valukanalite süsteemi. 42. Kas survevalu abil saab valmistada pikkade kiududega armeeritud tooteid? Selgitage! Armeeritud plastide survevalu võib tingida vajaduse teistsuguste kruvide järgi. Eesmärgiks on vältida kiudude purunemist siirde ja survetsükli jooksul. Ühe võimalusena kasutatakse kaksikkruvi, mille korral materjal liigub teineteisest piisaval kaugusel olevate kruvide vahel. 43. Mida kujutavad endast BMC ja SMC massid? BMC (Bulk Moulding Compound) kujutab endast taignasarnast massi, mis sisaldab armatuuri ja täiteaineid ning mille kõvenemine toimub vormimisoperatsiooni käigus. SMC (Sheet Moulding Compound) kujutab endast mõne millimeetri paksust termoreaktiivvaigul põhinevat painduvat leht-toorikut, mis sisaldab armatuuri ja täiteaineid. 44. Mida kujutab endast pultrusioonimeetod? Tooge protsessi skeem!
Keemiline tasakaal on pöörduva reaktsiooni olek ühesuguse kiirusega, kus reaktsiooni liikmed on võrdsed. Välistingimuste (temp. ja rõhu) muutudes muutb tasakaaluolek vastavalt Le Chatelier'i printsiibile (tingimuste muutumine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele). 36.Mitu prootonit, neutronit ja elektroni on vesiniku, süsiniku, lämmastiku, hapniku, väävli ja fosfori aatomites. Arvutage nende aatomite massid grammides. Esitage tulemused tabelina. Prooton Neutron Elektron Aatommass Vesinik 1 1 1 1 Süsinik 6 6 6 12 Lämmastik 7 7 7 14 Fosfor 9 9 9 18 37.Rutherford'i katse ja planetaarse aatomimudeli tekkimise lugu.
Päikesesüsteem 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja kõik, mis tiirleb tema ümber: planeedid ja nende kuud, suured kaljukamakad, hulk gaasi ja tolmu. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3. Maa rühma planeedid ja nende tunnused? Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Hiidplaneedid ja olulisemad tunnused? Pärast Marssi on Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab hiidplaneetide piirkond. Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus. Selle tingib ulatuslik
On selge, et mida massiivsem on keha, seda inertsem, "laisem", ta on. Massiivset keha on raske kohalt liigutada, anda talle kiirendus, ja raske ka peatada. Keha inertsus on keha üks tähtsamaid omadusi, sest inertsusest sõltub keha kiirendus vastastikmõjus teiste kehadega. Keha inertsuse omadust iseloomustatakse füüsikalise suurusega mass. Massi tähiseks on m. Olgu meie katses kasutatud vankrikeste massid, esimesel m1 ja teisel m2. Katse näitab , et a1/a2=m2/m1. Meie igapäevane kogemus ütleb, et mida suurem on keha mass, seda väiksem on keha kiirendus vastastikmõjus. Kui teaksime ühe keha massi, siis saaksime eelnevat suhet kasutades leida teise keha massi. Olgu meil keha massiga m1, nimetame ta massietaloniks. Kui massietalon on määratud, siis teise keha massi saab määrata kasutades seost m2=m1Xa1/a2. Kõik ülesanded taanduvad selleni, et määrata etalonmass.
ookeanilise rifti tekkeni toimubki mandriliste laamade lõhkumine ja ookeaninõgude moodustumine. Viimased teevad läbi laienemise ja ahenemise ning sulguvad lõpuks oma mandriliste äärte triivitulemusena. Erinevalt ookeanilisest litosfäärist ei vaju mandrilise koorega laamaosad (tänu oma kivimite väikesele tihedusele) vahevöösse. Vulkaanid (51-54) Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimid ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud- inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad ajutise purskerahu seisundis olevad, või aktiivsed- pidevalt või mõne aasta vahega tegutsevad. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel- massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis (Islandi ja Vaikse ookeani ,,tulerõnga" vulkaanid). Vulkaanid võivad esineda ka laamade sisealadel nii
Ld0 Ld1 Ld3 LbLd La L 6. Kas duaalse majanduse mudel saab arvesse võtta vaesust ja pidevat tööpuudust? S b küll Saab küll. 7. Ametiühingute roll, kas segab ja tuleks likvideerida või ei? 8. Suured immigrantide massid omaaegses Põhja- Ameerikas ei põhjustanud probleeme, miks siis praegu on tekkinud töötuse probleemid, eriti riskigruppides? 9. Millised töötuse liigid võivad kujuneda pikaajalisteks? 10. Milline erinevus on ratsionaalsel ja puhtal diskrimineerimisel? 11. Miks toetavad ametiühingud enamasti palga ja töö jaotamise programme? 12. Oletagem, et 100 kroonise tunnipalgaga töökoha leidmise tõenäosus kahe nädala jooksul on 50% ja
Selleks, et leida ebakorrapärase keha tihedust sarnaselt graniiditükile, tuleb silikaattellise tükk kasta parafiini sisse. Tehtu järjekord: a) kaaluti tellisetükk õhus, saadi mass m m=17,39g b) tükk kasteti sulatatud parafiini, võeti sealt välja ja oodati kuni parafiin hangub c) kaaluti keha koos parafiiniga õhus, saadi mass m1. m1=18,07g d) kaaluti kivitükk parafiiniga vees, saadi mass m2. m2=8,6g parafiin =950 kg/ m 3 vesi =1000 kg/ m3 Pannes massid m1 ja m2 valemisse (5), saadi proovikeha ruumala koos parafiiniga. V1 = (m1 m2) / vesi V1= (18,07 8,6) / 1 = 9,47 cm3 Kuna tihedust taheti arvutada silikaattellise tükile, tuleb parafiini ruumala saadud ruumalast lahutada. Selleks leiti valemi (6) abil parafiini ruumala Vp = ((m1 m) / p ) Vp =((18,07-17,39) / 950) = 0,716 cm3 Valemiga (7) saadi silikaattellise tüki ruumala V. V = V1 Vp V= 9,47 0,716 = 8,755 cm3 Valemiga (3) arvutan silikaattellise tiheduse
Autorong maksustatakse autorongi registri- või täismassi, autorongi telgede arvu ja veoauto vedava telje vedrustuse tüübi järgi. Autorongi registri- või täismass saadakse veoauto kasutaja poolt Maanteeametile avaldatud ning Maanteeameti poolt veoauto registreerimistunnistusele kantud suurima lubatud haagise ja veoauto masside summana. Kuna autorongi koosseisus on võimalik kasutada ka mitut haagist, siis maksumäära leidmiseks tuleb üheaegselt kasutatavate haagiste massid ja telgede arvud liita. Kui maksustamisperioodil muutuvad liiklusregistris maksustamise aluseks olevad raskeveoki andmed, siis arvutatakse samal maksustamisperioodil tasumisele kuuluv maksusumma nendest tuleneva suurima maksumäära järgi. Juurdemaksmisele kuuluv maksusumma arvutatakse proportsionaalselt tervete kalendrikuude arvule, mis on jäänud muudetud andmete kandmisest liiklusregistrisse maksustamisperioodi lõpuni.
13. Kuidas arvutada dzaule elektronvoltideks? 1 eV=1,602177×1019 dzauli. 14. Millega võrdub fotoefekti punapiir, kui elektronide väljumistöö on metallis 2,1 eV? SOOJUS 1. Cahrls'i seadus, Gay-Lussac'i ja Boyle-Moriette'i seadus? Kolm seadust : Ruumala samaks jättes isohooriline, muutuvad temp ja rõhk. Rõhu samaks jättes isobaariline, muutuvad ruumala ja temp. Temp saamaks jättes isotermiline, muutuvad rõhk ja ruumala. 2. Elementaarosakeste massid ja laengud? OsakeMassLaeng - 4 2 ( e-1) 0 -1 0 0 n 1 0 p 1 1 3. Ahelreaktsiooni olemus ja tingimused? Ahelreaktsiooni toimumiseks peab olema mingi kriitiline mass tekib tuuma plahvatus. 4. Gaaside rõhuühikud, def ja erinevused? 5. Mis on soojus ja temperatuuri ühikud? Kuidas arvutatakse °C antud temperatuur Kelvinitesse? Miks °K kraade kasutatakse? Ühikud : C°, K° ja F°
samuti lopsakad elujõust pakatavad inimkehad, mis vääneldes ja põimudes katavad peaaegu kogu pildipinna. Tugevad kontrastid asendusid järkjärgult ühtlase valguskäsitlusena. Pilditeemad hõlmasid mütoloogilisi, ajaloolisi ja religioosseid stseene, jahi ning võitluspilte, portreid ja maastikke. Ebaharilik on P. P. Rubensi maalide kompositsioon. Seal pole jälgegi kõrgrenessansi tasakaalukast kolmnurgast, vaid massid suunduvad piki ristuvaid diagonaale. Rubens rajas ajaloolises maalis uue zanri, nimelt maaliseeria. Ta maalis pilte Prantsuse kuninganna Maria de'Medici elust. Rubens valis oma kangelase elust välja kõige kujukamad hetked, lisades ajaloolistele tegelastele antiikjumalaid või voorusi kehastavaid allegoorilisi kujusid. ,,Maria de`Medici elu" koosneb 21 hiiglasuurest ajaloolisest pildist.
Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri moodustab mandreid kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku koosneb mitmesugustest tard, sette ja basaltse magma tardumisel. moondekivimitest kivimitel lasuvad süvamere setted paksem/vanem õhem/noorem kergem/väiksem tihedus raskem/suurem tihedus Litosfääri laamtektoonika Ookeani keskahelikuks nimetatakse paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimsat mäeahelike süsteemi. See on koht, kus vahevöö sügavusest ülesliikuva tulikuuma ainese tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laadame teineteisest eemaldumist. Sii...
sõltub kiirusest, on pidurdamise teiseks tulemuseks osakeste liikumiskiiruse ühtlustumine, mis tähendab üleminekut ringorbiitidele. 2)Ringorbiitidel liikuvate osakeste kogunemine planeetideks on tingitud nendevahelisest külgetõmbest. Gravitatsioonilise haarde raadius paneb paika tulevaste planeetide omavahelised kaugused ning määrab planeedisüsteemi kujunemise kiiruse. Planeedid peavad liikuma ühes tasandis asuvatel ringorbiitidel, orbiitidevahelised kaugused ja planeetide massid peavad suurenema Päikesest eemaldudes. Tihe atmosfäär on neil planeetidel, mis asuvad gaasi-tolmuketta välisosades, kus gaasi rohkem ja ka planeedid piisavalt suured, et seda kinni hoida. Ka planeetide pöörlemine tuleb põhijoontes välja; suurte planeetide kaaslaste süsteemid peaksid aga kujunema analoogiliselt Päikesesüsteemiga (gaasi- tolmuketas peaks olema ka tekkivate planeetide ümber). Kui mingil põhjusel tekib lähestikku
arvestage, et galaktikaid on miljardeid," ütles Block. Tolmust oleme võetud Enamik inimesi peab tähti kaugeteks objektideks, mida saab imetleda vaid eemalt, ent Block ja tema kaastöötajad usuvad, et tähed on ainult ilmaruumi tundmaõppimise lähtepunktid, mis aitavad meil lahendada ka elu mõistatust. Tavapäraselt peetakse astronoomiat teaduseks, mis uurib tähti, mis omakorda pole midagi muud kui gaasilised massid, mis kiirgavad valgust ja soojust. Ent üha enam suunavad astronoomid oma jõupingutusi ka tähtedevahelisele ruumile. Block ütles, et Päike moodustus, kui hiiglaslik gaasi- ja tolmupilv tõmbus gravitatsiooni jõul kokku. Maa ja teised planeedid moodustusid samuti gaasi- ja tolmupilvedest, ent teistel tingimustel. "Tähtedevahelise gaasi ja tolmu uurimine on määratu tähtsusega," ütles Block. "Kosmiline tolm võib ju tunduda meie igapäevasest eksistentsist väga kaugel olevat. Ent
1. 2. 3. 4. h = no n1 = ......... ......... = ......... cm. h11 = no n 21 = ......... ......... = ......... cm. h12 = no n 22 = ......... ......... = ......... cm. h13 = no n 23 = ......... ......... = ......... cm. h14 = no n 24 = ......... ......... = ......... cm. Arvutused ja veaarvutused Kuna kasutatud koormiste lubatud põhiviga on 0.03 g, mis on suurusjärgu võrra täpsem kui koormiste endi massid, võib selle vea arvestamata jätta. Samuti võib mitte arvestada võlli diameetri viga. Mõõdetud aja vea arvutamine t 3, 0.95 3.2 (t t ) 2 1.6760 10 3 s 4 1. i 1 i (t n t )2 1.6760 10 3 t1 t n 1, 3
varakult. Michelangelo (1475 1564 ) teeb kupli , mis saadakse valmis alles neli aastat pärast tema surma. Carlo Maderna teeb fassaadi. Giovanni Lorenzo Bernini teeb kolonnaadi 4 reas 284 sammast, keskel Caligula aegne obelisk. Põrand 15160 m2; kupli diameeter 42 m; fassaadi kõrgus 45,5 m ja laius 114,5 m; sisepikkus 187 m ja välispikkus 211,5 m; kiriku kõrgus 132,5 m Flandria kuulsaim barokkkunstnik, kellele tehti maale? Paraadportree? Ehtbaroklik on Rubensi maalide kompositsioon massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. Lopsakad, elujõust pakatavad inimkehad katavad vääneldes ja põimudes peaaegu kogu pildipinna. Samas jääb pildi kompositsioon terviklikuks, kusjuures üksikfiguur võib kaotada oma tähtsuse. Van Dyck'i saab lugeda nn. PARAADPORTREE rajajaks. Paraadportreid tellisid õukonnad. Hollandi maal erinevad süzeed, kellele maalid mõeldud? J.Vermeer ja Rembrandt iseloomusta nende loomingut. ,,Kadunud
-18. eajand Hollandis ja Suurbritannias. 18. sajandil Prantsusmaal ja Rootsis. 19. sajandil Lääne ja Lõuna Saksa riigid. Linnadesse tekkisid proletaalased ehk töölised. Ta ei oma eraomandit ja, kelle ainsaks sissetuleksuks on palk. Selle tagajärjel tekkis ka vasakpoolne ideoloogia, mis oli välja kasvanud tööliste rahulolemattusest ja nõudmisest. Linnades vabrikutööstus laienes, kuna kasvavad linnaelanike massid vajasid palju ja odavat kaupa. Vajati kapitali vabrikuhoonete ehitamiseks. Kapital saadi läbi kaubanduse. Uute ettevõtete rajamisel hakati kasutama uusi tehnika saavutsi. Tööstusliku pöörde algus 18. sajandil Inglismaa vabrikutes alustati tekstiilitööstusega ja võeti kasutusele mehaaniline ketrus nimi. Ta nimi oli Jenny. Prantsusmaal toimus see 18. Sajandi lõpul (1860). Eelkõige masinate kasutuselevõtt. Saksamaal algas see 1880. USAs 1850. Töösusliku pöörde puhul
Iga katsekeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistulemused esitatakse 0,5 mm täpsusega. 4.2 Soojusisolatsioonmaterjalide tiheduse määramine Tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [ kg/m3 ] valemi 1 järgi: Valem 1. 0 = ( m/Vbr )*1000 m proovikeha mass [g] Vbr proovikeha maht [ cm3 ] 4.3 Soojusisolatsioonmaterjalide veeimavuse määramine Määratakse kuivatatud katsekehade massid m0 täpsusega 0,1 g. Katsekehad asetatakse vette, mille temperatuur on 18 kuni 28º C, nii et katsekeha alumine pind oleks 8-12 mm allpool vee tasapinda. Katsekehasid hoitakse vees 28 ööpäeva(katse käigus olid 7 ööpäeva), siis võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe veega immutatud katsekehade mass m28. Veeimavus mahu järgi: Valem 2. Wk = (( m28 m)/V)*100 [%] m7 - proovikeha mass veega immutatult [g] m proovikeha mass kuivalt [g]
Iga katsekeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistulemused esitatakse 0,5 mm täpsusega. 4.2 Soojusisolatsioonmaterjalide tiheduse määramine Tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [ kg/m3 ] valemi 1 järgi: Valem 1. 0 = ( m/Vbr )*1000 m proovikeha mass [g] Vbr proovikeha maht [ cm3 ] 4.3 Soojusisolatsioonmaterjalide veeimavuse määramine Määratakse kuivatatud katsekehade massid m0 täpsusega 0,1 g. Katsekehad asetatakse vette, mille temperatuur on 18 kuni 28º C, nii et katsekeha alumine pind oleks 8-12 mm allpool vee tasapinda. Katsekehasid hoitakse vees 28 ööpäeva(katse käigus olid 7 ööpäeva), siis võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe veega immutatud katsekehade mass m28. Veeimavus mahu järgi: Valem 2. Wk = (( m28 m)/V)*100 [%] m7 - proovikeha mass veega immutatult [g]
Katsekeha mõõtmed määratakse vastavalt punktile 4.1. Kastekeha mass m määratakse kaalumise teel täpsusega 0,5%. Mõõtmistulemused esitatakse kolme kehtiva numbriga, tiheuds arvutatakse valemiga [1] ja kantakse tabelisse 5.1. 4.3. Veeimavuse määramine Katseteks võetakse vähemalt 6 tundi temperatuuril (23±5)ºC hoitud 6 nimipaksusega katsekeha [(200*200)±1] mm. Määratakse katsekehade mõõtmed vastavalt punktile 4.1. Määratakse kuivatatud katsekehade massid m0 täpsusega 0,1 g. Katsekehad asetatakse vette, mille temperatuur on 18 kuni 28oC, nii et katsekeha alumine pind oleks 8-12 mm allpool vee tasapinda. Katsekehasid hoitakse vees 28 ööpäeva, siis võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe veega immutatud katsekehade mass m28. Veeimavus mahu järgi arvutatakse valemi [2] järgi. Toote partii veeimavus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine proovikehade katsetulemustest
,,Ornamentika" nooremas kiviajas Stonehenge ,,Megalithos" ehk Suur Kivi Suurtest kivilahmakatest kokku pandud kompleksid Arvatakse, et need on ehitised Päikese auks ,,Menhir" ehk maase püstitatud vertikaalne kivi ,,Dolmen" Ehk kaks vertikaalset sammast maas mille peal on üks horisontaalne. /'''' ,,Kromleh" koosneb ,,Menhiritest" ja ,,Dolmenitest" Üles ehitatud tähtede järgi Mesopotaamia Kunst Iraani, Iraagi ja Süüria terriotooriumi vahel Kiilkiri Suured savi massid, mis on kiilkirja täis Seda ei osata tõlkida veel Sumerid rajasid Mesopotaamia kultuuri Elu oli ettevalmistus paradiisi jaoks Palju jumalate kujutisi Tsikuraat- Jumala kujude asukoht/Tempel Looduslikud tingimused mõjutasid nende arhitektuuri Majad tehti savist valmistatud tellistest, kuna puid ei kasvanud ja kivimid ei olnud kättesaadavad Need tellised väga kaua ei säilinud Tähtsamad ehitised rajati kõrgetele savist platformidele Marduki tempel Paabuloni linnas
järsult tõstma. 1.Heaoluühiskond. Seisuslikult on eestlased läbi oma ajaloo olnud võrdsed olime pärisorjad ja talupojad. eesti rahvus ongi olnud meie seisus. Meie valitsejad on olnud teisest rahvusest. Nende majandamise ja ühiskonnakorralduse mudelid on olnud meile võõrad. Varanduslik kihistumine eestlaste seas on olnud minimaalne. Meie elumudelisse ei sobi väike ülirikas eliit ja pidevalt vaesusega heitlevad massid. Ikka on püütud luua ühiskonnas niisuguseid mehhanisme, mis ei lase piltlikult väljendudes kellelgi liiga kaugele ette joosta, kuid mis ometi säilitab loova konkurentsi isikliku heaolu tagamiseks. 1990. aastatel eesti riskis. Siin viljeldud üliliberalism lähtus ekslikust arusaamast, et mida kiiremini isiklikult rikastutakse, seda rikkamaks saab ka ühiskond. Selle riski hinnaks on sügavalt lõhestunud eesti ühiskond. Tänane eesti on getostunud nii põlvkonniti kui ka varanduslikult .
Kpitalism on ebaaus, kuna ühiskonna tootmise suhted (suhe bosside ja tööliste vahel) on ebaõiglased.(st. TÖÖLISI KASUTATAKSE JULMALT ÄRA). Karl Marx tahtis, et kapitalism lõpeks revolutsiooniga alaklassis ning et see asendusk kommunismiga, kus kõik oleks võrdsed. Kuna kapitalistlik infrastruktuur on nii ebaõiglane, peab miski eksisteerima, mis veenaks masse selle õiguses ja aususes.Marxi järgi ilmneb ühiskonna muutus revolutsoonilisel teel, kui töölerakendatud massid (ALAMKLASSID) reageerivad vägivaldselt rikaste VALITSEVA KLASSI vastu. Mõned tänapäeva Marksistid( UUS-MARKSISTID) väidavad,et KAPITALISTLIK seisund sunnib masse aktsepteerima tarbismist kahel viisil. Ideoloogilise seisunid seadmed on mõeldud selleks,et muuta meid mitte teadlikuks asjade kasutamises- PETLIK TEADLIKUS. MAHASURUVA SEISUNDI MEETODID: kautatakse füüsilist jõudu, et kontrollida masse ja kaitsta KAPITALISMI ja seejärel JUHTIVAT KLASSI.
Põhikoormiste C ja C ' massi võib suurendada lisakoormiste D abil. Vardale A on muhvide abil kinnitatud rõngasplatvorm F ja platvorm G nii, et nad on nihutatavad vertikaalsihis. 3.2. Süsteemi kiirendus Süsteemi kiirenduse saab arvutada lähtudes järgmistest kaalutlustest. Mõlemale koormisele mõjuvad kaks jõudu raskusjõud ja niidi tõmme. Nende mõjul hakkavad mõlemad koormised liikuma suuruselt võrdsete, märgilt vastupidiste kiirendustega. Jättes arvestamata niidi ja ploki massid ning hõõrdejõu, võib lugeda niidi pinged vasakul ja paremal pool plokki võrdseiks. Kiirenduse täpsemal määramisel tuleks arvestada ka ploki inertsmomendist tingitud niidi pinge erinevust kummalgi pool plokki. Võrrandi süsteemi tuleb sel juhul juurde ploki pöördliikumise dünaamika võrrand. Atwoodi masina koormised hakkavad liikuma kiirendusega, mille määrab lisakoormise mass m1. Sama lisakoormise korral ei olene süsteemi kiirendus teepikkusest ja ajast
teerajatiste projekteerimise tegevusluba omav juriidiline või füüsiline isik. Töötlemata ümarpuidu vedu eriveona võib lubada, kui Maanteeameti poolt teekonstruktsiooni kihtidesse paigaldatud andurite põhjal on tee konstruktsioon külmunud olekus vähemalt 0,5 m sügavuseni ning tingimusel, et veotee sildade, viaduktide ja truupide kandevõime on vähemalt 52 t, autorongi tegelik mass ei ületa 52 t ning sõidukite tegelikud massid ja sõidukite tegelikud teljekoormused ei ületa sõidukite registrimasse ja sõidukite registriteljekoormusi ning autorongi mõõtmed ei ületa ,,Liiklusseaduse" § 80 lõike 3 alusel kehtestatud suurimaid lubatud suurusi. 2.5 Suurim lubatud sõidukiirus Eriveoki suurima lubatud sõidukiiruse määrab loa väljastaja sõltuvalt veose mõõtmetest, tegelikust massist ja teistest iseärasustest ning teeoludest. Suurim lubatud sõidukiirus ei tohi ületada:
Kaebused: tükitunne, toidu peetumine Dgn: Rö (vesilahustuva kontrastainega) Ravi: võõrkeha eemaldamine rigiidse ösofagoskoobiga (risk perforatsiooni tekkeks; mõelda, et söögitoru sein on õrn nagu vettinud paber), kõige parem on siiski see, kui võõrkeha liigub edasi ja väljub ise. Lihasrelaksandi manustamine (näiteks buskopaan) aitab spasmi vähendada. Distaalselt paiknevat võõrkeha võib edasi lükata, et ta satuks makku. 11. Kaasasündinud kaela massid Türeoglossaalne tsüst on kõige sagedasem kaasasündinud kaela mass, mis tegelikult on kilpnäärme laskumisel kujunev arenguhäire. Enamus juhtudel asetseb keskjoonel ja on seotud keeleluuga st. liigub kaasa neelates, keele liigutamisel. Ravi kirurgiline eemaldamine. Kaela lateraalne tsüst avanevad erinevatest lõpuspiludest. Võib infitseeruda, võib esineda fistul mandliloozi. Veel on pea- ja kaelapiirkond kõige sagedasemaks lokalisatsiooniks lümfangioomidele (tsüstiline
"ujuja kõrv"), väliskuulmekäigu mikrotrauma (võõrkeha, väliskuulmekäigu vigastamine puhastamise käigus), suhkruhaigus, allergia (juukselakk, kosmeetika, ehted), krooniline või mõnikord ka äge keskkõrvapõletik (keskkõrvast pidevalt erituv mäda tekitab lõpuks välikuulmekäigu põletiku). 23. Ninahingamistakistuse põhjused, diagnoosimismeetodid ja ravi Ninahingamistakistuse sagedasemad põhjused erinevates vanuserühmades: Vastsündinud, imikud: - kongenitaalsed massid ( nt. entsefalotseele ehk ajusong, glioom jt. KNS-i tuumorid, hemangioomid jne.) - koaani atreesia või stenoos Väikelapsed ja koolieelikud: - adenoidi hüpertroofia - võõrkehad - allergiline riniit - viiruslik riniit - tsüstiline fibroos, Kartageneri sündroom, cilia immobile Noorukid, teismelised: - vasomotoorne riniit - allergiline riniit - kasvajad ( nt. angiofibroom ninaneelus ) - hormonaalne riniit
Nende ületamiseks tehtud töö muundub soojusenergiaks. 5.5 Põrge(iseseisvalt) 5.5a Absoluutselt mitteelastne põrge Põrkeks nimetatakse keha liikumisoleku järsku muutust kokkupuutel teise kehaga. Tsentraalseks põrkeks nimetatakse põrget, mille korral kehade kokkupuutepunkt asub nende kehade masskeskmeid ühendaval sirgel. Absoluutselt mitteelastsel põrkel jäävad kehad pärast põrget kokku. Olgu kehade massid m1 ja m 2 , nende kiirused enne põrget v 01 ja v 02 . Tuleb määrata põrkeprodukti kiirus v pärast põrget. m1 m2 v1 v2 Kehade koguimpulss enne põrget on p0 = m1v01 + m2 v02 .
1amü on 1/12 C isotoobi C-12 aatommassist (~1,66054×10-27kg). Amü-d kasutatakse ka aatomite koostisosade massi (m) väljendamiseks: m (prooton) = 1,007 amü; neutroni mass m (neutron) = 1,008 amü. 34 Aatomi mass moodustub tuuma massist ja elektronide massist. Kuna tuuma moodustumisel esineb massidefekt (palju väiksem massidefekt esineb ka aatomite moodustumisel tuumast ja elektronidest) määratakse aatomite massid eksperimentaalselt. Sama elementide isotoopide massid erinevad ligikaudu neutroni massi võrra. Kuna aatomite massid on väga väikesed (hapniku mass 2,65×10-26 kg), kasutatakse manipuleerimiste vältimiseks suhtelisi aatomimasse. Viimaste ühikuks on võetud 1/12 aatomi süsinik-12 (12C) massist, mida nimetatakse aatomimassiühikuks (amü). 1 amü on 1,66×10-27 kg. Prootoni ja neutroni mass on ligikaudu 1 amü.
Akriivsete äärtega ookean laamade põrkumine ja aktiivne sisejõudude tegevus. Vaikne ookean. Milliste laamade põrkumisel on tekkinud Kaukasuse mäestik?: Iraani ja Euraasia laam Laamade lahknemine: (vulkaaniline saar) Island, Assoorid, St Helena. Kuum täpp ja selle piirkond: Hawaii Kahe okeanilise laama kokkupõrkel: Kuriilid, Sunda saared. Vulkaan koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas) või kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis nn kuumad täpid). Kilpvulkaanid Kihtvulkaanid
D. Aafrika lõunaosas E. Islandil 3 8. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning liigitamist kuju (kiht- ja kilpvulkaan) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid); Vulkaan koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: · laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas) või kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) · mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis nn kuumad täpid). KIHTVULKAAN KILPVULKAAN
See tähendaks, et too oinas on kuskilt kaks tüvenumbrit täpsust juurde võlunud - valetaja! 4. Miks tuleb absoluutselt elastsel põrkel arvestada nii impulsi jäävuse kui energia jäävuse seadusi, absoluutselt mitteelastse põrke puhul aga ainult impulsi jäävuse seadust? Kõigepealt tahaksin mainida, et absoluutselt elastsel põrkel ei tule tingimata energia jäävuse seadust arvestada oletame et meil on kaks keha, mille massid ja kiirused on teada. Kehad põrkuvad absoluutselt elastselt ning me mõõdame ühe keha kiiruse pärast põrget. Nüüd oleme võimelised arvutama teise keha kiiruse impulsi jäävuse seadusest ilma energia jäävuse seadust rakendamata, seega on küsimus valesti sõnastatud. See, kas meil tuleb või ei tule energia jäävuse seadust kasutada, sõltub olukorrast ja ülesandest. Meil on lihtsalt võimalik seda kasutada.
väga kopsakas pole, kuid nõuavad oma õigusi. Selge on, et keegi neist ei tuleks vastutusega toime ning ilma isata laostuksid nad lühikese ajaga. Selle jutu juures tekkis kujutlusse pilt tänapäeva noortest, kes nõuavad hirmsuurt palka, aga tööd teha ei oska ega tahagi. Palju leidub inimesi, kes hindavad ennast üle ning nõuavad oma õigusi ilma, et annaksid endale aru, et ka omalt poolt peab selleks panustama. Novell lõppes nurkasurutud isaga, kes poegadele järele andis. Kui massid nõuavad ja streigivad, on järeleandmine vahel ainuvõimalus, kuid kas sellest ka midagi head sünnib, ei ole eriti loota. Elu paratamatusest räägib jutt "Sõbra surm", kus vaene lesknaine ja kahe lapse ema ei oska oma hobust õigesti hoida. Naaber näeb, et on head inimesed ja aitab tihti hobust ravida. Lugu lõpeb aga õnnetult. Hobune on harjunud abi saama ja kui seda ühel ööl ei tule, on ta hommikuks surnud. Naaber soovis ainult head, aga võttis sellega endale
järgi. Autorongi ei maksustata, kui autorongi telgede arv on sellises kombinatsioonis, mida maksumäärade tabelis ei ole. (Lehis, Lasse 2009) Veoauto omaniku või kasutaja poolt Autoregistrikeskusele avaldatud ning viimase poolt liiklusregistrisse kantud suurima lubatud haagise ja veoauto masside summana saadakse autorongi registrimass või täismass. Et leida mitme haagisega autorongi kooseisu maksumäära, siis tuleb veoauto ja üheaegselt kasutatavate haagiste massid ja telgede arvud liita. (Rahandusministeerium, 2012) Kui maksustamisperioodi ajal liiklusregistris maksustamise aluseks olevaid andmeid muudetakse, siis arvutatakse samal maksustamisperioodil tasumisele kuuluv raskeveokimaks andmetest tuleneva suurima maksumäära järgi. Juurdemaksmisele kuuluv summa arvutatakse proportsionaalselt tervete kalendrikuude arvuga, mis jäänud muudetud andmete kandmisest
Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega, üleminekuaja lõppu on aga keerulisem määratleda. Üleminekuaja võib lugeda lõppenuks, kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades ja -suhetes. Totalitaarsest ühiskonnast demokraatlikkusse üleminev. Põhimõtteliselt 2 võimalust ühiskonnakorra muutmiseks: revolutsioon või reformimine Erinevused: Revulutisoon: algatavad dissidendid (teisitimõtlejad) osalevad massid kulg etteaimamatu, stiihhiline vägivalla kasutamine võimu ülesehitus ja valitsemissuhted muutuvad Reforminine: algatavad võimulolijad osalevad poliitikud ja ametnikkond kulg planeeritud ja oodatav tulemus rahumeelne võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad põhiliselt samaks SIIRDEÜHISKONNA OHUD Siirdeühiskonna ees on mitmeid ohte, millest jagusaamiseks tuleb poliitiline julgus ja mõõdukus hoida tasakaalus.
P=m(g±a) ; P- keha kaal [1N], m- kehamass [1kg], g- raskuskiirendus [9,8 m/s2], a- kiirendus [1m/s2]. 9. Impulss - keha võime vastastikmõju korral teist keha mõjutada (sõltub kehade kiirusest ja massist). p=mv ; p- impulss [1kg*m/s], m- keha mass [1kg],v- keha viirus [1 m/s]. 10.Sõnastada IJS. - Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel vastasmõjul jääv. m1v1 + m2v2=m1u1 + m2 u2 ; m1,m2- kehade massid, u1,u2- kehade kiirus pärast vastasmõju , v1,v2- kiirused enne vastasmõju. 11.Mida nimetatakse suletud süsteemiks? - Suletud süsteemi moodustavad kehad, mis mõjutavad ainult üksteist ja mida ei mõjuta välised kehad. 12.Millistel tingimustel teeb keha tööd? - Kehale peab mõjuma mingi jõud. Keha peab selle jõu mõjul liikuma. 13.Mida nimetatakse mehaaniliseks tööks? - Mehaaniline töö on keha liikumisoleku
ja tekib väändevibratsiooni. Samas tekib ka muud müra nagu käigukasti ragin, undamine, kere resonantshelid ja ka võimsuse kõikumine, mis mõjutab sõidumugavust ja mürataset. Kahemassilise hooratta arendamise eesmärk oli isoleerida mootori väändevibratsioon võimalikult tõhusalt veosüsteemi muudest osadest. · Kahemassilise hooratta üldmudel koosneb primaarsest hoorattast ja sekundaarsest hoorattast. Mõlema hooratta massid on ühendatud üksteisega vedru/summutussüsteemi kaudu radiaalsete kuul- või liuglaagritega, mis võimaldab neil üksteise suhtes pöörduda. Hooratta primaarosa ja mootoriga seotud starteri hammasvöö on kinnitatud liikumatult väntvõlli külge. Koos hooratta primaarosa kaanega moodustavad need õõnsuse vedrukanali. Vedrusummutussüsteemi aluseks on kaarvedrud. Need on kinnitatud vedrukanali sees
Mitmeprotsendiline naatriumkloriidi lahus saadi? 163. Mitu kuupdetsimeetrit vesinikku tekib 50 grammi naatriumi (sisaldab 8% 200. Mitu kuupdetsimeetrit süsinikdioksiidi eraldub 365 grammi 5%-lise soolhappe lahuse naatriumoksiidi) reageerimisel veega? reageerimisel marmoriga (CaCO3), kui süsinikdioksiidi kadu on 12%? 179. Küllastunud süsivesiniku derivaadis sisalduva vesiniku, süsiniku ja broomi massid 201. Mitu kuupdetsimeetrit õhku kulub vesiniku põlemiseks, kui tekib 0,2 mooli vett? suhtuvad nagu 1: 6: 20. Leida selle ühendi lihtsaim molekulivalem. 45. 13,7% 1. 20% 46. 64,8 g 2. 16,6%
9 Kokkuvõte Assoorlaste elanikud on rõhku pannud väga palju turismi arengule. Nimelt on saartel võimalik sukelduda, snorgeldada, vaadelda vaalu, ujuda koos delfiinidega, kalastada, purjetada, ujuda kaunites looduslikes basseinides, mängida golfi ning vaadata enda silmaga UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvaid paiku. See kõik on väga kutsuv, seda enam, et üldiselt puuduvad nendel saartel turistide massid, mis on sageli ebameeldivad. Huvitav oli näha kui sarnased aga samas erinevad on 9 saart. Saarestiku toidud ja käsitöö on märkimisväärsed ja ainulaadsed. Vaadates fotosid ning pilte Assooridest ning lugedes materjale sellest saarestikust tekkis tahtmine nii minul kui ka minu perel kindlasti sinna reisida. 10 Kasutatud allikad: Tea laste- ja noorteentsüklopeedia 1. osa lk 66, Tea kirjastus 2007 Ene 1. osa lk 341 http://www.estravel.ee/index.php
hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid ja komeedid. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. 2 Maa rühma planeedid Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. MERKUUR Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. Merkuur oli Rooma mütoloogias kaubanduse, reisimise ja varaste jumal. Arvatakse, et planeet sai oma nime selle järgi, et ta üle taeva kiiresti liigub. Seda planeeti tunti juba sumerite ajal (3 aastatuhat enne Kristust)
imetlusväärel viisil barokliku maalikunsti mõlemad võimalused-eluläheduse ja idealiseerimise. Efektsemalt kui keegi teine kujutab ta ebareaalset või ülemeelelist võimalikult reaalsete ja meeleliste vahenditega. Seda võimaldab tal itaalialiku üldistamise ja värvitoreduse liitmine Madalmaade traditsioonidega, erinevate materjalide ja üksikasjade usutava kujutamisega. Rubensi maalide kompositsioonis pole jälgegi kõrgrenessansi tasakaalukast kolmnurgast, vaid massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale.Kogumulje Rubensi piltidest on toretsev ja jõuline. 3.Anthonis van DYCK-on kunstnik keda loetakse paraadportree rajajaks. Paraadportree esitab inimest tähtsana ja võimukana. Tal on suursugune poos, toretsev riietus ja aumärgid ning teda ümbritseb luksuslik interjöör. Hollandi kunst 17. sajandil 1.Tekkisid sellised zanrid nagu olustikumaal, portreekunst, natüürmort ja maastikumaal. 2
pöördvõrdeline nende kehade vahelise kauguse ruuduga. F - jõud [1N ] m1 m 2 N m2 F =G G - gravitatsioonikonsta nt G = 6,67 10 -11 R2 kg 2 m1 ; m 2 - vastasmõju s osalevate kehade massid [1kg ] R - kehadevahe l i ne kaugus [1m] 51. Mida näitab gravitatsioonikonstant? Gravitatsioonikonstant näitab jõudu, mis mõjub kahe 1kg-se massiga keha vahel, kui kehadevaheline kaugus on 1m. B. Mida nimetatakse raskusjõuks? Raskusjõuks nimetatakse gravitatsioonilise olemusega jõudu, millega Maa tõmbab enda poole kõiki kehi. (Maa külgetõmbejõud)
punasemaks, siis pruuniks. Lõpuks saavad neist mustad kääbustähed.(6) Valge kääbus Väikese või keskmise massiga tähed, nagu meie päike lõpetavad valgete kääbustena. (1) Päike tõmbub siis kokku umbes maakera suuruseks ja tema pinnatemperatuur saab olema praegusest mitu korda kõrgem. Väga kuumad taevakehad näivad valged. (6) Tüüpilise valge kääbuse mass on 60% Päikese massist, kuid mõõtmed on vaid veidi suuremad Maa omadest. Suurema osa valgete kääbuste massid jäävad vahemikku 0,5...0,7 Päikese massi, kuid väike osa valgeid kääbuseid on massiga kuni 1,4 Päikese massi. (3) Valgete kääbuste tihedus on palju suurem tavaliste tähtede omast. See on miljoneid kordi suurem vee tihedusest. Täringusuurune tükk valget kääbust võib kaaluda mitmeid tonne. Väikese mõõdu tõttu ei paista valged kääbused kuigi kaugele.(4) Aja jooksul kiirgavad valged kääbused oma järelejäänud energia välja ja muutuvad järjest jahedamaks ning hämaramaks
ennast käsitöölistest. Gonolya(?) akadeemia juhiks saab üks vendadest. Püüavad kujutada asju realistlikult aga läbi kõrgbarokki, otsides ilu. Kehade puhul on Raphaeli-laadne idealiseeritus. Üritatakse vaatajaruumi ühendada maaliruumiga. Kooolkonna esindajad tegid laemaale, religiooseid ja maastikumaale. Andrea Pibosto laemaalil on efekt, et lagi ei lõppegi ära vaid läheb taevasse edasi. SKULPTUUR Esindajaks ainult Bernini. Väljendusvahendiks rahutud ja liikuvad massid. Oluline on liikumine ja muutumine. Kujud on avatud, tunnetavad ruumi ja vaatamiseks igast küljest. Püüab süüvida inimese mõttemaailma. („Taavet“; „Apollon ja Daphne“; „Püha Dheresa ekstaas“). Bernini on loonud ka dekoratiivseid teoseid, ntks Püha Peetri katedraalis badahiin, mis ehitati pronksplaatidest, mis olid maha kistud Panthenolilt. HISPAANIA Skulptuuris jätkub 17.saj keskaja skulptuurid puust, viljeletakse puunikerdust. Skulptuur muutub elulähedasemaks
Detaile iseloomustab kvaliteet, vastupidavus ja laitmatu välimus. [3] Renardi pikiasetusega 90° V2 mootor on jõuline ja võimas ning toodab piisavalt väändemomenti juba madalatel pööretel. Renard Grand Tourer on pehme ja siidise minekuga alates linnakiirusest kuni stardisirge lõpuni välja. Modernne õhkjahutusega mootor toodab 8000 pöörde juures ca 125 hj annab GT lõppkiiruseks 230 km/h. Jäik kere, miinimumini viidud pöörlevad massid ning madal raskuskese tagavad Renard GT-ga sõites vahetu roolitunnetuse igal manöövril. See on tõeline skalpell kahel rattal. [3] 7 Foto 4. Renard Grand Tourer Kui jätta välja Moto Guzzi 1200-kuubikuline V2 mootor, Öhlins'i amordid, ISR’i monoblock pidurid ja Dymag'i süsinik-kangast veljed, siis kõik muu on eestlaste endi projekteeritud ja
juba varases eas ja võib ka kiiresti areneda. Veenilaiendite tekt soodustavad ka hormonaalsed muutused, see tähendab rasedusaegsed hormonaalsed muutused, loote mehaaniline surve väikese vaagna veresoontele, puberteet, menopaus, kontratseptiivid ehk rasestumisvastased tabletid, pillid, plaastrid ja nii edasi. Veenilaiendite teket põhjustab ka krooniline kõhukinnisus ( eriti kui jämesoole viimane osa on täis juba pikemat aega, kus kogunevad fekaalsed massid ja suruvad veenidele ), raske füüsiline töö ( inimesed, kelle töö on seotud pikemat aega jalgadel seismisega, pidevate raskuste tõstmistega ), liigne kehakaal, liikumisvaegus, jalgade pikaajaline sundasend nii seistes ( nt. müüjad ) kui istudes ( jalg üle põlve istudes, tegevused, mille käigus tuleb üle tunni aja järjest istuda nt. autojuhid ), kõrgete kontsadega jalanõude kandmine ( õige on 2,5 – 4 cm ), liigne kuumus ( tundide viisi
vahele, nimetatakse vastasseisuks. Vastasseis on planeedi vaatlemiseks sobivaim, sest siis on planeet Maale kõige lähemal. Maa poole on pööratud valgustatud külg ja planeet kulmineerub kesköö paiku. (3) 5 1. MAA TÜÜPI PLANEEDID Ma rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 1.1 Merkuur Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. Oma läbimõõdult on Merkuur väiksem Jupiter kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, kuid massilt suurem. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane, ebaühtlane on ka Päikese
Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud Ülemaailmne gravitatsiooniseadus. Kõik kehad mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdelised nende kehade massidega ja pöördvõrdelised kehade vahekauguste ruutudega. Kahe punktmassi vahel mõjuva gravitatsioonijõu moodul avaldub valemist Gm1 m2 Fg = . (4.1) r2 Siin m1 ja m 2 on vaadeldavate punktmasside massid, r nendevaheline kaugus ja G gravitatsioonikonstant, mille arvuline väärtus on N m2 m3 G = 6,69 10 -11 = 6,69 10 -11 . kg 2 kg s 2 Gravitatsioonikonstant võrdub arvuliselt jõuga, millega tõmbuvad teineteise poole kaks teineteisest ühe meetri kaugusel paiknevat ühekilogrammilist punktmassi. Märkus. Kui kehad ei ole punktmassid, siis valemit (4
süvikud. 4. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning liigitamist kuju (kiht- ja kilpvulkaan) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid); NB! Vaata, õpi: VULKANISM JA VULKAANILISED KIVIMID http://gaia.gi.ee/geomoodulid/ Joonis 9. Kaardil on näha laamade piirialadel vulkaanide paiknemine, nn Vaikse ookeani tulerõngas Vulkaan koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoore lõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: ·Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) 3
Päike ei põle vaid toodab soojus- ja valgusenergiat, muutes üht gaasi teiseks. Kaks vesiniku aatomit surutakse kokku ja moodustub heelim ning üle jääv energiaosake liigub edasi Päikese välispinnale ja vabaneb seal valguse ning soojusena. 6. Millised tunnused on maa rühma planeetidel? Kirjelda kõiki maa tüüpi planeete eraldi 2-3 lausega (mis sinu arvates on kõige olulisem?) Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Merkuur Merkuuri pind on üleni nagu toksitud. Merkuuril ei ole atmosfääri. Mõned gaasiaatormid Merkuuri pinna kohal moodustavad eksosfääri. Veenus Veenus pöörleb Maaga vastupidisses suunas. Seal on kuum ja tihe atmosfäär. Purskavatest vulkaanidest paiksub välja vääveldioksiidigaas ja moodustab tihedad oranzid väävelhappepilved. Maa Maa on eluplaneet
("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti -- langeva tähe. 11. Loetlege üheksa suurt planeeti. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. 12. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 13. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Välisplaneedid(hiidplaneedid) Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
