Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pöördliikumine (9)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


!"# $ %%& ' "(()* ++$,+-. %% /"%% %%$ 0
Katseandmete tabel Pöördliikumise dünaamika põhiseaduse kontroll. D = ......... ± ......... cm, no = ......... ± ......... cm, n1 = ......... ± ......... cm.
Katse Mass Langemise aeg t, s nr. m, kg t1 t2 t3 t4 t5 t 1. 2. 3. 4.
Katse Mass Skaala näit n2, cm nr. m, kg n21 n22 n23 n24 n25 n2 1. 2. 3. 4.
h = no ­ n1 = ......... ­ ......... = ......... cm.
h11 = no ­ n 21 = ......... ­ ......... = ......... cm. h12 = no ­ n 22 = ......... ­ ......... = ......... cm. h13 = no ­ n 23 = ......... ­ ......... = ......... cm. h14 = no ­ n 24 = ......... ­ ......... = ......... cm. Arvutused ja veaarvutused
Kuna kasutatud koormiste lubatud põhiviga on 0.03 g, mis on suurusjärgu võrra täpsem kui koormiste endi massid , võib selle vea arvestamata jätta. Samuti võib mitte arvestada võlli diameetri viga.
Mõõdetud aja vea arvutamine t 3, 0.95 3.2
(t t ) 2 1.6760 10 3 s 4 1. i 1 i
(t n t )2 1.6760 10 3 t1 t n 1, 3.2 0.037818 s i 1 i
n (n 1) 43
(t 4 2. i 1 i t ) 2 0.021900 s
(t n t )2 0.021900 t 2 t n 1, 3.2 0.13670 s i 1 i
n (n 1) 43
(t t ) 2 1.1000 10 3 s 4 3. i 1 i
(t n t )2 1.1000 10 3 t 3 t n 1, 3.2 0.030638 s i 1 i
n (n 1) 43
4. (t t ) 2 4.6000 10 3 s 4 i 1 i
(t n t )2 4.6000 10 3 t 4 t n 1, 3.2 0.062652 s i 1 i
n ( n 1) 43 Langemiskõrguse h1 vea arvutamine
(h h ) 8.760 10 4 m 4 1. i 2 i 1
(h n h )2 8.760 10 4 h1 t n1, 3.2 2.734 10 3 m i 1 i
n (n 1) 43
2. (h h ) 6.200 10 3 m 4 2 i 1 i
(h n h )2 6.200 10 3 h2 t n1, 3.2 7.274 10 3 m i 1 i
n (n 1) 43
3. (h h ) 2.276 10 3 m 4 2 i 1 i
(h n h )2 2.276 10 3 h3 t n 1, 3.2 4.407 10 3 m i 1 i
n (n 1) 43
4. (h h ) 1.700 10 3 m 4 2 i 1 i
(h n h )2 1.700 10 3 h4 t n1, 3.2 3.809 10 3 m i 1 i
n (n 1) 43
Jõumomentide arvutamine
g h1 h M m D 2 h h1 t
D = 0.04000 m
m g 9.818 s2
h = 1.035 m 1. ühe koormise korral m1 = 0.1037 kg t1 = 13.733 s h11 = 0.8832 m
9.818 0.8832 1.035 M 1 0.1037 0.04000 2 0.01326 N m 1.035 0.8832 13.733
2. kahe koormise korral m2 = 0.1475 kg t2 =11.575 s h12 = 0.9110 m 9.818 0.9110 1.035 M 2 0.1475 0.04000 2 0.01939 N m 1.035 0.9110 11.575
3. kolme koormise korral m3 = 0.1914 kg t3 = 10.225 s h13 = 0.9262 m
9.818 0.9262 1.035 M 3 0.1914 0.04000 2 0.02560 N m 1.035 0.9262 10.225
4. nelja koormise korral m4 = 0.2349 kg t4 = 9. 2200 s h14 = 0.9365 m
9.818 0.9365 1.035 M 4 0.2349 0.04000 2 0.03165 N m 1.035 0.9365 9.2200
Jõumomentide vigade arvutamine
g h1 h M m D 2 h h1 t
M g h h1 g h1 g h h1 h1 m D g h m D 0 m D h1 h h1 2 h h1 2 h h1 2
M 2h 2 m D h m D 3 t t t3 2 M M 2 m2 D2 g 2 h2 4 m2 D2 h2 M h1 t h 2 t 2
h1 t h h1 4 1 t 6
0. 1652 m 2 6.856 10 3 m 2 h1 t 2 2
1.035 h1 4 t 6
1. m1 = 0.1037 kg h11 = 0.8832 m 11 0.002734 m t1 = 13.733 s t 1 0.037818 s
0.1652 m12 6.856 10 3 m 2 M 1 h11 t1 3.132 10 5 N m 2 1 2
1.035 h11 4 t 1 6
2. m2 = 0.1475 kg h12 = 0.9110 m 12 0.007274 m t2 = 11.575 s t 2 0.13670 s
0.1652 m22 6.856 10 3 m22 M 2 h 2 t 2 1.152 10 4 N m 2
1.035 h12 4 12 t 6 2
3. m3 = 0.1914 kg h13 = 0.9262 m 13 0.004407 m t3 = 10.225 s t 3 0.030638 s
0.1652 m32 6.856 10 3 m32 M 3 h13 t3 8.914 10 5 N m 2 2
1.035 h13 4 t3 6
4. m4 = 0.2349 kg h14 = 0.9365 m 14 0.003809 m t4 = 9.2200 s t 4 0.062652 s 0.1652 m42 6.856 10 3 m42 M 4 h14 t 4 9.358 10 5 N m 2 2
1.035 h14 4 t 4 6
Nurkkiirenduste arvutamine 4h D t2
h = 1.035 m D = 0.04000 m
1. t1 =13.733 s 4h 1 1 0.5488 2 D t 2 1 s
2. t2 =11.575 s 4h 1 2 0.7725 2 D t 2 2 s
3. t3 =10.225 s 4h 1 3 0.9900 2 D t 2 3 s
4. t4 =9.2200 s 4h 1 4 1.218 2 D t4 2 s
Nurkkiirenduste vigade arvutamine
4h D t2
Kuna D ja h on loetud konstantideks, saame 2 t t 2 2 t t 1. t 1 0.037818 s t1 0.037818 1 1 2 1 1.4142 0.5488 0.002137 2 t1 13.733 s
2. t 2 0.13670 s
t 2 0.13670 1 2 2 2 1.4142 0.7725 0.01290 2 t2 11.575 s
3. t 3 0.030638 s
t3 0.030638 1 3 2 3 1.4142 0.9900 0.004195 2 t3 10.225 s
4. t 4 0.062652 s t 4 0.062652 1 4 2 4 1.4142 1.218 0.01170 2 t4 9.2200 s
Suhteliste vigade arvutamine
M1=(0.01326 ± 0.00003) Nm, usutavusega 0.95. 1 0.00003 100 % 100 % 0.23 % M1 0.01326
M2=(0.01939 ± 0.00012) Nm, usutavusega 0.95.
2 0.00012 100 % 100 % 0.62 % M2 0.01939
M3=(0.02560 ± 0.00009) Nm, usutavusega 0.95. 3 0.00009 100 % 100 % 0.35 % M3 0.02560
M4=(0.03165 ± 0.00009) Nm, usutavusega 0.95. 4 0.00009 100 % 100 % 0.28 % M4 0.03165 1 , usutavusega 0.95. 1 (0.5488 0.0021) s2 1 0.0021 100 % 100 % 0.38 % 1 0.5488
1 2 (0.7725 0.0129) , usutavusega 0.95. s2 2 0.0129 100 % 100 % 1.67 % 2 0.7725
1 3 (0.9900 0.0042) , usutavusega 0.95. s2 3 0.0042 100 % 100 % 0.42 % 3 0.9900
1 4 (1.218 0.012), usutavusega 0.95. s2 0.012 4 100 % 100 % 0.99 % 4 1.218 Jõumomendi sõltuvus nurkkiirendusest Inertsimomendi ja tema vea arvutamine
M B M A 0.0230 0.0147 I 2.77 10 2 kg m 2 B A 0.90 0.60
Esimese eksperimentaalse punkti kõrvalekalle lähendusjoonest on 0.
M A 3.132 10 5 N m
Kolmanda eksperimentaalse punkti kõrvalekalle lähendusjoonest on 1.7 10 4 N m. . Sama punkti süstemaatiline viga on 1.9 10 5 N m . Seega
M B 1.7 10 1.9 10 4 2 5 2 1.7 10 4 N m
I B 2 A 2 3.132 10 1.7 10 5 2 -4 2
5.8 10 4 kg m 2 B A 0.90 0.60
I = (0.028 ± 0.001) kg m2 , usutavusega 0.95.
0.0006 100 % 100 % 2.17 % I 0.0277 Järeldus Arvutuste tulemused:
M1=(0.01326 ± 0.00003) Nm, usutavusega 0.95. 1 0.00003 100 % 100 % 0.23 % M1 0.01326
M2=(0.01939 ± 0.00012) Nm, usutavusega 0.95.
2 0.00012 100 % 100 % 0.62 % M2 0.01939
M3=(0.02560 ± 0.00009) Nm, usutavusega 0.95. 3 0.00009 100 % 100 % 0.35 % M3 0.02560
M4=(0.03165 ± 0.00009) Nm, usutavusega 0.95. 4 0.00009 100 % 100 % 0.28 % M4 0.03165
1 , usutavusega 0.95. 1 (0.5488 0.0021) s2 1 0.0021 100 % 100 % 0.38 % 1 0.5488
1 2 (0.7725 0.0129) , usutavusega 0.95. s2 2 0.0129 100 % 100 % 1.67 % 2 0.7725
1 3 (0.9900 0.0042) , usutavusega 0.95. s2 3 0.0042 100 % 100 % 0.42 % 3 0.9900 1 4 (1.218 0.012) , usutavusega 0.95. s2 0.012 4 100 % 100 % 0.99 % 4 1.218
I = (0.028 ± 0.001) kg m2 , usutavusega 0.95. 0.0006 100 % 100 % 2.17 % I 0.0277
Järeldus.
Kuna katsed olid teostatud suure täpsusega, on vead mõne protsendi piirides. Graafikult on
Vasakule Paremale
Pöördliikumine #1 Pöördliikumine #2 Pöördliikumine #3 Pöördliikumine #4 Pöördliikumine #5 Pöördliikumine #6 Pöördliikumine #7 Pöördliikumine #8 Pöördliikumine #9 Pöördliikumine #10 Pöördliikumine #11 Pöördliikumine #12 Pöördliikumine #13 Pöördliikumine #14
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2007-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 703 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 9 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rain Ungert Õppematerjali autor
Töö nr. 06 Praktikum. Pöördliikumise dünaamika põhiseaduse kontrollimine.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
pdf

poordliikumine AnnaAbi- 2 1111

ainult pöörlemine peatelgede ümber, kus inertsimoment on kas min või max. Pöörlemine ümber telje, mille suhtes inertsimomendil on mingi vahepealne väärtus, on ebapüsiv. Seega, inertsimoment oleneb sellest, kuidas pöörlemistelg on seotud peatelgedega. 7. Inertsimoment on võrdeline jõumomendiga ja pöördvõrdeline nurkkiirendusega. 8. Kulgliikumine Pöördliikumine mw = f Iz    Mz p = mw Lz  I z dp/dt=f dL/dt=M f – jõud M või Mz – jõumoment m – mass Iz – inertsimoment v – joonkiirus  – nurkkiirus

Alternatiivpedagoogika
thumbnail
5
doc

Füüsika 1 prax 6 Pöördliikumise dünaamika kontroll

Pöördliikumise dünaamika kontroll D = 40,00 ± 0,05 mm , n0 = 144,0 ± 0,5 cm , n1 = 33,0 ± 0,5 cm , m a = 61,40 ± 0,05 g Katse Mass Langemise aeg t , s Skaalanäit n2 , cm nr. m, g t1 t2 t3 t4 t5 t n 21 n 22 n 23 n 24 n 25 n2 1 156,5 9,78 9,75 9,77 9,73 9,73 9,752 47 48,5 47,5 47,5 49 47,9 0 2 200,3 8,68 8,67 8,69 8,70 8,71 8,690 46,5 46 47 46 45,5 46,2 0 3 295,2 7,36 7,34 7,35 7,36 7,37 7,356 45,5 45,5 46 46 45,5 45,7 0 4 326,2 7,00 7,02 7,01 6,96 6,95 6,988 45 45 44,5 45 45 44,9 5 m1 = 61,40 ± 0,05 + 95,10 ± 0,05 = 156,50 ± 0,10 g m2 = 61,40 ± 0,05 + 95,10 ± 0,05 + 43,80 ± 0,05 = 200,30 ± 0,15 g m3 = 61,40 ± 0,05 + 95,10 ±

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
thumbnail
40
pdf

Rippvagoneti arvutus

EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Madis Vitsut RIPPVAGONETI ELEKTRIAJAM Kursuseprojekt õppeaines „Tehnoloogiaseadmete elektriajamid” TE.0023 Energiakasutuse eriala EK MAG II Üliõpilane: “ “ 2016. a. ………… Madis Vitsut Juhendaja: “ “ “ 2016. a. ………… lektor Erkki Jõgi Tartu 2016 SISUKORD TÄHISED JA LÜHENDID ........................................................................................................ 3 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 5 1. TEHNOLOOGIA KIRJELDUS ................................

Automaatjuhtimise alused
thumbnail
52
doc

D’Alembert’i printsiip

Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut Jüri Kirs, Kalju Kenk Kodutöö D-2 D'Alembert'i printsiip Tallinn 2007 Kodutöö D-2 D'Alembert'i printsiip Leida mehaanikalise süsteemi sidemereaktsioonid kasutades d'Alembert'i printsiipi ja kinetostaatika meetodit. Kõik vajalikud arvulised andmed on toodud vastava variandi juures. Seda, millised sidemereaktsioonid süsteemi antud asendis tuleb leida, on samuti täpsustatud iga variandi juures. Variantide järel on lahendatud ka rida näiteülesandeid koos põhjalike seletustega. Näiteülesandeid d'Alembert'i printsiibi kohta võib lugeda ka E. Topnik' u õpikus ,,Insenerimehaanika ülesannetest IV. Analüütiline mehaanika", Tallinn 1999, näited 14-17, leheküljed 39-49. Kõikides variantides xy-tasapind on horisontaalne, xz- ja yz-tasapinnad aga on vertikaalsed. Andmetes toodud suurused 0 ja 0 on vastavalt pöördenurga ja

Dünaamika
thumbnail
60
doc

Kineetilise energia teoreem

Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut Jüri Kirs, Kalju Kenk Kodutöö D-3 Kineetilise energia teoreem Tallinn 2009 Kodutöö D-3 Kineetilise energia teoreem Leida mehaanikalise süsteemi mingi keha kiirus ja kiirendus, või mingi ploki nurkkiirus ja nurk- kiirendus vaadeldaval ajahetkel, kasutades kineetilise energia muutumise teoreemi. Mõningates variantides tuleb leida ainult mingi keha kiiruse. See, millise suuruse tuleb variandis leida, on täpsustatud iga variandi juures. Kõik süsteemid on alghetkel paigal. Kõik vajalikud arvulised andmed on toodud vastava variandi juures. Kõik rattad veerevad ilma libisemata. Kõik kehad on absoluutselt jäigad, niidid on venimatud ning kaalutud. Niidid plokkide suhtes kunagi ei libise. Kõik rattad ja plokid on ühtlased ümmargused kettad, kui variandis ei ole spetsiaalselt teisiti mä

Dünaamika
thumbnail
57
rtf

TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA

TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA SISSEJUHATUS Termodünaamika on teadus energiate vastastikustest seostest ja muundumistest, kus üheks komponendiks on soojus. Tehniline termodünaamika on eelmainitu alaliigiks, mis uurib soojuse ja mehaanilise töö vastastikuseid seoseid. Tehniline termodünaamika annab alused soojustehniliste seadmete ja aparaatide (näiteks katelseadmete, gaasiturbiinide, sisepõlemismootorite, kompressorite, reaktiivmootorite, soojusvahetusseadmete, kuivatite jne.) arvutamiseks ja projekteerimiseks. Tehniline termodünaamika nagu termodünaamika üldse tugineb kahele põhiseadusele. Termodünaamika esimene seadus on energia jäävuse seadus, rakendatuna soojuslikele protsessidele, teine seadus aga määrab kindlaks vahekorra olemasoleva soojuse ja temast saadava mehaanilise töö vahel, st määrab kindlaks soojuse mehaaniliseks tööks muundamise tingimused. Termodünaamika kui teadus hakkas hoogsalt arenem

Termodünaamika
thumbnail
64
pdf

Ehitusmaterjalide praktikumide kogum

TALLINNA TEHNIKAULIKOOL Ehitusmaterialid Laboratoorne tOii nr. 8 2007t2008 Soojusisolatsioonikatsetamine 1. Tci6eesmdrk VahtpoliistiteentoodetetnhistuseDniiranine lahtuvalt m66tmtestm66tmete tolerantsidest,swvepingestl0% defomErsioonil,paindetugeersesija sooiuseriiuhti!,usesl 2. Katsetatavadmaterjalid Vahtpolustiireenmate{alid: . paisutatudpotiistiiEen EPS . ekstruuderpoliistiireenXPS 3. Kasutatavadseadmedja vahendid 0,02mm,m66dulinttipsusga0,5 co, kaal upsusega0,19 h0drauliline Nihik tApsusega press,immutamiseksvajalikud n6ud. 4. Tatdkaik 4.'l M66tmetemeeramine 4.1.1Nimimd6tuetega:oote pikkuse.laiusemaaraminevastavaltstandadile EVS EN 822:1999"Ehituseskasutataladsoojustusmaterjalid. Pikkuseia laiusemddramine." Katsekehihoitakseennekatsealustamistvahellalt 6 tmdi temperatuuril(23 : 5fC. Katsedviiakse hbi temperduuril (23 -+5)t. Tasaselepinnaleasetatudkatsekehal vdetaksem66dudtiipsu

Ehitusmaterjalid
thumbnail
127
pdf

Metallkonstruktsioonid

TERASKONSTRUKTSIOONID I Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks EN 1999 Eurokoo

Teraskonstruktsioonid




Meedia

Kommentaarid (9)

carmenkivisild profiilipilt
carmenkivisild: Hea materjal ja saan seda kasutada.



Ma ei saa neist inimestest aru, kes kommentaarides vinguvad, et ostsid mõne materjali niisama, sest otsisid konkreetselt ühte asja aga ei leidnud. Tuletan meelde, et tegu on siin mitte raha vaid virtuaalpunktidega. See ei määra materjali headust.
19:42 12-10-2011
082531 profiilipilt
kristel kütt: see protokoll on interneti keskkonnas tasuta saadaval zone.ee's ning antud töö ei sisalda graafikut, mida mina just soovisin näha..seega ostsin ilma asjata
23:06 02-10-2009
Nikk profiilipilt
Nikk: Tnxx, väga kasulik materjal!
13:17 28-09-2008



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun