................................................................... 8 5.10. Lepingud .......................................................................................................................................................
· Analüüsi aluseks sobib korduvalt tsiteeritud väide, et ,,inimkonna kõigi liikmete väärikuse, nende võrdsuse ja võõrandamatute õiguste tunnustamine on vabaduse, õigluse ja üldise rahu alus". (UDHR, ICCPR, ICESCR) · Väärikus on inimesele loomupäraselt omane. Kõik inimesed on väärikad. Sellest eeldatakse, et tänasel päeval tulenevad inimõigused just väärikusest. Ka paljud rahvusvahelised inimõiguste alased lepingud põhinevad väärikusel. Inimõiguste fundamentaalsed tunnused o Universaalsus st et nad kuuluvad kõikidele inimestele, olenemata nende käitumisest, kus iganes nad ka poleks, mis iganes soost, rassist nad poleks. Universaalsus tuleneb sellest, et nad on inimesed. o Loomupärasus inimõigused on loomupärased, inimesed saavad need sünniga. Ei saa neid läbi mingi protsessi, nt taotleme endale inimõigusi. Vt ,,Vienna Declaration and Programme of Action" 1993
9.mail 1950 esitas tollane Prantsusmaa välisminister Robert Shuman, idee ühendada Saksamaa ja Prantsusmaa söe-ja terasetööstused.Euroopa söe-ja terasetööstuse leping sõlmiti 1951.aasta Aprillis 6 riigi poolt: *Saksamaa *Holland *Prantsusmaa *Luksemburg *Belgia *Itaalia Ühendusest jäi kõrvale Inglismaa, kes aga lubas teha mitme külgset koostööd.Leping jõustus 1952. Juuli.Taolistel alustel püsis ühendus vaid kuus aastat.1957.aastal sõlmiti nn. Rooma lepingud ,millega loodi juurde 2 ühendust: *Euroopa majandusühendus *Euroopa aatomenergiaühendus e. EURATOM. Kolme organisatsiooni kokku nimetatakse Euroopa ühendus.Rooma lepingi rahvitiseeriti 1985.aastal ja Inglismaa otsustas mitte liituda.Järgmisel kümnendil ei tahetud teda enam liitmeks võtta(põhjuseks vastuolud Prantsusmaaga).Majandusarengu kindlustamiseks rajas Inglismaa 1969.aastal Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni, sinna kuulusid veel Taani, Norra, Rootsi, Portugal , Sveits, Austria
Ka Eestit võivad sel juhul vapustada mitmed senitundmatud taudid, üleujutatud saavad mitmed rannikupiirkonnad, nt Pärnu. Mõeldes ka veidi positiivsemalt, võivad kasu saada põllumajandusega tegelevad inimesed, kelle saagikus võib soojuse tõttu kasvada. Probleeme on maailmas palju, mida ei jõua kõiki üles lugedagi. Tähtsaimatele neist tuleks tähelepanu pöörata võimalikult kiiresti. Probleemide vähendamiseks on juba algust tehtud, näiteks liikide kaitseks loodud lepingud, mis on vaid hea. Kui tahetakse ära teha midagi olulisemat ja suuremat, tuleb panust suurendada.
vajadust ühtsele riigile, kuna ümberringi polnud ühtegi tugevat riiki, kes oleks neid ohustanud. Maakonnad said küll omavahel hästi läbi, kuid sidemed polnud nii head kui oleks võinud olla. Naabermaakonnad tegid omavahel ka koostööd ja nii mõnigi kord abistasid üksteist väiksemate vaenlaste alistamisel. Siiski polnud koostöö- sidemed küllalt tugevad, et astuda vastu ristisõdijatele. Eestlaste maakonnad alistati ükshaaval ning kõikidega sõlmiti eraldi lepingud. See lõpetas kõik võimalikud side- med maakondade vahel. Eestlaste suhted naabritega olid suhteliselt halvad. Juba pikemat aega käisid eestlased ning liivlased ja latgalid vastastikustel röövretkedel. Seetõttu olid ristiusustatud lõunanaabrid kohe valmis ordurüütlitele appi tõttama. Ka idanaabritega polnud eestlaste suhted väga head. Venelastega tehti koostööd ristisõdijate vastu, kuid tihti osutusid nad hoopis vaenlasteks. Tihedad sõjalised kokkupuuted nõrges-
R refer nimetama reinforce kindlustama reject tagasi lükkkama residential area elu rajoon residential layout elamurajooni paigutus residential scheme elamurajooniplaan residential urban design linnaelamurjaooni disain restrictive covenants piiravad lepingud road junction tee ristmik S semi-detached bungalow kahe kaupa madalad majad SÕNARAAMAT semi-detached house ridaelamu severe tõsine sidewalk (Ar) kõnnitee solid wall kandev sein standard solutions standartsed lahendused
-majandusekriis 14)Riik: territoorium, kodanikkond ja suveräänne võim 15)Demokraatlikud riigid - vabariigid(parlamentaarne, presidentaalne, poolpresidentaalne), konstitutsioonilised monarhiad Mittedemokraatlikud riigid - absoluutne monarhia (monarh on ainuvalitseja, võim on päritav), diktatuurid(ühe isiku valitsemine-võimutulek vägivaldsel või valimiste teel), kollektiivne diktatuur(sõjaväeline, vaimulik, parteiline) 16)Õigussüsteemi hierarhia: 1.rahvusvahelised lepingud 2.põhiseadus 3.seadused 4.määrused, korraldused, otsused 17)Kodanikualgatuslikud organisatsioonid: SA, MTÜ, seltsid, seltsingud 18)Ühiskonna kihistumine - vt vihikust 19)Poliitiline, demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus
sarnaselt, et sealne võim kukutada ning Nõukogude-meelne valitsus võimule saada. Mina leian, et siinkohal otsustati Balti riikide saatus juba ära, kuna neil ei olnud sõnaõigust oma saatuse määramisel. Esimeseks taktikaliseks käiguks NSV Liidu poolt oli Baaside Leping, mis esitati kõikidele kolmele Balti riigile. Eesti kirjutas alla baaside lepingule 24. Sept. 1939, millega lubas oma territooriumile Punaarmee sõjaväelised baasid, lisaks soomukid ja tankid. Sarnased lepingud sõlmiti kõikide Balti riikidega. Arvan, et Eesti oleks pidanud käituma Soome eeskujul ja baaside lepingu sõlmimisest loobuma. Samas, oleks tagajärjed Eestile olnud palju raskemad, kui need olid Soomele. Moskva süüdistas balti riike baaside lepingu rikkumises ja nõudis nende suurendamist. Baltimaade piiridele koondati ligi pool miljonit punaväelast. Sellega oli tagatud piisav sõjaline võim, et esitada Balti riikidele ultimaatumid. Eestile estitati ultimaatum 16. juunil,
· Korraldanud riskirühma perede laastele laagreid. · Abistanud tulekahjus kannatanuid mööbli, voodipesu, riiete, jalatsite, toidunõudega. · Pakkunud meie poole pöördunutele hingehoidu. · 1996 aastal alustasime tööd puudust kannatavate perede lastega, millest on välja kujunenud Shalomi lastemaja päevakeskus. · 2007-2009 pakkusime kodututele inimestele päevakeskuse teenust. · 2009 sõlmitud lepingud suuremate toidukaupluste kettidega andis võimaluse luua üle-eestiline toiduabivõrgustik. · 2011 soovime täiustada Shalomi ja kohalike omavalitsuste ning teiste MTÜde vahelist koostööd. · 2012.a. alustasime Shalomi Lastemajas Päevakeskusele lisaks Varjupaiga teenuse osutamisega · 2013.a. jätkub Shalomi maja ( Rääma 40b ) renoveerimine
voiding suveräänne demokraatia revolutsiooni. Siiski revolutsioon võitis avaliku mitmete teiste võidud, nii materiaalne ja immateriaalne. Nr Prantsuse joonlaua pärast revolutsiooni julgenud ümber pöörata vara ja õiguste omandamise käigus saadud revolutsioon, et kodanikud, kes olid ostnud kirik maa lubati hoida. Uus maksusüsteem jäi puudu mõju eesõigus, nii et iga mees maksab oma osa vastavalt isikliku vara. Lisaks jaotus kirikut ja feodaalse lepingud vabanenud inimesed tithes ja muud kulud teenustasusid. See ei tähenda, et kõik oli hästi: Prantsuse tööstuse võitlesid aastaid pärast revolutsiooni, et võita tagasi kanda kinnitada näiteks drastiliselt erinevas keskkonnas. Üldiselt aga, Prantsuse rahvas oli näinud mõju need võivad olla üle oma valitsuse ja vabastav, inspireeriv vaim oli tõenäoliselt kunagi vabaks. Teiste Euroopa riikide valitsused ja valitsejad, aga ei olnud liiga rahul Prantsusmaa pärast Revolutsiooni
Tegelikult oli see vaid aja küsimus, kuna kaks nii suurt võimuihkajat ei mahu nii väiksele alale nagu selleks on Euroopa. Ambitsioonid olid mõlemal suured, nii Hitleril kui Stalinil, aga täide ei suutnud neid viia kumbki, sest lahinguid tuli pidada mitmel rindel korraga ning lõppude lõpuks oleks neid olnud ikkagi võimatu täide viia. Pöörde tõi suurde verevalamisse USA sekkumine. Peagi sõlmiti mitmed paktid, lepingud, näiteks Atlandi harta ja natuke vähem äärmusliku Nõukogude Venemaa sai endale tugevamad liitlased. Natsi Saksamaa alistati ja lõppes sõjategvus üsna varsti ka mujal maailmas. Jaapanis lõpetas näiteks lahingud kahe tuumapommi plahvatused Ameerika poolt. Võitjad leppisid kokku kaotajate alade jagamises ja nendelt kahjud välja mõistmises, eelkõige Saksamaa kohta käis see. Ida-Euroopa koha pealt n.ö pigistati silm kinni ja siin jäi kõik nii nagu MRP-s planeeritud
Sellega nad aitavad töötajaid, muutes tööd üha ergonoomiliseks, mistõttu on ettevõte üha edukam, sest on tagatud töötajate heaolu. On oluline, et inimesele sobib see töö, mida ta teeb või tegema hakkab, kuid see sõltub ka kindlasti majanduslikust olukorrast. Paljud organisatsioonid on seetõttu muutunud paindlikkumaks ja kohanemisvõimelisemaks. Leping peab olema selge, kuid psühholoogiline leping viitab vaikivale lubadusele, need võivad erineda sellest, mis on kokku lepitud. Lepingud lepivad kokku nii rahalised väärtused kui ka lojaalsuse ja pühendumise. Kui organisatsioon pakub välja suhteliselt kindlat töökohta, sisemise karjääri võimalusi ja pidevat koolitamist ja arendamist, siis inimesed tõenäoliselt eeldavad, et neid ka premeeritakse, kui nad on edukad. Praegused organisatsioonid peavad olema paindlikud ja jätkusuutlikud, mistõttu ei saa nad hoida kinni vanadest reeglitest, vaid peavad edasi liikuma, katsetama ja töötama välja uusi strateegiaid
kollektiviseerimine ning nendega kaasnenud vägivald muutis Nõukogude riigi senist palet. Venemaast sai suur tööstusriik ja Stalini ainuvõim tugevnes veelgi. Diktatuur muutus eriti julmaks, miljoneid inimesi küüditati. Natsionaalsotsialistid said võimaluse võimule tulla ajal, mil Saksamaa vaevles majanduskriisis. Natside esimees oli Adolf Hitler, kes arvas, et Saksamaa peab saama uuesti võimsaks. Selleks tuli tal tühistada Saksamaad alandavad lepingud, laiendada sakslaste eluruumi ja saavutada sakslaste rassiline puhtus. Alamrassid kas hävitati või pidid teenima valitsejaid. Pärast riigipresidendi surma sai kehtestati Saksamaal diktatuur ja juhiks sai Hitler. Kehtestati äärmiselt julm hirmuvalitsus. Ta viis läbi kõik mis soovinud oli. Samas kui paljudes riikides kehtestati diktatuur, säilis ka mõnes demokraatia. Prantslased lõid diktatuuriohuga võitlemiseks Rahvarinde, mis saavutas 1936.a
Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. 9. mail 1950 Prantsuse välisminister Robert Schuman esitas solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee. Nn Schumani deklaratsioon nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. 1951.a. asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus. Rahu nimel ühinesid 6 riiki: Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg. 1957.a. sõlmiti nn Rooma lepingud Euroopa Aatomienergia Ühendus (EURATOM) ja Euroopa Majandusühendus EMÜ. EMÜ eesmärgiks oli luua liikmesriikide vabakaubanduspiirkond, tolliliit ja ühisturg. 1986.a. Ühtse Euroopa Aktiga sõnastati EL 4 põhivabadust: 1) kaupade 2) teenuste 3) kapitali 4) tööjõu vaba liikumine liikmesmaade piires. 1992.a. allkirjastati Maastrichti leping, mis jõustus 1993. Maastrichti lepinguga pandi alus tänapäevasele Euroopa Liidule. Euroopa Liidu institutsioonid
