tulumaksuvaba tuse 33% e makse miinimum) makse brutop 2,8 % 1,4% al-galt Brutopalk - väljateenitud palk Netopalk - palk peale maksude mahaarvamist, st väljamaksmisele minev palk Tulumaks - 21 % peetakse kinni iga töötaja palgast osalt, mis ületab maksuvaba miinimumi (2010. aastal on tulumaksuvaba miinimum 2250 krooni kuus) Töötuskindlustuse maks 2,8% brutopalgalt peetakse kinni töötajalt ja 1,4% maksab tööandja palgafondilt Sotsiaalmaks - 33% palgafondilt, maksab tööandja Palgafondi arvutamiseks on mugava kasutada mõnda internetikalkulaatorit, näiteks http://www.palk.crew.ee/ Osanikud või aktsionärid Iga osaniku või aktsionäri kohta esitatakse järgmised andmed: nimi; osa suurus;
Soome on ka üks maailma suurimaid paberitootjaid. Tööstusest moodustavad üle poole masinatööstus ja puidu- ning paberitööstus. Põllumajandus kõrgelt arenenud ja rahuldab siseturu vajadusi, koondub peamiselt maa lõunaossa ja haritavat maad 7,3% maismaast. 2/3 annab loomakasvatus. Kolmandas sektoris on tähtsal kohal kinnisvarateenused, kaubandus, veondus ja side. Töötuse määr on 2009.a. 8,2%. Kuna Ahvenamaa ei kuulu EL- tolliliitu on seda läbivatel laevadel lubatud maksuvaba kaubandus. SKT-st põllumajandus 2,9%, tööstus 29,5% ja teenindus 67,6% (2005). Tsehhi Tsehhi vabariik asub Kesk-Euroopas. Naaberriigid Saksamaa, Poola, Slovakkia ja Austria. Pindala 78 866 km2 ja rahvaarv 10 467 542 inimest (2009.a.). Pealinn on 1,2 miljoni elanikuga Praha. Riigikeeleks on tsehhi keel ja rahaühik tsehhi kroon. Riik on jaotatud 14 maakonnaks. Tsehhi riigikord on parlamentaarne vabariik, mille riigipeaks on president, kelle valib 5 aastaks parlament
Automaatsed stabilisaatorid on küll teatavaks piduriks, kui majanduslangust või tõusu kõrvaldada nad ei suuda. Riigieelarve tulude kõige olulisem osa on maksutulud, mis moodustavad kogutulust ligi 90 %. Umbes neljandik tulust laekub üksikisiku tulumaksuna. Kuna eestis kasutatakse proportsionaalset füüsilise isiku tulumaksu, siis maksu mõju automaatse stabilisaatorina on väiksem kui progressiivse maksustamise korral. Osalt kompenseerib seda maksuvaba miinimum, mis teeb tulumaksu Eestis kergelt progresseeruvaks. Riigieelarve kulude poolel on kõige tähtsamad automaatsed stabilisaatorid avaliku sektori tulusiirded. Neist ca 2/3 moodustavad pensionid. Väiksema osakaaluga on toetused, hüvitised, abirahad. Näide: töötu abiraha. Majanduse langusfaasis kasvavad nii töötus kui töötu abirahad. Kuna inimeste kasutatav tulu kasvab, kogunõudluse pidurdumine väheneb. Vastupidi juhtub majanduse tõusufaasis.
mitmel põhjusel valitsus ei usalda anda tulundussektorile. o Kohalik omavalitsus – ülesanne osutada kohalikke haridus-, keskkonna-, sotsiaal-, jt teenuseid, teenuste rahastamine toimub kohalikest maksu- ja rendituludest, toetab keskvalitsus. o Heategevusorganisatsioonil on ulatuslik eesmärkide loetelu, rahastamine annetuste kaudu, inimesed tegelevad sellega vabatahtlikkuse alusel või sümboolse tasu eest; heategevus on maksuvaba. ETTEVÕTJATE ÜHENDUSED o Konsortsiumi puhul liitutakse lepingulistel alustel mingi projekti tegemiseks. o Kartell on sõltumatute tootjate kokkulepe konkurentsi piiramise eesmärgil. o Sündikaat põhineb kartellipiirangutel, kuid lisaks luuakse ühine turustussüsteem o Huviühing tekib, kui iseseisvad ettevõtted ühinevad ühistegevuseks (nt arendustegevus)
Töölähetus: tööandjal on õigus lähetada töötajat tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta.Tegemist on tööandja seadusliku korraldusega, mida töötaja on kohustatud täitma. Töötajale hüvitatakse töölähetusega kaasnevad sõidu ja majutuskulud ning muud mõistlikud kulud kulu tõendava dokumendi alusel. Välislähetuse päevaraha alammäär on 22,37 eurot päevas. Maksuvaba välislähetuse päevaraha on kuni 32 eurot päevas. Lähetus tuleb alati vormistada kirjalikult. Töötajat ei või saata töölähetusse kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolme aastast last või puudega last, võib saata töölähetusse töötaja nõusolekul. Alaealist töötajat võib töölähetusse saata alaealise enda ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul
5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 6) kauba kogus või teenuse maht; 7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; 8) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; 9) maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; 10) tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse kroonides. Raamatupidamise seaduse ja käibemaksuseaduses dokumendile kehtestatud kohustuslikud andmetes on mõningaid erinevusi ja seetõttu võib esineda olukordi, kus dokument on nõuetekohaseks kuludokumendiks raamatupidamisearvestuses ja tulumaksuarvestuses, kuid ei anna õigust sisendkäibemaksu arvestamiseks. Raamatupidamise registrid
5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 6) kauba kogus või teenuse maht; 7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; 8) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; 9) maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; 10) tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse eurodes. Lihtsustatud arve võib väljastada, kui arvel olev summa ei ületa 160 eurot ilma käibemaksuta, järgmistel juhtudel: 1) reisijateveo teenuse osutamisel; 2) parkimisautomaadi, automaattankla makseterminali ja muude samalaadsete aparaatide väljatrükitava arve korral. Sellisel juhul märgitakse arvele vähemalt järgmised andmed:
4 tegevusala ja tegevuskohta, § 18 lõigetes 1 ja 11 nimetatud isikute puhul vastutava isiku andmeid ning andmeid notari ja kohtutäituri ametitegevuse alguse, peatamise ja lõpetamise kohta; 2) käibemaksukohustuslase nime, registrikoodi, registreerimisnumbri ning registrisse kandmise ja registrist kustutamise kuupäeva; 3) käibemaksuseaduse § 16 lõike 3 alusel maksuvaba kauba või teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu lisamisel maksukohustuslase poolt maksuhaldurile esitatud kirjalikus teavituses märgitud andmeid; 4) maksulaopidaja nime, registrikoodi, maksulao pidamise loa registreerimisnumbri, maksulao aadressi ning loa peatamise ja kehtetuks tunnistamise kuupäeva; 5) tolliterminali, tollilao ja tolliagentuuri ning vabatsoonis ja vabalaos
valitsus ei usalda anda tulundussektorile. o Kohalik omavalitsus ülesanne osutada kohalikke haridus-, keskkonna-, sotsiaal-, jt teenuseid, teenuste rahastamine toimub kohalikest maksu- ja rendituludest, toetab keskvalitsus. o Heategevusorganisatsioonil on ulatuslik eesmärkide loetelu, rahastamine annetuste kaudu, inimesed tegelevad sellega vabatahtlikkuse alusel või sümboolse tasu eest; heategevus on maksuvaba. · ETTEVÕTJATE ÜHENDUSED o Konsortsiumi puhul liitutakse lepingulistel alustel mingi projekti tegemiseks. o Kartell on sõltumatute tootjate kokkulepe konkurentsi piiramise eesmärgil. o Sündikaat põhineb kartellipiirangutel, kuid lisaks luuakse ühine turustussüsteem o Huviühing tekib, kui iseseisvad ettevõtted ühinevad ühistegevuseks (nt arendustegevus)
valitsus ei usalda anda tulundussektorile. o Kohalik omavalitsus ülesanne osutada kohalikke haridus-, keskkonna-, sotsiaal-, jt teenuseid, teenuste rahastamine toimub kohalikest maksu- ja rendituludest, toetab keskvalitsus. o Heategevusorganisatsioonil on ulatuslik eesmärkide loetelu, rahastamine annetuste kaudu, inimesed tegelevad sellega vabatahtlikkuse alusel või sümboolse tasu eest; heategevus on maksuvaba. · ETTEVÕTJATE ÜHENDUSED o Konsortsiumi puhul liitutakse lepingulistel alustel mingi projekti tegemiseks. o Kartell on sõltumatute tootjate kokkulepe konkurentsi piiramise eesmärgil. o Sündikaat põhineb kartellipiirangutel, kuid lisaks luuakse ühine turustussüsteem o Huviühing tekib, kui iseseisvad ettevõtted ühinevad ühistegevuseks (nt arendustegevus) o Ühisettevõte on mitme eri riikides asuva ettevõtja moodustatud ühendus (tütar-või
valitsus ei usalda anda tulundussektorile. o Kohalik omavalitsus – ülesanne osutada kohalikke haridus-, keskkonna-, sotsiaal-, jt teenuseid, teenuste rahastamine toimub kohalikest maksu- ja rendituludest, toetab keskvalitsus. o Heategevusorganisatsioonil on ulatuslik eesmärkide loetelu, rahastamine annetuste kaudu, inimesed tegelevad sellega vabatahtlikkuse alusel või sümboolse tasu eest; heategevus on maksuvaba. ETTEVÕTJATE ÜHENDUSED o Konsortsiumi puhul liitutakse lepingulistel alustel mingi projekti tegemiseks. o Kartell on sõltumatute tootjate kokkulepe konkurentsi piiramise eesmärgil. o Sündikaat põhineb kartellipiirangutel, kuid lisaks luuakse ühine turustussüsteem o Huviühing tekib, kui iseseisvad ettevõtted ühinevad ühistegevuseks (nt arendustegevus)
käigus oli palju muutunud, kuid elav ehitustegevus kees Liivimaal jälle XIX sajandil. Majanduslikud olud olid paranenud, sajandi algul toodi Eestisse sisse kartul. Eriti tulus oli viinamüük, milleks kulus pool viljasaagist ja kogu kartul. Praaga läks härgade söödaks ja liha müüdi linnadesse. Nii on teada, et 1680. aastal oli Eestis tuhat kakssada kõrtsi, XVIII sajandi lõpuks üle kahe tuhande. Õlle- ja viinatootmine oli talupoegadel rangelt keelatud. See oli mõisa õigus ja maksuvaba tulu. Kõrtsmik oli mõisa müügiesindajaks, kes meelitas talupoegi vilja vahetama viina, soola ja raua vastu. Mõis sai tulu ka talupoegadelt võetavast naturaalandamist ja veskitest. Talupoegade koormised olid: rakke- ja jalapäevad, vooris käimine: vilja, viina, palkide vedu, ehitusmaterjali, lubja, savi, kivide, heinte vedu, jne. 18. sajandi lõpul korraldatud hingeloenduse käigus selgub, et väikese Lahmuse mõisa
peamiseks maksuks on tulumaks. Kusjuures otsene maks võib olla 1)progresseeruv e astmeline keskmine maksumäär tõuseb koos sissetuleku suurenemisega 2) proportsionaalne kõigile riigi kodanikele on tulumaks ühesugune. Eesti Vabariigis on tulumaks 26% (alates 01.01.2006 on see 24%). Tulumaks võib olla regressiivne maksumäär langeb koos sissetuleku suurenemisega. Otsese maksu puhul on vaja lahendada küsimus: Milline on maksuvaba miinimum ja milliseid makse, soodustusi riigis tehakse. Kaudsed maksud on need, mis on arvatud kaupade ja teenuste hinna sisse. Käibemaks on maks, mida riik võtab kõikidelt jaemüügi kaupadelt. Aktsiisimaks on riigi poolt maks teatud kaupadele (tubakas, alkohol) ning aktsiisi maksuna võetud raha läheb reeglina kultuuri arendamiseks. Tollimaks on maks, mida tuleb maksta kaupade eest riigipiiridel. Makse makstakse mitte ainult riigile, vaid ka kohalikele omavalitsustele (maamaks). N:
3. Mis eristab proportsionaalset ja mis progresseeruvat tulumaksu? Kas Eestis on pigem proportsionaalne või progresseeruv tulumaks? Kumb tulumaksusüsteem sobib Teie arvates Eestile (põhjendage)? Progresseeruva tulumaksu korral suureneb tulu kasvades ka maksumäär, proportsionaalse maksu korral jääb samaks. Eestis on proportsionaalne tulumaks, 20% tulust. Teatava progressiivse ehk astmelise tulumaksu osa toob sisse maksuvaba tulu, st väikese sissetulekuga inimesed maksavad vähem kui 20%. Samas maksuvabastused koolituskuludelt, eluasemelaenudelt, annetustelt muudavad teatud osas regressiivseks. Neid suudavad teha piisava sissetulekuga inimesed ja ka selle võrra väheneb nende tegelik tulumaksumäär. Sobivuse kohta võib arutleda, kui palju on kellegi majanduslik edukus tema teene või
Isikuvabadusele ja omakasule tuleb vastukaaluks seada üldsuse huvi. 3. poliitika: vajadus aktiivse ja tegeliku riigi järgi (partitsipaalne dem). Interventsioon maj-sse, et likvideerida vabaturu negatiivseid efekte. Riik peab jagama ressursse, et kaasa aidata sotsiaalsele õiglusele. Heaoluriigi konseptsioon pärineb aastast 1941 Sir W.Beveridge`ilt. Pakkus välja 5 negatiivset aspekti, mis tulevad kl lib-st, ja mis on tarvis ületada: 1. Haigused vaja on subsideeritud või maksuvaba tervishoidu 2. Puudus (Want) vaja on toimetulekupoliitikat (abirahade maksmine) 3. Viletsus (Squaldor) - vajalik on eluasemepoliitika rakendamine 4. Rumalus vaja on üldist maksuvaba haridust 49 50 5. Jõudeolek vaja on tööhõivepoliitikat (igaühele garanteerida mõtekas töökoht) EESMÄRK: HEAOLU
1. SISSEJUHATUS TURUMAJANDUSE ÜLDTEOORIASSE 1.1. MAJANDUSE ÜLDTEOORIA MÕISTE Majandusteaduse teket on kõige mõistlikum otsida 17.-18.sajandi Lääne-Euroopast. Arenema hakkas nüüdisaegsele sarnane industriaalühiskond ja selle probleemid on praegugi majandusteaduse põhiküsimused. Ka mõtlemine muutus ilmalikuks st. jumaliku tahte asemel hakati ühiskonna arengut suunavate teguritena nägema selle sisemisi jõude ja seaduspärasusi. Kõigi aegade kuulsaimaks majandusteaduriks peetakse Adam Smithi, kelle loodud invisible hand (nähtamatu käsi) tagab individuaalsetest otsustest sõltumata majandusplaanide koordineerituse. Turumajanduse üldteooria kujunes iseseisvaks teaduseks 18. sajandi teisel poolel. Ta on läbinud mitmed etapid ja erinevaid seisukohti esindavad erinevad koolkonnad: * klassikaline esindajad A. Smith, J. B.Say, C. Menger, H. Gossen. Põhiformuleeringud: nähtamatu käsi (majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv...
Kuid aktsia väärtuse leidmisel tuleb meeles pidada, et tegemist on siiski aktsia teoreetilise väärtusega, mitte tegeliku turuhinnaga. Aktsial on nii nominaalväärtus, raamatupidamisväärtus kui ka turuväärtus. Rahanduslikus mõttes nominaalväärtus mingit tähtsust ei oma, küll aga raamatupidamis- ja turuväärtus. Eraisiku seisukohat on dividenditulu enamikes riikides maksustatavad,kuid Eestis kehtiva tulumaksuseaduse järgi maksuvaba. Küll aga maksustatakse tulumaksuga ettevõtet, kes dividendid välja maksab. Lihtaktsia väärtuse arvutamise valemeid on üldiselt kolme tüüpi: 1) dividendid ei kasva; 2) dividendikasv on konstantne; 3) dividendikasv on muutuv. Dividendikasvu pole: antud juhul on lihtaktsia sarnane eelisaktsiale, sest lihtaktsia kannab iga aasta kindlat dividendi. Kapitalistruktuuri teooriad ja finantsvõimendus (MM I ja II teoreem). Kapitalistruktuuri käsitlevatest teooriatest võib nimetada järgmisi:
sissetulekud võrreldes 2005 aasta sama perioodiga kasvanud 23,3%, tegelik palga tõus, võttes arvesse hindade tõusu ja inflatsiooni on 2006 aastal olnud 16,4%. Samuti on tõusnud pensionid 2005 aasta septembri kuuga võrreldes tõusid pensionid 19,1 %. Samas tuleb märkida, et inimeste tulu kasv on ebavõrdne, sest pensionid kasvavad oluliselt aeglasemalt kui töötajate sissetulek. Lätis kehtivat miinimumpalka on tõstetud 90 lati pealt 2006 aastal 120 latini (~2670 EEK) 2007 aastal ja maksuvaba miinimumi määra 32 lati pealt 2006 aastal 50 latini (~1110 EEK) 2007 aastal. Lati kurss Eesti Pangas (20.04.2007) on 22,2727. Kiired palgatõusud on üheks suuremaks majandusarengu riskiks Lätis. Kõige paremini saab Läti majanduskasvu potentsiaali kirjeldada investeeringute kasvuga. Alates 2000 aastas on investeeringute arv igal aastal kasvanud keskmiselt 15,7%. Suur investeeringute kasv ja nende osa rahvuslikust koguproduktist on tõstnud
24 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Palgaarvestus Neto = Nt = Bt TM Pk Tk Bruto Tulumaks Pensionikindlustus Töötuskindlustus Tulumaks = TM = (Bt MV Pk Tk) × TMmäär (Bruto Maksuvaba Pensionikindlustus Töötuskindlustus) × TMmäär Palgafond = Pf = Bt + SM + Tkt Bruto + Sotsiaalmaks + Töötuskindlustus (tööandja) Maksumäärad 2008. aastal: Tulumaksuvaba miinimum 2250 kr Pensionikindlustus (II sammas) 2% brutopalgast Töötuskindlustus (töövõtja) 0,6% brutopalgast
Teenistuja 70 432 732,5 2676 4674 NTP 35 432 366,24 1388 2337,5 Kokku: 1465,4 9504 15344 55689 97153 BP – brutopalk; SM – sotsiaalmaks 33%; TK – töötukindlustus, millest 2% maksab töötaja ja 1% ettevõte; KP – kogumispension 2%; TM – tulumaks 21%; MVM – maksuvaba miinimum 144€; ITP – insener-tehniline personal; NTP – noorem teenindav personal; 6.3 Kulude eelarve ja toote omahinna kalkulatsioon Seadmete tööga seotud kulud Seadmete käitamise kulutused lähevad peamiselt elektrienergiale. Kulu suurus sõltub pinkide võimsusest, arvust ja koormatusest. Pinkide käitamiseks kuluva elektrienergia hind leitakse valemiga: Sq = Sk x W, Sq – elektrienergia hind seadmete käitamiseks, €;
Eestimaal) · Talupoegade jagunemine mõisatüüpide vahel 18 saj lõpul Rüütlimõisad Eestimaal 94%, LM-l 70% Kroonumõisad E-maal 2%, LM-l 26,5% Linna- ja kirikumõisad E-maal 4%, LM-l 3,5% · Kroonumõisad renditi baltisaksa aadlile · Mõisade kuhjumine olulistele suguvõsadele: - EM-l 17,5% aadlikest kuulus 52,5% kubermangu mõisadest(ühe suguvõsa käes kuni 30 mõisa ) · Mõisamaa oli maksuvaba ja talurahvamaa(revisjoniadramaa) eest tuli mõisnikul kroonule maksta: I. Tollivilja-/majutusmaks kuni 1783 II. 1783- pearahamaks talumeeste arvu alusel - Mõisnik kattis need kulud talurahva teotöö ja teiste koormiste abil Mõisamajanduse mitmekesistumine: A. Jätkus traditsiooniline teraviljakasvatus(ruki, oder) ja kartul saabus sajandi keskpaiku:
Selle suurus muutus mõnevõrra, kuid enamasti oli ühe rubla ringis igalt meessoost maksukohustlaselt. Olid olemas kaudsed maksud- aktsiisid soolale, veinile, mängukaartidele. Pearahakohuslased olid ühtlasi ka nekrutikohuslased ja neile võis anda ihunuhtlust. Kui keegi suri maksmata oma pearaha maksu kahe revisjoni vahel siis kihelkond või sugulased pidid maksma kinni. Rüütelkonnad hakkasid ülalpidama postijaamade võrku, mis lisas koormisi talupoegadele. Maksuvaba staatuse võis omandada hariduse kaudu. 1863 kaotati pearaha linnades, mais 1883 vabastati sellest maata ja vabrikutalupojad ning 1886 kaotati pearahamaks lõplikult. Asemele tulid uued otsesed maksud- tulu, maa, korterimaks. 14) 19. sajandi algupoole agraarreformid: Reforme mõjutanud tegurid: Talurahva olukorra küsimus tõusis päevakorrale 19. sajandil nii rüütelkonna tasemel kui ka Venemaa keskvõimu tasemel: Üldised arengud Euroopas, uued ideed, mis levisid valgustusega
tulumaksumäär on 20%, tuleb sihtkasumi asemele panna valemisse: 12 000 / 0,8 Näide OÜ Liverpooli alusel: 12 000 puhaskasumi saavutamiseks vajalik müügikogus = (28 800 + 12 000 / 0,8) / 240 = 182,5 karikat ≈ 183 karikat (igal juhul tuleb ümardada üles, muidu teeniks soovitud kasumist vähem) * Ettevõtte tulumaksu eripära Eestis on see, et maksustatakse ainult jaotatud kasumit. Kui kasum investeeritakse uuesti ettevõttesse või otsustatakse seda mitte välja maksta, on see maksuvaba. Jälgida tuleb aga seda, et kas ülesandes o n tulumaksumäär eraldi välja toodud, sel juhul kehtivad konkreetses ülesandes teised tingimused. --- Ohutusvaru on summa, mille võrra eelarvestatud müügikäive ületab müügikäibe kasumilävepunktis. Mida lähemal on tegelik tegevusmaht kasumilävele, seda suurem on risk, et firma võib kahjumisse sattuda (näiteks müügimahu kõikumisel). ohutusvaru = eelarvestatud müügikäive - müügikäive kasumilävel
Maksude ülekoormus on muidugi seotud majandustasemega, kuid et maksuliike on erinevaid, siis saavad poliitikud varieerida. 2) Otsesed ja kaudsed maksud. Otsesed on need, mida makse koguv ametkond (maksuamet) otseselt maksumaksjatelt sisse kasseerib (tulumaks), kaudsed aga need, mis on kaupade ja teenuste hinna sees (käibemaks, aktsiis, tollimaks). 3) Otsemaksu peamine liik on tulumaks. Tulumaksu juures on oluline lahendada küsimus, milline on maksuvaba miinumum ning milliseid maksusoodustusi teha. Tulumaksu võib määrata 3 moodi: a. Proportsionaalselt b. Regresseeruvalt 8 c. Progresseeruvalt 4) Mitmed laekumised on aga üldisest riigieelarvest lahutatud ning antakse otse vastavaile sihtkapitalidele (ravikindlustusmaks haigekassadele, sotsiaalmaks sotsiaalfondi, kohustuslikud
lumepall oli juba veeerema pandud. 19. saj küll linnades tsunfid oma tähtsuse säilitasid, kuid tsunfide väline käsitööndus arenes ka kõvasti. 10. Kirik ja religioon. Luteri vaimulikkond. Pietism. Vennastekoguduste liikumine. Teoloogiline ratsionalism (Luterlik) Kirik oli ka oluline võimupoliitika osa, moodustades olulis eosa balti erikorra süsteemist. Luteri vaimulikkond- Moodustasid juba keskajast saati priviligeeritud ja maksuvaba seisuse. Igas kihelkonnas oli oma pastor, (eesti alal oli veits üle 100 kihelkonna). Sinna alla kuulus ka kirikumõis ehk pastoraat. Sealt sai ta oma sissetulekud. Samuti sai ka kirklike toimingute pealt kirikuvalitseja talupoegadelt andamit Suuremates linnades oli mitu kirikuhoonet ja mitmed pastorid. Linnades olid kogudused jagatud rahvuslikuse printsiibi järgi. (eestlased, sakslased). Kihelkond oli madalaim kiriklik üksus. Mitu kiheldkonda koos moodustasid praostkonna.
EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema. o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muis...
2. Otsesed ja kaudsed maksud. Otsesed maksud on need, mida makse koguv ametkond (maksuamet) otseselt maksumaksjatelt sisse kasseerib (tulumaks), kaudsed maksud aga need, mis on kaupade ja teenuste hinna sees (käibemaks, aktsiis, tollimaks). 3. Otsemaksu peamine liik on tulumaks. Tulumaksu võib määrata kolme moodi: proportsionaalselt, regresseeruvalt või progresseeruvalt. Tulumaksu juures on oluline lahendada küsimus, milline on maksuvaba miinimum ning milliseid maksusoodustusi teha. 4. Mitmed laekumised on aga üldisest riigieelarvest lahutatud ning antakse otse vastavaile sihtkapitalidele (ravikindlustusmaks haigekassadele, sotsiaalmaks sotsiaalfondi, kohustuslikud kindlustusmaksed liikluskindlustusfondi jne) Mis on riigieelarve? Eesti 2015. aasta eelarve tulude pool on planeeritud 8,445 miljardit eurot (kasv eelmise aastaga võrreldes 7%)
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioon...
maha ja otsese maksu peamiseks maksuks on tulumaks. Kusjuures otsene maks võib olla 1)progresseeruv e astmeline keskmine maksumäär tõuseb koos sissetuleku suurenemisega 2) proportsionaalne kõigile riigi kodanikele on tulumaks ühesugune. Eesti Vabariigis on tulumaks 26% (alates 01.01.2006 on see 24%). Tulumaks võib olla regressiivne maksumäär langeb koos sissetuleku suurenemisega. Otsese maksu puhul on vaja lahendada küsimus: Milline on maksuvaba miinimum ja milliseid makse, soodustusi riigis tehakse. Kaudsed maksud on need, mis on arvatud kaupade ja teenuste hinna sisse. Käibemaks on maks, mida riik võtab kõikidelt jaemüügi kaupadelt. Aktsiisimaks on riigi poolt maks teatud kaupadele (tubakas, alkohol) ning aktsiisi maksuna võetud raha läheb reeglina kultuuri arendamiseks. Tollimaks on maks, mida tuleb maksta kaupade eest riigipiiridel. Makse makstakse mitte ainult riigile, vaid ka kohalikele omavalitsustele (maamaks).
Nimelt võib seda pensioni saada 57-aastane mees või 52-aastane naine, kui nad olid sellisesse vanusesse jõudnud Riigikogu palgalt lahkumise päevaks. Igal juhtumil on parlamendi vanaduspensioni saamiseks vaja olla parlamendi ühe koosseisu liige vähemalt 2 aastat järjest. Parlamendiliikme vanaduspension on 75% viimasest ametipalgast ja seda korrigeeritakse igas kvartalis, lähtudes parlamendiliikme palgamuutusest. Pension on maksuvaba. Õigust saada parlamendipensioni pole nendel, kes lahkusid parlamendist omal soovil, tagasiastumise korral ja nendel, kelle volitused on lõppenud ennetähtaegselt seoses kohtuotsuse jõustumisega. VII teema: Valitsus § 1. Valitsuse mõiste, liigid ja koosseis Kõige üldisemalt võib valitsust defineerida kui üldpädevusega täitevvõimu teostavat kollegiaalset organit. Alati selline definitsioon mõne konkreetse riigi puhul siiski ei sobi, näiteks ei sobi selline
Eesti varauusaeg Algus kokkuleppeliselt 1558. Muudatused, toimuvad kiirelt, sündmused toovad kaasa muutused pol ja kult elus. Lõpp kas 1700 ( veeb, Saks väed Riia all, sept Vene väed Riia all) või 1710 , de jure 1721, kui ala on lõplikult Vene võimu all. 1710 pedagoogiliselt sobib. Erinevatel rahvastel erinevad arusaamad rahvusriigist( nt Rootsi , Kalmari unioon 1523; Saksamaa 1517). 1558 algavad suured muutused. 61 aetakse ordu lõplikult laiali. Mõiste Eesti ala. 17 saj Eesti jaot 4 alaks. Nt Saaremaa, osa Ingverimaast. Kalendriga suuri probleeme. Eesti alal nii Juliuse kui ka Gregoriuse kalender ( 1582). 17.saj kalendri vahe 10 päeva, ( 18 saj 11 päeva, 19 saj 12p jne). Tuleb arvestada lugedes erinevate kaasaegsete autorite teoseid. Nt 1629 Altmargi relvarahu Rootsi käsitluses dateeritakse 16.sept, Poola käsitlustes 26.sept. Põhjasõjaga tekib samuti probleeme, 3 erinevar daatumit tekitava...
2) avalikõiguslikud ühendused; 3) fondiettevõtted (fondid) eriliste avalikõiguslike volituste teostamiseks (spetsiifilisel 94 õiguslikul alusel reguleeritud - k.a. riiklike funktsioonide delegeerimine nn halduslepingu alusel) - sellised fondid ei taotle kommertskasumit ja töötavad nn nonprofit - põhimõttel (st üksnes piisav ja reeglina maksuvaba kasum kulude katteks); 4) teatud avalikõiguslikke funktsioone teostavad üksikisikud (!). Põhjamaades mainitakse parariiklikele ühikutele lisaks, aga kohati ka nende asemel iseseisvaid haldussubjekte, avalik-õiguslikke asutisi ning avalik-õiguslikke ettevõtteid. Saksa LV konstitutsioonis on sarnased struktuurid koguni legaliseeritud kui seaduse alusel tegutsevad erilised struktuurid riigiorganite üldises süsteemis (st riigiorganid laiemas mõttes)
lepingu ning kliendid saavad piletid tema käest või ostavad otse teenusepakkujalt. Ekskursiooniteenus ja transfeerid : hoponhopoff, ühistransport Tellimusreisid : juhuveod 172. Nõuded lennupagasile 139 Tasuta kaasa võtta lubatud pagas Turistiklassi piletiga reisijal on õigus tasuta kaasa võtta 20 kg äraantavat pagasit; paindliku turistiklassi ja äriklassi piletiga reisijal 30 kg. Kui transporditav pagas ületab maksuvaba pagasi määra, siis iga liigse kilo eest võetakse lisatasu. Ühe registreeritud pagasiühiku kaal ei või ületada 32 kg. Reisijaga kaasasoleva kauba piirangute ja keeldude kohta leiab infot Maksu ja Tolliameti kodulehelt. Käsipagas Lisaks võib iga reisija lennuki salongi kaasa võtta ühe käsipagasi ühiku, millele esitatakse järgmised piirangud: mõõtmed ei tohi ületada 45x35x20 cm, kaal ei tohi ületada 8 kg, käsipagasis ei tohi olla keelatud
tasusid. Tollideklaratsioon tuleb vormistada ja esitada tollile juhul, kui: • imporditakse kaupa Eestisse ühendusevälisest riigist üle kehtestatud piirmäära. Piirmääraks on impordil 21,98 eurot või kauba kogus ületab Eesti maksuseadustega kehtestatud maksuvaba koguselise piiri. • eksporditakse Eestist ühendusevälisesse riiki kaupa, mille väärtus ületab 1000 eurot või kui kauba kogus ületab 1000 kg. Deklareerida tuleb ühendusevälisest riigist Eestisse, Eestist ühendusevälisesse riiki toime-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
