Perekond eile, täna ja homme (0)

Perekond eile,täna ja homme
Perekond sünnib kahe inimese armutundest, kellest saavad mees ja naine; nende armastusel ja üksmeelel põhineb kogu perekonnahoone. Sellest armastusest tuleneb ka vanemlik armastus ning laste armastus oma vanemate ja üksteise vastu. Armastus on pidev valmisolek anda ennast teisele inimesele, tema eest hoolitseda, teda hoida; rõõmustada tema rõõmu üle ning tunda kurbust tema murede üle, nagu oleksid need sinu enda omad. Peres peab inimene jagama teise kurbust ja rõõmu mitte ainult tunnetes, vaid ka elu ühtsuses. Abielus saavad mure ja rõõm ühisteks. Lapse sündimine, tema haigus või isegi surm — kõik see liidab abikaasasid ning süvendab nende armastust
Viimase neljakümne aasta jooksul on perekonna institutsiooniga toimunud suured muutused. Euroopa maades on abielude arv oluliselt kahanenud, kusjuures suurim abiellumuse langus on aset leidnud Baltimaades.. Naise esmaabiellumise vanus on aastate jooksul oluliselt kasvanud .
Abikaasalt ja lastelt saadud armastus annab meile elutäiuse, muudab meid targemaks ja rikkamaks. Armastus abikaasa ja omaenda laste vastu levib pisut teisel kujul ka ülejäänud inimestele, kes justkui meie armsate kaudu saavad meile lähedasemateks ja arusaadavamateks.
Sündimuse langus on saanud probleemiks kogu Euroopas. Sündimus on peaaegu kaks korda vähenenud. Selle asemel, et abielluda ja sünnitada varakult, eelistavad naised tihti perekonnaga seotud otsuseid edasi lükata. Üha enam lapsi sünnib väljaspool registreeritud abielu, mis on otseseks viiteks registreerimata kooselude kui registreeritud abielu alternatiivi levikule. Enamikul juhtudest sünnivad vallaslapsed siiski perekonda, kus neil on olemas nii ema kui ka isa.
Süvenenud on peresuhete üldine ebastabiilsus. Sõlmitavat abielu julgetakse üha harvemini pidada elupõliseks, lahutuste arvu kasvades tekib kordusabielule rajatud perekonnatüüpe, kus lapsed ja vanemad kuuluvad erinevatesse leibkondadesse. Nõrgenenud on ka põlvkondadevahelised sidemed.
Kunagise ühe leivateenijaga lasterohke perekonna asemel domineerib tänapäeval kahe leivateenijaga ühe- või kahelapseline perekond. Lisaks kahe vanemaga perekonnale levib ühe vanemaga perekond. Euroopa riikides peetakse üha sagedamini kõige sobivamaks kahelapselist, harvemini kolmelapselist tuumperet.
Just selline peretüüp võimaldab kõige paremini sobitada traditsioonilist lastesaamise väärtustamist peres isiklike vajaduste ja ressursside ning välistingimustega. Levinud on ka nn redutseeritud peremudel, mille puhul tegelik laste arv jääb mitmetel põhjustel (majanduslikud raskused, eluasemeprobleemid, paarisuhete ebakindlus , isiklike karjääripüüdluste eelistamine laste saamisele jne) soovitavast väiksemaks.
Traditsiooniliselt on perekond loodud ümber mehe võimu, kus võimusuhted on hierarhiliselt määratletud, pereliikmete kohustused normide kaudu kinnistatud ning individuaalne karjäär väheoluline. Last arvestatakse isiksusena vähe, rohkem olulise lisatööjõuna perekonna kui majandusüksuse tegevuses.
Traditsiooniliselt on perekond loodud ümber mehe võimu, kus võimusuhted on hierarhiliselt määratletud, pereliikmete kohustused normide kaudu kinnistatud ning individuaalne karjäär väheoluline. Last arvestatakse isiksusena vähe, rohkem olulise lisatööjõuna perekonna kui majandusüksuse tegevuses.Kuid kas see on sellisel kujul ka eetiliselt õige?Sellele leiab vastuse igaüks.
Traditsionalistid (tänapäeva poliitikas sagedamini parempoolsete vaadete esindajad) pooldavad traditsioonilist perekonda kogu selle nüüdisaegses variatiivsuses.
Nende arvates võiks ajaloo tagasi pöörata olukorda, kus perekond on ühiskonna tuum ja tugiühik. Paraku perekondade arengujooned kinnitavad seda, et perekonnastruktuuride kese on nihkunud patriarhaalsele kiriklikule abielule põhinevast sidemest vaba kooseluni, mille esinemissagedus niihästi seadusliku abielu eelse vormina kui ka selle asendajana suureneb kogu maailmas. Muutuvad perekonnaga seotud väärtused, süveneb minakeskne kultuur, mis eelistab individuaalseid valikuid kogukondlikele huvidele.
Minu ja ka paljudel teiste arvates on perekond üks oluliseim toetuspunke siin elus.Nad annavad mulle turvatunde ja ma tean alati,et kui minuga peaks midagi juhtuma,olenemata kas see on hea või halb,on nemad alati minu jaoks olemas.Perekonda ei saa asendada miski ega keegi ja võin julgelt väita,et minu elus on perekond elus tähtsamail kohal.
Mina olen oma praeguse perekonnaga väga rahul.On olemas kõik,mida tõelises perekonnas on vaja: turvatunne ,usaldus, hoolivus ja armastus.Tulevikus soovin ma samuti luau pere,mis on nii ühtehoidev ja kõigi jaoks tähtis.Koos ajaga muutub ka perekond,meie kõigi jaoks,kui üks on kindel- perekond on ja jääb meile tähtsaimaks ja olulisemaks asjaks kogu eluks.Olenemata,milliseks ta aja jooksul kujuneb!