(edaspidi tekstis ka majandusüksuse) varade ja kohustuste ning omakapitali jääkide kohta ning muutusi nendes jääkides majandustehingute tulemusel. Kõige laialdasemalt on levinud T– kujuline konto formaat. Konto on ka finantsarvestuse abivahend, mida kasutatakse jooksvate majandustehingute liigitamiseks, üleskirjutamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Kontodel toimub majandusüksuse varade, kohustuste ja omakapitali muutuste jooksev arvestus. Kontodele märgitakse arvestusperioodi algsaldod, suurenemisoperatsioonid, vähenemisoperatsioonid ja lõppsaldod. Kontol on 2 poolt: deebet ja kreedit, millest deebet paikneb vasakul ja kreedit paremal. Deebeti ja kreediti tähendus aktivakontodel ja passivakontodel on erinev. Aktivakonto – aktivakontodel kogutakse andmed varade jääkide ja liikumise kohta. Aktivakontodel
kontoriruumide kulude vähenemise tööjõu voolavuse vähenemise Teie vastus on õige. Õiged vastused on järgmised: infolekke riski, organisatsiooni protseduurireeglite kohandamise vajaduse, kaugtööks vajaliku infrastruktuuri loomise Küsimus Tööajafond on .... 4 Õige Valige üks: Hindepunkte kalendripäevade arv aastas 2/2 majandusüksuse kastatav tööaja hulk mingis perioodis ajavahemik kui töötaja täidab tööülesandeid Sinu vastus on õige. Õige vastus on: majandusüksuse kastatav tööaja hulk mingis perioodis Küsimus Töökorraldus on tööjõu otstarbeka kasutuse meetmete süsteem, mis hõlmab mitmeid tegevusi. Mis järgnevast ei kuulu 5 töökorralduse hulka: Õige Hindepunkte Valige üks: 2/2 töötajate tasustamine
Valige üks: a. 108 000 b. 99 000 c. 113 000 d. 100 000 3. Aruandeid tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult. Kui on teada või on tõenäoline, et varade reaalväärtus on madalam raamatupidamises kajastatud väärtusest, siis tuleb varad alla hinnata. Ühtlasi tuleb arvesse võtta kõik teadaolevad ja potentsiaalsed kohustused. See on: Valige üks: a. Olulisuse printsiip b. Konservatiivsuse printsiip c. Majandusüksuse printsiip d. Objektiivsuse printsiip 4. AS Kuusik soetas kauba Mutter alghinnaga 6 eurot. 31.12.20x7 bilansis kajastab ta kaupu vähemväärtuse reeglit rakendades. Nõudlus kauba Mutter järele on aasta lõuks järsult langenud ning kauba Mutter eeldatav müügihind on 7 eurot. Kauba Mutter turunduskulud on 2 eurot. Missuguses väärtuses kajastab AS Kuusik kaupa Mutter oma bilansis 31.12.20x7? Valige üks: a. 6 b. 5 c. 9 d. 7 e. 8 5
tervikut,juhtimisarvestuse korral on põhitähelepanu all ettevõtte konkreetsed allüksused.7)juhtimisarvestus on interdistsiplinaarne ja ei ole kohustuslik.8)mõlemad toetuvad raamatupidamise informatsioonisüsteemile.9)mõlemad toetuvad vastutuse ja aruandluse kontseptsioonidele.finantsarvestuse aruandlus hõlmab kogu ettevõtet, juhtimisarvestus ettevõtte üksikuid osi. KULUARVESTUSE EESMÄRGI PÜSTITAMINE:Kuluarvestuse käigus on võimalik jälgida kulude kajastamist majandusüksuse finantsarvestuse protsessis, samuti kulude analüüsi ja selle rakendusi juhtimisarvestuse protsessis. Kuluarvestus on majandustegevuse kõigi kulude ja üksikute toodete (teenuste tööde) tootmise, juhtimise ja müügi kulude kogumise, töötlemise, kontrollija analüüsi protsess, mis hõlmab ka kulueelarvete (plaanide) koostamist. Kuluarvestuse süsteemi eesmärgid võib jaotada üldisteks ja spetsiifilisteks. Üldised eesmärgid:
Aktiivne maksebilanss – Maksebilanss on aktiivne kui laekunud summa (deebetpool) on suurem kui välismaale ülekantud summa (kreeditpool). Algmaksumus – Vara omandamisel makstud summa, mis koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms. Aktiva, vara – Bilansi vasak pool, milles on andmed majandusüksuse käsutuses oleva raha kohta selle paigutuse läbilõikes. Aktivast on näha, kui palju on põhivara, materjale, valmistoodangut, kui palju on saada raha müüdud toodangu eest, sularaha jm. Amortisatsioon – Põhivara majanduslik kulumine ja vananemine tehnilises mõttes. Vara maksumuse kulumise tõttu vähenenud osa. Amortisatsioonikulu – Tootmiskuludesse kantav amortisatsioonisumma. Amortisatsiooniperiood – Raamatupidamise sise-eeskirjades määratud ajavahemik, mille kestel
põhjustel (majanduslikud raskused, eluasemeprobleemid, paarisuhete ebakindlus, isiklike karjääripüüdluste eelistamine laste saamisele jne) soovitavast väiksemaks. Traditsiooniliselt on perekond loodud ümber mehe võimu, kus võimusuhted on hierarhiliselt määratletud, pereliikmete kohustused normide kaudu kinnistatud ning individuaalne karjäär väheoluline. Last arvestatakse isiksusena vähe, rohkem olulise lisatööjõuna perekonna kui majandusüksuse tegevuses. Traditsiooniliselt on perekond loodud ümber mehe võimu, kus võimusuhted on hierarhiliselt määratletud, pereliikmete kohustused normide kaudu kinnistatud ning individuaalne karjäär väheoluline. Last arvestatakse isiksusena vähe, rohkem olulise lisatööjõuna perekonna kui majandusüksuse tegevuses.Kuid kas see on sellisel kujul ka eetiliselt õige?Sellele leiab vastuse igaüks. Traditsionalistid (tänapäeva poliitikas sagedamini parempoolsete vaadete esindajad)
3 Nõuete ja ettemaksete arvestus 4 Varude arvestus 4.1 Varude arvestussüsteemid 4.1.1 Varu pidevat arvestussüsteemi iseloomustustavad punktid 4.1.2 Varu perioodilist arvestussüsteemi iseloomustavad punktid 4.2 Varu hindamise meetodid 4.2.1 Individuaalmaksumuse meetod 4.2.2 Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod 4.2.3 FIFO-meetod 5 Kokkuvõte 6 Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Käibevara on majandusüksuse käsutuses mingil hetkel olevad ainelised ehk materiaalsed; ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivalt ringlevaid rahasummad ehk käibekapital. Lähtudes majandusüksuse jooksvast majandusarvestusest on käibevaraks majandusüksuse vara, mis realiseeritakse ettevõtte normaalse tegevuse käigus tavaliselt ühe aasta või tootmistsükli jooksul. 1 KÄIBEVARADE LIIGITUS Käibevarad jagunevad : · Raha 1 Raha kassas 2 Raha pangas 3 Nõudmiseni ja tähtajalised hoiused
lähitulevikus ei ole ette näha majandusliku kasu genereerimise lõppemist, nt firmaväärtus Erandjuhtudel võib ka teiste immateriaalsete põhivaraobjektide kasulik eluiga olla piiramatu pikkusega, nr ostetud kaubamärgid 3 Immateriaalseid põhivarasid kas ostetakse või luuakse ise. Immateriaalse põhivara bilansis kajastamise kriteeriumid on järgmised 1) Objekt on majandusüksuse poolt kontrollitav 2) On tõenäoline, et majandusüksus saab objekti kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu 3) Objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav 4 Võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis moodustub samade põhimõtete järgi nagu teistelgi pikaajaliselt kasutatavate varaobjektide puhul Immateriaalne põhivara võib olla kas identifitseeritav, nt patendid, litsentsid,
tegevuse kõrge kvaliteedi. Kohustus täita hoolikalt ja oskuslikult kliendi või tööandja antud ülesandeid kuni need ühtivad aususe, objektiivsuse ja sõltumatuse nõuetega. Konfidentsiaalsuse kohustus kehtib kaks aastat peale raamatupidaja ja kliendi või tööandja vahelise lepingu lõpetamist. Raamatupidaja on kõrgete kõlbeliste omadustega – elukutse hea mainega. Raha – majandusüksusele vajalik selleks, et tagada normaalne äritegevus. Sularaha hoitakse majandusüksuse kassas. Kassatehingute arvestamiseks kasutatakse kontot kassa. N: Raha toomine pangast D:Kassa K:A/a; Raha viimine panka D:A/a K:Kassa N: Lühiajal laenu laekumine arveldusa. D:A/a K: Lühiajaline pangalaen N: Lühiajalise pangalaenu tasumine D:Lühiajalised pangal. K:A/a N: Laenuintressi tasumine D: Finantskulud - intressikulu K: A/a Vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Koosneb põhi – ja käibevarast.
Kontserni emafirma või ema-ettevõte on firma, mis omab vähemalt üht tütarfirmat ja kus ühelgi teisel firmal ei ole üle 50 protsendi hääleõigust. organisatsiooniliselt iseseisev, eraldatud varaga iseseisva isikuna tegutsev majandusüksus. Tütarettevõte- emaettevõtte poolt kontrollitav ametiüksus. emaettevõtte poolt kontrollitav ettevõte. Ettevõte- organisatsiooniliselt iseseisev majandusüksus. Ettevõte - tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus. Iseseisva majandusüksuse tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine Firma-ärinimi, mis on kantud äriregistrisse ja mille all ettevõtja tegutseb. Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Äriregister- hõlmab ettevõtete ja ettevõtjate juriidilisi andmeid. äriregister on teenuste koondnimetus, mis hõlmab erinevaid juriidiliste isikutega seotud andmeid. Registrikood- ainulaadne numbrikombinatsioon, mis on kantud äriregistrisse( igal ettevõttel
ETTEVÕTLUS 1. Täida lüngad! Ettevõtte sünonüümid Eestis on näiteks 1.organisatsioon ja 2.firma. Ettevõtte kui iseseisva majandusüksuse tunnused on juhtimine,3. raamatupidamine, 4.varade lahusus ja 5.bilanss. Äritegevust reguleerivad riigis mitmed seadused, millest olulisemad on 6.äriseadustik, võlaõigusseadus, töölepinguseadus ja mitmed maksuseadused. Ettevõtjal on äris osalemiseks mitmeid erinevaid võimalusi. Kui inimene tegutseb oma nimel, siis teda nimetatakse juriidilises keeles 7. FIE. Sellise teguviisi eelisteks on näiteks 8.Kui käive e müügimaht ei ületa 16 000, võib pidada kassapõhist raamatupidamist
iseloomustavad turuhinnad ning nõudmise ja pakkumise vahekord. Konjunktuuri hinnatakse vastavate parameetrite alusel heaks või halvaks. Parameetriteks võivad olla piisava nõudluse olemasolu, rahva majanduslik heaolu, tööhõive jne. Majanduslikku olukorda nende kriteeriumite lõikes iseloomustatakse majanduslike põhinäitajate vahendusel, mida avaldavad perioodiliselt statistikaorganid ja keskpank Konjunktuuri muutumine – riigi või majandusüksuse majandusliku seisundi märgatav kõrvale kalle tema tavapärasest seisundist. See on vähemalt osaliselt tingitud üldisematest asjaoludest (keskkonnast), mitte ainult riigi ja/või majandusüksuste vigadest. Konjunktuuri prognoos – lühiajaline prognoos konjunktuuri tõenäolise muutumise kohta lähitulevikus, mis põhineb majandusprotsesside senisel jälgimisel. Konjunktuurivaru ehk erilaovaru – kaupade jooksvast varust oluliselt suurem
Majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest Jätkuvuse printsiip raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip Arusaadavuse printsiip raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajale, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised. ...
kütuseaktsiis. Eestis on aktsiisid kehtestatud kütusele, tubakatoodetele, alkoholile, mootorsõidukitele ning alkoholi- ja karastusjoogipakenditele. * Aktsiisimaks on kaudne maks , mida rakendatakse tarbimise reguleeerimiseks ja riigieelarve tulude saamiseks. 3. Aktiva Aktiva on kontoformaadis koostatud raamatupidamisbilansi vasakpoolne osa (või nn aruandeformaadis bilansile iseloomuliku poolte järjestikasendi puhul esimene pool), kus tuuakse ära majandusüksuse vara koosseis. *Bilansi vasakut poolt nimetatakse aktivaks. Bilansi aktiva poolel on näha, millesse ettevõte on paigutanud passiva poole kaudu saadud vahendid. Bilansi aktiva pool jaguneb omakorda käibevaraks ja põhivaraks. Käibevarade all on toodud ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta. Käibevaradeks on nt ettevõtte raha, ostjatelt laekumata arved ja kaubavarud. Põhivarad on ettevõtte varad, mida ettevõte kasutav oma tegevuses pikemaajaliselt
Kindlaksmääratud ajal tehti kokkuvõtted ja toodi välja lõppseisud. Süsteemi arenedes hakati detailiseerima arvestuse pidamiseks kasutama mitmeid abiraamatuid, millede kokkuvõtteid võrreldi pearaamatu andmetega. Saksa süsteem koosnes kassapäevaraamatust, mittekassaoperatsioonide päevaraamatust ja pearaamatust. Süsteemi väljaarendamise aluseks oli vajadus võimaldada mitmel inimesel üheaegselt päevaraamatut pidada. Muudatuste registreerimine majandusüksuse varades jagati kahte ossa muutused raha eest ja muudatused võlgu või mitte raha eest. Pearaamatusse võis sissekandeid teha kas iga päev või teatud aja järel, nädala, kuu jne kaupa. Prantsuse-inglise süsteemist rääkides, siis see koosnes ostmise päevaraamatust, müümise päevaraamatust, muude muutmiste päevaraamatust ja pearaamatust. Süsteem erines saksa süsteemist selle poolest, et majandustehingute
iseärasusi. • Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja säilitatakse 55 aastat. Ettevõtlus • Ettevõtlus on majandusteooria järgi majandusüksuste asutamine ja nende tegevuse organiseerimine kasu saamiseks ning omanike vara suurendamiseks. • Ettevõtlus on majandustegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine. • Ettevõtluses osalevad majandusüksused. • Ettevõtlus on võime asutada uusi organisatsioone ja toimivaid käigus hoida ning edukalt majandada. • Majandusüksuse eesmärgid tehakse kindlaks strateegilise planeerimise käigus. • Tegutsemiseks hangib ettevõtja majanduslikud vahendid (finantseerimine). • Osadel tegevusaladel tegutsemiseks on vajalik litsents. Näiteks laev • Juriidiliselt saab laev olla kas omaette ettevõtja või tegutseda allüksusena mõne laevafirma koosseisus. • Kaugete sadamate vahel sõitvad laevad on suurest firma võrdlemisi autonoomsed, seetõttu saab iga konkreetset laeva käsitleda omaette majandusüksusena
investeerimisanalüütikut (Eesti ei kuulu, kuid Läti, Leedu küll) EIS (executive information system) juhtimise infosüsteem. Ettevõtte siseste ja väliste võtmemõõdikute süsteem tagamaks ettevõtte strateegiliste eesmärkide täitmist. ERP(ERM) enterprise recource planning(management) IT tark- ja riistvara lahendus ettevõtte ressursside planeerimiseks (juhtimiseks) EVA (Economic Value Added)* vt. lisandväärtus* finantsanalüüs majandusüksuse lähimineviku (taval. Eelmine aasta) ja oleviku (jooksev aasta) majandusseisundi uurimine, keskendades tähelepanu maksevõimele, käibele, kapitali struktuurile, rentaablusele ja teiste rahalistes näitajates väljenduvatele töötulemustele, et lahendada tekkinud probleeme või vältida nende tekkimist. finantsanalüütik majandusanalüüsi spetsialist, kelle kitsamaks erialaks on finantsküsimused finantsmudel tootmis- ja turundusmudeli omadusi ühendav plaanimismudel,
Varuobjektide turuhind on langenud Kui teatud varusid ei suudeta müüa ega kasutada mõistliku aja vältel (vähelikviidsed varud) Varude arvestussüsteem Varude arvestuse all mõistetakse kaupade, toorme, materjalide, pooltoodete ja valmistoodangu arvestus. Kogu ressurss kas kasutatakse ära perioodi jooksul või jääb perioodi lõpuks varude jääk. Varud mida ära ei kasutata kajastatakse bilansis varadena ja varud mis on perioodi ajal müüdud on majandusüksuse jaoks kulud. Inventeerimine Teostatakse aasta lõpus. Inventuuri eesmärgiks on varade kindlaks tegemine. Hindamise aluseks on füüsile inventuur. Selle eesmärk on teha kindlaks varude kõlblikus, kogus, kvaliteet, kasutusiga. Tavaliselt tehakse inventuur 2 kuud enne bilansipäeva. Varude kajastamine bilansis Varusid võib kajastada bilansis kahel viisil: eraldi kirjetena ühe kirjena, aga alaliigid peavad olema lisades välja toodud NÄITED: NÄIDE 2
Aasta lõpus selgitati välja majandustehingute kasumid ja kahjumid. (Viia Saidla) Majandusteooria vanaisa on Vana-Kreeka teadlane Aristoteles, kes süstematiseeris majandusteadusi ning pöörast tähelepanu erinevatele majandusprotsessidele ning nende kirjeldamisele. (Piret Linnasmägi) Viimaste aastasadade jooksul on kasutusel olnud mitmeid erinevaid raamatupidamise süsteeme. Neli kõige levinumat põhisüsteemi on: 1. Itaalia-arvestust peeti kahes põhiraamatus. Kõik muudatused majandusüksuse varades kirjutati esiteks päevaraamatusse, seejärgi pearaamatusse. 2. Saksa- koosnes kassapäevaraamatust, mittekassaoperatsioonide päevaraamatust ja pearaamatust. 3. Prantsuse-inglise- koosnes ostmise päevaraamatust, müümise päevaraamatust, muude muutmiste päevaraamatust ja pearaamatust. 4. Ameerika süsteem- koosnes päevaraamatust ja pearaamatust. (Viia Saidla)
ümberkvalifitseerimise päeval. Sellest päevast alates alustatakse ka põhivara amortiseerimist sobivaima amortisatsioonimeetodi järgi. 10 Kinnisvarainvesteeringud Kui kinnisvarainvesteeringu arvestuses kasutatakse reaalväärtuse meetodit, aga ümberkvalifitseerimisele läheb materiaalse põhivara objekt, on tõenäoline, et ümberkvalifitseerimise päeval erineb materiaalse põhivara jääkmaksumus tema reaalväärtusest. Kui majandusüksuse poolt kasutatav põhivara objekt klassifitseeritakse ümber kinnisvarainvesteeringuks ja reaalväärtus on jääkmaksumusest kõrgem, kajastatakse vahe bilansikirjel Ümberhindluse reserv (IAS nr 40). RTJ nr. 6 nõuab vahe kajastamist Eelmiste perioodide jaotamata kasumis. Kui reaalväärtus on jääkmaksumusest madalam, kajastatakse vahe kasumiaruandes (IAS 40 ja RTJ 6) 11 Kinnisvarainvesteeringud
töötuskindlustusmaksu. Brutopalgast peetakse kinni üksikisiku tulumaks, osa töötuskindlustusmaksust ja kogumispensioni maksed Dividend - aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa; omanikutulu ettevõtte osanikele jaotatavast puhaskasumist Ettevõte - tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus. Iseseisva majandusüksuse tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine Ettevõtja - isik, kes organiseerib, juhib ja võtab enda kanda ettevõtlusega seotud riske, tootes (pakkudes) ühiskonnale kaupu või teenuseid, mida see tema arvates vajab ja kes loodab saada oma tegevuse tulemusena kasumit Ettevõtlus - uute võimaluste otsimise protsess kasutamaks ära uusi lahendusi millegi
koostatakse, sest see annab võimaluse kavandada tegevusi, läbi mängida stsenaariume, loob ideede vahel seoseid ja hiljem on olemas tegevuskava. Koosneb: Visioonist, missioonist, eesmärkidest. Eesmärk ongi see, et sellele hiljem toetuda äri luues. 11.Stardikapitaliks nim.: Stardikapital on ettevõtte tegevuse alustamiseks rahalises vääringus vajaminev ressurss, mida on vaja ajani, kuni laekuvad sellised tulud, mis katavad jooksvad kulud. 12.Mis on käibevara? Näited. Käibevara on majandusüksuse käsutuses mingil hetkel olevad materiaalsed; ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivalt ringlevaid rahasummad ehk käibekapital 13.Mis on põhivara? Näited. Materiaalne põhivara on vara, mida majandustegevuses kasutatakse pikemalt kui 1 aasta jooksul. Näiteks: Ehitised, masinad, seadmed, maa 14.Mis on püsikulu? Too näiteid. Püsikulu on ettevõtte kulu, mis ei ole ettevõtte toodangu mahuga otseses seoses. Näiteks: rendikulud, juhtkonna töötasu. 15.Mis on ressurss
sinna lisad 900+ sots maks+ töötuskindlustusmaks ja ongi olemas. 11) Milliste kannetega kajastatakse intresside arvestamist ( D: intressikulu; K:intressivõlg) 12) Omakapitali küsimus õige omakapital=vara-kohustised 13) Lühiajalised finantsinvesteeringud bilansis vahetult pärast ''raha'' 14) Pliiatsi ostmine peab vastama millisele printsiibile (konservatiivsuse, tulude-kulude vastandumise printsiibile, olulisuse printsiibile, majandusüksuse printsiibile, objektiivsusprintsiibile ) 15) Õpi pähe mis kuuluvad majandusaasta aruandesse! (nt kasumiaruanne , bilnass jne) 16) Kahekordne kirjendamine : deebetisse ja kreeditisse pannakse ühesugune summa! Need peavad võrdsed olema 17) ülesanne, kus oli olemas kauba lõppjääk, ost, müük ja taheti teada, palju oli algsaldo. ( vastus oli 50) 18) Lineaarne meetod. Antud soetusmaksumus ja lõppmaksumus ja aastad.Mis summas
5 tund Bilanss Mis moodustab tulu? Tulud tööst (töötasu) Finantstulu (intressid, dividendid st. osanikule väljamakstav kasumiosa) Tulud kapitalist (finantsvara väärtuse kasv näit. pensionifond, kasutustasu st. intellektuaalse vara kasutamise eest saadav tasu) Maa ja loodusressursid (maa rent jm.) Tulud toetustest Tulu ettevõtlusest Kulud jaotatakse: Suuremad kulud - kavandatud kulud, mille tegemine nõuab suure summa, kuid mis on ühekordsed Püsikulud – igakuised vältimatud kulud ehk igakuised lepingulised kohustused Jooksvad kulud- väikesed vajalikud kulud, mille otstarbe üle otsustad ise. Raha, mis jääb tuludest ja arvestatud kuludest üle on ülejääk või ka sääst. Tulude – kulude aruanne on põhimõtteliselt sama, mis ettevõtluses kasumiaruanne. Aruandes kajastatakse kõik saadaolevad tulud ja kõik arvestatud kulud. Kasumiaruandes väljendatav ülejääk ehk kasum (kindla perioodi jooksul) on vajalik bilansi koostamise...
viiside kirjeldamisele. Tema eesmärgiks oli koostada õpperaamat, mis tugineks tegelikele, praktikast pärit näidetele. Vaatamata sellele, et teos on niivõrd vana, on tema kommentaarid tänapäevalgi populaarsed. Eri raamatupidamise süsteemide ajalooline areng on jõudnud kaasaegsete raamatupidamissüsteemideni. Kasutusele võetud raamatupidamise süsteem on alati välja valitud põhimõttel, et võimalikult väikese vaevaga ja kulutustega saada selge ülevaade majandusüksuse varadest ja tegevustest. Teadaolevalt oli Luca Pacioli meesterahvas. Ainsad pildiotsingu tulemused temast ei paistnud sugugi selle kirjeldusele sarnased olevat, mis tänapäeva lumpeni maailmavaates võib eksisteerida blond, geelküüned, kontsad... On selge, et tegu oli äärmiselt targa ja auväärse isikuga, kes on koostanud 300 leheküljelise raamatu aritmeetikast, algebrast ja geomeetriast. Ilmselgelt aga polnud
Varad = kohustised + omakapital Aktiva = Passiva ehk Käibevara + põhivara = kohustised + omakapital. Vara konto lõppsaldo = algsaldo + deebetkäive - kreedikäive Kohustiste, omakapitali lõppsaldo = algsaldo + kreeditkäive - deebetkäive Periood: 01.09.2018 - 30.09.2018 Algsaldo: 200 Raha- ja pangakontode jääk bilansis antud arvestusperioodi lõpuks on: 200 + 282 346 = 136 Deebet: 25 + 200 + 50 +7 = 282 Kreedit: 10 + 6 + 100 + 20 +150 + 60 = 346 II Koostage majandusüksuse bilanss, mis kajastab laenu kasutamist. Kas maksevõime paraneb pärast laenu saamist ja planeeritud moel kasutamist? Analüüsige võõrkapitali kasutamist enne ja pärast laenu saamist. Algandmed: Ettevõtte bilanss seisuga 31.12.2017 on järgmine: Raha 250 000; Aktiva (raha+rahajäägi suurendamiseks) 250 000+70 000=320 000 debitoorne võlgnevus 760 000, tootmisvarud 860 000 Aktiva(tootmisvarud+tootmisvarude
Kuluarvestus eelarvete, standardkulude ja tegelike kulude kehtestamine ja analüüs Finantsarvestus - arvepidamine kontodel kahekordse kirjendamise põhimõttel, finantsaruannete koostamine ja nende analüüs Majandusarvestus - majandustehingutest tuleneva informatsiooni töötlemise süsteem, mille käigus toimub informatsiooni vaatlemine, kogumine, töötlemine, edastamine ja tõlgendamine info kasutajatele Juhtimisarvestus - info identifitseerimise, mõõtmise, koondamise, rühmitamise, hindamise, analüüsimise, tõlgendamise ja kommunikatsiooni protsess, mida kasutab juhtkond planeerimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks. Maksuarvestus riiklike või muude maksude arvestamine, analüüs, taseme planeerimine eesmärgiga minimeerida maksukohustust Auditeerimine - majandustegevuse kohta käiva tõendusmaterjali objektiivne hindamine Finantsanalüüs - hinnangu andmine ettevõtte finantsolukorrale Finantsjuhtimine - ettevõtte finantseesmärkide püstitamine ja ...
Aktivas tuuakse välja: Ettemakstud maksud Algdokumendi kohustuslik rekvesiit ei ole DEBITEERITAV KONTO Algdokumendi kohustuslik rekvisiit ei ole: SUMMA SÕNADE JA NUMBRITEGA Aruandeperioodi kuluna kajastatakse: TEHTUD KULU Aruandeperioodi tuluna kajastatakse: TEENITUD TULU Avansskulu korrigeerimisel: suurenevad kulud ja väheneb vara Avansstulu korrigeerimisel: SUURENEVAD TULUD JA VÄHENEVAD KOHUSTISED Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing: KAUBA SOETAMINE SULARAHA EEST Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing:AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE KASUMI ARVEL Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: Kreditoorse lühivõla tasumine pangakontolt Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: LAENU VÕTMINE Deebet: On konto vasak pool Ettevõte peab avalikustama kõik tingimuslikud kohustised. See on: Olulisuse printsiip Ettevõtte juht ostis ettevõtte krediitkaardiga omale koju mööblit. Ta eksis: MAJANDUSÜKSUSE PRINTS...
teenindustase jääb muutumatuks ja minimeeritakse tegevus- kui ka kapitalikulusid või kui muutumatute kulude taseme juures pakutakse paremat teenindust. Tulemusliku logistilise strateegia eesmärgiks peaks olema ettevõtte jaoks kulude ja teenindustaseme vahekorra optimeerimine. Strateegia kõrval on tähtis ka taktika ehk tegevuskava, milles määratakse kindlaks tegevused, mis on vajalikud strateegia teostamiseks. Strateegiline planeerimine on majandusüksuse pikaajaliste eesmärkide ja nende eesmärkide saavutamiseks vajalike abinõude kindlaksmääramine, liites kõikide huvirühmade huvid ja tulevikulootused. Strateegilisi plaane koostatakse vähemalt viieks aastaks, kus kajastuvad finants- ja muude ressursside vajadused. Strateegilisel planeerimisel tuleb arvestada poliitiliste, õiguslike, sotsiaalsete ja majanduslike oludega ning tehnoloogiliste ja konkurentsikeskkonnaga. Enne strateegilise plaani sõnastamist soovitatakse:
.....................17 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................18 Lisa 1.....................................................................................................................19 4 SISSEJUHATUS Praktika eesmärgiks on mõista ettevõtte sise- ja väliskeskkonna mõju ettevõtte majandustegevusele ning tulla toime väikese ja keskmise suurusega majandusüksuse majandussündmuste kajastamisega arvestusregistrites ning nendega kaasnevate maksude ja maksete arvestamise ning deklareerimisega. Praktika on läbi viidud Valga linnas osaühingus Tinevex, mis pakub lähiümbruses olevatele ettevõttetele raamatupidamisteenust. Minu juhendajaks oli Eveli Vaarend, kes on firmas ainukene töötaja. Lisaks ettenähtud praktikale oli mul võimalus näha ka kohtumisi klientidega ja konsulteerimist teise raamatupidajaga. Firma Tinevex on asutatud aastal 2009.
27. september 2013 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste saldod, hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustuste väärtused (Rps § 15 lg 3). 5 27. september 2013 2. Alusprintsiibid: majandusüksuse printsiip; jätkuvuse printsiip; arusaadavuse printsiip; olulisuse printsiip; järjepidevuse ja võr- reldavuse printsiip; tulude ja kulude vastavuse printsiip; objektiivsuse printsiip; konservatiivsuse printsiip; avalikustamise printsiip; sisu ülimuslikkuse printsiip. 6 27. september 2013 3. Raamatupidamises kasutatav arvestuspõhimõte ning informatsiooni esitusviis peavad olema kooskõlas: 1) Eesti hea raamatupidamistava;
töötajaskonna, klientide ja teiste isikute varast ning majandustehingutest. Monetaarsuse printsiip, raamatupidamises väljendatakse kõik varad, kohustused ja majandustehingud rahas. Finantsaruannetes kajastatakse ainult sellist informatsiooni, mida saab väljendada rahaühikutes. Monetaarsuse printsiip põhineb tõsiasjal, et raha on kõige sobivam, lihtsam, universaalsem ja mõistetavam vahend majandustegevuse tulemuste kajastamiseks. Selle printsiibi rakendamine võimaldab majandusüksuse vara, kohustusi ja majandustehinguid mõõta, finantsaruannetes kajastada ning analüüsida. Eestis tuleb kõik finantsaruanded koostada eurodes. Perioodilisuse printsiip, finantsaruandeid koostatakse teatud ajaperioodi (kuu, kvartal, poolaasta, aasta) möödudes. Eestis on kohustuslik koostada finantsaruandeid üks kord aastas pärast majandusaasta (pikkus 12 kuud) lõppu. Soetusmaksumuse printsiip, raamatupidamises võetakse vara arvele nende
Finantsaruandluse põhiprintsiibid: 1. Majandusüksuse printsiip - raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustoiminguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ning teiste isikute varast, kohustustest ja majandustoimingutest. Ei tohi segi ajada oma rahakotti teise rahakotiga. 2. Jätkuvuse printsiip - finantsaruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui finantsaruanded ei ole koostatud antud printsiibist lähtuvalt, peab juhtkond selgitama milliseid põhimõtteid rakendati ja kuidas ettevõte sellisest olukorrast väljub. 3. Arusaadavuse printsiip - raamatupidamisaruannetes avalikustatav info peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ning mõistetav aruannete kasutajatele, kellel on selleks piisavad eelteadmi...
5 VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID Varude arvestuse all mõistetakse nii kaupade, toorme, materjalide, pooltoodete kui ka valmistoodangu arvestust. Varude arvestusega seostub 2 alternatiivi · kogu ressurss realiseeritakse perioodi jooksul · perioodi lõpuks jääb majandusüksusele teatud varude jääk. Realiseerimata varud on majandusüksuse varad ja kajastatakse bilansis. Varud, mis on perioodi jooksul müüdud, on majandusüksuse jaoks kulud. Kaupade, toorme, materjalide, pooltoodete kui ka valmistoodangu arvestus on süsteemne protsess, mida rakendatakse kas perioodiliselt või pidevalt. Sellest tulenevalt on varude arvestuses kasutusel kaks metoodikat - pidev arvestus ja perioodiline arvestus [10]. 2.1Varude pidev arvestussüsteem
Üldised eesmärgid: · Materiaalsete ressursside soetamise, tootmise ja kasutamise rahaliste parameetrite kindlaksmääramine ja kajastamine · Kulude planeerimine · Kuludega seotud normatiivide määratlemine · Kuludega seotud eesmärkide saavutamise kontroll Spetsiifilised eesmärgid · Toodangu ja teenuste omahinna ja müügihinna kalkuleerimine · Ressursside kasutamise efektiivsuse kontroll · Juhtkonna kulukeskse infoga varustamine · Majandusüksuse jooksva majandustulemuse hindamine ning üksikute allüksuste tegevustulemuste kindlaks määramine 4. Kuluarvestuse 3 komponenti KULULIIKIDE ARVESTUS mille käigus peab selguma, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad majandusüksuses, kusjuures olulised otsused tuleb vastu võtta kulude registreerimise ja hindamise korraldamisel. (Mis liiki kulud tekivad?)
Nende finantsaruannete valemid: Raamatupidamispbilanss või finantsseisundi aruanne ( kohustused + omakapital = varad ) Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne ( tulud + kasum – kulud – kahjum = sissetulek) Rahakäibe aruanne (raha juurdevoog – raha väljavoog = rahaliste vahendite muutus). Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nim raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, mille mõistmine on eelduseks finantsaruannete õigele tõlgendamisele. ( majandusüksuse printsiip, jätkuvuse printsiip, soetusmaksumuse printsiip, monetaarsuse printsiip, tekkepõhine arvestusprintsiip, realiseerimise printsiip, tulude ja kulude vastavause printsiip, olulisuse printsiip, konservatiivsuse printsiip, järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip, objektiivsuse printsiip, tõene ja ausa kajastamise printsiip)
kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks. c. kuluarvestus - protsess, mis seisneb eelarvete koostamises organisatsiooni elementidele ja tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis. 4. Finantsarvestus a. Tekkepõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud b. Majandusaasta aruande koostamise printsiibid: – majandusüksuse printsiip – jätkuvuse printsiip – arusaadavuse printsiip – olulisuse printsiip – tulude ja kulude vastavuse printsiip c. Raamatupidamisarvestuse hea tava – on vastavalt kehtivale raamatupidamise seadusele (2002) raamatupidamistava, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele[1] ja mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning täiendavalt Raamatupidamise Toimkonna juhenditega ning riigi,
• Maa kasutamine on seotud asukohaliselt Põhivarad • ... Hulka kuuluvad vahendid ja muud väärtused, mis on ettevõtte bilansis pikema aja vältel läbides mitu tootmistsüklit ning säilitades seejuures oma esialgse kuju • Liigitatakse: tootmise põhivarad ja tootmisvälised põhivarad • Põllumajandustootmise põhivarasid saab liigitada: põllumajanduslikud, põllumajandusvälised ja üldmajanduslikud Käibevarad • ... Majandusüksuse käsutuses mingil hetkel olevad ainelised ek materiaalsed käibevahendid ja ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivad rahasummad • Käibevarade struktuur: 1) tootmisvarud (söödad ja allapanu, seeme ja istutusmaterjal) 2) lõpetamata toodang (noor- ja nuumloomad, lõpetamata toodang) 3) valmistoodang, rahalised vahendid ja vahendid arveldustes Kapital • ... Töisest varast võõrandunud kasutoov aineline vara.
Järjepidevalt kasutatakse samu meetodeid, aluseid, viise ja skeeme, mis tagab erinevate perioodide andmete võrreldavuse 2/9/2015 Mai Takkis 26 Objektiivsuse põhimõte Tehingud fikseeritakse objektiivselt, mis eeldab nende õiget ja õiglast kajastamist 2/9/2015 Mai Takkis 27 9 Usaldatavuse põhimõte Info majandusüksuse kohta peab olema esitatud usaldusväärselt 2/9/2015 Mai Takkis 28 Sisu on tähtsam kui vorm Tehingute hindamisel lähtutakse nende sisust 2/9/2015 Mai Takkis 29 Tulude ja kulude vastavuse põhimõte Mõõdetakse tulud ja vastandatakse sama tulu saamiseks tehtud kulud= saadakse kasu või kahju 2/9/2015 Mai Takkis 30
väärtuse muutumise risk on väike. Bilansikirjel Raha kajastatakse raha ja raha ekvivalente, s.t. sularaha kassas ja raha pangaarvel, nõudmiseni hoiuseid, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kassaarveldused (1) · Ringluses olev raha jaguneb sularahaks ja pangas hoitavaks rahaks. Selle järgi jagunevad ka arveldused sularaha- ja sularahata arveldusteks. · Kassaarveldused e. Sularahaarveldused · Sularaha hoitakse majandusüksuse kassas või kassades. Sularahatehingute tegemise õigus on materiaalselt vastutuavatel isikutel, kellega on sõlmitud materiaalse vastutuse leping. Kassas on materiaalselt vastutavaks isikuks kassapidaja. Kassapidaja teeb makseid kassaorderite alusel Kassaarveldused (2) Kassapidaja teeb makseid kassaorderite alusel (kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderid). Aldokumentide e kassaorderite alusel koostatakse kassaraamat ( e koondokument). Konto KASSA
vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali. Kulu- Aruandeperioodi väljaminek, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanileke tehtud väljamaksed omakapitalist. Majandustehing- raamatupidamiskohustuslase majandusüksuse poolt tehtud mistahes toiming (sissetulek, väljaminek jm), kolmandate isikute vaheline tehing ja raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, millel on majanduslik tagajärg muutuste näol tema varade, kohustuste või omakapitali koosseisus.Majandustehingu aluseks on majandustehingut tõendav algdokument. Kõik majandustehingud tuleb, nii kassapõhise- kui ka tekkepõhise raamatupidamisarvestuse puhul dokumenteerida, kanda ükshaaval ja
Välisvaluuta ost kajastatakse ostupäeva ja välisvaluutas fikseeritud nõude laekumine laekumise päeva kommertspanga vahetuskursiga. Bilansipäeval hinnatakse valuuta jäägid kehtiva Eesti Panga valuutakursiga. Kursimuutused kajastatakse finantstulu või -kuluna. Ringluses olev raha jaguneb sularahaks ja pangas hoiustatavaks rahaks. Selle järgi jagunevad ka arveldused sularaha- või sularahata arveldusteks. Sularaha hoitakse majandusüksuse kassas ja muud raha pangakontol. Sularahatehingute tegemise õigus antakse materiaalselt vastutavale isikule. Sularahata arveldused liigitatakse tavaliselt garanteerituse ja makse algataja järgi. Makse garanteerituse järgi jagunevad maksed lihtmakseteks ja dokumentimakseteks. Lihtmaksed tehakse kas tseki või maksekorraldusega. Dokumendimaksete puhul ei saa ostja kaupa kätte enne, kui selle eest tasumine on kindel, ning müüja ei saa raha kätte enne, kui kaup on ostja kätte jõudnud
kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks. c. kuluarvestus - protsess, mis seisneb eelarvete koostamises organisatsiooni elementidele ja tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis. 4. Finantsarvestus a. Tekkepõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud b. Majandusaasta aruande koostamise printsiibid: majandusüksuse printsiip jätkuvuse printsiip arusaadavuse printsiip olulisuse printsiip tulude ja kulude vastavuse printsiip c. Raamatupidamisarvestuse hea tava raamatupidamise võte d. Finantsarvestuse ülesanded : 1)Dokumenteerimine ärisündmuste kronoloogiline registreerimine päeva- ja pearaamatus 2)Informatsooniülesanne sise- ja välistarbijatele vara, kohustuste ja omakapitali momentseisu väljaselgitamine (bilanss), kasumi (kahjumi) perioodiline väljaselgitamine e
(RPS § 15 lg 2). Raamatupidamises kasutatav arvestuspõhimõte ning informatsiooni esitlusviis peavad olema kooskõlas Raamatupidamise seadusega kehtestatud nõuete ja alusprintsiipide ning vähemalt ühega kahest raamatupidamistavast: 1) Eesti hea raamatupidamistava; 2) rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega. Rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevad alusprintsiibid, milledest lähtutakse Raamatupidamise aastaaruande koostamise on: 1) majandusüksuse printsiip; 2) jätkuvuse printsiip; 3) arusaadavuse printsiip; 4) olulisuse printsiip; 5) järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip; 6) tulude ja kulude vastavuse printsiip; 7) objektiivsuse printsiip; 8) konservatiivsuse printsiip; 9) avalikustamise printsiip; 10) sisu ülimuslikkuse printsiip; Majandusaasta aruande audiitorkontrolli kohustus sätestatakse audiitortegevuse seaduses.(RPS § 14 lg 3). Soovituslik kirjandus iseseisvaks tööks: 1. Raamatupidamise seadus (www.riigiteataja.ee) 2
Vara Tagasiside Õige vastus on: Vara . Küsimus 26 Vale Hinne 0 / 1 Küsimuse tekst Majandustehingu toimumist kinnitav tõend on... Vali üks: Kasumiaruanne Kontoplaan Bilanss Algdokument Tagasiside Õige vastus on: Algdokument. Küsimus 27 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst Periodiseeri arvepidamise arengut Vali üks: Antiikaeg, keskaeg, uusaeg Rooma periood ja Itaalia periood Rooma periood ja Ameerika periood Kassapõhine, tekkepõhine ning majandusüksuse põhine periood Tagasiside Õige vastus on: Antiikaeg, keskaeg, uusaeg. Küsimus 28 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst Kui ettevõtte passivakontodel on 4560 € ja sellest 2100 on omakapital, siis ettevõtte aktivakontodel peab järelikult olema: Vali üks: 2100 € 2460 € 4560 € 6660 € Tagasiside Õige vastus on: 4560 € . Küsimus 29 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst Milliseid alljärgnevaid kirjeid ei kajastata bilansis varana: Vali üks:
- majandusinformatsiooni hindamist, spetsiifilist töötlemist ja koondamist; - ettevõtte finantsolukorda iseloomustava perioodilise aruandluse koostamist. Finantsarvestuse üldpõhimõtted: - Tekkepõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud - Majandusaasta aruande koostamine: · majandusüksuse printsiip · jätkuvuse printsiip · arusaadavuse printsiip · olulisuse printsiip · tulude ja kulude vastavuse printsiip · jne Finantsarvestuse ülesanded: - Dokumenteerimisülesanne (ärisündmuste kronol. registreerimine päeva- ja pearaamatus) - Informatsiooni ülesanne sise- ja välistarbijatele (bilanss, kasumiaruanne) b. Raamatupidamisaruanded c
Igal uuringul on omakorda erinevad läbiviimise etapid. Kuidas aga erinevaid uuringuid koostatakse ning milliseid uuringumeetodeid üldse olemas on ning mida nad endast kujutavad? Järgnevatel lehekülgedel käsitlengi põhjalikumalt uuringute olemusi, etappe ning infohankimise meetodeid. 1. STRATEEGILINE JUHTIMINE a. Strateegilise juhtimise põhiülesanded Enamik ettevõtteid saab alguse ühest äriideest ja ühest või paarist ettevõtjast. Ehk inimesest, kes asutab uue majandusüksuse pakkumaks uut või olemasolevat toodet või teenust uuel või olemas oleval turul kas kasumitaotlusega või kasumistaotluseta ettevõtluse kaudu. Mõnigi kord ei ole esialgne edu läbimõeldud strateegia tagajärg, vaid pigem on tegemist õnneliku juhusega satuti olema õigel ajal ja õiges kohas. Ainult sellest on siiski vähe sa võid olla õigel ajal ja õiges kohas ja siiski kaotada. Samas on inimesi, kel on olemas oskus olla õigel ajal ja õiges kohas koos oskusega situatsioonist
Bostoni turuosa maatriks- tähed: suur turuosa, kiiresti kasvav nõudlus. rahalehmad: suur turuosa, kasv aeglane küsimärgid: turuosa väike, kasv kiire. koerad: turuosa väike, kasv väike(sabassörkijad) !! 1.Bostoni turuosa-turukasvu maatriksi tooteportfelli tähed iseloomustab b) suur turuosa kiiresti areneval turul ! 2. Informatsioon ettevõtte rahalise seisundi muutumise kohta iseloomustab b) Rahavoogude aruanne ! 3. Täisühingu osanikuks ei või olla c) riigiasutus ! 4. Kui investeeringutele arvestatakse intressi kord aastas, siis võrreldes igakuise intresside arvutamisega on tegelik intressimäär c) väiksem ! 5. Keskmise suurusega ettevõtte a) 50-249 ! 6. Millised kulud arvestatakse täismahus toote/tennuse omahinda a) perioodi kulud ! 7. Kasumilävi tükkides, kui kaup müüakse hinnaga 100 kr, püüsivkulud aastas on 3000 kr ja muutuvkulu 70kr/tk on a)100 ! 8. Likvidsuse suhtarvud näitavad d) ettevõtte lühiajalise kohustuste tasumine ! 9. Bi...
isiku rahaliseks sissetulekuks, kuid kujutab endast tulevikus tagasimakstavat kohustist. Kulu (expense) aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist (RPs §3). 1) Kulu on mingi eesmärgi saavutamiseks kasutatud või loovutatud ressursside maksumus. 2)Kulu on majandusüksuse tegevuse arendamiseks ja eesmärkide taotlemiseks, sh tulu saamise eesmärgil tehtav väljaminek või vara loovutus, ent ka sel eesmärgil tehtud üritustest saadud kahju.*4 Finantsvarad on vara, mis on: (a) raha; (b) lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid finantsvarasid (näit. nõuded ostjate vastu); (c) lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kasulikel tingimustel (näit
kooselu ja nad on kindlasti abielus, oleks hea, kui nad käiksid veel kirikus ka. Sellises peres pole homoseksuaale ja suhtlemine toimub ainult teiste samasuguste peredega. Traditsiooniliselt on perekond loodud ümber mehe võimu, kus võimusuhted on hierarhiliselt määratletud, pereliikmete kohustused normide kaudu kinnistatud ning individuaalne karjäär väheoluline. Last arvestatakse isiksusena vähe, rohkem olulise lisatööjõuna perekonna kui majandusüksuse tegevuses. Traditsiooniline peremudel loob selgelt piiritletud rollid ja pakub suhteliselt kõrget kindluse- ja stabiilsustunnet. Traditsioonilise pereelu hinnaks on aga sugupooltevaheliste võimusuhete tasakaalustamatus, individuaalsete valikute puudumine ning demokraatlikul läbirääkimisel põhinevate otsustuste tegemise võimatus. Kuid selliseid peresid on tänapäeval väga raske leida. Keskmine Eesti pere on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