väga mõjukatel kohtadel Kubermang: suurim haldusüksus Vene impeeriumis. Autonoomia: omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi mingi piirkonna elanikele. Talupoegade õiguslik seisundi muustused 19. sajandil: 1816-1819 kaotati pärisorjus: talupoegi ei tohtinud enam käsitada pärisorjadena, veel vähem neid osta, müüa või pantida. Mõisnik võis talupoegadelt nõuda ainult neid kohustusi, mida nägid ette riigi seadused või talupoegadega sõlmitud lepingud. Mõisnikud ei tohtinud neilt tasuta töötamist nõudma, kuid võid maa kasutamise eest küsida ükskõik millist renti. 1849-1856 oli lubatud talupoegadel raharent ja talude päriseks ostmine 1860. aastal liikusmisvabadus: lõplikult keelati talupoegadelt teoorjuse nõudmine talurendina. Passiseadusega anti talurahvale täielik liikumisvabadus Balti kubermangude piires. 1866. aastal: vallaelanikelt kogutud maksuraha eest peeti ülal
Ühe riigi süsteemi ei ole kerge üle kanda teise liikmesriiki, kuna tegutsemisviisid on seotud just konkreetse riigiga. Arvestama peab eri tasandeid (töötaja, leibkond, äriühing, sektor, riik) ning nende vastastikust mõju. Arvuline või lepinguline paindlikkus tähendab seda, et äriühingud kasutavad paindlikuma tööjõu saavutamiseks rohkem ajutisi lepinguid. Kõige levinum ajutiste töölepingute vorm on tähtajalised lepingud (kaasa arvatud hooajaline töö), ajutine töö (sealhulgas ajutine töö agentuurides) ja töö nõudmisel (Foundation Findings 2009). Alates 2005. aastast on avatud kooskõlastusmeetodi tegevused (suunistes kokkuleppimine, eesmärkide seadmine, võrdlusuuring, iga-aastane aruandlus ja vastastikune õppimine) ühte koondatud ning selle alusel arutatakse igakevadisel ülemkogul laiemaid majanduspoliitilisi suuniseid.
· Saksamaa sõjaline potensiaal · Saksamaa soovis natsismi levitada Missugused vaenupooled kujunesid välja II maailmasõjas? · Saksamaa, Itaalia, Jaapan · Inglismaa, USA, NSVL, Prantsusmaa Missugused territooriumid hõivas Saksamaa II maailmasõjas aastail 1939-1941? · Taani, Norra, Luksemburg, Holland, Belgia Kuidas kasutas Nõukogude Liit ära II maailmasõja algust? · Alul sõlmisis Balti Riigid NSVL-ga vastastikuse abistamise lepingud, millega lubati NSVL-i sõjabaaside rajamine baltikumi.(1939) Aasta hiljem okupeeris NSVL Eesti, Läti, Leedu, Bessaraabia Eestlased Punaarmees Hävituspataljonis, Laskurkorpuses, Tööpataljonid Eestlased Saksa armees Metsavendade poolt moodustatud üksused, Piirikaitserügemendid. Eestlased Soome armees Erna luuregrupp, Jalaväerügement Tunne II maailmasõja sündmusi! · Algas 1. september 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale. 28.sept sõlmisid Saksamaa ja
aastalning RoomaLepingutesõlmimist 1957.aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi,Lääne -Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Arvan ,et sellel hetkel oli Euroopa liidu mõte väga sellega on tagatud ka vägapaljude riikida julgeolek riigis. 10) Inimeste,Kapitali,Kaupade,Teenuste Õiguste allikad on Euroopa Liidu leping, Euroopa Liidu (ELi) toimimise leping, Euroopa Liidu põhiõiguste harta, — rahvusvahelised lepingud, liidu õiguse üldpõhimõ Teiste õiguste aktid.
vajadust ühtsele riigile, kuna ümberringi polnud ühtegi tugevat riiki, kes oleks neid ohustanud. Maakonnad said küll omavahel hästi läbi, kuid sidemed polnud nii head kui oleks võinud olla. Naabermaakonnad tegid omavahel ka koostööd ja nii mõnigi kord abistasid üksteist väiksemate vaenlaste alistamisel. Siiski polnud koostöö- sidemed küllalt tugevad, et astuda vastu ristisõdijatele. Eestlaste maakonnad alistati ükshaaval ning kõikidega sõlmiti eraldi lepingud. See lõpetas kõik võimalikud side- med maakondade vahel. Eestlaste suhted naabritega olid suhteliselt halvad. Juba pikemat aega käisid eestlased ning liivlased ja latgalid vastastikustel röövretkedel. Seetõttu olid ristiusustatud lõunanaabrid kohe valmis ordurüütlitele appi tõttama. Ka idanaabritega polnud eestlaste suhted väga head. Venelastega tehti koostööd ristisõdijate vastu, kuid tihti osutusid nad hoopis vaenlasteks. Tihedad sõjalised kokkupuuted nõrges-
LK 15. 2. Miks loodi NATO ja miks VLO? Too kummagi kohta 2 põhjust. 1) NATO loodi, et üles kaaluda NSVL võimsust, vastata NSVL kasvavale agressiivsusele. Samuti võimaldas see vahendada informatsiooni ja teha koostööd näiteks kaubanduse, valuutaeeskirjade ja paljudes muudes valdkondades. 2) NSVL lõi VLO vastukaaluks Marshalli plaanile. Aitas tugevdada NSVL diktaati nõukogude satelliitides. 3. Milliseid ühiseid jooni on Varssavi ja Põhja-Atlandi lepingus? Mõlemad lepingud kohustasid lepingus nimetatud osalisi aitama igal vajalikul viisil rünnaku juhul. LK 21. 4. Kuidas mõjus idablokile N. Hrustsivi salajane kõne NLKP XX kongressil? Kõne tekitas Euroopa rahvastes uut lootust, Poolas algasid ulatuslikud streigid, mis kasvasid üle rahutusteks. NSVL taandus ja leppis Gomulka tõusuga Poola etteotsa. Poolast kandusid meeleolud Ungarisse, kuid seal suruti vastuhakk veriselt maha. 6.Kuidas mõjutas Ungari 1956. aasta ülestõus Suessi kriisi?
aastal. Piiramatu kasuliku elueaga immateriaalse vara väärtuse langust kontrollitakse üks kord aastas, 31. detsembri seisuga, vajaduse järgi kas individuaalselt või raha teeniva üksuse tasandil. 3.4.3 Materiaalse põhivara kontod ja algdokumendid Materiaalse põhivara analüütilised kontod on näiteks maa, masinad ja seadmed, arvutustehnika, inventar, inventari kulum, põhivara ettemaksud, paigaldamata seadmed ja masinad jt. Algdokumentideks on näiteks ostu-müügi lepingud, vastavalt hoiult väljastamise saatelehed (näiteks, kui üks seade läheb ühe kaupluse koosseisust teise kaupluse koosseisu) 3.4.4 Immateriaalse põhivara kontod ja algdokumendid Immateriaalse põhivara analüütilised kontod on näiteks immateriaalne põhivara, kaubamärk Tirsi, opereerimisõigus. Algdokumentideks on näiteks kõikvõimalikud lepingud. 19 4 ENESEANALÜÜS Valisin xxxxxxxxxxxxe Selveri seetõttu oma praktikakohaks, kuna töötan seal ning huvitav on
7.1 / ...Kui neid on.../ 8 KONFIDENTSIAALSUS 8.1 Töötaja kohustub hoidma tööandja ja tööandja klientide ameti- ja ärisaladusi kolmandate isikute eest nii töötamise ajal kui ka peale töölepingu lõpetamist antud tööandjaga. 8.2 Tööandja ja tööandja klientide ameti- ja ärisaladuste hulka kuuluvad: 8.2.1 tööandja ja tööandja klientide poolt välja töötatud või ostetud oskusteave; 8.2.2 struktuur ja isikkoosseis; 8.2.3 raamatupidamis- ning finantsdokumendid, lepingud, kokkulepped, põhikirjad, protokollid, ametijuhendid; 8.2.4 tööandja teenuste osutamiseks kasutatav tehnika ja vahendid ning sellega seonduv igakülgne informatsioon; 8.2.5 igakülgne tööandja ja tööandja klientide tootmis- ja äriinformatsioon. 8.3 Punktis 8.1 nimetatud kolmandateks isikuteks loetakse teisi juriidilisi ja füüsilisi isikuid, kes ei ole tööandjaga töösuhetes ning AS-i töötajaid, kes ei ole seotud vastava töölõiguga. 9 TÖÖTAMISE KEELD 9
Nõukogude Liit hakkas tegelema vastavalt MRP'le: 17. Septembril tungiti kallale Poolale ning siis alustati Balti riikidele surve avaldamist. NL alustas tegevust oma huvide realiseerimiseks vastavalt MRP-le. Kasutades ettekäändena Orzeli juhtumit esitati Eestile ultimaatum lubada Eestisse rajada nõukogude sõjaväebaasid ning 28. Septembril sõlmiti Eesti ja NL vahel vastastikuse abistamise pakt. Selle pakti alusel tuli Eestisse umbes 25000 vene sõdurit. Sarnased lepingud sõlmiti ka Läti ja Leeduga, kuid Soome sellele ultimaatumile ei alistunud ning selle tõttu algas Talvesõda. 26.septembril andis Nõukogude Liidu kaitserahvakomissar Kliment Vorsilov käskkirja, milles nõuti ,,võimsa ja otsustava löögi" andmist Eestile. Agressiooni alguspäevaks määrati 29. September ning selleks ajaks tuli idapiirile üle 130000 sõduri, 1535 suurtükki, 1474 suumukit ja 600 sõjalennukit kui samal ajal oli Eestil vastu panna vaid 12500 meest, 233 suurtükki, 31
TEHINGUD on seadusel põhinevad kokkulepped, mille abil isikud kujundavad oma õigusi ja kohustusi privaatautonoomiast tulenevalt. TEHING on isiku tahtel põhinev õiguspärane tegu ja sellega väljendab isik soovi saavutada konkreetset õiguslikku tagajärge. Väljendatud tahteavaldus muutub kehtivaks kui teine pool saab selle kätte. Tahteavaldus loetakse kättesaaduks kui see on isiklikult saajale teatavaks tehtud, jõudnud saaja elu- või asukohta ja saajal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Vastuvõtmist mittevajavad avaldused saab tagasi võtta enne tahteavalduse jõudmist saajani. Tahteavaldus tuleb esitada arusaadavalt. Esimene toiming, et jõuda kokkuleppeni on suunatud pakkumine(pakkumus) ehk ofert. Pakkumus tehakse alati konkreetsele isikule ja kõik olulised tingimused peavad olema pakkumuses ära toodud. Need on sellised tingimused mida pakkuja enam tagasi võtta ei saa. Oferent on ostja. Akseptant on vastuvõtja. Tehing võid olla...
mistahes õppeaine) Narratiiv ehk lugu fotode kaudu MULTIMEEDIA ÕPPETÖÖS KUIDAS FOTO VÕI PILT ARVUTISSE SAAB? Fotoaparaadist Skanneri abil Internetist MULTIMEEDIA KASUTAMIST MÕJUTAVAD TEGURID Õpilaste IKT alased oskused Õpetajate IKT alased oskused IKT olemasolu ja kaasaegsus Internetiühenduse olemasolu ja kiirus Autoriõiguse seadus AUTORIKAITSE , INTELLEKTUAALNE OMAND Autoriõiguse valdkonda reguleerivad Eesti seadused, rahvusvahelised lepingud ja Euroopa Liidu dokumendid. Autoriõiguse seaduse järgi saab teose autoriks olla füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on selle teose loonud Autoriõigus tekib koheselt koos teose loomisega ja kehtib nii avalikustamata kui avalikustatud teostele Autoriõiguse kehtimiseks ei ole vaja lisada teosele eraldi märget AUTORIKAITSE Autoroõigus kehtib kogu autori eluaja ja veel 70 aastat pärast tema surma Autoriõigus kaitseb kirjandus, kunsti ja
ning pooled võivad ise määrata lepingu tingimused. Tihti ei ole lepingu sõlmijad võrdses seisus ja õiglane on kaitsta nõrgemat poolt. Seepärast kasutatakse üha rohkem tüüplepinguid, kus riik on kehtestanud oma piirangud (näiteks tarbijalepingud, töölepingud). Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Juriidiliselt on pakkumuse ja nõustumuse sisuks isikute tahteavaldus. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis. Osad lepingud tuleb notariaalselt tõestada (näiteks kinnisasja võõrandamine, abieluvaraleping, hüpoteegileping, osaühingu osa võõrandamine). Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Kohustuste rikkumine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) öelda leping üles; 5) alandada hinda;
Landeswehri sõda oli 1919.aasta suveks võidetud, kuid Vabadussõda kestis edasi. Eraldirahu variant hakkas 1919.aasta suvel huvitama mõlemat poolt. Selle üks avaldus oli, et Lenini valitsus saatis vaikselt laiali Eesti Töörahva Kommuuni seni veel eksisteerivad asutused ja lõpetas näitemängu"iseseisvast töörahva riigist". Teine teise vastu sõdisid kaks riigi, Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa. Eesti sõltus lääneriikide, eriti Inglismaa toetusest. Venemaa jälle ei lugenud seaduslikuks Eesti Vabariiki ja pidas Eestit Venemaa võõrandmatuks osaks. 1919.a oktoobris asus jõulisele pealetungile Vene valgekaartlaste Loodearmee kindral Judenitsi juhtimisel. Esialgu saavutas Judenits märkimisväärset edu ja tungis Petrogradini välja. Narva kaitselahingud Vabadus sõja kõige raskemad ja ohviterohkemad. Kõige ohtlikum hetk tekkis 7. Detsembril, kui punaväel õnnestus Krivasoo juures õle Narva jõe tungida ja selle läänekaldal sillapea luua, millega t...
11 Arved (ostu ja müügiarved) Saatelehed (üleandmis-vastuvõtuaktid) Sularaha kviitungid, tsekid Kassa sissetuleku- ja väljamineku orderid Pangakonto väljavõtted Töötasu ja sellega seotud maksude arvestuse dokumendid (palgalehed) Avansi-, lähetus- ja muud kuluaruanded Inventuuri lugemislehed ja aktid Ümberhindlus- ja mahakandmisaktid (varud, põhivara) Ostu-, müügi-, rendi-, laenu-, ja muud lepingud Raamatupidamisõiendid 12 Alg- ja koonddokumente ei ole lubatud parandada ega kustutada ega teha nendes õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjendiga, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamisdokumendi järjekorranumbrile. 13 Dokumendi nimetus Raamatupidamisse Esitamise eest vastutav
Olulisimaks linnaks sai Lübeck kui sõlmpunkt Põhja- ja Läänemere vahel. Hansa Liidu algust ei ole võimalik täpselt dateerida, see tekkis järk-järgult. Hilikeskajal purjetasid Põhja-Saksa kaupmehed kaubanduskeskustesse, kus nad lõid omad organisatsioonid kaubandusõiguste kaitsmiseks. Vastutasuks võisid kohalikud kaupmehed oma kaupu Põhja-Saksa linnades müüa, kus see teistele keelatud oli. See polnud siiski ainult Põhja-Saksa kaupmeeste leiutis, selliseid lepingud üritasid kõik rändkaupmehed sõlmida. Sageli reisiti grupiti, millest ka liidu nimi "hansa", mis, nagu öeldud, tähendas jõuku, seltskonda, salka. Hansa Liidu liikmeteks olid kõik Põhja-Saksa linnad, kes otseselt või kaudselt osalesid väliskaubanduses Lääne- ja Põhjamerel. Kriteeriumid, millele linnad vastama pidi, et saada teistega võrdseks täisliikmeks, olid vaba tahe täita teatud kohustusi ja kinnitus, et linn ei tõmba Hansa Liitu mingitesse konfliktidesse. Ülekaalus
ning pooled võivad ise määrata lepingu tingimused. Tihti ei ole lepingu sõlmijad võrdses seisus ja õiglane on kaitsta nõrgemat poolt. Seepärast kasutatakse üha rohkem tüüplepinguid, kus riik on kehtestanud oma piirangud (näiteks tarbijalepingud, töölepingud). Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Juriidiliselt on pakkumuse ja nõustumuse sisuks isikute tahteavaldus. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis. Osad lepingud tuleb notariaalselt tõestada (näiteks kinnisasja võõrandamine, abieluvaraleping, hüpoteegileping, osaühingu osa võõrandamine). Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Kohustuste rikkumine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) öelda leping üles; 5) alandada hinda;
E-Ink tehnoloogia ehk “elektrooniline paber” töötati välja 1997.aastal loodud firmas E Ink Corporation. Sellist tehnoloogiat kasutati ka Amazoni e-lugeri "Kindle" 2007. aastal ja Barnes&Noble’i e-lugeri "Nook" 2009.aastal tootmisel. Selliste e-lugeritega oli juba võimalik minna WiFi kaudu raamatupoodidesse. 2010.aastal tulid kasutusele iPadid ehk esimesed tahvelarvutid, mille tootjaks oli Apple'i firma. Apple'i firma andis teada, et tal on lepingud kuue kõige suurema raamatute internetipoega, kust saab iPadist lugemiseks osta otse raamatuid. Lisaks on iPadil olemas oma äpp iBooks. Kindle’i ja Nook’i värvilised LCD-ekraaniga variandid ilmusid välja 2011.aastal, mis olid järgmised tahvelarvutid ja nendega sai teha ka kõike muud peale e-raamatute lugemise. Tänu sellele said e-raamatud maailmas veelgi populaarsemaks, kui olid. E-lugerid täiustusid 2012.aastal ning tänu sellele ilmusid ka müügile esimesed värvilised e-
kehvas olukorras aidata. Majanduskasv oli madal ja agressiivne välispoliitika ammendas Itaalia vähesed ressursid lõplikult. Peale sõda hakkasid rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mille juhiks oli Adolf Hitler. Pärast võimuhaaramiskatset Münchenis suruti mässukatse maha ja Hitler määrati vangi- kirjutas teose ,,Mein Kamp". Oma raamatus kuulutas Hitler Saksamaale suurt tulevikku. Selleks tuli tühistada Versailles´ rahu ja teised lepingud. Samuti tuli laiendada sakslaste territooriumi. Uus kord pidi kõrvaldama demokraatia, kommunismi, juutluse jm tegurid. Uus võimalus avanes natsidele siis, kui puhkes ülemaailmne majanduskriis. Nad kasutasid kriisi ära ja üritasid vägivaldselt võimu haarata. ,,punane retk" peatati ,,pruuni katkuga". Natsionalistide partei muutus ülipopulaarseks. 1932. aastal said nad Riigipäeva suurimaks saadikuterühmaks. Esialgne demokraatlikkuse piirides valitsemine
kalavarude kõikumise tõttu. Pärast madalseisu 1990. aastatel on kalapüügi maht kahekordistunud. Kalavarud olid vahepeal väga väikesed, aga õnneks nüüd kasvavad nad. · Norra mereliste elusvarude majandamise tähtsaim eesmärk on kindlustada nende jätkusuutlik kasutamine püügimahud peavad olema kooskõlas varude isetaastumisvõimega · Suuremat osa oma püügipiirkonna kalavarudest jagab Norra teiste riikidega. Kõige olulisemad lepingud on sõlmitud Venemaa ja Euroopa Liiduga. · Kalad ja kalatooted moodustavad 5,3% Norra ekspordist. Norra teistelt riikidelt ei impordi. Lühidalt ka vaalapüügist Norras: Norras on väga pikk vaalapüügi traditsioon, kuid pärast kaubandusliku vaalapüügi keeldu 1986. aastal on vaalapüük tunduvalt vähenenud, kuid mitte lõppenud hoolimata Rahvusvahelise Vaalapüügikomisjoni ja Euroopa Liidu kriitikast. Püütakse vaid kääbusvaala, mis ei ole ohustatud liik. 2007. aastal oli
Versailles' süsteem kas lüüasaanute karistamine või uus kord? Peale I maailmasõda, mis toimus 28. juunist 1914 - 11. novembrini 1918, kujunes Euroopas välja poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia) huve. Seda süsteemi iseloomustasid uute riikide teke Ida- ja Kesk- Euroopas ning vanade impeeriumite kadumine. Lepingud, mis moodustasid Versailles' süsteemi, sõlmiti Pariisi rahukonverentsil, mis kutsuti kokku pärast I maailmasõda 18. jaanuaril 1919. Nende lepingutega lõpetati I maailmasõda ja alustati Euroopas uut korda. Üheks peamiseks karistuseks võib lugeda seda, et Saksamaa pidi maksma reparatsioone. Võitjariigid soovisid rahuleppega sundida Saksamaad korvama tekitatud sõjakahjusid, nad tahtsid Saksamaad nõrgestada selleks, et ta ei kujutaks võitjatele edaspidi
rahandusasutuste ülesehitus, riigi ja kohalike omavalitsuste tulud ja kulude moodustamine, tulude sissenõudmine, tulude kasutamise kord. Avaliku finantsõiguse hulka ei kuulu eraõiguslike isikute omavaheliste tehingute regulatsioon ning finantsarvestus (raamatupidamine, pangandus, kindlustus, väärtpaberiturg). Finantsõiguse allikad on: Põhiseadus, Seadused, Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted, Rahvusvahelised lepingud, Valitsuse ja ministrite määrused, Eesti Panga õigusaktid, Kohtupretsedendid, Kohaliku omavalitsuse õigusaktid FINANTSASUTUSED EESTIS: Rahandusministeerium, Maksu- ja tolliamet, Stataistikaamet, Riigikontroll, Eesti Pank, Tagatisfond, Liikluskindlustuse Fond, Kultuurkapital, Eesti haigekassa. Rahandusministeeriumi põhiülesanne on valitsuse majandus- ja finantsalane nõustamine,
Adolf Hitler üritas aastal 1923 Münchenis võimu haarata, kuid natside mässulisus suruti kiirelt maha. Ta pisteti koos oma kaaslastega kongi, kus ta kirjutas oma raamatu ,, Mein Kampf", seal rääkis ta, kuidas suudaks Saksamaa oma olukorda päästa ning rääkis nende ilusast tulevikust. Hitler avaldas oma raamatus palju asju, kuidas peaks Saksamaad muutma, näiteks: tuli kehtestada uus kord riigis, kus kõik teisiti mõtlejad tuli kõrvaldada, tuli ka tühistada kõik ahistavad lepingud. Kuid sellega nad algul edu ei saavutanud. Kuid juba varsti avanes uus võimalus, kui puhkes ülemaailmne majanduskriis, aga natsid ei olnud ainsad kes kasutasid ära Saksamaa kokkuvarisemist vaid ka kommunistid, kelle meelest oli kohutav demokraatlik riigikord. Kommunistid tahtsid Saksamaal võimu haarata agressiivselt, Kommunistid olid sakslaste jaoks kui punane katk ja neid oli ainult võimalik ära hoida pruuni katkuga, ehk pruuni mundrit kandvate Hitleri löögirühmaga.
· kultuuride segunemine, samut parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale ning ühtlustavad nähtused nagu läänestumine · kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism · kasvanud immigratsioon · rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik · Haridus- ja teadusalase koostöö tihenemine Lisaks... · Poliitikas riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine - EL · Keskkonnaalane koostöö RV-d konventsioonid, lepingud (Kyoto protokoll kliimamuutuste kohta) Globaliseerumise mõõtmine · Otseselt ei saa globaliseerumist mõõta, kuid mitmete näitajate põhjal arvutatakse indeksid ja nende alusel reastatakse riigid. Arvutusmeetodeid ja seega ka reastusi on erinevaid. Mõned näitajad. · Majanduslik integratsioon RV kaubandus ekspordi/impordi % SKPst Välismaised otseinvesteeringud (% SKPst) Välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) · Sotsiaalne
21. jaanuar suri V. I. Lenin-Uljanov -------------------------------------------------------------------------------- 1925 Locarno konverents (Sbr., Pr., Itaalia, Belgia, Poola, T?ehhoslovakkia ja Saksamaa) Reini tagatispakti sõlmimine (Pr. ja Belgia ühelt poolt, Saksamaa teiselt poolt kohustusid säilitama nendevahelised Versailles'i rahulepingutes kehtestatud riigipiiri puutumatuna; GER lubas hoida Reini vasaku kalda demilitariseerituna; tagatisriigid olid Itaalia ja Sbr.; analoogilised lepingud, kuid ilma tagatisriikideta sõlmiti ka Saksamaa, Poola ja T?ehhoslovakkia vahel võeti vastu Eesti Kultuurkapitali seadus ja vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus -------------------------------------------------------------------------------- 1926 Saksamaa võetakse Rahvasteliitu ilmub A.H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" I osa tööd alustab Eesti Ringhääling (Eesti Raadio eelkäija) -------------------------------------------------------------------------------- 1928
samasisuliste asjade lahendamise kohustusliku jõu. Kohus/haldusorgan varustatakse õigustloova pädevusega. Tnp õigusvormina kasutusel anglo- ameerika õiguses. · Leping kokkulepe, kohustuslik vaid osapooltele. Õigusvorm vaid siis kui ta määrab kindlaks poolte konkreetsed õigused ja kohustused ning reguleerib nende edaspidiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega. Nt rahvusvahelised lepingud, millest juhinduvad ka teised subjektid. Ka tööõiguslikud kollektiivlepingud. · Normatiivakt ehk õigustloov akt levinuim, õigusvorm. Riigi poolt kehtestatud, sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid. Suunatud õigusnormide kehtestamisele, muutmisele või kehtivuse lõpetamisele. · Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid: 1945 ÜRO põhikiri ja 1948 vastu võetud Inimõiguste ülddeklaratsioon. Aktsepteeritud kõikjal
Paindlikud töövormid ei ole ainult vastutulek töötajale, vaid annab ka tööandjale otsest majanduslikku kasu. Paindliku töövormi korral väheneb tööjõu voolavus, töölt puudumine, paraneb töö kvaliteet. Paindlikkust saab rakendada eri moel. Ajapaindlikkus tavapärasest lühemad tööpäevad, erinevad töötamise ajad ja määratlemata tööaeg. Kohapaindlikkus töötamine väljaspool töökohta. Lepinguline paindlikkus tähtajalised lepingud, renditöö kolmepoolsed lepingud, võlaõiguslikud lepingud jne. Funktsionaalne paindlikkus mitmekesised ja muutuvad tööülesanded. Kui rääkida veidi negatiivsest küljest, peame tõdema, et tööandjate poolt on tunda sageli usaldamatust ja sageli ka alusetuid hirme. Tööandja arvab, et kui töötaja ei ole tema silme all, ei saa ta kindel olla, et ta üldse tööd teeb. Samas ei saa ju tööandja alati ka kindel olla
............................... 12 Sissejuhatus 2 Eesti ei osalenud Teises maailmasõjas riigina, kuid kaks Eestit okupeerinud suurriiki, nii kommunistlik Nõukogude Liit kui ka Natsi-Saksamaa sundisid meid sõdima mõlema vaenupoole vägedes. Sõja eel oli Eesti Vabariik sõlminud mõlema suurriigiga rahu kindlustavad lepingud. Eesti ja N. Liit sõlmisid esimese mittekallaletungilepingu juba 1932. a. Lepingus fikseeriti kohustus hoiduda igasugustest vägivallategudest, mis olid sihitud teise lepinguosalise poliitilise iseseisvuse vastu. Eesti-Saksa mittekallaletungileping ratifitseeriti paar kuud enne suure sõja algust 22. juunil 1939. Kuid mõlemad suurriigid taganesid Eesti ees võetud kohustustest ja sõlmisid 23. augustil 1939 omavahelise salakokkuleppe, päästsid üheskoos valla maailmasõja Euroopas. Pärast 1
120-124) Tsiviilõiguslikud kohustused tekivad tehingutest, haldusaktidest, avastustest, leiutistest ja autorlusest, teisele isikule kahju tekitamisest ning sündmustest, millega seadus seostab tsiviilõiguslike tagajärgede tekkimise Tehing – õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja -kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Võivad olla ühepoolsed, näiteks pärandamine testamendiga ja mitmepoolsed, näiteks ost-müük, ehk lepingud. Tehing on isiku tahteavaldus, mis peab olema tehtud teades tegelikke asjaolusid ja neist õiget ülevaadet omades. Tehing on tühine, kui ei järgita kohustusliku seaduses määratud vormi. Tehing on näilik, kui pooled on teinud selle kavatsuseta luua õiguslikke tagajärgi. Tehing on teeseldud, kui pooled on teinud tehingu teise tehingu varjamiseks. Tehing võib olla teostatud eksimuse mõjul. Eksimus on tegelike asjaolude mitteteadmine või nendest ebaõige
Külm sõda 1945-1990/91 Probleemid liitlaste vahel 2. MS ajal USA, NKL, SB olid liitlased. · Üksmeelel: Saksa purustamine. · Erimeelel: Teherani knerents- NKL tahtis teise rinde avamist. Jalta konverents- Saksa jagati okupatsiooni piirkondadeks (USA, SB, NKL). Potsdami konverents- 1945a allkirjastatakse Saksa täielik kapituleerumine. Pariisi rahukonverents sõja lõpuks · Territoriaalsed muutused: NKL sai Baltiriigid, Soome karjala, Ida-Poola, Bessaraabia, Põhja-Bukoviina, Kaliningradi. Poola sai osa Preisimaast ja lääne piir hakkas jooksma mööda Oder-Neisse jõge. · Saksamaa probleeme konverentsil ei arutatud. · Reparatsioone nõuti kaotajatelt: It, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria ja Soome. Kõige vähem pidi maksma Bulgaaria, kõige rohkem It, Soomel kõige rängem (elanike arv väike). Külm sõda- propagandistlik ideoloogiline, kultuuriline ja majanduslik...
Raamlepingut kasutatakse alla 300 000 Euro · Piiratud pakkumine pärast eelvooru väärtusega projektide puhul. Kasusaava (üle 10 000 000 Euro). organsitsiooni jaoks tähendab see pakkumiskonkursside vältimist, kuna Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus Euroopa Komisjonil on eelnevalt sõlmitud lepingud firmade konsortsiumitega 13 määratletud sektori raames. Konsortsiumi juhtfirma pakub ise välja konsultandid, kes asuvad esimesel võimalusel lähteülesande alusel projekti teostama. Selle protseduuri plussiks on kiire menetlus. Miinuseks aga nõrk administreerimine ja konsultantide nõrk side projektiga. Allpool tutvustame kõige sagedamini kasutatavat protseduuri, milleks on piiratud pakkumine pärast interneti kuulutust. Pakkumiskonkursi ettevalmistamine
1987. aastal andis Michael välja kauaoodatud kolmanda sooloalbumi nimega ,,Bad" ja alustas oma esimest ülemaailmset soolotuuri. 1988. aastal kirjutas Michael oma esimese autobiograafia rääkides esimest korda oma lapsepõlvest ja karjäärist. 1980. aastate lõpus nimetati Michael ,,Dekaadi artistiks" tema ,,Thrilleri" ja ,,Bad" albumi edukuse eest. 4 Lepingud, abielud ja veel palju olulist üheksakümnendatest aastatest 1991. aastal Michael sõlmis aegade suurima lindistamislepingu Sony Music'uga ja andis välja oma neljanda sooloalbumi ,,Dangerous". Ta läks maailmatuurile uuesti 1992.aastal, viies oma kontserdid riikidesse, kus polnud iial esinenud pop/rokk artistid. Samuti asutas ta ,,Heal the World Foundation", et parandada laste elusid terves maailmas. 1994
Kodu kaasamisel tasustamisse on mõningad eelised teiste metoodikate ees. Esiteks on vanematel laste tasustamiseks suuremad võimalused kui koolil. Teiseks annab selle süsteemi rakendamine vanematele võimaluse olla kursis oma lapse hea ja pahategudega. Lisaks on see meetod hõlpsasti rakendatav ning kaasata võib kõik kooli töötajad, kes õpilasega kokku puutuvad. Õpilase käitumise paranemisel saab raportkaardi täitmise sagedust vähendada. (Krull, 2000) Õpilase ja õpetaja lepingud Üheks levinumaks distsiplineerimise meetodiks on lepingute sõlmimine õpilastega. Leping võib olla nii suuline kui kirjalik ning sobib kasutada nii individuaalselt kui kollektiivselt. Kokkulepete sõlmimisel tuleb arvestada õpilaste arengutaset ning orienteerumist probleemis. (Krull, 2000) Individuaalsete lepingute sõlmimine toimub õpetaja ja ühe õpilase vahel. Esimesena lepitakse kokku mõlema osapoole kohustused ning täpsustatakse, millise käitumise korral
kolooniad ja oleks USA ka ülejäänud maailmast ära lõiganud. Et seda vältida aitas USA rahaliselt ja sõjaliselt SB-d (Lend-Lease Act) ja otsiti põhjust sõtta sekkumiseks. Pearl Harbor. Jp korraldas ühe päeva jooksul kaks rünnakut, millega hävitati 19 USA sõjalaeva ja peaaegu kõik lennukid. Samal ajal toimus rünnak ka Filipiinide baasile, mis täielikult hävitati. See oli piisav põhjus USA'le, et kuulutada Jaapanile sõda ja sekkuda teise maailmasõtta. LEPINGUD. 1940 sügis Kolmikpakt Sks, It ja Jp vahel. 1941 aug kirj USA (Roosevelt) ja SB (Churchill) alla Atlandi hartale(sõja eesmärgid ja tulevane maailmakorraldus: sõjas ei otsita omakasu; aidatakse sõjasokupeeritud riikidel uuesti vabaks saada; 1942 jaan allkirjastasid 26 riiki deklaratsiooni kolmikpakti riikide vastu. Sellega pandi alus ÜRO loomisele (ametlikult 1945). Sks ja NSVL vallutused 1939.091941.06: Sks(Norra, Taani, Lux, Belgia, Holl, Poola, osa Pr
kohaliku omavalitsuse eeskirjad. Eestis ei ole kohtuotsus lepinguõiguse allikaks, kuid anglo-ameerika õiguskultuuris see nii ei ole. Tähtsaimaks rahvusvaheliseks allikaks on Viini konventsioon ning samuti EL direktiiv ebaõigete üldtingimuste kohta. Lepinguõiguse allikaks on ka tava, mis tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui osapooled peavad seda õiguslikult siduvaks. Lepingute liigitus Õigusharude alusel Tsiviilõiguslikud, haldusõiguslikud ning avalik-õiguslikud lepingud. Objekti alusel Ettevõtlusega seotud lepingud, finantseerimislepingud, tootmislepingud, jaotus- ehk turustuslepingud, info ja teabega seotud lepingud, koostöölepingud. Lepinguliste kohustuste iseloomu alusel Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt) Kestvuse alusel
rahvusvaheliste lepingute ajaloost Intellektuaalomandi kui mittevaralise kapitali rahvusvaheline õiguskaitse tuli päevakorda seoses Esimese Maailma riikide (Suurbritannia, Prantsusmaa jt) tööstusliku arengutasemega 19. sajandi lõpul. Peatähelepanu oli tööstuslikele leiutistele rahvusvahelise patendikaitse andmine, aga ka kirjandus-, teadus- ja kunstiteoste autorikaitse. Varaseimad suure rahvusvahelise osalejaskonnaga intellektuaalomandi õiguskaitset käsitlevad lepingud olid Tööstusomandi õiguskaitse Pariisi konventsioon (1884), mis reguleeris patentimist, ning Berni konventsioon (1886) kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste õiguskaitse alal. Kaasajastatud kujul on need kokkulepped jäänud kehtima tänaseni, haarates nüüdseks üle 100 osapoole. Nii Pariisi kui Berliini leping põhinevad vastastikuse eeliskohtlemise põhimõttel: kaitset kohaldatakse vaid nende riikide vahel, kes lepingus osalevad ning garanteerivad
SQL-andmebaasides (teema 2 ja 5) 10. Nimetage relatsioonialgebra operatsioone (teema 3) 11. Virtuaalne relatsioon e. vaade (teema 5) 12. Pädevusala (teema 7) 13. Funktsionaalne allsüsteem (teema 7) 14. Register (teema 7) 15. Kuidas on omavahel seotud pädevusalad, funktsionaalsed allsüsteemid ja registrid? (teema 7) 16. Kontseptuaalne andmebaasi disain. Eesmärk, sisendid, tulemused.(teema 7) 17. Kontseptuaalne andmemudel (teema 7) 18. Mida näitavad andmebaasi operatsioonide lepingud ja milleks neid kasutada? (teema 7) 19. Nimetage teisendusreegleid, mille põhjal saab kontseptuaalsest andmemudelist tuletada esialgse loogilise disaini andmemudeli. (teema 10) 20. Loogiline andmebaasi disain. Eesmärk, sisendid, tulemused. (teema 10) 21. Normaliseerimine (teema 9) 22. Esimene normaalkuju (teema 9) 23. Kolmas normaalkuju ja Boyce/Coddi normaalkuju (teema 9) 24. Ortogonaalse disaini printsiip (teema 9) 25. Füüsiline andmebaasi disain. Eesmärk, sisendid, tulemused. (teema 12)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
