neid on kergem hooldada. Üht liiki puud kasvavad ühel ajal suureks ja need saab korraga maha raiuda, et seejärel uued istutada. Nii on majanduslikult tulusam. Teiselt poolt on liigivaene ja ühevanuste puudega mets vastuvõtlikum haigustele ja kahjurite rüüstele. Looduslikus metsas, kus on palju puuliike, on ka muu elustik rikkalikum ja toiduahelad mitmekesisemad. Seetõttu püsib seal looduslik tasakaal kindlamini. * Miks on liigirikkus ökoloogiliselt tähtis? * Kuidas on elurikkus seotud ökoloogilise tasakaaluga? Miks on elurikkus inimese jaoks väärtuslik? Elurikkuse tähtsust saab vaadelda mitmest küljest. Esiteks võib rääkida, kui tähtis on elurikkus majanduslikult, st et see on inimestele kasulik. Teisest küljest pakub loodus palju ka emotsionaalsel ja esteetilisel tasandil, seda aga ei saa rahasse ümber arvestada. Pilt ja alltekst: Raba on ökoloogiliselt tähtis, sest seal peituvad veereziimi
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks",
A. Kiskja-herbivoor süsteem; B. Taim-seen süsteem; C. Laguahel; D. Elevant-sipelgapesa süsteem. Laguahelas saavad osalised kasu ilma toiduobjektile kahju tekitamata, C on õige; 147. Milles seisneb koosluste diversiteedi puhul nn „massiefekt”? A. Taksonoomiline diversiteet väheneb massiliselt lahesopi ja poolsaare otsa suunas; B. Suurema massiga liigid kipuvad domineerima; C. Teistsuguse liigilise koosseisuga koosluste vahetus läheduses on liigirikkus suurem tänu pidevale immigratsioonisurvele. C on õige, diversiteediteoorias on kasutusel selline termin; 148. Kas Gause printsiip sõnastati: A. Madara perekonda kuuluvate taimede uurimisel? B. Lindude biogeograafia uuringute käigus? C. Metsades ja preerias toimuvate kooslusprotsesside uurimisel? D. Protistidega tehtud laborikatsete tulemusel? Gause katsetas amööbidega, D on õige; 149. Kas parasiidirünnaku tõkestamiseks tuleb: A
üksteist märkimisväärselt ei mõjuta pärssivalt ega soodustavalt. Mükoriisa ehk seenjuur on sümbioos, täpsemalt mutualism seente ja taimejuurte vahel. Kontiinum e pidevus Diskreetsus vastand kontiinumile, taimkatte katkevus Mitmekesisus on erinevate elukeskkondade üldine muutlikkus või siis teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusus Liigirikkus on teatud ala liikide mitmekesisus Liigierisus näitab kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel Sündimus sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus Immigratsioon sisseränne, inimeste ränne ühest riigist teise Suremust iseloomustavad demograafiliste näitajate seas surmajuhtude arv mingis ajavahemikus (tavaliselt aastas) ning suremuskordajad Emigratsioon väljaränne ühest riigist teise
Pika koostamisaja jooksul on manalateele läinud neist 14. I köide ilmus 1993. a, II köide 1996. a. ja III köide 2003. aastal. Kõikide väljaandjaks EPMÜ Zooloogia- Botaanika Instituut. Teoses käsitletakse 2500 taimeliiki 127 sugukonnast. ZBI botaanikute praeguseks ulatuslikumaks tööks on Eesti soontaimede levikuatlase koostamine. 6 Floora liigid ja elemendid Millest oleneb floora liigirikkus? 1. ala floristilise uurituse tase 2. liigikontseptsioon floora uuringutel (kas pisiliike on loendatud eraldi või käsitletud koguliikidena) 3. uuritava ala suurus (pindala) 4. looduslike tingimuste soodsus ja mitmekesisus
teistes tuule poolt varjatud kohtades kasvab üksikuid pajupõõsaid, ülejäänud taimestik on madal. (2; 7 lk 137, 138) Loomastiku elupaikade vööndilisus ei ilmne selgekujuliste kooslustena kui taimkattes. Üldreeglina liikide arv põhjast lõunasse kasvab, ent isendite arv kahaneb. Jää- ja külmakõrbevööndites on enamlevinud jääkaru, polaarrebane, lemming jt. Meredes on rohkesti vaalu ja hülgeid. (7 lk 141) Metsavööndi loomastik on juba märksa liigirikkam. Üldine liigirikkus kasvab kirdest edelasse ning on eriti suur kireva maastikumustriga aladel, kus väikesed metsatukad vahelduvad niitude, soode, põldude ja veekogudega. (7 lk 141) Põhja-Euroopa majanduse ja ka kultuuri areng on olnud üksteisega väga tihedalt seotud. Norra ja Islandi majandus on alati olnud mõjutatud mere lähedusest. Soome ja Rootsi aga on sajandeid eksportinud puitu. Pehmema kliimaga Taani on peamiselt põllumajanduslik riik, ta on orienteeritud loomakasvatusele ja
· Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). · Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 linnas 30%, 1960 linnas 33%, 2000 linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo, Shanghai, Sao Paulo. · Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). · Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse ...
rabamurakas, rootsi kukits, drüüas. 2. Flooraelemendid, näited (Rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib) Eurosiber - Harilik tamm Euraasia lehitu pisikäpp Tsirkumpolaarsed hall lepp Tsirkumpolaarsed rannikutaimed randseahernes Euroopa rannik - Rand-ogaputk Euroopa lõhnav käoraamat Põhja-Euroopa tuhkpihlakas Arktomontaanne mägikadakkaer 3. Eesti floora liigirikkus Erinev mulla lähtekivim eri paigus Erinevad veeolud ja pikk rannajoon kliima erinev kontinentaalsus 4. Taimegeograafiline rajoneering A Kesk-Euroopa provints, B Ida-Euroopa provints Emoc saarte ja ranniku valdkonna lääneranniku ja saarte lääne-alavald. Emor lääneranniku ja saarte ida alav. Emb ranniku valdkonna Pohjarannik Lh - Häädemeeste alav. Einf Loode-Eesti valdkond Eint Vahe-Eesti valdkond Ecl paekalda alavaldkond 5
SISUKORD ANNOTATSIOON....................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.GLOBALISEERUMISE ISELOOMUSTUS..........................................................................3 1.1.Globaliseerumise tunnused................................................................................................4-5 1.2. Mida on globaliseerumine kaasa toonud..........................................................................6-7 1.3. Mis on tsivilisatsioon?......................................................................................................7-8 1.4. Globaliseerumine arvud ja faktid......................................................................................8-9 2.ÜLEVAADE OLULISEMATEST GLOBAALPROBLEEMIDEST................
niidud, puisniidud, rannaniidud ja puiskarjamaad. Poollooduslikke kooslusi iseloomustab suur rohttaimede mitmekesisus, mis loob tingimused ka teiste elustikurühmade rohkuseks. Nii on Eestis poollooduslikud kooslused oluliseks kasvupaigaks näiteks ligi 700 taimeliigile. Pärandkoosluste loodusväärtused säilivad ainult inimese kaasabil. Ilma niitmise või karjatamiseta niidud võsastuvad ning neile omane liigikoosseis muutub, liigirikkus väheneb. Senise traditsioonilise niitmise ja karjatamise lakkamisele järgnev võsastumine, kadastumine ja roostumine on olulisim niidukoosluste elurikkust ohustav tegur. Poollooduslike koosluste kaitsmise eesmärgiks on tagada pikaaegse mõõduka inimtegevuse kaasmõjul kujunenud pärandkoosluste ja nendest sõltuvate liikide säilimine. Hinnanguliselt vajab meie kaitstavatel aladel säilitamist 60 000 ha poollooduslikke koosluseid. Paljud neist
Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda.Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 – linnas 30%, 1960 – linnas 33%, 2000 – linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muu...
Samas kui majandada metsade lagaraied viisil, et hoida elupaiku lendoravale, jätab see alles ka elupaigad teistele organismidele, samuti ei teki lagedat ala, kus on võimalik näiteks tuule või vee mõjul mulla ärakanne, mis kahjustab pinnast, sest nii kantakse toitainerikas muld ära. Samuti lageraied vähendavad metsloomadel võimalust puude taha/alla varjuda. Ka Margus Pensa usub, et metsa on võimalik majandada viisil, et on tagatud üheaegselt nii mõõdukas majandusliku tulu kui ka liigirikkus. Lisaks lendoravale puudutab see ka merikotkaid, musti toonekurgi, kakke ja valgeselg-kirjurähne, kes vajavad samuti pesitsuspaikadeks suuri ja vanu puid. Seega lageraiete teostamine ning vanade puude maha võtmine ei kaota ainult lendorava pesitsupaigad, vaid leidub veel liike, kes vajavad pesitsemiseks ning elamiseks vanu puid ning kellele pakub mets toitu ja varju. Pealtnäha ehk kauge, kuid võrreldav paralleel oleks Pensa sõnul näiteks
Samas kui majandada metsade lagaraied viisil, et hoida elupaiku lendoravale, jätab see alles ka elupaigad teistele organismidele, samuti ei teki lagedat ala, kus on võimalik näiteks tuule või vee mõjul mulla ärakanne, mis kahjustab pinnast, sest nii kantakse toitainerikas muld ära. Samuti lageraied vähendavad metsloomadel võimalust puude taha/alla varjuda. Ka Margus Pensa usub, et metsa on võimalik majandada viisil, et on tagatud üheaegselt nii mõõdukas majandusliku tulu kui ka liigirikkus. Lisaks lendoravale puudutab see ka merikotkaid, musti toonekurgi, kakke ja valgeselg-kirjurähne, kes vajavad samuti pesitsuspaikadeks suuri ja vanu puid. Seega lageraiete teostamine ning vanade puude maha võtmine ei kaota ainult lendorava pesitsupaigad, vaid leidub veel liike, kes vajavad pesitsemiseks ning elamiseks vanu puid ning kellele pakub mets toitu ja varju. Pealtnäha ehk kauge, kuid võrreldav paralleel oleks Pensa sõnul näiteks
Primaarproduktsooni kasutamisega on ohustatud kõige väärtuslikumad ja tähelepanuväärsemad mere megafauna liigid, samas on häiritud ka koosluste ja ökosüsteemide koosseis ja funktsioneerimine alustades vetikametsadest lõpetades korallrahudega (Roberts, et al., 2003). Seega on oluline piirata inimtegevuse mõju, millega rikutakse looduslikke toiduahelaid ka nendes piirkondades, kus näiliselt valitseb suur liigirikkus. Ehk ühe liigi ära kadumine võib tugevalt mõjutada teisi troofilisi tasemeid. Põhimõtted, mille järgi valitakse merekaitsealasid jagunevad üldiselt kaheks. Esimene, struktuuri-põhine mudel lähtub elupaiga tüüpide esindatusest biogeograafilises regioonis. Teine, protsessi-põhine mudel lähtub kriitiliselt sellest, kuidas ökosüsteem funktsioneerib (Jones, 2001). 1) Struktuuripõhist mudelit iseloomustab põhimõte, et parem on luua ja edukalt
Mis neid ohustab? Samblikud on kaitse alla võetud sest neid teatakse vähe. Paljusid samblike on Eestis kasvamas ainult paaris kohas ja seega tuleb nende säilimine tagada. Samblikud vajavad kasvamiseks õhku mis oleks saastumata. 56. Kus asub ja kuidas kaitstakse samblikukaitseala? Samblikukaitseala asub Vormsi saare Rumpo poolsaarel ja praegu on see osa Vormsi maastikukaitsealast. 57. Miks on kaitse alla võetud seened? Mis neid ohustab? Seened on kaitse alla võetud, sest nende liigirikkus võib kiiresti väheneda. Kuna Eestist on leitud palju Euroopas ja mujal maailmas haruldasi seeneliike, tuleb neid kaitsta. Seeni ohustab lageraie, nende loodusliku elupaiga hävitamine kui ka inimeste poolt liigne korjamine. Kui seeni ettevaatlikult ei korjata, võib seene niidistiku hävitada ja siis ei kasva selles paigas enam seeni. 58. Kuidas kaitsta kaitsealuseid seeni? Mida ei tohi teha kaitsealuste seente leiupaigas?
Mis neid ohustab? Samblikud on kaitse alla võetud sest neid teatakse vähe. Paljusid samblike on Eestis kasvamas ainult paaris kohas ja seega tuleb nende säilimine tagada. Samblikud vajavad kasvamiseks õhku mis oleks saastumata. 55. Kus asub ja kuidas kaitstakse samblikukaitseala? Samblikukaitseala asub Vormsi saare Rumpo poolsaarel ja praegu on see osa Vormsi maastikukaitsealast. 56. Miks on kaitse alla võetud seened? Mis neid ohustab? Seened on kaitse alla võetud, sest nende liigirikkus võib kiiresti väheneda. Kuna Eestist on leitud palju Euroopas ja mujal maailmas haruldasi seeneliike, tuleb neid kaitsta. Seeni ohustab lageraie, nende loodusliku elupaiga hävitamine kui ka inimeste poolt liigne korjamine. Kui seeni ettevaatlikult ei korjata, võib seene niidistiku hävitada ja siis ei kasva selles paigas enam seeni. 57. Kuidas kaitsta kaitsealuseid seeni? Mida ei tohi teha kaitsealuste seente leiupaigas?
--- 1 Tiitelleht Autor: Külli Relve, Edith Maasik, Helle Järvalt, Merike Kilk, Evi Piirsalu, Anu Parts, Anne Kivinukk Pealkiri: Bioloogia töövihik 8. klassile, 2. osa Klass: 8. klass Elektroonne materjal: lk 1-43 Kohandatud reljeefsete joonislehtede komplekt: 1 köide Tekstitoimetaja: Elge Leiten Kohandatud materjali väljaandev asutus ja aasta: Tartu Emajõe Kool 2013 --- 2 Originaalteose koondinfo Väljaandja kinnitab: töövihik vastab kehtivale põhikooli riiklikule õppekavale ja haridus- ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele. Bioloogia töövihik 8. klassile 2. osa Autorid: Külli Relve Pt 25 ül 2, pt 26, 28, 29-30, pt 34 ül 6, pt 36, 37, 38-39; Helle Järvalt Pt 31, 32-33. Aiki Jõgeva Pt 21 ül 2-5, pt 23 ül 2-4, pt 35 ül 1, 4; Merike Kilk Pt 24, 27. Edith Maasik Pt 20, 22. Evi Piirsalu Pt 25 ül 1, 3-6, pt 34 ül 1-3, 5, 7; Anu Parts Pt 22 ül 4, pt 21 ül 1, pt 23 ül 1, 3; Anne Kivinukk P...
Samblikud on kaitse alla võetud sest neid teatakse vähe. Paljusid samblike on Eestis kasvamas ainult paaris kohas ja seega tuleb nende säilimine tagada. Samblikud vajavad kasvamiseks õhku mis oleks saastumata. 56. Kus asub ja kuidas kaitstakse samblikukaitseala? Samblikukaitseala asub Vormsi saare Rumpo poolsaarel ja praegu on see osa Vormsi maastikukaitsealast. 57. Miks on kaitse alla võetud seened? Mis neid ohustab? Seened on kaitse alla võetud, sest nende liigirikkus võib kiiresti väheneda. Kuna Eestist on leitud palju Euroopas ja mujal maailmas haruldasi seeneliike, tuleb neid kaitsta. Seeni ohustab lageraie, nende loodusliku elupaiga hävitamine kui ka inimeste poolt liigne korjamine. Kui seeni ettevaatlikult ei korjata, võib seene niidistiku hävitada ja siis ei kasva selles paigas enam seeni. 58. Kuidas kaitsta kaitsealuseid seeni? Mida ei tohi teha kaitsealuste seente leiupaigas?
Neid ühendavate ökoloogiliste seoste kogum Koosluste vahetus ehk suktsessioon - koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemine, uue koosluse kujunemiseni Primaarne suktsessioon - täiesti uuel maa-alal. Arengurida, kus kooslused järgnevad üksteisele. Sekundaarne - kus kliimaks on hävinenud/hävitatud, kooslus taastub Kliimaks- suktsessiooni lõppaste, kui tasakaal on saavutatud, püsib muutumatuna. Liigirikkus on suurenenud ja populatsioon on stabiilne. Struktuuri omadused Troofilised tasemed - liigitus vastavalt sellele, kuidas hangivad toitu ja energiat o Tootjad e produtsendid, energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides. Nad on autotroofid ehk isevarustajad o Tarbijad e konsumendid, surmavad oma saagi, vöövad taimi ja teisi loomi o Lagundajad e destruendid, kasutavad surnuid organisme või selle
üks või mõned dominantsed liigid, kelle kõrval teised liigid ei suuda kasvada ja mitmekesisus on madal. Mitmekesisteks kujunevad sageli kooslused, kus häirimine on keskmine. Näiteks niidetaval või karjatataval rohumaal hoiavad inimene või kariloomad taimede omavahelise konkurentsi madala. Need kooslused on seetõttu liigirikkad, sageli liigirikkamad kui sama piirkonna looduslikud kooslused (vähemalt taimestiku poolest). 94. Miks langeb liigirikkus pooluste suunas? Globaalne koosluste liigiline mitmekesisus kipub langema ekvaatorilt pooluste suunas. See reegel kehtib pea kõikide organismiruhmade kohta (kuid on ka üksikuid erandeid). Põhjuseid selleks on mitmeid aga nendel me väga pikalt ei peatu. Üks olulisemaid on kindlasti suuremate laiuskraadide (pooluste lahedaste) karmim kliima, mis talveperioodiks seiskab pea kogu looduse (va. paljud veeorganismid, imetajad ja linnud). Nii pidurdub ka oluliselt evolutsiooniprotsess
1. MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike...
Eestis on kombeks valida aasta puu, lind ja loom. Algatuse eesmärk on tutvustada avalikkusele Eesti looduse eriilmelisust ja aidata seeläbi kaasa liikide kaitsele. 2013. aasta puu on harilik lodjapuu, lind nurmkana ning loom hunt. 2012. aastal hinnati hundi pesakondade arvuks 31. Looduse sõbrad leiavad Eestist huvitavaid pärandkooslusi, näiteks ranna-, lammi- ja puisniidud ning loopealsed. Pärandkooslused teeb eriliseks vaatamata majandustegevusele säilinud suur liigirikkus: Laelatu puisniidul Läänemaal loendati ühel ruutmeetril 76 taimeliiki. Pärandkoosluste püsimise tagab nende majandamine, mis tähendab peamiselt niitmist ja karjatamist. Alates 2007. aastast on toetusrahade abil hooldatud poollooduslike koosluste pindala kasvanud; 2008. aastal oli see 17 700 ha, 2010. aastal juba 23 000 ha, hõlmates 0,5% Eesti pindalast. Riigimetsa Majandamise Keskus rajas 2012. aastal Eesti kooslusi põhja-
Muldkate paks, aga orgaanika- ja toitainetevaene, aluste ja ränioksiidi väljauhtumise tõttu palju rauaoksiide, punane, happeline. Väga erosiooniohtlik. Väga tundlik metsa raiumisele ja põletamisele, algab mulla erosioon ja kiire toitainete väljakanne. Laialeheline igihaljas vihmamets. Niiskus suur, aga aurumine samuti suur, seetõttu puulehed nahkjad ja reguleerivad aurumist õhulõhedega. Tohutu liigirikkus, palju puid (kohati üle 100 liigi ha), epifüüte, liaane, alustaimestik hõre. Palju rindeid. Toodanguks väärispuit, kakao, kautšuk, maniokk, taro, banaan, kookospalm o nt: Amazonase madalik, Kongo nõgu, Malai saarestik, Filipiinid, Malaka poolsaar 2. mussoon- ja passaatkliima (Af, Am): kliimat kujundavad mT, mE õhumass, ekvatoriaalne konvergentsivöönd ja idavoolu lained. Õhutemperatuur aastaringselt
autokeredest, betoonplokkidest ja muudest heitmetest. Bioloogilise tekkega on ainult soolases veel olevad riffid. Jaapan tekitab kunstlikult riffe. Riffid suurendavad põhja topograafiat, pakuvad eluaset. Korallrahude biotsönoosi (Biotsönoos ehk elukooslus on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal (biotoobis) elavate organismide kogum ehk mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum) iseloomustab liigirikkus ja värvikirevus. Hermatüüpsed riffid iseloomulikud tavaliselt madalate troopilistele meredele , nende toeste sees elavad väikesed zooksantellid (üherakulised vetikad). Riffid, kus nad puuduvad eritavad kaltsiumkarbonaate vähem mittehermatüüpsed korallid. Viletsad skeleti moodustajad, puudub lubitoes. Piki mandrilavaserva olevad riffid lähevad Norrast Loode-Aafrikani. Riffide tekitajad:
tagajärjel paiskub õhku palju süsihappegaasi, soodustades kasvuhooneefekti ning tõstes maa keskmist temperatuuri. Külmutusseadmetest ning aerosoolidest õhku paisatud freoonid lagundavad atmosfääris olevat osooni. Fosiilsete kütuste massiivse kaevandamise ja põletamisega muudab inimene ka litosfääri koostist. Oma tegevusega mõjutab inimene vägagi palju biosfääri, kuna inimtegevuse tagajärel on oluliselt vähenenud metsamaa pindala ning loomade liigirikkus jne. Väetamise ning muude jäätmetega rikastub muld keemilistest elementidest ning oma tegevusega võib inimene soodustada ka muldade hävimist. JNE Atmosfääris toimuvad protsessid, mis moodustavad ilma, mõjutavad inimtegevust- põlluharimist, karjakasvatust, astustustihedust jne 32. 33. Näiteid: Inimene raiub metsa maha, ulatuslikud prügimäed, tehased ja tööstused, uute põllukultuuride sissetoomine, taimestiku ja loomastiku hävimine inimtegevuse tagajärel jne
Ülevaade maailma rahvastest 55 Peatükk 13 Kütid-korilased ja aiaviljeluskultuurid. Vanuatu saarte kultuurid Melaneesias. 13.1 Geograafia Umbes 800 kilomeetrile ulatuvad 13 suuremat ja palju pisemaid saari Vaikse ookeani lõunaosas Austraaliast kirdes. Iseseisvus 1980. aastal, pealinnaks sai Vila Efate saarel. Kõrgemad mäed on peaaegu 2km üle merepinna, ohtrasti vulkaane, osa merealused. On kaks aastaaega — vihmaperiood ja kuiv periood. Loomade liigirikkus on väga suur. Teid on saarel vaid üksikuid, suur osa transporti käib vettpidi. 13.2 Inimesed Inimesed on valdavalt melaneeslased, ka üksikud polüneeslased. Räägitakse enam kui sadat melaneesia keelt. Inimesi on kokku umbes 170 tuhat. Peale selle on ametlik keel bislama, mis on ingliskeelel põhinev släng — see sisaldab väikese arvu erinevaid sõnu (ca 1500) ja kuigi on mõeldud ennekõike kaubanduskeelena, on mitmel pool kohaliku keele asendanud
elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusust kogu elukeskkonna rikkust. Bioloogiline mitmekesisus on looduses nii suur, et senini oleme maakera asustavatest liikidest tundma õppinud vaid murdosa (putukad) kohta. Bioloogilist mitmekesisust käsitletakse kui üht loodusvara, mida tuleb kaitsta ja kasutada säästva arengu põhimõttel: 1. pärilikkuse kandjate e. geenide paljusus. 2. teatud ala liikide mitmekesisus e. liigirikkus, 3. ökosüsteemide (elukoosluste ja elupaikade või kasvukohtade) mitmekesisus. 1) Pärilikkuse tegurite muutlikkust võib uurida liikide, alamliikide või varieteetide sees või vahel. Lõppkokkuvõttes koosneb see muutlikkus geenide ehitusüksuste kombineeritud muutlikkusest (nukleiinhapete DNA- või RNA-nukleotiidid). Isendite tasemel tekib täiendav muutlikkus mutatsiooni tagajärjel, millest osa antakse edasi järgnevatele sugupõlvedele. Sugulisel paljunemisel suurendab
Metsa kõrvalkasutus 3 1. Mis on metsakasutus? 3 2. 1.1. Metsa kõrvalkasutus 4 1. Metsa kasutamine metsaseaduse valguses 5 1. Kaitstavate loodusobjektide hoidmine e. looduse kaitse 6 1. Maastiku, mulla või vee kaitsmine 6 2. Sanitaarkaitse 7 3. Virgestus 8 4. Metsa kõrvalsaaduste varumine 11 7.1. Seened ja seenekasvatus 11 7.1.1. Seenekasvatus 12 7.2. Metsamarjad ja marjakasvatus 13 7.2.1 Pohl ja tema kasvatamine 14 7.2.2. Mustikas ja tema kasvatamine ...
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taks...
1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega elu...
muutustele on soodele iseloomulikud teatud arengustsenaariumid. · Muutusi võivad esile kutsuda kõik veereziimi muutvad tegevused, aga ka soosse sattuva vee mineraalse koostise muutumine (kunda tsemenditol, SEJ heitmed) · Kõrg- ja Madal-Eesti soode areng erineb detailides. Põhja-Eestis pae aluspõhi. Allikasood · Võivad kujuneda ka gleimuldadele, ei eelda alati tüseda turbakihi olemasolu · Põhjaveetoitelisusele viitab tüsedama turbakihiga soodes liigirikkus ja liigiline koosseis (siirdesootaimede seas ohtralt orhideid näiteks) · Vesi on alati hapnikurikas ja suhteliselt külm, sesoonsed temperatuurierinevused on väiksed · Vesi on enamasti mineraaliderikas ja orgaanikavaene - kaltsiumivaesed · Võivad ka Eesti tingimusis asetsed mõõduka kaldega nõlvadel · Võivad olla suhteliselt väikese pindalaga (mõned ruutmeetrid) · Võivad sagedasti (enamasti) olla spetsialiseerunud ja haruldaste liikide
veel säilinud turbasammalde tuhasuse oluline tõus; rabamändide radiaalse juurdekasvu kiirenemine ja muutused rabamändide ökofüsioloogias (Karofeld et al 2007: 47-48). Tugevamini saastatud rabades kasvab arvukalt rabakooslustele mitteomaseid liike, mille esinemine seondub tavaliselt subneutraalsete või lubjarikaste kasvukohtadega. Saasteallikatele lähemal asuvates rabades on sammal- ja soontaimede liigirikkus märkimisväärselt kõrgem, võrreldes looduslikus seisundis rabadega (Karofeld et al 2007: 61). Liigirikkuse suurenemine on otseses seoses mulla pH muutusega (Paal et al 2012: 248). Rabadele iseloomulik happeline muld toimib liikidele pudelikaela efektina, mis muutub leeliselise saaste sissekandega (Paal et al 2012: 248). Ökosüsteemide leelistumine ja keemiliste ühendite sisalduse muutused keskkonnas (mullas, mullavees ja sademetes)
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
Külmutusseadmetest ning aerosoolidest õhku paisatud freoonid lagundavad atmosfääris olevat osooni. Fosiilsete kütuste massiivse kaevandamise ja põletamisega muudab inimene ka litosfääri koostist. Oma tegevusega mõjutab inimene vägagi palju biosfääri, kuna inimtegevuse tagajärel on oluliselt vähenenud 36 metsamaa pindala ning loomade liigirikkus jne. Väetamise ning muude jäätmetega rikastub muld keemilistest elementidest ning oma tegevusega võib inimene soodustada ka muldade hävimist. JNE Atmosfääris toimuvad protsessid, mis moodustavad ilma, mõjutavad inimtegevust- põlluharimist, karjakasvatust, astustustihedust jne 32. SELGITAB SKEEMI ABIL LÄMMASTIKU- JA SÜSINIKURINGET; Süsinikuringe- 99% Maal olevast süsinikust on koondunud maakoore ülaossa, aga aktiivses süsinikuringes osaleb sellest vaid murdosa
suurendavad nad ka mulla huumusesisaldust. Nende sügavate juurte tekitatud kanaleid mööda saavad aga järgnevad kultuurid oma juurestikku arendada. 59. Sgk. huulõielised. Terpenoidid Labiatae, Lamiaceae. Sugukonda kuulub 4000 liiki (üle 200 perekonna). Mitme- ja üheaastased rohttaimed, poolpõõsad, harva põõsad. Kasvavad kõigil mandritel, peale Antarktise, kuid kõige suurem on liigirikkus Vahemeremaades, Ees- ja Kesk-Aasia põuastel aladel. Vars neljakandiline. Leheseis vastak. Abilehtedeta lihtlehed. Vars ja lehed on kaetud näärmekarvade või –soomustega, mis eritavad eeterlikke õlisid. Õisik – ebamännase mitmesugused tüübid. Õied sügmorfsed, tihti kahehuulelised, harva peaaegu aktinomorfsed. Tupp liitleheline, kellukjas, putkjas või kahehuuleline, tavaliselt viietine. Kroon alati viietine, kroonlehtede kokkukasvamise tõttu on ta alumine osa putkjas
Liblikõieliste taimede maapealsed ja maa-alused osad lagunevad mullas suhteliselt kergesti, nii suurendavad nad ka mulla huumusesisaldust. Nende sügavate juurte tekitatud kanaleid mööda saavad aga järgnevad kultuurid oma juurestikku arendada. 36. Sugukond huulõielised- Labiatae, Lamiaceae. Sugukonda kuulub 4000 liiki (üle 200 perekonna). Mitme- ja üheaastased rohttaimed, poolpõõsad, harva põõsad. Kasvavad kõigil mandritel, peale Antarktise, kuid kõige suurem on liigirikkus Vahemeremaades, Ees- ja Kesk-Aasia põuastel aladel. Vars neljakandiline. Leheseis vastak. Abilehtedeta lihtlehed. Vars ja lehed on kaetud näärmekarvade või soomustega, mis eritavad eeterlikke õlisid. Õisik ebamännase mitmesugused tüübid. Õied sügmorfsed, tihti kahehuulelised, harva peaaegu aktinomorfsed. Tupp liitleheline, kellukjas, putkjas või kahehuuleline, tavaliselt viietine. Kroon alati viietine, kroonlehtede kokkukasvamise tõttu on ta alumine osa putkjas
Liblikõieliste taimede maapealsed ja maa-alused osad lagunevad mullas suhteliselt kergesti, nii suurendavad nad ka mulla huumusesisaldust. Nende sügavate juurte tekitatud kanaleid mööda saavad aga järgnevad kultuurid oma juurestikku arendada. 36. Sugukond huulõielised- Labiatae, Lamiaceae. Sugukonda kuulub 4000 liiki (üle 200 perekonna). Mitme- ja üheaastased rohttaimed, poolpõõsad, harva põõsad. Kasvavad kõigil mandritel, peale Antarktise, kuid kõige suurem on liigirikkus Vahemeremaades, Ees- ja Kesk-Aasia põuastel aladel. Vars neljakandiline. Leheseis vastak. Abilehtedeta lihtlehed. Vars ja lehed on kaetud näärmekarvade või soomustega, mis eritavad eeterlikke õlisid. Õisik ebamännase mitmesugused tüübid. Õied sügmorfsed, tihti kahehuulelised, harva peaaegu aktinomorfsed. Tupp liitleheline, kellukjas, putkjas või kahehuuleline, tavaliselt viietine. Kroon alati viietine, kroonlehtede kokkukasvamise tõttu on ta alumine osa putkjas
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...
See aga ohustaks nende tegevust planeet Maal ja inimkultuur saaks väga suure vapustuse osaliseks. Tulnukad soovivad inimeste maailma muuta vargsi, mitte otsese sekkumisega. 1.7 Mõistuslike tsivilisatsioonide liigid Universumis Mitte kõikide teiste planeetide eluslooduse evolutsioonid ei sarnane planeet Maal oleva elusloo- duse arenguga. Paljude eluvormide funktsioneerimised maavälistes keskkondades on iseäralikumad ja liigirikkamad kui seda on näiteks Maa liigirikkus. Näiteks mõnede Päikesesüsteemiväliste pla- neetide eluolu ja areng on üsna keerulise stsenaariumiga, kuid mõnede areng on aga hoopis lihtsam kui planeet Maa eluslooduse oma. Mõistuslike olendite liigitused Universumis eluvormid liigituvad kaheks: on morphsed ja on amorphsed eluvormid Universumis. Morphsed olendid jagunevad veel omakorda kaheks haruks need on bioloogilised ja elektroonilised eluvormid. Morphsed olendid eksisteerivad nö
See aga ohustaks nende tegevust planeet Maal ja inimkultuur saaks väga suure vapustuse osaliseks. Tulnukad soovivad inimeste maailma muuta vargsi, mitte otsese sekkumisega. 1.7 Mõistuslike tsivilisatsioonide liigid Universumis Mitte kõikide teiste planeetide eluslooduse evolutsioonid ei sarnane planeet Maal oleva elusloo- duse arenguga. Paljude eluvormide funktsioneerimised maavälistes keskkondades on iseäralikumad ja liigirikkamad kui seda on näiteks Maa liigirikkus. Näiteks mõnede Päikesesüsteemiväliste pla- neetide eluolu ja areng on üsna keerulise stsenaariumiga, kuid mõnede areng on aga hoopis lihtsam kui planeet Maa eluslooduse oma. Mõistuslike olendite liigitused Universumis eluvormid liigituvad kaheks: on morphsed ja on amorphsed eluvormid Universumis. Morphsed olendid jagunevad veel omakorda kaheks haruks need on bioloogilised ja elektroonilised eluvormid. Morphsed olendid eksisteerivad nö
See aga ohustaks nende tegevust planeet Maal ja inimkultuur saaks väga suure vapustuse osaliseks. Tulnukad soovivad inimeste maailma muuta vargsi, mitte otsese sekkumisega. 1.7 Mõistuslike tsivilisatsioonide liigid Universumis Mitte kõikide teiste planeetide eluslooduse evolutsioonid ei sarnane planeet Maal oleva elusloo- duse arenguga. Paljude eluvormide funktsioneerimised maavälistes keskkondades on iseäralikumad ja liigirikkamad kui seda on näiteks Maa liigirikkus. Näiteks mõnede Päikesesüsteemiväliste pla- neetide eluolu ja areng on üsna keerulise stsenaariumiga, kuid mõnede areng on aga hoopis lihtsam kui planeet Maa eluslooduse oma. Mõistuslike olendite liigitused Universumis – eluvormid liigituvad kaheks: on morphsed ja on amorphsed eluvormid Universumis. Morphsed olendid jagunevad veel omakorda kaheks haruks – need on bioloogilised ja elektroonilised eluvormid. Morphsed olendid eksisteerivad nö
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
