Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Perekond eile, täna ja homme (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Perekond eile,täna ja homme
Perekond sünnib kahe inimese armutundest, kellest saavad mees ja naine; nende armastusel ja üksmeelel põhineb kogu perekonnahoone. Sellest armastusest tuleneb ka vanemlik armastus ning laste armastus oma vanemate ja üksteise vastu. Armastus on pidev valmisolek anda ennast teisele inimesele, tema eest hoolitseda, teda hoida; rõõmustada tema rõõmu üle ning tunda kurbust tema murede üle, nagu oleksid need sinu enda omad. Peres peab inimene jagama teise kurbust ja rõõmu mitte ainult tunnetes, vaid ka elu ühtsuses. Abielus saavad mure ja rõõm ühisteks. Lapse sündimine, tema haigus või isegi surm — kõik see liidab abikaasasid ning süvendab nende armastust
Viimase neljakümne aasta jooksul on perekonna institutsiooniga toimunud suured muutused. Euroopa maades on abielude arv oluliselt kahanenud, kusjuures suurim abiellumuse langus on aset leidnud Baltimaades.. Naise esmaabiellumise vanus on aastate jooksul oluliselt kasvanud .
Abikaasalt ja lastelt saadud armastus annab meile elutäiuse, muudab meid targemaks ja rikkamaks. Armastus abikaasa ja omaenda laste vastu levib pisut teisel kujul ka ülejäänud inimestele, kes justkui meie armsate kaudu saavad meile lähedasemateks ja arusaadavamateks.
Sündimuse langus on saanud probleemiks kogu Euroopas. Sündimus on peaaegu kaks korda vähenenud. Selle asemel, et abielluda ja sünnitada varakult, eelistavad naised tihti perekonnaga seotud otsuseid edasi lükata. Üha enam lapsi sünnib väljaspool registreeritud abielu, mis on otseseks viiteks registreerimata kooselude kui registreeritud abielu alternatiivi levikule. Enamikul juhtudest sünnivad vallaslapsed siiski perekonda, kus neil on olemas nii ema kui ka isa.
Süvenenud on peresuhete üldine ebastabiilsus. Sõlmitavat abielu julgetakse üha harvemini pidada elupõliseks, lahutuste arvu kasvades tekib kordusabielule rajatud perekonnatüüpe, kus lapsed ja vanemad kuuluvad erinevatesse leibkondadesse. Nõrgenenud on ka põlvkondadevahelised sidemed.
Kunagise ühe leivateenijaga lasterohke perekonna asemel domineerib tänapäeval kahe leivateenijaga ühe- või kahelapseline perekond. Lisaks kahe vanemaga perekonnale levib ühe vanemaga perekond. Euroopa riikides peetakse üha sagedamini kõige sobivamaks kahelapselist, harvemini kolmelapselist tuumperet.
Just selline peretüüp võimaldab kõige paremini sobitada traditsioonilist lastesaamise väärtustamist peres isiklike vajaduste ja ressursside ning välistingimustega. Levinud on ka nn redutseeritud peremudel, mille puhul tegelik laste arv jääb mitmetel põhjustel (majanduslikud raskused, eluasemeprobleemid, paarisuhete ebakindlus , isiklike karjääripüüdluste eelistamine laste saamisele jne) soovitavast väiksemaks.
Traditsiooniliselt on perekond loodud ümber mehe võimu, kus võimusuhted on hierarhiliselt määratletud, pereliikmete kohustused normide kaudu kinnistatud ning individuaalne karjäär väheoluline. Last arvestatakse isiksusena vähe, rohkem olulise lisatööjõuna perekonna kui majandusüksuse tegevuses.
Traditsiooniliselt on perekond loodud ümber mehe võimu, kus võimusuhted on hierarhiliselt määratletud, pereliikmete kohustused normide kaudu kinnistatud ning individuaalne karjäär väheoluline. Last arvestatakse isiksusena vähe, rohkem olulise lisatööjõuna perekonna kui majandusüksuse tegevuses.Kuid kas see on sellisel kujul ka eetiliselt õige?Sellele leiab vastuse igaüks.
Traditsionalistid (tänapäeva poliitikas sagedamini parempoolsete vaadete esindajad) pooldavad traditsioonilist perekonda kogu selle nüüdisaegses variatiivsuses.
Nende arvates võiks ajaloo tagasi pöörata olukorda, kus perekond on ühiskonna tuum ja tugiühik. Paraku perekondade arengujooned kinnitavad seda, et perekonnastruktuuride kese on nihkunud patriarhaalsele kiriklikule abielule põhinevast sidemest vaba kooseluni, mille esinemissagedus niihästi seadusliku abielu eelse vormina kui ka selle asendajana suureneb kogu maailmas. Muutuvad perekonnaga seotud väärtused, süveneb minakeskne kultuur, mis eelistab individuaalseid valikuid kogukondlikele huvidele.
Minu ja ka paljudel teiste arvates on perekond üks oluliseim toetuspunke siin elus.Nad annavad mulle turvatunde ja ma tean alati,et kui minuga peaks midagi juhtuma,olenemata kas see on hea või halb,on nemad alati minu jaoks olemas.Perekonda ei saa asendada miski ega keegi ja võin julgelt väita,et minu elus on perekond elus tähtsamail kohal.
Mina olen oma praeguse perekonnaga väga rahul.On olemas kõik,mida tõelises perekonnas on vaja: turvatunne ,usaldus, hoolivus ja armastus.Tulevikus soovin ma samuti luau pere,mis on nii ühtehoidev ja kõigi jaoks tähtis.Koos ajaga muutub ka perekond,meie kõigi jaoks,kui üks on kindel- perekond on ja jääb meile tähtsaimaks ja olulisemaks asjaks kogu eluks.Olenemata,milliseks ta aja jooksul kujuneb!
Perekond eile-täna ja homme #1 Perekond eile-täna ja homme #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 82 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor margareth90 Õppematerjali autor
Kirjand teemal ''Perekond eile, täna ja homme''.

Sarnased õppematerjalid

Perekonna väärtused referaat
5
doc

Perekonna väärtused referaat

Aga mida tähendab see "traditsioonilisus"? Tüüpiliselt tähendab see seda, et perekonnas on ainsaks leivateenijaks mees, naine on kodus ja kasvatab lapsi (neid peaks kindlasti olema "palju"), nad on kõik eestikeelsed ja ­meelsed, see on mehel ja naisel esimene kooselu ja nad on kindlasti abielus, oleks hea, kui nad käiksid veel kirikus ka. Sellises peres pole homoseksuaale ja suhtlemine toimub ainult teiste samasuguste peredega. Traditsiooniliselt on perekond loodud ümber mehe võimu, kus võimusuhted on hierarhiliselt määratletud, pereliikmete kohustused normide kaudu kinnistatud ning individuaalne karjäär väheoluline. Last arvestatakse isiksusena vähe, rohkem olulise lisatööjõuna perekonna kui majandusüksuse tegevuses. Traditsiooniline peremudel loob selgelt piiritletud rollid ja pakub suhteliselt kõrget kindluse- ja stabiilsustunnet. Traditsioonilise pereelu hinnaks on aga sugupooltevaheliste võimusuhete

Perekonnaõpetus
Inimeseõpetuse kursus-Perekonnaõpetus-
292
ppt

Inimeseõpetuse kursus „Perekonnaõpetus“

kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad  Perekond  Püsisuhe  Abielu  Lapsevanemaks olemine  Laps  Kodu ja argielu  Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused  Mis on perekond?  Miks on perekonda vaja?  Millised on perekonnatüübid?

Pedagoogika
Perekonna õpetuse kursus-slaidiesitlus
145
ppt

Perekonna õpetuse kursus.(slaidiesitlus)

Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas.

Perekonnaõpetus
LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS
46
doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

sissetuleku valdkondades (Sotsialiseerumine). Euroopas on perekonnasuhted ja -struktuurid viimase mõnekümne aasta jooksul muutunud rohkem kui varem sajandite vältel. Perekonnatüüp on nihkunud kiriklikust abielust vaba kooseluni, mille esinemissagedus niihästi seadusliku abielu eelse vormiga kui ka selle asendajana suureneb kogu Euroopas. Kunagise ühe leivateenijaga lasterohke perekonna asemel domineerib tänapäeval kahe leivateenijaga lastetu, ühe- või kahelapseline perekond. Lisaks kahe vanemaga perekonnale levib üha sagedamini ühe vanemaga perekond. Laiendatud pered, kus elavad koos vanavanemad, vanemad ja lapsed, on muutunud järjest harvemini esinevaks, vaatamata sellele, et vanema põlvkonna keskmine eluiga kasvab (Kutsar: 3). Lapse normaalne kasvukeskkond on perekond ja kodu, mis moodustavad olulise osa last ümbritsevast keskkonnast. Pereliikmed ­ sealhulgas lapsed ­ kujundavad kodu näo; ent kodu voolib ka pereliikmeid, eeskätt kodus sirguvaid lapsi

Perepsühholoogia
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

........................................... 114 15.1.14. Naised ja töö............................................................................................ 114 15.1.15. Töötus .....................................................................................................116 15.1.16. Kokkuvõte:.............................................................................................. 117 16. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID: Perekond ja abielu...................................117 16.1. Perekonna teoreetilised käsitlused....................................................................119 16.1.1. Funktsionalistlik käsitlus ­ .......................................................................119 16.1.2. Konfliktiteoreetilisest vaatenurgast, .........................................................119 16.1.3. Perekonnatüübid ja erinevused ühiskonniti.............................................

Sotsioloogia
Õigussüsteemide võrdlev ajalugu
105
doc

Õigussüsteemide võrdlev ajalugu

Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu

Õigussüsteemide ajalugu
KASVATUSE KLASSIKA
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

õppekava struktuuri ja sisu olid väikesed. Ei mõjunud ka informaalse kooli juhtiva teoreetiku A. Kelly (1989) hoiatus, et ühtne riiklik õppekava viib paratamatult selleni, et osa õpilastest muutub rahulolematuks ja võõrandub koolist. Peaminister John Majori (tuli võimule nov. 1990) ajal läbiviidud riikliku õppekava arendustöö üheks uueks eesmärgiks seati kultuuriväärtuste restauratsioon (cultural restorationism), kus võtmekohal oli rahvuse keel ja identiteet. Kasvatus, perekond ja riik püüti ühendada Inglise ühiskonna traditsioonilise väärtusmaailmaga, õppekava tuumaks seati inglaslikkus ning traditsioonilised õpetusvormid. Informaalne kool ja lapsest lähtuv pedagoogika, mis jättis unarusse teadmiste andmise ja idealiseeris tundeliselt lapsepõlve, sai jätkuvalt terava kriitika osaliseks. Back to basic lendlausena tähendab seda, et kõigis inimtegevuse valdkondades on vajatud ja vajatakse ääretut hulka traditsioonilisi teadmisi ja oskusi. 9

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

3 Kõneeelne suhtlemine........................................................................................107 Väikelapse emotsioonid.........................................................................................109 Temperament..........................................................................................................113 Perekond kui kasvukeskkond.................................................................................122 Ema.....................................................................................................................123 Hooldaja.............................................................................................................132 Isa.......................................................................................................................134

Arengupsühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun