Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Kõige eest, mis on midagi väärt, peab võitlema" (0)

1 Hindamata
Punktid

Kõige eest, mis on midagi väärt, peab võitlema


Öeldakse, et elu on täis võitlusi. Inimene peab pidevalt võitlema selle eest, mis talle oluline on. Seejuures peab ta langetama tähtsaid otsuseid, mis võivad mõjutada kogu tema edasist elu. Seega peabki ta jõudma selgusele oma väärtustes ja võitlema nende eest.
Kui inimesel on kindel eesmärk, milleni ta tahab jõuda, siis teeb ta selleks ka pingutusi. Ta pühendab ennast täielikult selle õnnestumisele. Mõnikord on nii, et inimesel on mitu tähtsat prioriteeti. Sel juhul peabki ta end jagama nende vahele ja kui väga midagi soovida, siis see ka õnnestub. Kristina Šmigun-Vähi oli olnud suusatamist eemal tükk aega peale tütre Victoria-Kris sündi. Ta lubas, et suudab taas jõuda tagasi olümpiamängude tippude hulka. Naine hakkas jälle treenima olümpiaks. ­Pingutused kandsid vilja, sest Vancouveri olümpiamängudel saavutas ta teise koha 10 kilomeetri vabastiilis sõidus. Selleni viis ta pingutus , järjekindlus ja tahe. Kristina Šmigun-Vähi võiks seada kõigile eeskujuks, sest ta näitas, et on võimalik kõike saavutada, kui väga tahta ja ka selle nimel pingutada.
Mõnikord ei hooli inimesed endast ja nad ei oska olulisemat väärtustada. Niimoodi jäädakse kõigest ilma ja alles siis hakatakse kahetsema tehtud vigu. Siis on juba hilja ja enam ei saa midagi muuta. Niimoodi juhtus Arvo Kukumäega, kes tuli noorelt Võrust Tallinnasse Lavakunstikateedrisse. Ta sai kohe populaarseks ju kuulsaks näitlejaks. Sel ajal taheti teda igale poole ja ta oli tol ajal üks nõutumaid näitlejaid. Vahel teenis ta mõne minutiga terve kuu palga. Kuid alkohol võttis temalt võimu ning ta vallandati Noorsooteatrist. Ta kaotas oma karjääri. Praeguseks püüab ta vabaneda joomisest. Näitleja kohta võib öelda seda, et kõik tuli talle liiga lihtsalt kätte ja ta ei osanud seda väärtustada. Järgmisel hetkel oli ta kõigest ilma. Seda, mida kaotatakse, ei saada kunagi tagasi sellisena, nagu see käest lasti.
Elus tuleb ette situatsioone, kus tuleb võidelda oma armastuse eest. Tavaliselt on selle põhjuseks see, et armunute vanemad on noorte armastuse vastu. Kui armastus on suur, siis ollakse valmis selle nimel võitlema. William Shakespeare `i tragöödias „ Romeo ja Julia “ olid peategelaste armastuse vastu nende vanemad. Vanemad olid noorte armastuse vastu, sest nad olid erinevatest seisustest. Romeo ja Julia jaoks polnud oluline see, mis seisusest nad on, sest nad armastasid üksteist. Peategelaste vanemad otsustasid neil keelata omavahel suhtlemine ära. Romeo ja Julia leidsid siiski võimaluse, kuidas kohtuda omavahel. See näitabki, et noored olid valmis võitlema oma armastuse eest hoolimata sellest, et nende vanemad selle vastu olid. Nad ei hoolinud sellest.
Mõnikord on inimestel raske olla sellised, nagu nad sisimas olla soovivad. Neile on pidevalt öeldud, et nad ei saa hakkama, kuid nad ei anna alla, sest teavad, et on suutelised hakkama saama. Räppmuusik Marshall Bruce Mathers III, tuntud esinejanimega Eminem , pidi nägema palju vaeva, et jõuda nii kaugele nagu ta praeguseks on. Ta hakkas noorena tegelema räppimisega, kuid talle öeldi pidevalt, et ta ei saa kunagi kuulsaks , sest on valgenahaline. Eminem ei lasknud ennast sellest heidutada ja tegutses ikka edasi muusikaga. Mees viis ka oma lugusid erinevate produtsentide juurde. Neile ta lood meeldisid ja räpparit hakkas saatma edu. Praeguseks on ta edukaim niinimetatud valge räppar ja ta plaadid on enim müüdavad. Eminemi kohta saab öelda, et ta teadis, mis ta väärt on, ning võitles selle eest. Ta ei andnud ka alla, kui see tal kohe ei õnnestunud.
21. sajandil on näljahäda väga suur probleem maailmas, eriti aktuaalne on see kolmandates riikides. Selle vastu üritatakse pidevalt võidelda. Mitmed kuulsad lauljad , nagu näiteks Elton John, korraldavad kontserte Aafrika riikide toetuseks ning annetavad kogu kontserdist saadud tulu neile riikidele. Paljud maailmakuulsad sportlased annetavad raha puudustkannatavatele riikidele ja ka nende sponsorid teevad seda. Nii mitmedki organisatsioonid - Punane Rist ja Unicef korraldavad korjandusi näljahädas vaevlevate riikide toeks ja saadavad sinna ka abipakke toidu ja hügieenitarvetega. Ka mitmed inimesed, enamasti noored, töötavad vabatahtlikena neis riikides. See näitab, et võideldakse mitte ainult enda eest, vaid ka teiste eest. Väga positiivne on, et aidatakse neid, kes seda ise ei suuda ja kutsutakse ka teisi üles seda tegema.
Inimesed peavad õppima väärtustama seda, mis neil on. Kui midagi kaotatakse, siis on seda raske tagasi saada, seega peabki seda oskama õigel ajal hinnata. Nad peavad pingutama selle nimel, mida nad väärtustavad ja tegema tööd oma eesmärkide täitmiseks. Varem või hiljem kannab see pingutus vilja ja nad näevad ka ise, et see oli vaeva väärt.
Kõige eest-mis on midagi väärt-peab võitlema #1 Kõige eest-mis on midagi väärt-peab võitlema #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Zniiznaa Õppematerjali autor
kirjand

Sarnased õppematerjalid

Uurimistöö teemal KRISTINA ŠMIGUN-VÄHI - VÕITLEJA JA VÕITJA Dokument esitamiseks
26
docx

Uurimistöö teemal KRISTINA ŠMIGUN-VÄHI - VÕITLEJA JA VÕITJA Dokument esitamiseks

Just seda kohutavat tahtmist on isa ja ema Kristinale geenidega kaasa andnud ja õpetanud mitte alistuma. Juba kaheaastaselt panid vanemad Kristina suuskadele ja kui ta kukkus, siis tuli tal ka ise, teiste abita, püsti tõusta. (Press 2006: 230) Just ise ,,püsti saamine" on aidanud Kristinat mitmetel kordadel oma sportlasekarjääri jooksul suurtest raskustest ja ebaõnnest üle saada ning taas eesmärkide poole püüelda. Kristinat innustab võitlema ja võistlema ka viha, mis ei teki iial konkurentide, vaid iseenda kehvade tulemuste peale. Ta vihastab ka siis, kui kohtab ebaõiglust ja valet ning püüab tõestada, et maailm eksib. (Press 2006: 232) Kristina ei salli enda kõrval virisejaid ja pole suusatamises mitte midagi poolikult teinud. Ta annab endast kõik, et ei tuleks hiljem kahetseda. (Press 2006: 234) Võistlustele minnes on Kristina endale eesmärgiks seadnud alati esikoha, ta on alati soovinud olla võitja, mitte lihtsalt

Kehaline kasvatus
Kristina Šmiguni referaat
13
odt

Kristina Šmiguni referaat

Kristina ema Ruth Rehemaa-Smigun oli superandeks suusataja, korjas juunioride EMilt peotäie medaleid, kuid sattus liiga noorelt Nõukogude Liidu täiskasvanute koondisesse ning kustus ka isa Anatoli Smigun oli kõva suusamees, kuid jäi Nõukogude Liidu koondises hammasrataste vahele, peale seda sai temast omaenda tütarde treener . Kristina oli esimene laps peres, tütarlaps, tegelikult oli isa sooviks poeglaps, kuid tal polnud ka tütre vastu midagi. Hiljem sündiski veel perre juurde teinegi tütar , Katrin Smigun. Kristina polnud veel kahenegi , kui suusad alla pandi. Need olid punased ja liiga libedad Salvo plastmass-suusad , mis sobisisd kõigeks muuks kui suusatamiseks. Kuid ta pidi sooritama elu ühe tähtsama eksami:kas temast saab siin ilmas asja või mitte,muidugi mõista polnud tal aimugi kui määrava tähtsusega see on . Esimesed sammud suuskadel ei sujund mitte kuidagi , nagu võis eeldada

Eesti keel
Kirjanduse koolieksamipiletid 2013
14
docx

Kirjanduse koolieksamipiletid 2013

kurbus, kus kangelane kannatab armastuse pärast ja unistab eraklikust elust ja surmast. Ahmatova luuletused mõjuvad nagu novellid, sest neis on psühholoogilist pinget, dialoogi ja tähendusrikkaid detaile. Sümbolism- Sümbolistid pöörasid oma loomingus tähelepanu nii headusele kui ka kurjusele, ent kurjus huvitas neid isegi rohkem, sest läbi ajastute on saatan olnud kunstis põnevam kui jumal. Sümbolistid pidasi oluliseks rõhutada, et kui maailmas on üldse midagi püsivat ja absoluutset, siis on see ilu, mida võib näha kõiges - inetuses, kurjuses, keelatud armastuses ning surmas. A.Blok- Vene sümbolistlik poeet, tema esimene luulekogu ,,Värsid kaunist daamist" (1904), mille ta pühendas oma naisele, oli kantud müstilise ja igavese naiselikkuse kultusest. Poeet ülistab Naist, seda salapärast olevust, keda ühelgi mehel pole antud mõista. Tema loomingut mõjutasid ka Venemaa poliitilised sündmused. Tema

Kirjandus
Kirjanduse arvestus-10-klass
13
doc

Kirjanduse arvestus (10. klass)

- teine päev. Ta lahutas vee ja kuiva maa, kuiva pinna nimetas ta maaks ja vee mereks. Ta pani maale kasvama taimed. ­ kolmas päev. Ta tegi kaks suurt valgust, päikse ja kuu, mis eraldasid päeva ööst ja valgustasid maad ning tähed. ­ neljas päev. Ta lõi merre veeloomad ja kalad ning taevasse linnud. Ta õnnistas neid, et nad oleksid viljakad ja neid oleks palju. - viies päev. Ta lõi maapeale loomad ja otsustas, et paneb inimese valitsema selle kõige üle. Ta lõi inimese oma näo järgi, mehe ja naise. Ta õnnistas neid: ,,Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!" Ta andis inimesele kõik seemet kandvad taimed, vilja kandvad puud toiduks, loomadele rohu. ­ kuues päev. Seitsmendaks päevaks oli ta kõik valmis saanud. Ta puhkas terve päeva. Ta õnnistas

Kirjandus
Läänerindel muutuseta-Erich Maria Remarque
3
doc

Läänerindel muutuseta. Erich Maria Remarque

hauaplaatide müüja, klaveriõpetaja ja organistina, kirjutas teatrikriitikat ajalehtedele Osnabrück'is. 1929. aastal ilmunud romaaniga ,,Läänerindel muutuseta" sai Remarque kuulsaks peaaegu üleöö. Tema romaan tõlgiti umbes 50 keelde ning 1930. aastal vändati selle põhjal ka film, mille rezissööriks oli Lewis Milestone. Remarque suri 25. septembril 1970. aastal Locarnos. Romaanis jutustatakse 19-aastase sõduri Paul Bäumeri kurba lugu, kus ta peab Esimeses maailmasõjas võitlema Prantsusmaal läänerindel. Kogu klass registreeris end patriootilise õpetaja õhutusel vabatahtlikult sõjaväkke. Noorte poiste jaoks oli sõda isegi idealiseeritud ning romantiseeritud. Kui nad astuvad aga sõtta selle kogu selle reaalsuse juures, on kogu nende entusiasm kadunud. Keegi ei mõtle enam kuulsusest ja aust. Nad istuvad kaevikutes, pesemata ja täisid täis, öösel ja päeval kõlab suurtükimürin, iga sekund võib saada neile saatuslikuks

Kirjandus
EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU
10
docx

EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU

..................22 5. Kokkuvõte............................................................................................................................23 6. Kasutatud kirjandus..............................................................................................................243 1. Sissejuhatus Oma töös uurin Eesti olümpiavõitjaid taasiseseisvuse ajal ja ka olümpia ajalugu. Oma uurimuses tahaks välja tuua olümpiavõitjate kärjääri, saavutused, tunnustused ja kindlasti midagi praeguse elu kohta. Valisin sellise teema kuna tegelen ka ise spordiga ja olen väga suur spordi huviline. Eesti on võitnud olümpiamängudelt kokku 26 kuldmedalit, 21 hõbemedalit ja 26 pronksmedalit neist 7 kuldmedalit on võidetud taasiseseisvuse ajal. Seitse medalit on võitnud viis erinevat sportlast nii tali kui suveolümpia mängudelt. Taliolümpia võitjad on Kristina Smigun-Vähi 2 kuldmedalit, Andrus Veerpalu 2 kuldmedalit.

Sport
see ongi armastus
6
pdf

see ongi armastus

Küsimused ja vastused... 1. Mis on esimene märk sinu arust armastusest? Kermo (18a.): märk armastusest on kirjutamine ja lillede kinkimine. Siret (32a.): Mõtled pidevalt sellele inimesele Kaido (15a.): Põhimõteliselt nagu sa tunned selle inimesega koos olles ja muidu rääkides hoopis midagi teistsugust kui lihtsalt sõbraga rääkides. Edward (18a.): Silmavaatamine vm… Katariina (17a.): Kui sa mõtled sellele inimesele pidevalt ja sa ei saa ilma temata hakkama. Mandi (14a.): Ma ei tea. Sirle (15a.): Mõtled sellele inimesele, sulle meeldib temaga aega veeta. Kadri (18a.): Üks nendest ilmselt vastaspoole nimetaminst kalliks või musiks. Aga no see pigem netisuhtlus. Kui juba silm silmaga kohtuda siis see sära silmis, liblikad kõhus ja hajevilolemine. Siim (16a

Kategoriseerimata
Gümnaasiumi eesti keele lõpueksami näited
8
odt

Gümnaasiumi eesti keele lõpueksami näited

kes seda väärivad. Mitu dimensiooni, piiride hägusus, ajalugu kordub ja ühildub jne, armastus. Albert CAMUS 1. romaan “Võõras” - Peategelane Mersault (ta ema sureb, ei tunne leina; ta tapab mehe, ei tunne süüd). Maailma absurdsus, ükskõiksus - eksistentsialism. Antoine DE SAINT-EXUPÉRY 1. jutustus “Väike prints” - Ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Täiskasvanute võimuiha, ahnus, kiirustamine jne. Fjodor DOSTOJEVSKI romaanid 1. “Kuritöö ja karistus” - Kõige suurem karistus on inimese enda südametunnistus, isegi, kui kuritegu on võimalik varjata. 2. “Idioot” - Heade kavatsustega ja emotsionaalselt intelligentne vürst Mõškin (vastand Petšorinile romaanis “Meie aja kangelane”, irooniline pealkiri) Theodore DREISER 1

Kirjandus ja ühiskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun