Minu arvates oli väga hea näha saaremaa inimesi kokku hoidmas, kõik olid kuidagi rõõmsad, seda oli hea näha. Minu arvamus Lõppkokkuvõttes, mina olin kontserdiga rahul, ja minu arvates kõik need esinejad sobisid nii hästi kokku. Kontsert oli rahulik ja ilus. Kindlasti tahaksin veel korra näha seda kontserdit! ,,Hämmastav on see, et mina olen eluaeg merel olnud ja mõtlen, et kõik inimesed on järelikult merel olnud. Aga kõik muusikud ja lauljad, kes meil laevas on käinud, räägivad, et on esimest korda. See ehmatab. On mereriik ja inimesed pole merel käinud! See asi tuleb ära lõpetada!" Jaan Tätte Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_T%C3%A4tte http://www.google.ee/images?hl=et&q=jaan%20t %C3%A4tte&rlz=1R2SUNC_enEE401&um=1&ie=UTF- 8&source=og&sa=N&tab=wi
" Minu jaoks ei olnud see ooper eriti meeldejääv. Segaseks jäid paljud asjaolud ja raske oli arusaada ooperi mõttest. Siisku vokaalset võimete poolest peab kindlasti kõik soliste kiitma. Samuti ei jäänud muusikale palju all lavastuse pool, hästi oli lava kujundatud ja mis minule eriti meeldis oli palju massistseene. Mulle meeldis väga Rossini selline natuke pilastav muusika, kuhu olid sissepõimitud rahulikumad toonid. Lauljad, kes mängisid suutsid omasse rolli kergesti sisse elada. Nimelt pidid olema nad väga mitmekülgsed ja mehed pidid mängima naisi ja naised mehi. Ma leian, et see juba nõudis palju pingutust. Saalis ei istunud palju inimesi, aga see võis tuleneda sellest, et ooper ei ole nii tuntud aga sellegi poolest aplausi kohapealt ta eriti alla ei jäänud. Minu lemmiks stseeniks oli see, kui Adele, Ory ja Ragonda kolmekesi voodis on. Ma
Prantsusmaal. Tavaliselt värsivormis, harvemin proosa või segavormis. Esitasid elukutselised rändlaulikud: zonglöörid (Prants.), huglaarid (Hisp.) ja Spiilmannid (Saks.). Esitasid poollauldes, Retsitatiivina, muusikariista saatel. Kreekas olid laulikuteks aoidid ja rapsoodid, Roomas miimid. Kirik suhtus rändlaulikutesse vaenulikult. Neid ei lubatud armulauale ega matta kombe kohaselt. Rahva hulgas populaarsed. 12.sajandini zonglöörid kirjaoskamatud. Olid ühtaegu nii luuletajad kui ka lauljad. Kangelaseeposed Kesksel kohal heeros. Elukujutuse avarus, ülev tundetoon, üleloomulikkus ja suurejoonelisus. Sagedased on kordused, püsimotiivid ja püsiepiteedid. Sõnastus arhailineja lihtne või pidulik. Neid on tavaks laulda.Esitajal viiulitaoline pill või harf. Teos oli liigendatud, üksikosad suhteliselt iseseisvad. ,,rolandi laul" Prants. Rahvaeepos 11. Sajandist. Kirjeldab rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises sõjas. Roland oli Karl Suure rüütel
Kitlid olid erksates ja soojades toonides. Üle kitlite jooksid ronilille meenutavad mustrid, mis olid teist värvi, kui kittel ise. Värvikombinatsioonid olid punaste, lillade, pruunide, oranzide ja kollaste toonide vahel. Mingisuguseid suurejoonelisi kaunistusi laval ei asetsenud, aga etenduse ilu peituski nende endi häältes, pillide kõlas ja selles atmosfääris, mis väravatorni nende esinemise ajal tekkis. Lauljate kohta ei ole mitte midagi halvasti öelda. Kõik lauljad kandsid lugude sõnumid ideaalselt edasi ja olid laulus väga sees. Iga noot oli täpselt omal kõrgusel ja ükski viga kõrva ei kriipinud. Hortuse ansambli meeshääled on väga võimsad ja kõlalt ka väga puhtad. Nad on kõik väga jõulise, täpse ja kõlava häälega. On näha, et inimesed teavad, mida nad teevad, tunnevad end laval mugavalt ning tunnetavad üksteist. Etenduse ülesehitus oli osavasti läbi mõeldud
Kas eestlastel peaks olema oma eeskujusid või piisab välismaistest? Eesti on väga väike ning ka väikese rahvaarvuga riik, ent siin on palju noori andekaid inimesi, kellel on suured unistused. Selleks, et neid unistusi täide viia on aga vaja eeskujusid, kes motiveeriksid inimesi oma unistuste nimel ka pigutama. Tänapäeval on paljud eesti noored leidnud oma lemmikud ja iidolid just väljastpoolt Eestit, kuid kas eestlastel peaks olema ka eeskujusid oma riigis? Kui mõelda näiteks muusika- või teatrimaailma peale, siis kindlasti meenuvad kõigile esimesena välismaa suured staarid. Eesti oma lauljad ja näitlejad tunduvad nende kõrval suhteliselt tühised, kuid Eestist välja pääseda on üpris keeruline. Siit on vaid mõni üksik pääsenud maailma lavadele, mis võib noorte seas tekitada tunde, et eestlasena on liiga raske maailma vaatevälja pääseda ning oma unistused teoks teha. Samas oleme üliuhked, kui mainitakse Arvo Pärdi ja Neeme Järvi nime...
suurepärase rollitäitjaga. Ka teiste osatäitjate nagu Jassi Zahharov, kes kehastas Saksa ohvitseri ning Wallenberg II, keda kehastas Mati Turi, jätsid mulle väga sügava mulje. Lava peal toimuv võttis mu juba esimestel minutitel tummaks. Tegemist on Dmitri Bertmani (Moskva Helikon Opera), ja Ene-Liis Semperi (NO 99) lavastusega, mis lummab ja põnevil hoiab. Nimelt oli alguses tegemist kooriga, kes moodustas laval ühtlase massi, hoides pimedal laval ,,küünlaid" ning mille lauljad võimsal häälel lauldes kogu mu tähelepanu püüdsid. Laval oli palju muutusi: kord oli laval suur pikk laul, kohal rippumas massivsed valged põnevad lambid, järgmisel hetkel oli laval puur, siis juba vagunid, siis vanglaseinad jne. Teises vaatuses võis näha ka inimsuuruseid Miki Hiirt ja teisi Walt Diseny tegelasi, kes lavastuse veelgi huvitavamaks muutsid. Nende kujul on tegemis Ameerika Ühendriikide sümbolitega, kelle hulka kuulusid ka Ronald Reagan ja Ameerika sõdurid
Jaan Kross Jaan Krossi elulugu Jaan Kross sündis 19. veebruaril 1920. aastal Tallinnas masinatehase meistri pojana. 19281938 õppis J. Westholmi gümnaasiumis, 19381944 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Stuudiumi ajal, aastatel 19401941 oli Kross Noorte Hääle kaastööline. 1941.1943. aastatel töötas Tallinna Linnapanga sekretärina. 1943. aastal võeti Kross Saksa sõjaväeringkondade peastaapi tõlgiks, Saksa okupatsiooni lõpukuud viibis Kross vangistuses. Jaan Krossi elulugu 19441946 töötas tulevane kirjanik TRÜs õppejõuna riigi ja rahvusvahelise õiguse kateedris. 1946. aastal Kross arreteeriti, Tallinna keskvanglast viis tee vangilaagrisse Komi ANSVs, kus Kross töötas söekaevanduses ning väljasaadetuna Krasnojarski kraisse, kus töötas telliskivivabrikus. Alates 1954. aastast oli Jaan kutseline kirjanik Tallinnas, aastatel 19921...
Carl Maria von Weber Lavastaja, pianist, dirigent ja helilooja; Saksa muusikateatri ja romantilise ooperi alusepanija; Isa oli rändteatri trupi direktor. [,,Nõidkütt" (ooper), ,,Euryanthe" (ooper), ,,Oberon" (ooper)] Richard Wagner Kõige vastuolulisem isik muusikaajaloos, eeskujudeks Beethoven, Shakespeare ning Homeros, viis Saksamaal läbi ooperireformi (sõna ja muusika võrdõiguslikuks, terviklikkus, helilooja libreto autor; uued lauljad, lavastajad, dirigendid), kirjutab mütoloogia, ajaloo, vanade legendide põhjal, esimese ooperi 42 tegelast hukkuvad lõpuks. [,,Tristan ja Isolde" (ooper), ,,Lendav hollandlane" [Romantiline ooper] ,,Nibelungide sõrmus" (ooperitetraloogia, ,,Reini kuld", ,,Valküürid", ,,Siegfried", ,,Jumalate hukk"), ,,Parsifal" (ooper), ,,Tännhäuser"
Veel oli ühe külje peale maalitud elevant, mis etenduse ajal oli miskipärast jalgade peal olemise asemel pepuli. Terve etenduse vältel oli laval tagapool tõusev tasapind, kust saabusid nii Tuuleveski, Peeglite Rüütel kui ka inkvisitsioonikohtu inimesed. Lavastuse lõpus lahkusid aga just sealt üles minnes Sancho ja don Quijote. Kõik lood kokku tekitasid minus suursuguse tunde. Palades vaheldusid emotsioonid mõndades oli sees viha ja trots, teistes aga hellus ja armastus. Lauljad olid väga tasemel, eriti meeldis mulle muulaajajatest seksteti häälte kooskõla, see tõi lausa kananaha ihule. Trotsi kohtab näiteks stseenis, kus Aldonza/Dulcinea üritab näidata don Quijotele oma päris palet. Ta üritab mehele läbi oma mineviku selgitada, et tema ei ole mingi daam, kuid mees arvab siiski teisiti. See pala on väga tempokas, jõuline ja sisaldab palju kõrgeid noote. Armastuse väljendamine on näiteks stseenis, kus don Quijote esmakordselt kohtab Aldonzat ning hakkab
Ta võis keskenduda nii ühiskonna probleemidele kui ka kergelt mängelda või õrritada. Ta oli üks nendest poeetidest, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Ühiskogu "Närvitrükk" (koos Johnny B. Isotamme, Joel Sanga ja Toomas Liiviga) ilmus 1971. aastal. Aastal 1978 ilmunud kogu "Ma olin Jüri Üdi" oli viimane, mille ta avaldas Jüri Üdi pseudonüümi (teine nimi või varjunimi, sageli kasutavad teatri- või filminäitlejad, lauljad, kirjanikud, kunstnikud) all ning sisaldab lõpuosana ka "Juhan Viidingu luulet". Aastal 1980 ilmus "Elulootus" juba Juhan Viidingu nime all. Samas oli seal säilmeid Jüri Üdi kirjandusstiilist, mida paljud lugejad tähele panid. Juhan Viiding oli ka edukas näitleja ja lavastaja Eesti Draamateatris. Ta mängis mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks Hamlet ja Peer Gynt. Tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval. Juhan Viiding on kirjutanud
ära õppinud, niipalju võiks ikkagi olla teiste bändiliikmete vastu austust, et õppida nende ema keel ära, aga seda vist ei juhtu. Sain ka natukene vestelda nende kitarristi Roger Sjunnesoniga kes on ühtsi ka väga palju influentsi andnud mulle oma mängimis stiiliga. Edaspidiseks neile ei oska eriti midagi soovitada, sest mulle tundub, et see bänd laguneb kohe kohe koost, kuna mõlemad originaal lauljad on läinud ja moodustasid uue bändi koos kitarristi Rogeriga, mis nüüd kannab nime ,,The Unguided" kellelt esimene album tuleb juba varsti. Kui nad taastavad vana kõla nagu oli eelmise bändi esimene album ,,Eden Fire" siis arvatavasti saavad nad enamuse vana sonicu fännid endale. Uus laulja rikub väga palju seda imidzit ära oma pop staari käitumisega ja hiljuti ilmunud singel nimega ,,Turn it up" on tehtud mingi klubimuusika stiilis, mis on väga kole ja solvav üldse metali komuunile.
Foto: Tajo Kadajase erakogu. 4 Rein Rannap on kutsunud kokku,ja juhtinud kolme ta oma loomingut esitatavad rick- ansamblid: Ruja (1971-1975 ja 1980-1985) ; Noor-Eesti (1977-1978) ja Hõim (Töötles Eesti rahvaviise;1979-1980). Alates 1971 on avaldanud mitusada rock- ja pop-laulu,mida on esitanud lisaks ta oma ansablitele paljud Eesti juhtivad lauljad.1971 ja 1973 võitis ta oma lauludega Tippmeloodia aastase lauluvõistluse lõppkontserdi, ja 1974 ja 1975 Aastalõpu Võistluskonterdi.Ta poplauludest on tunutuimad Raagus sõnad,Nii vaikses kõik on jäänud,Ühes väikeses Eesti linnas ja kantaat Ilus maa.Ta on kirjutanud ka lastelaule,teatri ja filmimuusikat. Joonis 2. Rein Rannap 5 2. REIN RANNAPI HARIDUSTEE
Afroameerika muusika Afroameerika muusika juured pärinevad Aafrika mustanahaliste ja valgete muusikakultuurist. ( Ameerika + Euroopa ). Töölaul : Lauldi tööd tehes. Laulud olid rütmikad, erksad, kuid saateta ( A cappella ). Laulud olid ülesehitatud nii, et koor ja eeslaulja vaheldusid. Laulud koosnesid korduvatest lühifraasidest. ( nt chika hauka ) Spirituaal : See on vaimulik koorilaul, kus eeslaulja ja koor vahelduvad. Laulud olid kaunistatud meloodia ja elava rütmiga. Lauljad esitasid alati neid laule väga hingestatult. Neid lauldes pöörduti Looja poole. Spirituaalse laulu vorm tekkis Aafrika rituaalsete lauluda ja Euroopa muusika segunemisel. ( nt Mahaila Jackson : Amasing Grace ) Gospel : Gospel muusika on kõige uuem, alguse sai 20. sajandi algul. Ka see on vaimulik. Käteplaksude ja tantsusammudega hoogne koorilaul. See räägib muredest ja rõõmudest. Pöördutakse Looja poole. Off beat rütmi nihe ettepoole. ( nt oh, happy day )
Kontserdi arvustus ''Grease'' Mina külastasin 4. jaanuaril Nokia Kontserdimaja ja käisin seal vaatamas Jim Jacobsi ja Warren Casey mängufilmi ,,Grease'' ainetel kirjutatud muusikali ,,Grease''. Selle teose lavastas Georg Malvius, kes on õppinud põhierialana näitlemist ja lavastamist, lisaks psühholoogiat, romaani keeli ja ajalugu ning peale õpingute lõpetamist töötab vabakutselise lavastajana. Ta on õpetanud näitlemist, muusikalikunsti ning lavastamist ligikaudu kahekümnes riigis. Malvius on lavale toonud 63 näidendit, 20 ooperit ja 75 muusikali kokku kümnes riigis. Vanemuises on ta lavale toonud muusikalid nagu ,,Jesus Christ Superstar'' (2004), ,,Evita'' (2009), ,,Mary Poppins'' (2011) ja teised ning veel hulgaliselt operette ja draamalavastusi. Talle on antud kokku 14 auhinda kunstiliste saavutuste eest, neist kaks parima lavastaja tiitlit Eestis: ...
tulid sellest ka puhtalt välja. Päevakorral oli elunautimine. Suurem osa varasemaid tabusid oli meedias murtud tervitati lesbisid sikkidel moefotodel, sirviti uusi erootikaajakirju, mis mõeldud just naistele, vaadati filme kannibalismist ning haletseti bimbosid. Nõudmine uute erutavate imagote järele kasvas jätkuvalt. Enam polnud ideaale mitte üks või kaks, vaid need paljunesid kiiremini, kui neid kirjeldada jõudis. Ikoonideks tõusid järsult erinevad näitlejad, lauljad jt tuntud inimest. 90ndate alguses peeti üheks ikooniks Julia Robertsit, kes sai tuntuks filmiga Pretty Woman. Kate Moss, Printsess Diana, Madonna, Kurt Cobain, Johnny Depp, sari ,,Friends", Spice Girls, Drew Barrymore.
Erato armastusluule Euterpe lüürika Kalliope eepiline luule Melpomene tragöödia Polyhymnia jumalatele mõeldud laulud Terpsichore tants Thaleia komöödia Kleio ajalugu ja eepika Urania astronoomia pillid: kordofonid FOMINIKS/KITARA laul kitaara saatel kitaroodia mängisid mehed vasak käsi mängis viisi, parem rütmi LÜÜRA noormeeste ja poiste pill BARBITON minilüüra HARF aerofonid AULOS, laul aulose saatel AULOODIA SÜÜRINKS AOIDID kutselised lauljad RAPSOODID rändlaulikud HÜMN ühine nimetus kõigile laululiikidele tragöödia originaalis ,,sokumäng": ONKOS müts teatris KOTURNID platvormjalatsid kreeka teatris seljas mitmevärvilised tuunikad ruuporid hümne esitasid koorid KOORILÜÜRIKA (arenenud ditürambist) muusika, laul, tants tsiviliseeritud ühiskonna põhiomadused Sparta sõjavägi marssis aulose saatel filosoofid muusikas: Platon arvas, et see, kes ei oska kitaarat mängida, sel puudub haritus
Jaan Kross (19. veebruar 1920 27. detsember 2007) Eluloo ülevaade Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (193845) ja oli seal kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Ta arreteeriti ja saadeti GULAG-i. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi lesk on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007 Tunnustused · 1971: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1972: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1989: Tartu Ülikooli filosoofia audoktor · 1990: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1995: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1996: Riigivapi teenetemärk I · 1998: Kultuurkapitali ...
ehk regilaul. See laul ei ole tavaline laul. Tal ei ole algust ega lõppu nagu tavalistel lauludel. Regilaul on igal laulmisel veidi isesugune, just nagu piltki, mida vaadeldakse iga kord veidi isemoodi. Kui regilaulu esimest korda kuulata, võib see tunduda üpris imelikuna, isegi igavana. Kogu aeg kordub üks ja sama viis. Regilaul ei ole selline laul ega muusika, millega me tavaliselt oleme harjunud. Regilaul polegi mõeldud kuulamise jaoks. Seda laulavad lauljad iseendile, mitte kuulajatele. Sellepärast on regilaulu kuulamine raskem kui kaasalaulmine. Ühes laulureas on regilaulus peaaegu alati 8 silpi. Regilaule on tuhandeid, kuid nad kõik on ehitatud ühtemoodi. Seetõttu on neid väga kerge meeles pidada ja laulda. Lauluviise on palju, kuid igal viisil saab laulda isesuguste sõnadega. Nii võib hea laulja laulda kõik oma laulud ühel ja samal viisil, mis talle kõige enam meeldib.
Koostanud Julia Mäesaar Võru Täiskasvanute Gümnaasium 2010 Sündis 19. veebruaril 1920 Tallinnas masinatehase meistri pojana. 1928 38 õppis Tallinnas Jakob Westholmi gümnaasiumis. 1938 44 õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. 1938 astus Eesti Üliõpilaste Seltsi 1940 41 tegi kaastööd Noorte Häälele. 1941 1943 oli Tallinna Linnapanga sekretär 1943 Saksa sõjaväeringkondade peastaabi tõlk 1944 aprill sept oli vangistatud 1944 46 töötas Tartu Riiklikus Ülikoolis riigi ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõuna 1946 54 oli poliitvangina Tallinna Keskvanglas ja vangilaagris Komi ANSVs 1954 aastast kutseline kirjanik Tallinnas 1957 60 Tallinna NAKi esimees alates 1958 Kirjanike Liidu liige 1971 Kirjanike Liidu juhatuse sekretär 1981 Kirjanike Liidu juhatuse aseesimees 1988 oli üks Eesti Üliõpilaste Sel...
Kontserdi üldine õnnestumine: Ütleme nii, et kontsert õnnestus imekspandavalt hästi. Eriliseks tegi selle aga see, et kontserdi algul tekkinud tehnilistest riketest saadi üle. Suhtumine kontserdisse: Terve Vanemuise kontserdisaal oli minu imestuseks rahavast puupüsti täis ja aplodeeris maruliselt. Inimesed on erinevad , nad kas armastavad Sõnajalgu või vihkavad. Aga muidugi on ka olemas erapooletuid, nagu mina. Ma ei halvusta neid, ega kiida ka taevani, nad on minu jaoks lihtsalt lauljad. Mida teada sain: Sain teada, et Vanemuise Kontserdisaali sõitmiseks ei pea tegema meeletut ringi ja ära eksima, vaid on ka otsetee. Soovin esinejatele jõudu ja jaksu ka edaspidiseks. Kuigi kontsert ei tekitanud minus väga suurt vaimustust, ei tekitanud ta ka midagi negatiivset. Pigem võtan seda kui üht kultuuri osa, mis muudab mind haritumaks. Ja haritud inimesed on need , kellega on hea rääkida, kes pole tsivilisatsioonist välja lõigatud ja suu peale kukkunud
Kõige eest, mis on midagi väärt, peab võitlema Öeldakse, et elu on täis võitlusi. Inimene peab pidevalt võitlema selle eest, mis talle oluline on. Seejuures peab ta langetama tähtsaid otsuseid, mis võivad mõjutada kogu tema edasist elu. Seega peabki ta jõudma selgusele oma väärtustes ja võitlema nende eest. Kui inimesel on kindel eesmärk, milleni ta tahab jõuda, siis teeb ta selleks ka pingutusi. Ta pühendab ennast täielikult selle õnnestumisele. Mõnikord on nii, et inimesel on mitu tähtsat prioriteeti. Sel juhul peabki ta end jagama nende vahele ja kui väga midagi soovida, siis see ka õnnestub. Kristina Smigun-Vähi oli olnud suusatamist eemal tükk aega peale tütre Victoria-Kris sündi. Ta lubas, et suudab taas jõuda tagasi olümpiamängude tippude hulka. Naine hakkas jälle treenima olümpiaks. Pingutused kandsid vilja, sest Vancouveri olümpiamängudel saavutas ta teise koha 10 kilomeetri vabastiilis sõidus. Selleni viis ta pingutus , jär...
Cooper,Caderon, Vene kirjanik:Puskin, Saksa kirjanik:Goethe, Lessing). Elasid Pärnu ülejõel 1850-1863. Aastal 1863-1873 Elas Lydia Tartus. 1863 ilmus Eesti postimees. Lydia toimetas ajalehe ,,jututuba." Kui J.V.Jannsen käe haiguse tõttu ei saanud ajalehe eest hoolt kanda langes kogu kuurem Lydiale. Tartus kirjutas luuletusi. Esimene luulekogu ilmus 1866 mille nimi oli ,,vainulilled" ,,matuse kell" Kellahelin orust tõuseb- Keda kellad hüüavad? Lauluhääled kõrvu kostvad- Keda lauljad saadavad? ,,armastus" Ja kui sul arm ei iilagi Veel üitsend südames, Siis räägid nagu päikesest üks vaene pime mees! Aasta hiljem ilmus juba teine luulekogu milleks oli ,,emajõe ööbik" ,,kui õis, mis õitseb heinamaal" Kui õis mis üitseb heinamaal, On minu armuke, Mu armuke on nagu laul, mis täidab südame" Tartus kirjutas ballaade ,,udumäe kuningas." Selle ballaadi aluseks oli Kreutswaldi samanimeline looming.veel kirjutas ka Artikleid, Näidendeid, draamaline looming ,,saaremaa
Lihtinimese portree. Istuva kurjutaja kujuke Vaarao Mykerinos oma abikaasaga 4. Maalikunsti alla võib peamiselt liigitada püramiidide ja teiste ehitiste seintel olevad seinamaalingud,millel kujutati sageli jumalaid mõtlemas, kas surnu väärib hauatagust elu. Igat jumalat kujutati erinevalt, aga üldine pilt ehk riietus, ehted,keha positsioon olid sarnased. Kujutati ka lihtinimesi aga pigem sooritamas igapäevaseid tegevusi, nagu näiteks lõbustused, jahiretked, lauljad ja tantsijad. Umbrusele erilist rohke ei pandud, seda kujutati vaid uksikute taimemotiividega, varvid sobotati umbritseva keskkonnaga kuhu loodi maal, näiteks hauakamber jne. Maalidel kasutati hulgaliselt kirjamarke ehk hieroglüüfe, jutustamaks pildil toimuvat. Nagu ka klassiühiskond ja riietumisstiil püsis ka kunst aastatuhandeid muutumatuna. Joonis8. Katkend Ani surnuteraamatust 5. Nofretete büst
Varasemalt kutsusid roomlased seda Armoricaks. Kultuur Bretagne's räägitakse lisaks prantsuse keelele ka bretooni(5,5% maakonna rahvastikust) ja gallo keelt, mis pole küll ametlikud keeled. Siiski on mitmed tele- ning raadiokanalid, mis edastavad infot bretooni keeles. Bretagne on üks Prantsusmaa dünaamilisemaid regioone- seal on näiteks 210 professionaalset teatrirühma. Biniou, Bretagne'i torupill on piirkonnas väga populaarne, nende esinemisi saadavad tavaliselt lauljad ja jutuvestjad. Bretagne maakonnal on ka üks suuremaid Prantsusmaa kunstikogusid seal asub üle 2000 töö. Majandus Majanduse poolepealt on siiani tähtsal kohal põllumajandus ja kalastus. Lisaks on piirkonnas suurel määral esindatud ka autotööstus (Citroen, Peugeot) ning laevaehitus. Regioon on tuntud tehnoloogia piirkond siin loodi sellised meediaformaadid nagu .jpg, mpg ja mp3. Turism ja vaatamisväärsused
Sisukord Ajalugu.............................................................................................................................................. 2 Estonia maja..................................................................................................................................... 3 Estonia tänapäeval........................................................................................................................... 3 Repertuaar........................................................................................................................................ 4 Solistid............................................................................................................................................... 4 Erinevad saalid................................................................................................................................. 5 Teatrisaal.............................
Retsensioon "Helisev Muusika" Richard Rodgersi "The Sound of Music" olen mitu korda näinud Külli Talmari kohandatud variandis Viimsi Keskkoolis, 26.oktoober 2015 viimati. Etenduse atmosfäär oli võrreldav filmiga, kuna selle lavaletoomisel oli järgitud klassikalist joont. Helisevast muusikalist on tehtud mitmed erinevad muusikalid ja filmid. Heliseva muusikali lugu põhineb Maria Augusta Trappi raamatul "Trappi pereanambel", mis räägib noorest Mariast, kes saadeti kümneks kuuks kloostrist karmi kapteni perre lapsehoidjaks. Viimsi Muusikakooli orkestri dirigent: Ott Kask. Lavastaja: Külli Talmar. Koreograaf: Maido Saar. Kostüümid: Kairy Nahkur. Koormeistrid ja solistide õpetajad: Andrus Kalvet ja Kätlin Puhmaste, Ita-Riina Pedanik. Valgus ja Heli: Lauri Pihlak, Lauri Randma, Robert Kürsa. Muusikalis esinesid kooli õpilased ja õpetajad, peamiselt: Mari-Liis Rahumets, (Maria Rainer), Margus Toomla (Kapt...
kohale hobutranspordiga (Palamets, Hillar 1994:12). Eestis oli olemas postijaamade ja reisijateveo küllalt tihe võrk, kuid postihobused võtsid peale piiratud arvul reisijaid ja pealegi oli veohind üpris kallis ning vaesemad inimesed seda endale 7 lubada ei saanud. Vaja oli mingit väljapääsu ning see leiti selles, et kooris üürisid Tartusse sõiduks kodukoha voorimeestelt suured plaanvankrid, millele mahtus istuma üsna palju inimesi. Nii sõitsid Estonia koori ja Sindi vabriku lauljad (Palamets, Hillar 1994:12). Talumehed kasutasid oma tööhobuseid ja lihtsaid vankreid. Selline sõit nõudis muidugi aega ning ka loom tahtis vahepeal söötmist. Nii võttis kohalejõudmine mitmeid päevi aega. Puhkamiseks ja ööbimiseks peatuti koolimajade juures. Tolleaegne talumees pääses harva kodust eemale, seega pakkusid kõik võõrad maakohad ja suvine loodus neile suurt huvi (Palamets, Hillar 1994:12). Kohalejõudnutele pakkusid majutust lahke tartlased
muusikali mõttest aru. Esinejatele pole midagi ette heita. Esinejate tase oli väga hea. Hääle ilu ja kõlavus olid õigesti seatud. Ma pole just eriline muusika teadja, aga kuskil mingit suuremat eksimust ei märganud. Minu jaoks on üks olulisemaid asju laulu juures sõnadest arusaamine. Selle muusikali suureks plussiks oli see, et kõikide laulude sõnum oli vaatajateni hästi edastatud. Paljud on öelnud, et eestlaste lauludest on raske aru saada, sest lauljad ei laula sõnu korralikult välja, aga selle ütlusega mina ei nõustu. Kontserdi üldine meeleolu oli väga hea, kui etendus oli lõppenud, siis enamuste külastajate näost peegeldus sära ja vaimustus. Mina arvan, et see muusikal oli igati õnnestunud. Seda oli näha ka sellest, et kui muusikal oli lõppenud ja kõik plaksutasid, siis ei jäänud ühtegi inimest, kes oleks toolile istuma jäänud, terve linnahall saadi selle etendusega püsti. Ma ei kahetse, et käisin seda vaatamas
kuulsust kogunud laulja ja kitarrist Gunnar Graps; praegune ansambel "Smilers" solist ja Mihkli noorpõlvesõber Hendrik Sal-Saller; laulja ja kitarrist Kojamees - nüüdne Tallinna Volikogu saadik Tarmo Kruusimägi; igavene punkar Villu Tamme - praegu ristsõnade koostaja ja vabameelne punkar; punkar Ivo Uukkivi - praegu Draamateatri näitleja; laulja Hardi Volmer- praegu animafilmide looja ning vabakutseline kunstnik; ning paljud teised selle aja pop artistid ja lauljad. - sisust lühidalt ja ülevaatlikult Autobiograafia Mihkel Raua elust, sellest kuidas noored popjumalad kuulsuse tippu marsivad. Nagu M. Raud ise öelnud on, et lood selles raamatus ei ole just kõige süütumad, siis nii see on. Noorena oli Mihkel Raud üsna mitmes bändis kidramees, raamat räägibki bändiliikmetega koos veedetud ajast - kondsertidest, pidudest. Olgem ausad, kõige selle juurde käis ka ohtralt
perioodil valminud meeskoorilaul ,,Hakkame, mehed, minema". Veelgi kuulsam on Lydia Koidula tekstile loodud laul ,,Mu isamaa on minu arm". Selle laulu kirjutas ta Koidula 100. sünniaastapäevaks ja see kõlas ka luuletaja põrmu ümbermatmise tseremoonial taastatud Estonia kontserdisaalis 1946. aastal. Sellest laulust sai eestlaste hingelaul, vabaduseihaluse sümbol, laulupidude kõige oodatum laul. Nõukogude valitsus keelas selle laulu esitamise laulupidudel, kuid peo lõppedes hakkasid lauljad ja kuulajad ikkagi seda laulu laulma ja ootasid Ernesaksa lavale. Alates 1965 on Ernesaksa ,,Mu isamaa on minu arm" traditsiooni- line laulupidude lõpulaul, mida lauldakse koos rahvaga. Ernesaksa kooriloomingus võib eristada kahte peamist valdkonda: 1. Lüürilise tundelaadiga laulud, mille aluseks on peamiselt väga head eesti luuletajate tekstid. Siin on valdav looduse või armastuse teema. Tuntud laulud on ,,Sireli, kas mul
Violetta ka ise aimab. Vahepeal on Alfredo teada saanud Violetta ohvrist ja tuleb teda vaatama. Koos unistavad noored oma elust üksteisega. Saabub ka Germont, kes kahetseb tehtut ja annab noortele abiellumisloa. Kuid on liiga hilja, Violetta sureb oma armastatu käte vahel. Kuna antud ooper oli esimene ooper mida olen näinud, siis ei oska ma seda millegagi adekvaatselt võrrelda. Kuid minu arust oli see väga ilus. See kuidas kõlas lauljate hääl pingelises stseenis oli väga lummav. Lauljad olid väga proffesionaalsed ja minu arust oli samuti õiged osatäitjad valitud. Uurides natuke ooperi tausta vaatasin ka teisi näitlejaid, kes neid osi on mänginud ja minu arust need, kes mängisid tookord kui mina vaatamas käisin oli parim valik nende seast. Seetõttu võin tõdeda, et mul vedas osatäitjatega. Üks väga tähelepanuväärne asi mis vajab veel mainimist on lavakujundus. Iga kord kui oli laval uus kujunudus, võttis see mind sõnatuks
Nende värvide kontrastide ja kujundite abil luuakse op illusioon, hiljem tehakse arvutiga. V. Vasarely- õpib Budapestis, 1930 Pariisis reklaamikunstnik, tahtis rajafa kunstikooli. 1.Malelaua periood 2. tegeleb paljude kunstivooludega, 3. op pinnad, tavaliselt õlimaal, siis siiditrükk. 50-60 lisaks kineetiline kunst"tulckell". op kunstile järgnes arvuti op. pildid. Dadaism- esimese MS aegne kunstistiil, kunstnikud . lauljad, kirjamkud kogunesid Sveitsi Zürichi linna kabareesse.lncmest tuleb sokccrida.M.Duchamp- pakkub äbrikulöid"Föntään""L.H.O.Q.Q.". F.Picabia- maalis veidraid masinaid ja tegi iroonilisi kollaaz"e juhuslikest ainetest. H. Arp- "Naise torso" metafüüsiline maal, 1917 pole inimesi on ainult varjud "Öised tänavad" Sürrealism- pealpool rcalsust 1920-1945 põhiliselt tegutsesid endised dadaistid, kuulus palju kirjanike ja lauljaid.A. Bretou ja L.Arago nad tegelesid
maskeeringud. Lõpuks tekkis seal veel suurem segadus ja paanika, kui enne pidu oli olnud ning kogu juhtunu aetakse liigse sampanja pruukimise kaela. Kõik näitlejad, kes etenduses pidid üht või kaht rolli mängima said oma ülesandega väga hästi hakkama. Laval toimuvat oli päris põnev jälgida, sest tegevust oli palju ning huvitav oli vaadata ja mõelda, mis järgmiseks juhtub ning see kõik oli väga ettearvamatu. Enamus lauljad küll ei laulnud väga selgelt ja arusaadavalt, kuid tänu Estoniasse paigutatud ekraanidele, sai lugeda täpset teksti sealt, kuid suhteliselt halb on jälgida kahte asja samaaegselt. Mõne solisti puhul aga polnud ülse vajagi lugeda sõnu ise, sest diktsioon oli väga hea ka lauldes. Üldiselt aga oli muusika, laulutekstid, kostüümid, dekoratsioonid, eriline kaldus lava ning lavaline tegevus väga hästi omavahel seotud ning tekkis üks väga põnev ning lustlik lugu.
..................9 VI. Pildid...........................................10-11 La Scala. La Scala ( Itaalia : Teatro alla Scala) on üle maailma tuntud ooperimaja Milanos , Itaalias. Teater avati 3. august 1778 ja algselt tuntud New Royal-Ducal Teater La Scala ( Itaalia : Nuovo Regio Ducale Teatro alla Scala). Esietenduse peanäitleja oli Antonio Salieri on Europa riconosciuta . Enamus Itaalia suurimad ooperi kunstnikud ja paljud parimad lauljad üle maailma, on ilmunud La Scalasse viimase 200 aasta jooksul. Täna, teater on endiselt tunnustatud kui üks juhtivaid ooperi ja balleti teater maailmas ja on koduks La Scala teatri Chorus, La Scala teater ballett ja La Scala teatri peadirigent.Teatris on ka keskastme kool, mida tuntakse La Scala Teatriakadeemia (itaalia keeles: Accademia Teatro alla Scala), mis pakub professionaalset koolitust muusikas, tantsus, käsitöös ja lavameistris .
Kordamine Haigused 1. Kombinatiivse muutlikkuse tõttu tekkinud haigused. Fenüülketonuuria. Sirprakne aneemia. Vastus: Kombinatiivne muutlikkus tähendab vanematelt pärit geenide ümberpaigutumist sugurakkude valmimisel ja viljastumisel. Kurtus, lühinägelikkus, hemofiilia, daltonism. Fenüülketonuuria- sagedasim kaasasündinud ainevahetushaigus, mille korral organismis kuhjub aminohape fenüülalaniin, mis viib raskekujulise vaimse arengu häireni Sirprakne aneemia- pärilik haigus. Ebanormaalse hemoglobiini tõttu on punaliblede kuju moondunud, mis lühendab punaliblede eluiga. Tekib immuunsus malaaria vastu. 2. Mutatsiooniline muutlikkuse; mutageenid. Spontaansed ja indutseeritud mutatsioonid. Vastus: Mutatsiooniline muutlikkus on väline muutus (fenotüübiline), mis tuleneb keskkonnast (geene mõjutamata). Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. Muta...
kõhusein on surve all ja tekkib barjäär, mis segab alajäsemete vereringu. See tähendab seda, et puhkpillimängijatel on eelsoodumus varikoosiks. Olukord võib halveneda, kui muusik vähe liigutab ja väga palju seisab. *Lauljate probleemid Tahaks natuke rääkida ka lauljatest, kuna nende olukord erineb instrumentalistide olukorrast. Lauljatel on suur eelsoodumus külmetuseks, hingamisteede haigusteks, kuna nende hääleapparaat on väga tundlik, võrreldes teiste muusikutega. Lauljad võivad kergesti haigeks jääda isegi siis, kui, näiteks, teatri laval temperatuur on madalam, kui peaks olema (kevad, sügis). Mõnikord näitleja (laulja) peab laulma istes, lamades, liikudes, mis nõuab hääle ja hingamis apparaati suuremat pinget. Lisaks, artistid tihti peavad kiiresti ümber lülituma kõnest laulmisele. Kõige tihedamini lauljatel võib kohata sellised haigused, nagu larüngiit (kõripõletik), trahheiit (hingetoru limaskesta põletik) jne.. Sellised haigused
pool ja Janal lendasid kingad jalast, mina proovisin kõigest väest mitte nutma puhkeda, ning hoidsin kramplikult kinni tooli käsitoest, pisarate äärel silmad üksipulgi seda kõigest 17- aastast imelist lauljannat, jälgimas. Jana oli lihtsalt vapustav! See oli tohtutu adrenaliinilaeng, mis tema esinemine publikule andis. Vokaalselt väga hea, emotsionaalne ning kaasahaarav- pole ime miks, Eesti just Jana superstaariks valis. Õhtu edenedes muutusid ka lauljad avatuvamaks ning jällegi suutis mind positiivselt üllatada Lauri Pihlap, kes seekord esitas üksinda "You're not alone". Lauri mõjus esinedes veenvalt ja sai suurepäraselt hakkama ka pikkade kõrgete nootidega. Lõpuks ilmus lavale kontserdikorraldaja Dave Benton, kes laulis "Man in the mirror" taustaks ekraanil Dave ise, enda peegelpildiga silmitsi seismas. Laulude möödudes, hakkasin juba närviselt kartma, et esitusse ei tulegi "Black and white'i"
seostatud muusika ja lugude jutustamisega. Iirimaa kultuur on väga mitmekesine. Iirimaad nimetatakse tihti pühakute ja õpetlaste maaks, seal on sündinud kuulsad inglise keeles kirjutanud autorid Yeats, Joyce, Beckett, Wilde ja Shaw. Väga tuntud on maailmas Iirimaa rahvamuusika ja rahvatants, eriti kuulus on Riverdance. Kõige populaarsemad spordialad Iirimaal on Gaelic jalgpall ja nn tavaline jalgpall ehk soccer. Iirimaalt on pärit rahvusvaheliselt tuntud rokkansamblid ja lauljad U2, The Corrs ja Sinéad O'Connor. Traditsioonilist Iiri kööki iseloomustavad lihtsad liharoad ja keedetud juurviljad kartul, porgand, naeris ja pastinaak. Tööstus, põllumajandus Talupidamine ja Euroopa Iirimaa on põllumajandusmaa ja kuulus oma piimatoodete, näiteks või poolest. Maa keskosas asuvad suured rabad on täis turvast (surnud taimede jäänuseid), mida lõigatakse ja kuivatatakse kütteks. Euroopa Liiduga (EL) ühinemise järel on vabariik
Kontserdi retsensatsioon ABBA Käisin vaatamas ABBA kontsert-tantsuetendust 18. september 2011. Etendus toimus teatris Vanemuine. Peaosades olid Tanja Mihhailova, Dave Benton, Gerli Padar ja Stephen Hansen. Kõrval osatäitjateks olid WAF Laulu- ja Tantsukooli lauljad, bänd, balletitrupp ja Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased. Gerli Padar alustas laulmisega varases nooruses. 1994.a. tuli esimene võit ,,Laulukarusell" lauluvõistluselt, 1997. a. võitis Gerli lauluvõistluse ,,Kaks takti ette". Ta on osalenud erinevates soolobrojektides ja muusikaligaaladel. Gerli on saanud erinevaid auhinnalisi kohti rahvusvahelistel konkursittel. 2007 valiti Gerli Eestit esindama Eurovisiooni lauluvõistlusellauluga ,,Partners in Crime".
Ooperid III Köthen (1717-1723) 1719 rajas itaalia muusikast Köthenis oli kapellmeister, kus sai vaimustatud Londoni koorekiht kõrget palka. kuninga toetusel pidevalt tegutseva Vürst oli kalvinist, seetõttu ei ooperiteatri. Londonisse kutsuti vajanud õukond kirkumuusikat ja Euroopa parimad lauljad ja Bach pühendas end viieks aastaks Händelist sai teatri muusikaline juht. kammermuusika ja instrumentaalkontsertide kirjutamisele. IV Leipzig (1723-1750) 1722. aastal sai Bachist Leipzigi Tooma kiriku kantori ja linnamuusikadirektor. 1736. aastal sai Bach õukonnahelilooja tiitli.
arvata ka riietest, autodest, arhitektuurist jne.) ning ütleks, et lavastaja töö ja kunstniku töö on väga hästi kokku langenud. Minule meeldis kogu see töö väga ning seda oli nauditav vaadata. Teose ettekande analüüs: Esinejad olid väga naturaalse ilmega ning sobisid just sellesse etendusse väga. Tekkis väga omane tunne esinejatega ja ei näeks kedagi muud tegelaste osas. Kogu esinejate töö oli väga korrektselt edasi antud ja äpardusi loomulikult ei tekkinud. Lauljad tegid väga hea töö ning nende hääled olid väga võimsad ja sobivad. Näitlejad olid väga meisterlikud ja jätsid väga ehtsa tunde. Tekst oli nende poolt suurepäraselt edasi antud ja alati täpselt õiges toonis. Orkester tegi ka väga hea töö ja muusika tundus just õige iga momendi jaoks ning dirigent ja orkester tegid suurepärast koostööd(ei tea ise dirigeerimisest midagi, nii et ei oskaks öelda kui dirigent midagi valesti/halvasti tegi!) .
Moodi tulid kuni 30-sentimeetrise platvormiga kingad, millel daamid polnud suutelised ilma meeste või teenijate abita liikuma. MEESTE RIIETUS: Valitseb ohjeldamatu küllus: kamisoole kaunistati kuld-ja hõbetikandite, pärlite ja kalliskividega. Kaelas kanti mitut jämedat kuldketti ning igas sõrmes sõrmuseid. Lemmiktegevused SÖÖMAAEG: Skulptuuride, vaipade ja maalidega kaunistatud saali kaeti pikk laud. Laua väliskülgedel istusid külalised. Kuni nad einestasid, esinesid saali keskel lauljad, tantsijad ja luuletajad. KELLEGI MÜRGITAMINE: Aadlike lemmiktegevuseks oli üksteise mürgitamine. Seda tehti peenelt ilma kära ja tolmuta. Humanismi ajastu kasutatuimad mürgid olid valge kärbseseene tõmmis, käoking, mürkputk ja arseen. Viimast nimetati kuningate mürgiks. JAHT: Selles hinnati ohtu ja hasarti. Jahiti ja tapeti saaki, kes võis end kihvade, sarvede ja küüniste abil kaitsta. Või vähemalt hirve kombel kiirelt eest ära joosta. Januselt jahiti ka metssigu-aeti
kuulajale arusaamatuks. Madrigal- kõrgstiilis itaalia laul,arenes vastukaaluks villanellale.Võikski nimetada luulezanriks,olid enamasti tõsised armastuslaulud,filosoofilise,erootilise,tihti ka religioosse alltekstiga.Muus. on tekstist lähtuv,muus.t kirjutasid põhiliselt flaami päritolu heliloojad.Hiline madrigal kaotas seltskonnalaulule iseloomuliku intiimsuse, muutudes virtuoosseks ja kontsertlikuks zanriks,mida kapellide kutselised lauljad esitasid õukonna ees.Madrigalikomöödial ja soolomadrigalil on oma osa ka ooperi sünnis 1600 a paiku. Polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil,kus kõik hääled on melloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad Homofoonia-mitmehäälsus,kus üks häältest on domineeriv,teised hääled moodustavad selle saate Kaanon-1 meloodia erineval ajal alustatuna,mitu häält,võte muusikas,kus polüfoonilise teose mõned hääled tuletatakse teistest
Jaan Kross(1920-2007) Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007) oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Jaan Kross sündis Tallinnas. Elas kuni kaheksateistkümne aasta vanuseni Kalaranna korteris, mis asus Tallinna sadamale ja merele väga lähedal. Tema lapsepõlvemälestustes oli merel väga tähtis koht. Õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis. Aastatel 193845 õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust. Esimene kirjutis avaldati neljateistkümne aastasena ajakirjas ,,Eesti Noorte Punane Rist". 1940. Aastal abiellus saksa keele õpetaja ja tõlkija Helga Pedusaarega. Saksa okupatsiooni ajal üritas vältida mobilisatsiooni. 1944. aastal arreteeriti ta Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Pärast vabanemist jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud. Uues...
Bluesi vorm on tavaliselt 12 taktiline, aga harva 8 korduva harmooniaga, see ei muutu ja kus kolmas ja seitsmes aste on madal. Blues on tänuväärne stiil, et arendada rütmi tunnet. Madaldatud astemeid hakat. Nim. Blue notes (Kurvad noodid) Blues oli algselt neegrite ilmalik rahvalaul. Paralleelselt oli kasutatud maa ja linna blues. Seda viimast esitasid naised lõbustusasutustes. MINSTRELID See muusika kõlas Ameerika rahvalike teatrite etendustel. Need olid rändteatrid ja nende näitlejad lauljad, tantsijad ja ka akrobaadid-minstrelid. Nii nim. keskaegseid pr. Muusikuid. Etenduse keskmes olid mustaks võõbatud artistid kes karikatuuriliselt matkisid mustade kõnet, laulu, käitumist, tantsu ja pillimängu. Esitajateks olid vaid valged. Minstrelite õitseajaks jäi 19. saja teine pool. See oli tol ajal kõige rahvalikum ajaviide. Sellise muusika kaudu levis rahvahulkadesse 3 tantsu stiili: Steptants, shuffle ja cakewalk. RAGTIME
Tavaliselt värsivormis, harvemin proosa või segavormis. Esitasid elukutselised rändlaulikud: zonglöörid (Prants.), huglaarid (Hisp.) ja Spiilmannid (Saks.). Esitasid poollauldes, Retsitatiivina, muusikariista saatel. Kreekas olid laulikuteks aoidid ja rapsoodid, Roomas miimid. Kirik suhtus rändlaulikutesse vaenulikult. Neid ei lubatud armulauale ega matta kombe kohaselt. Rahva hulgas populaarsed. 12.sajandini zonglöörid kirjaoskamatud. Olid ühtaegu nii luuletajad kui ka lauljad. Kangelaseeposed Kesksel kohal heeros. Elukujutuse avarus, ülev tundetoon, üleloomulikkus ja suurejoonelisus. Sagedased on kordused, püsimotiivid ja püsiepiteedid. Sõnastus arhailineja lihtne või pidulik. Neid on tavaks laulda.Esitajal viiulitaoline pill või harf. Teos oli liigendatud, üksikosad suhteliselt iseseisvad. ,,Rolandi laul" Prants. Rahvaeepos 11. Sajandist. Kirjeldab rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises sõjas. Roland oli Karl Suure rüütel
ajal kõik veatult välja tuleks. Laulupeo toimumise päeval on rongkäik ja nagu aeg on näidanud, siis sinna minnakse ka lausvihma ja külmaga, sest seda on pikalt oodatud ja see on üks laulupeo tähtsamatest osadest. Rongkäigul lauldakse oma maakonnale või koolile omaks saanud laule, hõisatakse üheskoos ning mis kõige tähtsam, astutakse kõik koos ühes suunas. Teede äärde ja majade akendele on kogunenud inimesed, kes oma heade sõnadega saadavad lauljad teele. Lauljatega koos liigub ka tõrvik, millega süüdatakse tuletornis tuli ja kuulutatakse laulupidu avatuks. Samal ajal lauldakse Tõnis Mägi ,,Koitu". Ajalugu I üldlaulupidu toimus 1869. Aastal Tartus. Teine samuti Tartus, siis korra Tallinnas, ja jällegi Tartus. Pärast viite korda hakati üritust läbi viima siiski Tallinnas ja nii on ka siiani jäänud. Esimesed seitse pidu toimusid Tsaari-Venemaa koosseisus ning kuni VI üldlaulupeoni olid
Portugali jalgpallur Ta mängib alates 1. juulist 2009 Hispaania kõrgliiga klubi Madridi Reali eest ja kuulub Portugali jalgpallikoondisesse. õpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Fado Fado on Portugali muusika liik. Tavaliselt laulab üks ja seda klassikalise ja portugali kitarri saatel. Fado on kurb laul armastusest ja sündmustest meie igapäevaelus. Kõige kuulsamad fado lauljad on Amália Rodrigues ja Mariza. http://www.youtube.com/watch?v=0cKv6EHNOTk Amália Mariza psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimisek Teine tase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase
DIOCLETIANUSE TERMID Peale suurt segaduste aega, mis kestis üle 50 aasta ja seisnes lakkamatutes kodusõdades ja võitluses välisvaenlastega, ühendas keiser Diocletianus taas riigi 3.sajandi lõpul. Ka Diocletianus rajas suuri ehitisi s.h. on tuntud ka Diocletianuse termid. Tema termidekompleks hõlmas suurema pindala kui Caracalla kompleks. Seal oli kohti 6000 külastajale, 3000 vanni, 3 suurt ujumisbasseini, võimlemishallid, tribüünid, raamatukogud jms. Saalides ja parkides esinesid lauljad, näitlejad ja oraatorid. Diocletianuse termid ületasid isegi Caracalla termid oma pompöössuses, kuid täna ei ole neist säilinud midagi. rekonstruktsioon LõPETUSEKS Koos Rooma riigi langemisega ja järgnevalt kristliku kiriku mõju kasvamisega algas kümbluskultuuri allakäik. Peatähelepanu pühendati hinge, mitte ihu eest hoolitsemisele. Bütsantsi impeeriumi lagunemisel jäid türklastele päranduseks muuhulgas luksuslikud termid
andestanud ja päästnud Händeli õukonna ebasoosingust. Händeli üks kaalukamaid orkestriteoseid, süit ,,Veemuusika", sündis teadaolevalt siiski ühe teise, 1717. a toimunud uhke laevasõidu puhul ning lugu solvunud kuningast ja lepitust otsivast kapellmeistrist on juurde luuletatud. London I ooperid 1719. aastal rajas Itaalia muusikast vaimustatud Londoni koorekiht kuninga toetusel pidevalt tegutseva ooperiteatri Londonisse kutsuti Euroopa parimad lauljad ja Händelist sai teatri muusikaline juht. 1733 algas Händeli elu raskeim aeg ta pidi võitlema pärast teist pankrotti rajatud konkureeriva ooperiettevõttega. 1737 tabas Händelit kolmas pankrot, kuid finantskrahhi elasid läbi ka tema konkurendid. Händel ei laostanud end ooperiga mitte ainult majanduslikult 1737. aastal tabas teda ajurabandus ja siitpeale jäi ta tervis järjest halvemaks. London II oratooriumid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
