand, muuda mind karskeks, kuid mitte kohe" Teosed: Pihtimused; Jumalariigist Fiosoofia olemus: Kõigepealt hakkas ta manih heistiks (ehk prohvet Mani pooldajaks), mille põhisisu oli, et kogu universum on hea ja kurja, valguse ja pimeduse võitlusväli. Mateeria on kuri, vaim on hea, ja iga inimolend on segu mõlemast. Sellele lisandub veel hing, mis igatseb pääseda oma materiaalsest kehast. Peagi aga muutus ta manihheistide argumentide suhtes skeptilisemaks ning arenes välja skeptikuks sellises tähenduses, nagu see oli filosoofilise vooluna kujunenud Platoni asutatud akadeemias. Peagi leidis ta aga enda jaoks ristiusu, kuid kuna ta oli Platoni filosoofia mõju all, võttis ta selle endaga ka
vormidena. See, et ta peab selleks elemendiks vett, on tema ajalooline eripära, kuid ta on esimene kreeka filosoof sellepärast, et ta esimesena mõtleb ühtsusest erinevuses ning püüab seletada ilmset mitmekesisust ühtsuse alusel. On loomulik, et filosoofia püüab mõista kogetavat paljusust, selle olemist ja olemust, ja mõistmine tähendabki aluseks oleva ühtsuse või esmaalge leidmist. Kuni ei teadvustata selgelt mateeria ja vaimu põhimõttelist erinevust, mõistetakse reaalsust materiaalse ühtsusena nagu Thalesel või ideena. Ühe ja palju vahekorda kogu selle keerukuses mõistetakse õigesti alles siis, kui mõistetakse reaalsuse olemuslikke astmeid ning olemise analoogia õpetust. Thales suutis anda mõistusliku (ratsionaalse) vastuse olemise ja saamise probleemile ja ühtsuse ja paljuse probleemile. Sellega vahetub välja müütiline maailmaseletus teaduslik-füüsikalise vaatlusviisi algusega
Platon otsis tõde, et see tõde on samad need ideed. ideeõpetus Platoni järgi olid kõik asjad ideede ebatäpsed koopiad. Idee oli asjade algus, eesmark ja sisu. Ideemaailma täiuslikkuseni ei küüni aga materiaalne tegelikkus iialgi. Materiaalne maailm oli pidevalt tekkimises ja hävimises, samas kui ideemaailm oli jääv. Platoni järgi oli iga inimene enne oma sündi näinud teatud koguse ideid ning sellest sõltus ka kogu selle inimese tarkus tema eluajal. Mida rohkem ideid oli aga mateeria kujul meie maailma tulnud, seda arenenumaid ideid võis siia tulla ning seda rohkem ideid võisid inimesed enne oma sündi näha. Kõige tähtsamaks pidas Platon headuse ideed. Kes suutis mõista seda, võis mõista ka kõike muud See oli ka 7) Kuidas me Platoni järgi tõelise teadmiseni jõuame? Arvas, et me oleme kõik pärit kõrgemast maailmast. Tõelise teadmiseni jõudmiseks peaksime aga meenutama seda endist elu, elu kõrgemal. Platon usub, et tõeline teadmine on
jäi. Koolis kehtisid rohkem ettekirjutused. Näiteks: lahkudes ära vaata tagasi; jalanõusid jalga pannes alusta paremast, jalgu pestes vasakust jalast; pääsukesi ei tohi majas pidada; tuld ei tohi noaga laiali ajada; üle kaalude ei tohi astuda; vastu päikest ei tohi urineerida. Tolle aja kohta harjumatu oli, et kooli võeti vastu nii mehi kui ka naisi, tingimuseks oli loomulikult inimese vabadus. Koolkonna filosoofia aluseks oli väide, et paljud nii inimeste, kui mateeria omadused on määratud täisarvudega. Seega pöörati Pythagorase koolis suurt tähelepanu täisarvude omaduste uurimisele. Peale selle tegeldi ka geomeetriaga, muusikaga ja astronoomiaga. Keskajal lisandus sellele veel grammatika, loogika ja retoorika. Seitsmest õppeainest koosnevat rühma, nn ,,7 vaba kunsti", loeti haritud inimese kohustuslikuks pagasiks. 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
