Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Globaalprobleemid ja Eesti (1)

3 KEHV
Punktid
Globaalprobleemid ja Eesti #1 Globaalprobleemid ja Eesti #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 104 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ketri90 Õppematerjali autor
arutlus, artikkel

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Eestiga seotud globaalprobleemid

Metsade hävimisega kaasnebpaljude looma- ja taimeliikide hävimine. Liigilise mitmekesisuse hoidmine on aga esmatähtis. Just taimed on tähtsad nii inimestele kui loomadele, tootes neile hapnikku ning kasutades ise õhus olevat süsihappegaasi. Täna sellele probleemile on midagi ka ära tehtud ­ ülemaailmselt on loodud looduskaitsealasid kindlate liikide kaitseks. Riigid on omavahel sõlminud looduse mitmekesisust kaitsevaid lepinguid, millega on liitunud ka Eesti ning millega võetakse vastutus hoolitseda enda territooriumil kaitset vajavate liikide eest. Üheks suurimaks probleemiks võib lugeda ka kasvuhooneefekti suurenemist. Ka siin on Eestil oma roll, kahjuks küll negatiivne - süsihappegaasi tase on kaks korda suurem kui keskmine, metaani tase 3 koda suurem ning lämmastikoksiidi tase 2,5 korda suurem. Peamisteks saastajateks arvatakse olevat autoliiklust. Kõik see jama

Geograafia
thumbnail
3
doc

Globaalprobleemid ja tehnikasaavutused

3 Globaalprobleemi 1) Globaalne soojenemine Üheks suurimaks probleemiks võib lugeda ka kasvuooneefekti suurenemist. Kahjuks on aga erinevaid statistikaid vaadates Eesti olukord teps mitte kiiduväärt ­ süsihappegaasi tase on kaks korda suurem kui keskmine. Peamisteks saastajateks peetakse autoliiklust. Kõik see muudab terve maailma keskmist õhutemperatuuri 2-6 kraadi võrra kõrgemaks, tõstab merepinda kuni meetri võrra, mis tähendab tuhandetele inimestele kodu kaotust, muudab maailma liigilist koosseisu tänu paljude liikide väljasuremisele, ning levima võivad hakata mitmed erinevad haigused ja

Ajalugu
thumbnail
18
doc

Põhilised globaalprobleemid

veekogude kallastele. Tuulekaitseribad on soovitav rajada valitsevate tuultega risti 50...100 meetriste vahedega. Mehhaanilist erosiooni on võimalik vähendada mullaharimiskordade vähendamise, harimisagregaatide liikumiskiiruse piiramise ning töökäikude otstarbekama suunaga. Mullaharimistööd tuleks võimaluse korral teha risti nõlva kaldega ning tasastel aladel vältida kündmisel mulla nihkumist põllu keskosa suuna. Põhiosale Eesti territooriumist on iseloomulik nõrgalt lainjas või tasane reljeef. Veeerosiooni esineb vaid piiratud aladel ja harilikult väga nõrgalt või nõrgalt. Tuuleerosioon on kivistel, keskmise ja raske lõimisega muldadel väheoluline. Kuna LääneEestis ja saartel on Eesti keskmisest rohkem liiv ja turvasmuldi ning ilmad tuulisemad, siis on seal ka tuuleerosiooni all kannatavate muldade osakaal Eesti keskmisest suurem.

Geograafia
thumbnail
18
doc

GLOBAALPROBLEEMID

või veekogude kallastele. Tuulekaitseribad on soovitav rajada valitsevate tuultega risti 50...100 meetriste vahedega. Mehhaanilist erosiooni on võimalik vähendada mullaharimiskordade vähendamise, harimisagregaatide liikumiskiiruse piiramise ning töökäikude otstarbekama suunaga. Mullaharimistööd tuleks võimaluse korral teha risti nõlva kaldega ning tasastel aladel vältida kündmisel mulla nihkumist põllu keskosa suuna. Põhiosale Eesti territooriumist on iseloomulik nõrgalt lainjas või tasane reljeef. Vee-erosiooni esineb vaid piiratud aladel ja harilikult väga nõrgalt või nõrgalt. Tuule-erosioon on kivistel, keskmise ja raske lõimisega muldadel väheoluline. Kuna Lääne-Eestis ja saartel on Eesti keskmisest rohkem liiv- ja turvasmuldi ning ilmad tuulisemad, siis on seal ka tuule- erosiooni all kannatavate muldade osakaal Eesti keskmisest suurem. Tehnogeenne erosioon toimib kallaklikel aladel koos vee-erosiooniga

Globaliseeruv maailm
thumbnail
19
doc

INIMESE OSA AINERINGLUSES

konventsiooni loomisele, kuid katse ebaõnnestus ning troopiliste metsade hävimine jätkub endise hooga. Suurim on troopiliste metsade pindala vähenemine olnud Aasias, kus ajavahemikus 1960-1990 on raiutud 33% troopilistest metsadest. Aasias on probleem kõige tõsisem Indoneesias, kus metsade pindala on viimase 50 aastaga vähenenud koguni 40% võrra. Hetkel kahanevad Indoneesia metsad hinnanguliselt tempoga 2-3 miljonit hektarit aastas (umbes pool Eesti pindalast), sealhulgas kuni 80% ulatuses läbi illegaalsete raiese, mis toimuvad üht või teist seadust eirates. Ka suurte metsamassiivide poolest kuulsas Lõuna-Ameerikas on troopiliste vihmametsade hävimine olnud ulatuslik: aastatel 1960-1990 on raiutud 18% metsadest. Hetkel on metsaraie Lõuna-Ameerikas isegi suurenemas, eriti maailma kopsudeks peetavas Amazonase jõgikonnas. Just Brasiilia arvele kanti vahemikus 2000-2005 hinnanguliselt koguni 42% kogu maailma metsaraiest

Majandus
thumbnail
12
doc

Kasvuhooneefekt, referaat

maksma. Tõenäoline stsenaarium Eestis on selline: põhiline temperaatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel, mitte suvel; lüheneb või kaob hoopis lumekate; suureneb talviste tormide ja udude sagedus; seoses veetaseme tõusuga ujutakse osa maismaa- alasid. Viimase 250. aasta jooksul on suvede kesmine temperatuur Tallinnas tõusnud 1,5 kraadi ja talvede keskmine temperatuur viimase 500. aasta jooksul tervelt 1,8 kraadi. Samas on Eesti just tänu põlevkivi baasil toimuvale elektrienergia tootmisele üks suuremaid atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega arvestatuna ühe inimese kohta. Järelikult peame kõik veelgi enam aitama kaasa süsihappegaasi, metaani ja freoonide emiteerimise vähendamisele! Maailmaookeani taseme tõus seoses liustike 9 sulamisega on ilmekas näide globaalsest ohust. Kui süsihappegaasi kontsentratsiooni

Keskkonnaõigus
thumbnail
16
odt

Atmosfäär, hüdrosfäär, pedosfäär

Atmosfäär Atmosfäär ­ Maad ümbritsev õhukiht Troposfäär ­ atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus leiavad aset peamised ilmastikunähtused. Globaalne õhuringlus ­ suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral Õhumass ­ kindlate omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal Tsüklon ­ madalrõhkkond Antitsüklon ­ kõrgrõhkkond Mussoon ­ ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks Passaat ­ püsivalt ekvaatori poole puhuv tuul Kasvuhoonegaasid ­ atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust Osoonikiht ­ neelab ultraviolettkiirgust Happesademed ­ happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes Kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunu

Geograafia
thumbnail
29
doc

Referaat Globaliseerumine

viis. Nimetatakse ka hamburgeri standardiks. Big Mac' hinna suhe peab olema võrdne valuutakursside vahetuse suhtega. Sellega tahetakse määrata erinevate riikide reaalne valuutakursside suhe. Hinna baasiks võetakse USA, täpsemalt New Yorki, Chicago, Atlanta ja San Francisco hamburgeri hind. Neid uurimisi teeb ja tabeleid koostab ajakiri «The Economist» alates 1986. aastast. Näiteks, 2008. aasta juuli lõpus maksis Eestis Big Mac 32 krooni ehk 3,22 USD. Eesti krooni (EEK) vahetuskurss peaks olema 1 USD = 9,93 EEK, tegelikult oli 10,36 (jäigalt euroga seotud). Võrdluseks, et vene rahal 1 USD = 23,2 RUB, tegelikult oli 6 24,07. Selle järgi on vene rubla nõrgem kui ametlik kurss seda näitab.19 04. 02. 2009 maksis Big Mac USAs 3,54 USD, eurotsoonis 4,38 USD ja Rootsis 4,58 USD.2° 1.2. Mida on globaliseerumine kaasa toonud Globaliseerumine on kaasa toonud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise

Kodanikuõpetus




Kommentaarid (1)

bambe profiilipilt
bambe: Väga Hea :) Sain enda töö tehtud selle abil :)
20:33 05-10-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun