Ajaloo arvestuseks kordamine 8. klass (0)

Ajaloo arvestuseks kordamine
Liberalism: maailmavaade ja poliitiline õpetus, mis rõhutab üksikiisiku vabadust ja vastutust.
Konservatism : alalhoidlikkus, ajaloolist järjepidevust tähtsustav ja traditsioonilisi vaateid säilitav poliitiline õpetus.
Sotsialism : suuremat sotsiaalset võrdsust taotlev poliitiline õpetus; ühiskonnakord pärast kapitalismi, mil tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis ja lõpeb tööliste rõhumine.
Monarhia : riigi valitsemisvorm , mille eesotsas on üksikisik ehk monarh , kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Näiteid Vene impeeriumi laienemisest:

• 18. sajandil ulatus Venemaa lõuna Kaspia ja Musta mere vahel Kaukasuse mäestiku jalamani
  

• 1801. aastal liideti Gruusia kuningriik ning järgmistel aastakümnetel ka Armeenia alad.
  

• 19. sajandi keskpaigaks sattusid islamiusulised rahvad Vene võimu alla.
  

• 18. sajandi viimasel veerandil langesid Venemaa kooseisu Leedu, Valgevene ja osa Ukrainast.
  

• Napoleoni sõdade kaudu vallutati Soome ja Bessaraabia.
  

Vene impeeriumi eripärad:

• Venemaal puudusid ülemerekolooniad
  

• Kehtestati sõjaväes ranged rahvuste kvoodid
  

• Eriseisuslike või autonoomsete piirkondade olemasolu
  

Balti kubermangude roll Vene impeeriumis:

• Mitmed Baltisakslased olid Vene riigiteenistuses ja sõjaväes väga mõjukatel kohtadel
  

Kubermang: suurim haldusüksus Vene impeeriumis.
Autonoomia: omavalitsus , osaline iseseisvus , mis antakse riigi mingi piirkonna elanikele.
Talupoegade õiguslik seisundi muustused 19. sajandil:
1816-1819 kaotati pärisorjus: talupoegi ei tohtinud enam käsitada pärisorjadena, veel vähem neid osta, müüa või pantida. Mõisnik võis talupoegadelt nõuda ainult neid kohustusi, mida nägid ette riigi seadused või talupoegadega sõlmitud lepingud . Mõisnikud ei tohtinud neilt tasuta töötamist nõudma , kuid võid maa kasutamise eest küsida ükskõik millist renti.
1849-1856 oli lubatud talupoegadel raharent ja talude päriseks ostmine
1860. aastal liikusmisvabadus: lõplikult keelati talupoegadelt teoorjuse nõudmine talurendina. Passiseadusega anti talurahvale täielik liikumisvabadus Balti kubermangude piires.
1866. aastal: vallaelanikelt kogutud maksuraha eest peeti ülal kooli, vallavalitsust ja vaestemaja, hooldati teid ja sildu ning korraldati kõiki kohaliku elu küsimusi .
Kuidas muutus talupoegade õiguslik seisund 19. sajandil?
Sajandi alguses ei olnud talupoegadel vabadust. Nad tegid mõisnikele tööd et nende maa eest renti tasuda. Sajandi lõpu poole hakkas talupoegade seisund muutuma paremaks. Neil oli raharendi õigus ja liikumisvabadus. Lõpuks kujunes neist vallakogukond , mille ülesandeks oli olnud talurahva omavaheliste tüliküsimuste lahendamine, ühise viljatagavara soetamine ja vaestehoolekande korraldamine.
Rahvuslik Ärkamine:
1860-1885 eestlased hakkasid tundma end rahvusena ja algas rahvuslik liikumine.
Faehlmann : arstiks õppinud ; mõte kirjutada eesti rahvale eepos
Kreutzwald : arstiks õppinud; viis faehlmanni mõtte ellu; avaldas 1857.-1861. aastal ‘’Kalevipoja’’ eesti ja saksa keeles.
Köler: kuntsnik
Jannsen: eesti soost köster ja kirjamees; alustas nädalalehe ’’ Perno postimees’’.
Koidula:
Jakobson : vastandas eestlasi sakslastele ning ründas ägedalt saksameelset kirikut; andis välja ajalehe ’’Sakala’’.
Jakob Hurt : kooliõpetaja ja vaimulik
Jakobson oli sakslaste võimu vastu ning seadis esiplaanile eestlaste majandusliku olukorra parandamist. Hurt arvas et eestlased peaksid suureks saama vaimult ja kultuurilt.
1881. aastal Aleksander III märgukirjas esitatud poliitiliste nõudmised:

• eestlased saaksid talude päriseks ostmisel tugineda riiklikult kindlaks määratud hinnale.
  

• vähendati saksamaa mõju eesti ühiskonnas: et kaoks saksa keele ja sakslaste võimutsemine kohalikus kohtus.
  

• paluti eestlaste koolid vabastada baltisaksa koolivalitsuse ja pastorite kontrolli alt.
  

Venestamine :
1881. aastal Aleksander III algatas venestamispoliitikat Eestis
Põhjused:

• rahvusluse tõus Venemaal
  

• riigi julgeolekuhuvid
  

Venestamine: vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele.