põhjal vahet räägiti õigustest, vabadusest, võrdsusest. Kuna valgustuse puhul oli rõhk mõistusel ja mõtlemisel, tõusis 18.sajandil esile mitmeid filosoofe ja teadlasi, kes arendasid teoreetiliselt uudseid riigi-ja võimukorraldusi. Põhiliseks arutamissuunaks oli nt nn ühiskondlik leping, mida nähti rahva võrdses allutamises monarhiale, kuid kus iga inimene oli omaette väärtus. Ühiskondlikust leppest rääkisid Hobbes ja Locke. Samuti kuulusid kuulsate valgustajate hulka veel Montesquieu, kes käsitles oma töödes eelkõige võimude lahususe printsiipi; Voltaire, kes kiitis monarhiat ning oli mh kirjavahetuses Katariina II-ga; Rousseau, kes oli vaadetelt üsna pessimistlik, leidmata ideaalset valitsusvormi, pidades kõike ja kõiki äraostetavateks ning arvates ühiskondlikust leppest kui üksikisiku huvide riigile allutamisest.
1. "Midagi pole võimatu, niipea kui inimene hakkab sellest kord tõsiselt mõtlema." - Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus IV" 2. "Kõik, mida rahaga saab joonde ajada, on odavalt saadud." - Erich Maria Remarque "Triumfikaar" 3. ,,Kui plaan A ei peaks töötama, siis on tähestikus ju veel 31 tähte" J.Palmer 4. . ,,Mitte kellegi teadmised ei saa ulatuda kaugemale tema kogemuste piiridest" J. Locke 5. ,,Tänapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust." Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree" 6. ,,Surra pole midagi, hirmus on mitte elada." Victor Hugo ,,Hüljatud" 7. ,,Vabadus tähendab vastutust." - George Bernard Shaw, ,,Inimene ja üliinimene" 8. "Seadused olid nagu ämblikuvõrgud, millesse jäid väiksemad kärbsed kinni ja suuremad lendasid läbi." Francis Bacon, ,,Apothems" 9. Inimese esmane vajadus on olla informeeritud. ("Teada. Mõtelda
AJALUGU 1. absolutism valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Parlamentarism konstitustsiooniline valitsemiskord, mille puhul riigipea ja valitsusjuht on eri isikud. Valgustus mõtteviis, millega taheti väljendada inimkonna väljumistvaimupimedusest(17-18 saj) Kapitalism ühiskondlik-majanduslik süstem, mis põhineb tootmisvahenditeeraomandusel (vaba turumajandus ja konkurents) urbaniserumine ehk linnastumine ( linnade arvu ja suuruse kasv ning linnalise eluviisi laienemine) konstitutsiooniline monarhia riigikord, kus manarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega (võib aga ei pruugi olla demokraatlik) Merkantilism 15. saj Euroopas tekkinud majanduseteaduse suund(Põhiargument: riigile on majanduslikult kasulikum kui eksporditakse rohkem ja imporditakse vähem) Kolonialism poliitika, mille eesmärk on nõrgemate võit vähem areneneud maade a...
3) arengupsühholoogia oli ikka veel mõjutatud rekapitulatsiooni teooriast (onto-fülo suhe), sisse tuleb Pavlov (who let the dogs out) ja tema õppimisteooriad. Pavlov oli füsioloog, mitte psühholoog. 4) tähelepanu koondumine õppimise seaduspärasustele Kokkuvõtteks viis see biheivorismi tekkeni. Järgmine tüüp: J.B. Watson (1878 - 1957). Tema esindab keskkonnateoreetilist lähenemist (sellest keskkond vs bioloogia süsteemist). Tema mõjutaja olu Locke (vt. edasi või tagasi), kelle vaade oli see, et inimkäitumist võib seletada kogemuse ja õppimise terminites ("teadvuses ei saa midagi olla, mida ei ole kogetud"). Watson aga lõi oma teooria, avaldas 1909, biheivorismi nime all. Inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimise protsessid. Näiteks on kirjutanud, et "andke mulle tosin tervet imikut ja minu poolt valitud maailma nende üleskasvata... blablabla, oskan kõike teha"
Distributiivne õiglus Üheks kahju vormiks on omandi kahjustamine, kas siis otsese või pettuse läbi. Nii arvas Mill, kes kaldus oma vaadetelt utilitarismile ning kes pooldas laissez-faire süsteemi. Distributiivse õigluse küsimus on just selles kuidas jagada riigis hüvesid ja ressursse. J. Rawls arutles selle üle kuidas jaotada sotsiaalseid hüvesid ja kuidas teha seda võimalikult õiglaselt. Kuid kui ebavõrdne jaotus oleks rohkem kasu toov, siis peaks olema eelistatum hoopis see. Ta ei pooldanud utilitaristide enamuse heaolu teooriat vaid uskus, et õiglus tuleneb igaühe sisemusest õiglusest. Robert Nozick oli aga Rawlsi teooriate suhtes kriitiline. Eelkõige oli Nozick arvamusel, et riigi sekkumine ühiskonna ellu on vale, väljaarvatud tingimustel, mis puudutavad kodanike ja vara kaitsmisel. Nozick eristab kahte õiglusteooriat: ajaloolist ja lõppseisundi õiglust. Lõppseisundi õiglus annab võimaluse öelda, et k...
Uusaeg- 17.-19- saj. Prantsuse revolutsioon jagab perioodi kaheks erinevaks- Vana kord (17.-18.saj) 17. saj- absolutism, barokiajastu. 18.saj Prantsuse valgustusfilosoofia, valitsejad muutuvad valgustatuks. 19. saj uusaeg- iseloomulik tööstusühiskonna tekkimine. Iga inimene saab ise karjääri valida.Suurim kultuurialane liikumine- rahvuslik liikumine. Suurem tähendus teadusel. Absolutislik monarhia. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Vanakord- valitseti absolutislikult Dünastiad Prantsusmaal: Bourbonide dünastia- Henry IV Merkantilism- on 15. saj Euroopas tekkinud majandusteaduse suund.Põhiargument- riigile on majanduslikult kasulik võimalikult suur eksport ja min. import. Nantes'i edikt 1598. aastal Prantsusmaa kuninga Henri IV( annab usuvabaduse, tööndus edenes) poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistatiPrantsusmaal valitsevaks religiooniks katolitsism. Absol...
3. Millised olid Thomas Hobbesi ja John Locke'i vaated riigieelsele ühiskonnale, riigi eesmärgile ning parlamendi ja monarhi võimu vahekorrale? Mille poolest need sarnanesid ja mille poolest erinesid? Kuningavõim ei lähtu Jumalast vaid rahvast, monarhia käes peab olema koondunud seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim, ta peab suutma rahva julgeolekut kaitsta ning kui ta seda ei taha või ei suuda, võivad alamad talle vastu hakata (Thomas Hobbes). John Locke pidas tähtsaks, et seadusandlik võim ehk parlament ei viiks ise seadusi ellu ning et kuningas ei looks seadusi. Kahe võimu vahel pidi olema tasakaal. Riigis pidi tagatud olema usuvabadus. Mõlemad nõustusid, et riik tekkis leppe tulemusel. 4. Võrdle Prantsuse valgustajate vaateid nende Inglise kolleegide omadega. Millistes punktides olid prantslaste seisukohad radikaalsemad? Riigi valitsemine ja võimu jagamine, ehk kuningal ja parlamendil peaks olema
muutu. Majade tagastamisel lepiti kokku, et kui remondi käigus ehitati ümber rohkem kui 50% majast, siis see pole enam sama maja (igaks juhuks püüame siinkohal mitte täpsustada kuidas seda protsenti arvutada ...). 3. Isiku samasus e. personaalidentiteedi probleem. Kokkulepe siin ei aita. Siin puutume kokku subjekti teadvuse mõistega, kusjuures peame arvestama, et teadvusi (mentaalseid maailmu) ei saa ei mitmeks lõhestada ega ka kokku sulandada. John Locke (1632-1704) vastas personaalidentiteedi probleemile isiku samasuse tunnustega: isiku määravad mälupildid ja assotsiatsioonid. R. Nozick'i (1938) reduplikatsiooni paradoks. A. C. Swinburne (1837-1909): Isik on sama, kui tal on sama hing. Võib osutuda, et küsimus hinge olemasolust ja olemusest võib osutuda praktiliseks probleemiks pärast teleportatsiooni kasutuselevõttu ... OLEMISE PROBLEEM Mis on tingimus, et võib öelda, et miski pigem on olemas, kui teda ei ole? Kui ei taju,
4) Ideede teine allikas on nn vaimu tegevused ehk meie enda vaimu tegevuste tajumine meie sees kui me saame välistelt asjadelt mingid ideed, hakkame me neid sisemiselt analüüsima või edasi andma(reflekteerima). Selle protsessi tulemusena tekivad hoopis teist liiki ideed, nn seesmised ideed. Tegemist on omapärase seesmise tajumisega. Nendeks seesmisteks toiminguteks, mis ideid tekitavad, on mõtlemine, kahtlemine, uskumine jmt. Locke annab sõnale tegevused väga laia tähenduse, mis hõlmab nii vaimu toiminguid oma ideedega(mõtlemine, kahtlemine jmt) kui ka tundeid ja kirgi, mis mõtlemise tulemusel tekivad. 5) See on põhjendatud sellega, et uurides oma ideid, ei leia me nende seas ühtegi sellist, mis pole tekkinud kas ühel või teisel viisil. Need kaks allikat on niivõrd universaalsed, et täidavad meie vaimu kõikvõimalike ideedega. Seega põhjendab Locke nende allikate ainupärasust vaatluse ja uurimisega
,,Iha midagi saavutada koos usuga sellesse nimetatakse lootuseks, sama asja ilma usuta aga meeleheiteks." Benedict Spioza: ,,Meil on õigus lükata endast meile ohutuimail viisil eemale kõik, mis on looduses kuri või mis takistab meid olemast ja mõistuslikku elu nautimast. Ning teisest küljest võime võtta loodusest kõik, mida hindame kasulikuks olemisele ja mõistlikule elule. Igal inimesel on looduse kõrgeimate seaduste kohaselt õigus teha seda, mida ta usub enda huvides olevad." John Locke: ,,Kellegi tarkus ei saa ulatuda kogemustest kaugemale." ,,Jgaühe väärtuseks on tema ise. Sellele väärtusele pole õigust kellegil teisel peale tema enda." David Hume: ,,Inimese elu juhib harjumus." Jmmanuel Kant: ,,Kogemus ilma teooriata kobab pimeduses, teooria kogemuseta aga on tühipaljas intellektuaalne meelelahutus." G.W. Hegel: ,,Kireta pole võimalik luua midagi suurepärast." Jean-Jacques Rousseau: ,,Nõrk keha nõrgestab vaimu."
INGLISMAA Francis Bacon(1561-1626)-inglise materjalismi rajaja.Väitis, et teadmiste allikaks on inimeste meeled,kogemus, eksperiment.Ta rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevases elus.Arvas, et kuningas valitsegu koos parlamendiga. John Milton(1608-1674)-inglisel luuletaja. Pani aluse seisukohale,et trükivabadus kuulub inimõiguste hulka.Rõhutas,et valitseja vastutab oma alamate ees, mistõttu kuningalt võib nõuda aruandmist ning tema üle võib kohut mõsta. Võim peab kuuluma rahvale! Thomas Hobbes(1588-1679)-kaitses absolutistlikku kuningavõimu. Ta arendas mõtet,et inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda,sest temas on rohkem individualistlikku kui sotsiaalset.Parimaks pidas absolutismi.Rõhutas,et julgeolek ning rahu on ühiskonna kõige tähtsamad vajadused. Revolutsioon oli kuritegu. John Locke(1632-1704)-üks liberatismi rajajaid. Kaitses parlamenti kuningavõimu vastu ja ülistas eriti kuulsat revolutsiooni. Kõrgeim võim par...
VALGUSTUSAJASTU ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL. Valgustus- uus ideoloogia. 18.saj hakkab levima uus filosoofia, mis põhineb mõistusel, mõistuspärasusel, seda võib nim murranguks inimese vaimuelus. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof Renè Descartes. Valgustuse tekkepõhjuseks on rahulolu valitseva korraga, inimesed on haritumad. Valgustus on nii kõikehõlmav, et paljud Euroopa valitsejad on sellest filosoofiast vaimustatud. Valgustusajastu on XVIII sajandi Euroopa kultuurielu ajajärk, mille mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant. Valgustusajastu põhijooned: · Vastuhakk autoriteedile- seisnes vanade autoriteetide ründamises, kõikidesse tõdedesse tuli suhtuda skeptiliselt. Probleemidele tuli lahendus leida ise. · Ratsionalism- teine märksõna, mis tähendas, et kõik siin maailmas sõltub te...
inimesi kahtlema vanadest tõdedes. Valgustuse iseloomulikud jooned? peamine kriteerium oli inimmõistus, ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus, eeskuju oli loodus, omane oli uus humanism. Millised olid valgustuse tagajärjed? Riik, kus valgustus tekkis? Inglismaa. T. Hobbesi filosoofia? kõik inimesed on võrdsed, Õige kuningavõim on absolutism,Talle ei meeldinud parlamentarism ja demokraatia, sest ta oli sunnitud olema paguluses J. Locke filosoofia? täieliku parlamentarismi ja usuvabaduse pooldaja. riik on oma võimu saanud rahvalt ja peab tegevuses lähtuma rahva huvidest.Pooldas rahva õigust hakata võimule vastu, kuid taunis vägivalla kasutamist. Mis riigi kaudu valgustusideed levisid?Prantsusmaa Mis on valgustatud absolutism? Ideoloogia, mille kohaselt on riigile ja rahvale parim valitseja haritud ja reformimeelne piiramatu võimuga monarh. Teooria peamine kujundaja oli Voltaire. Kuidas valgustus levis (3)
valitsejata poleks riiki. Võrdpildiga tahab Platon öelda, et selle sama laeva juhtimiseks on vaja ühte indiviidi, kes teab, mida ta teeb. Sealjuures võttes kuulda ka ühiskonna arvamust. Platon uskus, et valitsemiskordade tüüpidele saab määravaks inimese hingelaad. Poliitikas tuleb hoiduda pahest, mille võib endaga kaasa tuua näitekes türannia. Valitseja peab olemuselt olema nii karm kui ka õiglane, ainult nii saab eksisteerida täiuslik riik. Inglise filosoof John Locke ei pea üksikindiviidi sõltumatuks. Tema arvamuse kohaselt sõltuvad inimeste poliitilised ning moraalsed kohustused üksteisest ning inimkonna eesmärgiks peab olema võimeka ühiskonna loomine. Toimiva riigi loomisel tuleb esindada enamuse huvisid, jättes valitsejale kohustuse valitseda riiki just rahva tahte järgi. Temal tuleb vaid endasse vaadata ja mõelda, kas ta on piisavalt hea valitseja, et oma rahvaga nõustuda.
MEELED JA AISTING kognitiivsed protsessid-psüühikaga seotud protsessid erinevatest infojuppidest panen mälupildi kokku, tunnetuste kaudu Kuidas tekib? John locke- inimene tühi leht, alustab infokogumist, pole ikagi tühi leht sündimisel, nägemissüsteemis on viisid, kuidas ta väliselt tulevat informatsiooni reageerib, näeme 3d, tajume sügavust, kaasasündinud need, pole õppinud sügavust tajuma õpib rääkima, aga kaasasündinud eeldused. GEENID+KESKKOND 10 000h harjutamist-kujuneb välja talent (tglt keerulisem) meelekindlus-geenidega määratud MIS ON KÕIGL MEELTEL ÜHIST? Neuronite keel- füüsikaline omadus muutub psühholoogiliseks omaduseks, nt heli-õhu võnkumine, jõuab kõrva, väline allikas tekkitab õhu võnkumise, kuidas tajume muusikat? Kõne? Koosneb erinevatest aspektidest, heli kõrgus jne jne, peab liikuma edasi meie närvisüsteemis täitsa teises süsteemis, tuleb tõlkida sellissesse keelde mida aju oskab ...
MÄNGUTEOORIAD Klassikalised mänguteooriad Aristoteles- pinget mmandav ja hinge puhastav, meelelahutust ja lõbu pakkuv tegevus. J. Locke-spetsiifiline laste meelelahutus ja vaba aja veetmise võimalus, mis pakub lastele palju arendavat. J. Rousseau-looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid arendavtegevus. Fr.Schiller-mõiste ,,mängutung", psühholoogiline mõju inimesele( Inimene mängib ainult siis kui ta on inimene tõelises tähenduses. ) H. Sspencer-ülejääva energia teooria S. Hall-mänguline käitumine pärilikkuse poolt määratud, kulgeb vastavuses in. Arengulooga(ülekordamise teooria)-mängud järgnevad üksteisele suhteliselt püsivatel vanusejärkudel, sisu vastab päritud tegevusele, funktsioon on vabastada liik nendest jääkidest. K. Groos-eluks ettevalmistamise teooria.1. eksperimentaalne funktsioon-motoorsed, meelelised intellektuaalsed, afektiivsed,tahtejõudunõudvad.2. spetsiifiline funktsioon. M. Laza...
verses; influenced many 18th century writers; "Absalom & Achitophel") Augustan Age (early 18th century) admired and emulated the original Augustan Age Aftermath of the Glorious Revolution: Bill of Rights (constitutional monarchy), Act of Toleration (except Catholics); Treaty of Union (now Great Britain); growing empire, influenced situations in NA Age of Enlightenment: Descartes: "cogito ergo sum"; Thomas Hobbes "Leviathan" (liberal thought); Isaac Newton (new scientific views); John Locke (father of political liberalism) The British Empire: first expeditions (1496 Cabot); breaking into the Atlantic (1562); colonies (1584) Literature: rise in education standards and availability; high time for metaphors; Ancient Rome's traditions of direct polished and political writing; Oliver Goldsmith defining your own cultural moment; journalism Prose: Daniel Defoe (from London; journalism, biographies, novels; picturesque "Robinson Crusoe")
Skeptitsism tegelikkus on tõesti miski muu, mis meile paistab. Kuid me ei saa seda kunagi teada, mis on tegelikkuse loomus. On ainult üksikud vihjed, mida silmad seletavad. Subjektivism tegelikkus on see, mis meile paistab. Igapäevaelus marginaalsel tasandil. 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Teadmine lähtub meelelisest kogemusest ning teadmine selle analüüsist. See, mida tajume oma meeltega(5). John Locke, David Hume. 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Mõnd asja ei saa meelelisest kogemusest tuletada, sinna jõutakse intellektuaalse intuitsiooni vahendusel. Descartes, Platon. Küsimused Herakleitose tekstide kohta: 1. Mida peab Herakleitos teadmiseks selle sõna kõige kõrgemas mõttes? Selgitage. (Kuna Herakleitose tekstid on säilinud ainult fragmentidena, siis tuleb neid interpreteerida!)
peakontrolör (majandusminister) aastatel 16651683. Teda peetakse prantsuse merkantilistliku majanduspoliitika loojaks. 6.Valgustusfilosoofia ja mõtlejad (lk 30-37) Valgustus on 18. sajandil Euroopas tekkinud mõtteviis ja ellusuhtumine. Välja kasvanud humanismist(nn uus humanism). *inimmõistuse väärtustamine ja alus *loodusseaduste austamine Filosoofid Descartes, Voltaire, Rousseau, Diderot', Leibniz, von Herder, Montesquieu, Locke. 7.Valgustatud absolutismi mõiste (konsp.) 1)valitseja võim rahvalt 2)reformid ja seaduste parandused 3)valitseja kirjanikelt mõjutusi 8.Euroopa tähtsamad dünastiad Venemaal Romanovid Inglismaal Tudorid, Stuartid Saksamaal Habsburgid Prantsusmaal - Bourbonid 9.Peeter I, Katariina II, Friedrich II, Maria Theresia (lk 55, 61, 72, 74-76) Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar ja Venemaa Keisririigi keiser. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid
end, make her stronger than Peter. She is able to use that power to keep Ender from going back to Earth, where she is sure that he would fall under Peter's control, and instead takes him to the colony, where she writes a history of the war. Peter The oldest of the Wiggin children, Peter uses threats and violence in order to control those around him. Despite having tortured a squirrel in the woods, he admits that he fears becoming evil, and takes on the identity of Locke in order to influence events. When the bugger war ends, he ends the fighting on Earth through the Locke Proposal, and becomes Hegemon, basically ruling the world. Graff Although the character appears only at the beginning of the chapters and occasionally in the chapters as well, he is the main adult character in the novel. It is Graff who decides what will be done to Ender in order to shape him into a commander, and although he knows that this
Paljude inimeste võimulolekut pidas Hobbes ebasoovitavaks, kuna siis tekiksid paratamatult nendevahelised huvide konfliktid. Riigi teket kujutas Hobbes ette ühiskondliku leppena: teatud hetkel tulid loodusseisundis elanud inimesed kokku ning otsustasid, et senise armetu olukorra parandamiseks peab üks neist saama piiramatu võimu, et kehtestada seadused ja ettekirjutused, mis ühiskonna kontrolli all hoiaksid. Maailmast pole teada ühtki riiki, mis sel viisil oleks tekkinud. John Locke (29. august 1632 28. oktoober 1704) oli inglise filosoof, empirismi peamine põhjendaja. Aastal 1693 avaldas Locke teose "Mõned mõtted haridusest" ("Some Thoughts Concerning Education"), mis mõjutas Jean-Jacques Rousseau'd. Pooldas parlamentarismi ja usuvabadust. Arvas, et riik on oma võimu saanud rahvalt ja peab tegevuses lähtuma rahva huvidest. Pooldas rahva õigust hakata võimule vastu, kuid taunis vägivalla kasutamist. Rene Descartes (31. märts 1596 11
...............................................................16 Leibniz (vt Lisa 19)...................................................................................................................16 Descartes (vt Lisa 20)...............................................................................................................17 Spinoza (vt Lisa 21)..................................................................................................................17 Locke (vt Lisa 22).....................................................................................................................18 Hume (vt Lisa 23).....................................................................................................................18 Berkeley (vt Lisa 24).................................................................................................................19 Valgustusaeg..................................................................
Jakob Westholmi Gümnaasium Valgustusfilosoof Gottfried W. Leibniz Ajaloo essee Tallinn 2010 Uue ideoloogia,valgustusfilosoofia, tekkele olid aluseks rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse kui uue ühiskonnaklassi esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng. Ideoloogia sai nime saksa filosoofilt Immanuel Kant`ilt, kes 1784. a. kasutas selle tähistusena sõna valgustus. Selle sõna all mõeldi aktiivset püüdu leida tõde, harida rahvast ja jagada inimestele teadmisi. Valgustajad olid haritlased: filosoofid, kirjanikud, teadlased jt. Nende vaated filosoofiale, ajaloole, poliitikale jm. olid küll väga erinevad, kuid neile kõigile oli tähtis inimmõistus, loogiline mõtlemine, loodus- ja täppisteadus. Mitmed valgustajad astusid vastu ka kirikule, mis leidis rohkem aset katoliikliku Prantsuse valgustajate seas. Saksa filosoofid olid protestantismi tõttu üldiselt vähem kirikule vastandunud. Üks saksa ...
Skeptitsism tegelikkus on midagi muud kui meile paistab ning me ei saagi tead, mis on tegelikkuse loomus kuna oleme piiratud oma kehaga. Meil on ainult vihjed, et see mida silmad seletavad ei veel kõik. Subjektivism tegelikkus ongi see, mis meile paistab, seda on võimalik teada tänu sellele, et see meile paistab. 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Teadmine lähtub meelelisest kogemusest ja selle analüüsist. John Locke, David Hume. 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Teatud asju ei ole võimalik meelelisest kogemusest tuletada (õigluse printsiibid, loogikaseadused, asjade olemused). Nende asjade teadmiseni jõutakse intellektuaalse intuitsiooni vahendusel. Platon, Descartes. Ma mõtlen järelikult ma olen. 9. Millised on Immanuel Kanti transtsendentaalse teooria epistemoloogilised seisukohad?
· 24. detsembril 2000 avati Pihkva oblastis Mihhailovskojes mälestusmärk jänesele. Nimelt ajendas jänes Aleksandr Puskinit mitte sõitma Peterburi osalema dekabristide ülestõusus 1825. aasta detsembris. Ülestõus suruti julmalt maha, selle 5 osalejat hukati ning üle saja saadeti sunnitööle või Siberisse asumisele. (4) Kasutatud kirjandus 1) Ian Locke ,,Ogarad olendid" Sinisukk, 2000 2) David W. MacDonald ja Priscilla Barrett ,,Euroopa imetajad" Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002 3) ,,Loomade elu: 7.köide. Imetajad" Tallinn ,,Valgus" 4) http://et.wikipedia.org/wiki
Tallinn 2015 Vabaduse erinvad vormid ja definitsioon Vabadus, ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Ajaloo algul kui ei olnud veel ühe inimese seaduslikku võimu teise inimese üle oli inimene vaba. Hiljem sunniti meid alluma riigile, mis tähendab vabaduse piiramist. Meie jaoks on tähtis, et meie vabadust ei piirataks ennekõike nende tegevuste puhul, mis on meie jaoks kõige tähenduslikumad. John Locke õpetus neljas lauses: • Igaühel on õigus teha seda, mida ta tahab. • Igaühe vabadus lõpeb seal, kus algab teise inimese vabadus. • Kellelgi ei ole õigust võtta ära või ümber jagada teise inimese vara. • Keegi ei pea abistama teisi kui see kahjustab tema enese toimetulekut. Vabadust saab vaadelda väga paljudes erinevatest aspektidest. Lõpuks defineerib ikka iga inimene ise, mida tähendab tema jaoks vaba olemine. Vabadust saab jagada ka positiivseks ja negatiivseks
Jostein Gaarde "Sofie maailm" 12.b Jostein Gaarder · Sündinud 8. augustil 1952. aastal Oslos · Üles kasvanud pedagoogide peres · Lõpetanud Oslo Katedralikooli ja Oslo Ülikooli · Elukutselt õpetaja, erialaks on filosoofia Looming · Kirjutab sageli laste vaatenurgast, püüdes näha maailma läbi nende pilgu · Kirjutadb juttude sisse omakorda lugusid · Läheneb oma lugudes maailmale filosoofilise pilguga · Soovib oma teostega äratada tänapäeva pealiskaudses inimeses jumalikku olevust Teosed · Apelsinitüdruk (2004) · Sirkusdirektørens datter (2001) · Mängukaartide saladus (1990) · Sjakk Matt (2006) · Saladuslik jõulukalender (1992) · De gule dvergene (2006) · Sofie maailm (1991) · Slottet i Pyreneene (2008) · Vita brevis (1996) · Maya (1999) · Diagnosen og andre noveller (1986) · Froskeslottet (1988) · Bibbi Bokkens magiske bibliotek (1993) · I et speil, i en gåte (1...
1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika selles valdkonnas küsitakse ilu, kunstiteose, kunstniku kohta. Veel küsitakse, kuidas jagatakse ilu ja inetut, mis mõte on kunstiteosel. Subjektiivsed protsessid, mis toimuvad kunstiloomingus. Kas kunstiloomingus on mingid printsiibid? Poliitikafilosoofia küsitakse ühiskonna ja riigi mõtte, olemuse kohta, milleks üldse riik. Indiviidi ja riigi vahekord, allumise mõte ja mõttetus, maksud, poliitilised õigused, kas on riigi tingimustes võimalik vaba olla. Keelefilosoofia küsitakse mis see keel on, inimese ja keele vahekord. Kultuurifilosoofia küsitakse kultuuri loomuse kohta, kuidas seda määratleda, defineerida, milline on inimese ja kultuuri vahekord. 2. Kuidas on võimalik määratleda ilu? Selle küsimuse üle on mõtiskletud juba kaua aega, inimesi pae...
Kui USA-s seondub liberalism põhiliselt inimõigustega ehk kõige liberaalsemad on need parteid, kes taotlevad võrdseid õigusi kõikidele inimestele, siis Euroopas tõlgendatakse liberalismi põhiliselt majandusvabadustest lähtudes ning liberaalseks peatakse poliitikut, kes ei poolda piiranguid majanduses (maksud ettevõtlusele, tollipiirangud, piirangud vabale konkurentsile). Tuntud esindajad: Niccolò Machiavelli, Thomas Hobbes, John Locke, Charles de Montesquieu, Adam Smith, Thomas Jefferson, Abraham Lincoln, Woodrow Wilson, Milton Friedman, Francis Fukuyama. Konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare) ning tähendab säilitamist, samuti alalhoidlikust ehk vanameelsust. On enamasti parempoolne ideoloogia, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks peetakse eelkõige soti filosoofi Edmund Burke'i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha
Tallinn 2015 Vabaduse erinvad vormid ja definitsioon Vabadus, ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Ajaloo algul kui ei olnud veel ühe inimese seaduslikku võimu teise inimese üle oli inimene vaba. Hiljem sunniti meid alluma riigile, mis tähendab vabaduse piiramist. Meie jaoks on tähtis, et meie vabadust ei piirataks ennekõike nende tegevuste puhul, mis on meie jaoks kõige tähenduslikumad. John Locke õpetus neljas lauses: · Igaühel on õigus teha seda, mida ta tahab. · Igaühe vabadus lõpeb seal, kus algab teise inimese vabadus. · Kellelgi ei ole õigust võtta ära või ümber jagada teise inimese vara. · Keegi ei pea abistama teisi kui see kahjustab tema enese toimetulekut. Vabadust saab vaadelda väga paljudes erinevatest aspektidest. Lõpuks defineerib ikka iga inimene ise, mida tähendab tema jaoks vaba olemine. Vabadust saab jagada ka positiivseks ja negatiivseks.
Maailmas ei ole olemas midagi materiaalset -ei ole puid, lauda, tooli jne. On ainult Jumal, piiratud hinged ja ideed, mis neil hingedel on. G. Berkeley on äärmuslik idealist. Substants- reaalsuse põhimine aines, kõigi asjade nähtuste jääv alus. Berkeley väidab, et keel eksitab meid. Kui mõiste on keelde juurdunud siis on raske ette kujutada, et seda asja pole olemas. Me ei valitse oma keelt. Berkeley lähtub Locke filosoofiast ja ta on empirist. Empirist - kogemusest pärinev teadmisekäsitlus. Berkeley eesmärgiks oli purustada ateistide kohutavad süsteemid filosoofiliselt ja seega eesmärk pühendab abinõu. Empirism on Berkeleyle vahend, millega ta põhjendab usku Jumalasse. Inimtunnetuse objekt on idee. Kui me püüame tuua näiteks kivi tonksamise jalaga, siis Berkeley väitel see ainult kinnitab tema väidet sest esemed polegi muud, kui meie aistingud. Ainelist substantsi ei ole
· Autokraatia · Guhs-Muths · Anarhia · Friefrich Ludwig Jahn · Demokraatia · Ernst Eiselen 3.pedagoog, kes muuhulgas töötas välja 22.Saksa kehalise kasvatuse süsteemis oli suure hulga analüütilisi kehalisi erilise tähtsusega: harjutusi,oli: · Vehklemine · John Locke · Ujumine · Johann Heinrich Pestalozzi · Riistvõimlemine · Jan Amos Komensky 23.Saksamaal viidi võimlemine 4. Esimene filantropiin asutati: gümnasiiumide õppekavva: · Neuhofis · 1844 · Dessaus · 1820 · Schnepfenthalis · 1814 5.Raamatute autoriteks on: 24
õpetlased. · Alates 15.sajandist hakkasid filosoofide tööde põhjal kujunema metodoloogilised eeldused psüühika teaduslikuks mõistmiseks: 1. René Descartes kirjeldas interaktiivse dualismi seisukohtadest lähtudes hilisemale psühholoogiale keskseid teadvuse ja refleksi mõisteid. 2. Francis Baconi tööd andsid olulise tõuke materialistliku ning rangelt loodusteadusliku maailmamõistmise arengusse. 3. John Locke arendas teadmiste meelelise päritolu ideed. Sensualismi järgi pärinevad kõik teadmised välismaailma tajumisest. Vastsündinu on Locke järgi tabula rasa (,,puhas leht"), millele kogemus meelte kaudu ,,kirjutab" oma sisu. 4. Gotfried Leibniz tõi psüühikakäsitlusse alateadvuse mõiste. 5. Diderot, Holbach, Helvetius jt prantsuse filosoofid esitasid inimese psüühika sotsiaalse determineerituse idee. 6
märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane. raske! Arusaamade kujunemine õppimisest Arusaamade kujunemine õppimisest 2. J. Locke (peaaegu 2000 aastat hiljem) • Kumb oli siiski levinum? (arusaam, et kõik on olemas või arusaam, et laps on kui “puhas leht”?) Inimese teadvuses pole midagi
Mänguteoreetikud ARISTOTELES 384 -322 e.m.a Mängus on nähtud eelkõige pinget maandavat ja hinge puhastavat, meelelahutust ja lõbu pakkuvat tegevust. LOCKE 1632 - 1704 Mäng on lastele omane meelelahutus ja vabaaja veetmise vorm, millel on arendav mõju. Locke pidas oluliseks seda, et täiskasvanu suunaks ja juhiks laste mängu. Suur tähtsus on ka mänguasjadel, millega laps mängib ROUSSEAU 1712 - 1778 Rousseau on Prantsuse filoloog, kelle arvates on mäng looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid arendav tegevus. SCHILLER 1759 - 1805 Schiller oli esimene, kes pidas oluliseks mängu psühholoogilist mõju. Ta võttis kasutusele mõiste "mängutung". Laps mängib sellepärast, et ta on inimene. Schilleri teooria järgi on inimene ainult siis inimene kui ta mängib, mäng on ainuke asi mis muudab inimese täiuslikuks. SPENCER 1820 - 1903 Spencer, kes oli mõjutatud Schillerist, peab mängutungi energia ülejäägiks, mida bioloogili...
Immanuel Kant Immanuel kant sündis 22.aprillil 1724.aastal Ida-Preisimaal Königsbergi (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) linnas sadulsepa peres. Ristimisel anti tulevasele Saksa filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta oma nime ise, olles õppinud Heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane, kes nõudis usulises elus ja kõiges muus täpsust ja rangust. Selle puritaanlikkuse ja ranguse pitserit kandis kogu Kanti elu ja ka tema filosoofilised tööd. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 1740. aastal asus ta õppima Leibnizi ja Wolffi filosoofiat ning Newtoni matemaatikat kohalikus ülikoolis Martin Knutseni juhendamise all. 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Kanti peateos on ,,Puhta mõistuse kriitika". Kohe peale ilmumist sai väga kuulsaks. Kant oli lühikese ajaga saav...
Majandus merkantilistlik. Esindajad: prantslane Joseph Marie de Maistre; Edmund Burke Liberalism- poliitiline õpetus, mis nõudis sõna-,koosoleku ja ühinemisvabaduse tagamist, usu- trükivabadust. Liberaalid arvasid, et kõik kodanikud peavad olema seaduse ees võrdsed. Libraalid olid uuenduste ja üksikisuku vabaduse pooldajad. Pooldati konstiutsioonilist monarhiat või vabariiki, valimisõiguste laiendamist, eraomandit. Esindajad: John Stewart Mill, John Locke, Constant de Rebecque 13.Sotsialism- poliitiline õpetus, mis seisis sotsiaalse võrdsuse eest. Linnad ei suutnud sammu pidada urbaniseerumise ja tööstusliku arenguga. Suure hulga inimeste vajadustega oli raske toime tulla. Töö-, palga- ja elutingimused olid halvad ning oli vaja lahendusi leida. Sotsialistide.utopistide ideed: ideaalühiskond põhineb ühisomandil, kohustulikul ja kollektiivsel tööl. Majandustegevust tuleb planeerida ja reguleerida. Külluseühiskond, kus
KESKAJA TEADUS JA RELIGIOON Probleem Peamine oli teoloogia ehk siis õpetus Jumala sõnast. Jumala olemasolu kahtluse alla ei saanud seada, kuid sai arutleda tema õpetuse üle. Peamiselt selle, et kas kristlus läbi Jeesuse eeskuju nõuab vaesust või on lubatud ka rikkus. Ketserid kippusid Piiblit tõlgendama kui vaesuse propageerimist. Mungad rõhutasid ka loobumise vajalikkust. Samas kirik oma rikkuse suurendes ei saanud rikkust hukka mõista. Suur osa tänapäevastest vaidlustest olid keskajal ketserlikud ja seega nende küsimustega ei tegeletud (kuna tuleriidal surra soovijaid väga palju ei olnud). Seda näiteks arutelu hinge surematuse üle. Või Jeesuse ülestõusmise üle. Tuntud dogmad olid veel see, et Jeesus sündis neitsist ema lapsena ja et paavst on ilmeksimatu. Filosoofias oli tähtsaim vaidlus universaalide üle. See tähendab, et kas üldmõisted on olemas vaid suhtlemise hõlbustajatena (suvalised erinevad loomad on mõlemad nimetatud koertek...
(Sutrop 2000, 12) Artiklis ütleb Susan Wolf, et elule võib anda mõtte millegi loomine, millegi väärtusliku kaitsmine, armastatud inimeste või abivajajate aitamine, oma võimete ja oskuste väljaarendamine, raskuste ületamine jne. Siin kohal ongi oluline, et keegi ei piiraks meie vabadust ergoni määratlemiseks kui ka realiseerimiseks. (Sutrop, 2000). Siin kohal tooksin välja ka Inglise filosoof John Locke väite 17. sajandil, et hea elu kohta ei saagi midagi üldist öelda, sest see, mida üks inimene peab heaks, võib teiste meelest olla halb, või vastupidi. Ühele seisneb õnn rikkuses, teisele kuulsuses, kolmandale aga tõsises vaimses tegevuses. Arutleda selle üle, mis on hea elu või õnn, olevat Locke'i meelest sama rumal kui vaielda selle üle, mis maitseb paremini, kas õunad, ploomid või pähklid. (Mis vahet on õnnel ja heal elul? 2001).
E kõik teadmised pärin kogemusest, mõistus onvaid abivahend järelduste tegemisel, R tunnetusmeetod, deduktsioon, E vaatlus, eksperiment, induktsioon, R kaasa sündideed, hing ei ole sündides tabula raasa, talle on mõistuse ideed kaasa sünd, kuigi mitte valmiskujul, vaid soodumusena teatud tõdedeni jõuda E inim, on sünd tabula raasa ja alels elu jooksul kujuneb ta tänu kogemusele selleks kes ta on. Rdescrates, Leibniz E Locke. Descrates- selleks, et midgai väita, tuleb enne kindlaks teha iseenda olemasolu, kahtles kõiges ka enda olemasolus, mis tulenes asjaolust, et meeled võivad meid petta, jõudis järeldusele, et kui ta mõtleb on ta olemas. Leibniz. F: pärinevad kogemusest, on loodusteadustest tehtud avastused ja seal kethivad reeglid, ei ole paratamatud ja üldkehtivad M: pärinevad mõistusestja inim kaasa sünd kuid mitte valmiskujul vaid soodumusena teatud tõdedeni jõuda, on
1. Kirjelda põgusalt kõigile meeltele ühiseid füsioloogilisi protsesse (neid on 3 ja selgita ka ühe protsessi kaht võimalust). a) Kõikidel meeleorganitel on retseptorid, mis välisest keskonnast tulevaid stiimuleid vastu võtavad. b) Meeleorganite retseptorite koostööl kodeeritakse väline stiimul neuraalsesse keelde ehk närviimpulssideks ja seda protsessi, kus stiimul närvidele vastuvõetavaks muudetakse, nimetatakse transduktsiooniks. c) Närviimpulsid saadetakse mööda närvirakke ajju Kinesteesi puhul võib olla 2 võimalust- neuraalsed impulsid saadetakse seljaajju, kus edasi liigub peaajju. Aga võib olla ka nii, et seljaajust saadetakse info koheselt juba tagasi (refleksid). 2. Mis on aistingu ja taju erinevused? Too kummagi kohta oma näide. Aisting on füsioloogiline protsess, kus väliskeskkonnast tulevad stiimulid meeleorganite abil muudetakse tajutavasse keelde. Taju seejuures on siis psüühiline prots...
koduõpetaja. Äge rojalist. Otsis absoluutse kuningavõimu ja suveräänsuse tekkimise põhjenduseks ratsionaalseid argumente. Elements of Law, Natural and Politics (1640); The Leviathan (1651). Suveräänne riik tekib ühiskonna looduslik-loomulikust seisundist, kus valitseb ,,kõigi sõda kõikide vastu" (bellum omnium contra omnes), selle lõpetamiseks sõlmitakse üldine kokkulepe suveräänse võimu loomiseks, mis peab tagama korra ning koos sellega tekib anarhiast tsiviilühiskond. John Locke (1632 1704) õppis Oxfordis filosoofiat ja meditsiini. Esialgu keeldus akadeemilisest ametikohast, et mitte siduda end religiooniga. Royal Society liige ning I.Newtoni ja Robert Boyle sõber. Peateosed An Essay Concerning Human Understanding (1690); Two treatises of Critical Government (1690) Pidas looduslik-loomuli seisundiks vabade inimeste kogukonda, kus liikmetel on võrdsed õigused ning loomulike õiguste tagamiseks ja
põhjendusi. Paradoksaalselt sai tema raamat populaarsemaks kuningavõimu vastaste kui pooldajate seas, peamiselt põhjusel, et ta lähtus ratsionaalselt käituvast indiviidist ja tema huvidest (ihadest lähtuv elukorraldus toob kaasa sõja, mõistusest lähtuv rahumeelse elu) ning ka sellepärast, et kusagil valitsemise taga on indiviidide kokkulepe. Teoorias on tema panuseks riigikeskse ja absolutistliku mõtte edendamine. John Locke (1632-1704) Nagu Hobbes nii ka Locke lähtub indiviidist ja räägib looduslikust seisundist. Locke noorena nägi Inglise kodusõda ja Oliver Cromwelli valitsust. Alates 1679 aastast püüdis Charles II võimupärijaks panna oma venda Jamesi, kes 7 aastat varem oli ametlikult pöördunud katoliku usku. See tekitas suuri vastuolusid Inglismaal. Locke oli viigide juhi Lord Shaftesbury juures teenistuses, see aga organiseeris ebaõnnestunud atentaadi kuninga vastu, sattus vangi ning 1683 põgenes Inglismaalt Amsterdami
Kirjand, esseeInimene siseheitluses hea ja kurja vahel Igas elusolendis on midagi positiivset ning samas negatiivset. Loomade puhul tundub, et valik hea ning kurja vahel sõltub instinktidest, kuid homo sapiensi liigi esindaja elus hoopiski muust. Kuulsa empiristi John Locke`i seisukohalt on inimene sündides kui tabula rasa, kes pole veel midagi kogenud - seega ei saa ta olla ei halb ega hea. Nõustudes tema arvamusega, algab siseheitlus järelikult siis, kui ollakse võimelised suhtlema end ümbritsevate persoonidega ning puututakse kokku ühiskonna ja viimase tingimustega. Inimest nii-öelda kisuvad lõhki peamiselt järgmised faktorid: õiglusemõistmine, rahahimu või -vajadus, armastus, põhimõtetele kindlaks jäämine. Raske on otsustada, milline on õige tee saavutamaks oma tahtmisi.Inimesed sooritavad alatasa õilsate eesmärkide nimel õudusttekitavaid ja ebamoraalseid tegusid. Üritades lahendada probleeme, valitakse tihti vale, endalegi vastumee...
· 1821-38 avaldas seeria arhitektuurseid joonistusi Specimens of Gothic Architecture, Examples of Gothic Architecture. · Ta kavandas hulgaliselt koole, kirikuid, eramuid, raudteejaamu. · Osales 1846-47 Londoni Parlamendihoone kavandamisel; tema kavandeid rakendati Westminster Palee juures. · Pugin kujundas 1851 Suurel Näitusel "keskaja saali". · Charles Locke Eastlake (18361906) oli inglise arhitekt, furnituuridisainer, kirjamees. · Oli üks esimesi Victoria aja kujundajaid, kes kutsus tagasi lihtsuse juurde. · Ta tunnustas Morrise põhimõtteid dekoratiivkunstide kohta. · Lisaks kujundusele valmistas mööblit ise, mille järgi kujunes Eastlake´i stiil. · Tema raamat 1868 "Hints on Household Taste in Furniture, Upholstery and other Details" oli tunnustatud Inglismaal ja ka Ameerikas,kus see ilmus1872.
Briandi memorandum- prantsusmaa peaminister - rahvasteliidu piirides Euroopa föderatsiooni loomine. Marsholti kava- Oporto leping-Euroopa Majanduspiirkonna leping ECSC (ESTÜ)- 1951 Euroopa II variant 1. nimeta diktatuuri kaks haru autoraatlik diktatuur ja totalitaarne diktatuur. 2. millist tähendust omasid poliitilise mõtte arengus: Charles Montesquieu, - tõi välja 3. sõltumatut võimu kohtuvõim. Demokraatia sobib ainult väikestele riikidele. John Locke - liberalismi rajaja ,,Vabaduse piiriks on see, kui see hakkab segama teist inimest". Tõi välja võmude lahususe põhimõtte. Platon,- antiikaja idealismi esindaja e ideeõpetus. Platon tõi välja riigivalitsuse vormid. Analüüsis erinevaid riigivorme. Edmund Burke konservatismi rajaja. Inglise kirjanik. Leidis, et Prantsuse rev tõi kaasa moraali languse, majandusliku allakäigu, terrori ja vägivalla. Thomas Hobbes empirist
mis mõistuses, on varem tajutud meelte poolt. · Õppimine olgu meeldiv ja huvitav tuupimist tuleks vältida. Tema 6 käsku Ehk toimeka inimese moraalikoodeks: 1) Põlga rahulolu ja huvideta olesklemist, 2) Räägi, tee, algata alati midagi head, 3) Oma ülesandeid ära veereta teistele, 4) Tänaseid töid ära jäta homseks, 5) Vii töö lõpuni, mitte ära paranda pidevalt, 6) Alustatut ära jäta pooleli. J. Locke (1632-1704) Inglise filosoof: õpetada tuleb vaid eluks vajalikku. · Kasvatuse eesmärk: arenda lapse mõistust sedavõrd, et ta soovi korral mistahes teadmisi saaks omandada. · NB enesedistsipliin ehk käitumise allutamine mõistuse kontrollile. · Õppimist seostatagu uudishimuga. J. J. Rousseau (1712-1778) · Prantsuse pedagoog/filosoof: õppetöö tuleb rajada huvile. Valmis teadmiste asemel
haritlased, kirjanikud, kunstnikud. 3 Valgustuse sünnimaa ja selle maa valgustusele iseloomulik. Valgustuse sünnimaa on Inglismaa. Iseloomustab see, et põhiliseks muutus vaatlus ja eksperiment. Suur mõju oli proosal. 4 Inglismaa valgustus - tegelased ja jooned Põhiliseks muutus vaatlus ja eksperiment. Skolastilise teaduse asendumine looduse uurimisega. Arusaam, et looduslikust ehk loomulikust olekust pärinevad inimese loomulikud õigused. Thomas Hobbes, John Locke, Samuel Richardson, Henry Fielding, Laurence Sterne, Tobias Smollett, Daniel Defoe, Jonathan Swift 5 Saksamaa valgustus - tegelased ja jooned Oluline oli draamakirjandus. Ühiskonna parandamist taotleti inimeste harimise ja paremaks muutmise teel. Lessing, Leibniz, Herder, Goethe, Schiller. 6 Prantsusmaa valgustus - tegelased ja jooned Mõjutused Inglismaa filosoofiast Ratsionalism Voltaire, Montesquieu, Rousseau, Diderot, Descartes.
Esimene eelkoolikasvatus süsteem on loodud Jan Amos Komensky poolt. Uudne suhtumine lapsesse, tunnustust lapse õigusele olla aktiivne ja rõõmus. 1. õpperaamat 0-6 aastaste laste kasvatamisest, õpetamisest ja nende meetoditest, millega pani aluse eelkoolipedagoogikale kui teadusele. John Locke rõhutas lapse-ea olulisust inimese isiksuse kujunemisel. Esimene psühholoog, kes eraldas lapse-ea psühholoogia üldisest psühholoogiast. Olulist tähelepanu pööras eelkooliealiste laste kehalisele kasvatusele ja mõistuse arengule. Jeadn Jacques Rousseau rõhutas, et lapsel on õigus rõõmsameelsele lapsepõlvele, igakülgsele arengule ja mäng on peamine lapse kasvatamisel. Täiskasvanu sealjuures peab
olulisem oli talle vabadus. Lõpuks hüljati ka autoriteedid ning traditsioonid. Oluliseks isikuks oli Inglismaa ajaloolane, matemaatik ning filosoof, Thomas Hobbs, kes väitis, et kuningavõim ei lähtu Jumalast. Tema meelest oli õige koondada kõik võimud ühe monarhi kätte, et ei valitseks kaos ehk "kõikide sõda kõigi vastu", mille lõpetamiseks lõid inimesed ühiskondliku lepingu, millega seejärel oma vabadus valitsejale ohverdatigi. Seda teooriat arendas edasi John Locke, kelle meelest tekkis ühiskonnas vaenulikkus alles siis, kui põlluharimisele üle minnes inimeste vaheline varanduslik ebavõrdsus kasvas. Tema leidis, et on oluline, et parlament ei viiks ise seadusi ellu, ega ka kuningas ei looks neid. Oluline oli võimudevaheline tasakaal ning rahva suveräänsus. Ta rõhutas sealhulgas ka usuvabadust ning üldiselt inimõigusi. Filosoof Montesquieu, kes oli kuulsaim Prantsuse valgustaja, toetas inglaste võimude lahususe põhimõtet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
