Just seda kohutavat tahtmist on isa ja ema Kristinale geenidega kaasa andnud ja õpetanud mitte alistuma. Juba kaheaastaselt panid vanemad Kristina suuskadele ja kui ta kukkus, siis tuli tal ka ise, teiste abita, püsti tõusta. (Press 2006: 230) Just ise ,,püsti saamine" on aidanud Kristinat mitmetel kordadel oma sportlasekarjääri jooksul suurtest raskustest ja ebaõnnest üle saada ning taas eesmärkide poole püüelda. Kristinat innustab võitlema ja võistlema ka viha, mis ei teki iial konkurentide, vaid iseenda kehvade tulemuste peale. Ta vihastab ka siis, kui kohtab ebaõiglust ja valet ning püüab tõestada, et maailm eksib. (Press 2006: 232) Kristina ei salli enda kõrval virisejaid ja pole suusatamises mitte midagi poolikult teinud. Ta annab endast kõik, et ei tuleks hiljem kahetseda. (Press 2006: 234) Võistlustele minnes on Kristina endale eesmärgiks seadnud alati esikoha, ta on alati soovinud olla võitja, mitte lihtsalt
Kristina ema Ruth Rehemaa-Smigun oli superandeks suusataja, korjas juunioride EMilt peotäie medaleid, kuid sattus liiga noorelt Nõukogude Liidu täiskasvanute koondisesse ning kustus ka isa Anatoli Smigun oli kõva suusamees, kuid jäi Nõukogude Liidu koondises hammasrataste vahele, peale seda sai temast omaenda tütarde treener . Kristina oli esimene laps peres, tütarlaps, tegelikult oli isa sooviks poeglaps, kuid tal polnud ka tütre vastu midagi. Hiljem sündiski veel perre juurde teinegi tütar , Katrin Smigun. Kristina polnud veel kahenegi , kui suusad alla pandi. Need olid punased ja liiga libedad Salvo plastmass-suusad , mis sobisisd kõigeks muuks kui suusatamiseks. Kuid ta pidi sooritama elu ühe tähtsama eksami:kas temast saab siin ilmas asja või mitte,muidugi mõista polnud tal aimugi kui määrava tähtsusega see on . Esimesed sammud suuskadel ei sujund mitte kuidagi , nagu võis eeldada
kurbus, kus kangelane kannatab armastuse pärast ja unistab eraklikust elust ja surmast. Ahmatova luuletused mõjuvad nagu novellid, sest neis on psühholoogilist pinget, dialoogi ja tähendusrikkaid detaile. Sümbolism- Sümbolistid pöörasid oma loomingus tähelepanu nii headusele kui ka kurjusele, ent kurjus huvitas neid isegi rohkem, sest läbi ajastute on saatan olnud kunstis põnevam kui jumal. Sümbolistid pidasi oluliseks rõhutada, et kui maailmas on üldse midagi püsivat ja absoluutset, siis on see ilu, mida võib näha kõiges - inetuses, kurjuses, keelatud armastuses ning surmas. A.Blok- Vene sümbolistlik poeet, tema esimene luulekogu ,,Värsid kaunist daamist" (1904), mille ta pühendas oma naisele, oli kantud müstilise ja igavese naiselikkuse kultusest. Poeet ülistab Naist, seda salapärast olevust, keda ühelgi mehel pole antud mõista. Tema loomingut mõjutasid ka Venemaa poliitilised sündmused. Tema
- teine päev. Ta lahutas vee ja kuiva maa, kuiva pinna nimetas ta maaks ja vee mereks. Ta pani maale kasvama taimed. kolmas päev. Ta tegi kaks suurt valgust, päikse ja kuu, mis eraldasid päeva ööst ja valgustasid maad ning tähed. neljas päev. Ta lõi merre veeloomad ja kalad ning taevasse linnud. Ta õnnistas neid, et nad oleksid viljakad ja neid oleks palju. - viies päev. Ta lõi maapeale loomad ja otsustas, et paneb inimese valitsema selle kõige üle. Ta lõi inimese oma näo järgi, mehe ja naise. Ta õnnistas neid: ,,Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!" Ta andis inimesele kõik seemet kandvad taimed, vilja kandvad puud toiduks, loomadele rohu. kuues päev. Seitsmendaks päevaks oli ta kõik valmis saanud. Ta puhkas terve päeva. Ta õnnistas
hauaplaatide müüja, klaveriõpetaja ja organistina, kirjutas teatrikriitikat ajalehtedele Osnabrück'is. 1929. aastal ilmunud romaaniga ,,Läänerindel muutuseta" sai Remarque kuulsaks peaaegu üleöö. Tema romaan tõlgiti umbes 50 keelde ning 1930. aastal vändati selle põhjal ka film, mille rezissööriks oli Lewis Milestone. Remarque suri 25. septembril 1970. aastal Locarnos. Romaanis jutustatakse 19-aastase sõduri Paul Bäumeri kurba lugu, kus ta peab Esimeses maailmasõjas võitlema Prantsusmaal läänerindel. Kogu klass registreeris end patriootilise õpetaja õhutusel vabatahtlikult sõjaväkke. Noorte poiste jaoks oli sõda isegi idealiseeritud ning romantiseeritud. Kui nad astuvad aga sõtta selle kogu selle reaalsuse juures, on kogu nende entusiasm kadunud. Keegi ei mõtle enam kuulsusest ja aust. Nad istuvad kaevikutes, pesemata ja täisid täis, öösel ja päeval kõlab suurtükimürin, iga sekund võib saada neile saatuslikuks
..................22 5. Kokkuvõte............................................................................................................................23 6. Kasutatud kirjandus..............................................................................................................243 1. Sissejuhatus Oma töös uurin Eesti olümpiavõitjaid taasiseseisvuse ajal ja ka olümpia ajalugu. Oma uurimuses tahaks välja tuua olümpiavõitjate kärjääri, saavutused, tunnustused ja kindlasti midagi praeguse elu kohta. Valisin sellise teema kuna tegelen ka ise spordiga ja olen väga suur spordi huviline. Eesti on võitnud olümpiamängudelt kokku 26 kuldmedalit, 21 hõbemedalit ja 26 pronksmedalit neist 7 kuldmedalit on võidetud taasiseseisvuse ajal. Seitse medalit on võitnud viis erinevat sportlast nii tali kui suveolümpia mängudelt. Taliolümpia võitjad on Kristina Smigun-Vähi 2 kuldmedalit, Andrus Veerpalu 2 kuldmedalit.
Küsimused ja vastused... 1. Mis on esimene märk sinu arust armastusest? Kermo (18a.): märk armastusest on kirjutamine ja lillede kinkimine. Siret (32a.): Mõtled pidevalt sellele inimesele Kaido (15a.): Põhimõteliselt nagu sa tunned selle inimesega koos olles ja muidu rääkides hoopis midagi teistsugust kui lihtsalt sõbraga rääkides. Edward (18a.): Silmavaatamine vm… Katariina (17a.): Kui sa mõtled sellele inimesele pidevalt ja sa ei saa ilma temata hakkama. Mandi (14a.): Ma ei tea. Sirle (15a.): Mõtled sellele inimesele, sulle meeldib temaga aega veeta. Kadri (18a.): Üks nendest ilmselt vastaspoole nimetaminst kalliks või musiks. Aga no see pigem netisuhtlus. Kui juba silm silmaga kohtuda siis see sära silmis, liblikad kõhus ja hajevilolemine. Siim (16a
kes seda väärivad. Mitu dimensiooni, piiride hägusus, ajalugu kordub ja ühildub jne, armastus. Albert CAMUS 1. romaan “Võõras” - Peategelane Mersault (ta ema sureb, ei tunne leina; ta tapab mehe, ei tunne süüd). Maailma absurdsus, ükskõiksus - eksistentsialism. Antoine DE SAINT-EXUPÉRY 1. jutustus “Väike prints” - Ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Täiskasvanute võimuiha, ahnus, kiirustamine jne. Fjodor DOSTOJEVSKI romaanid 1. “Kuritöö ja karistus” - Kõige suurem karistus on inimese enda südametunnistus, isegi, kui kuritegu on võimalik varjata. 2. “Idioot” - Heade kavatsustega ja emotsionaalselt intelligentne vürst Mõškin (vastand Petšorinile romaanis “Meie aja kangelane”, irooniline pealkiri) Theodore DREISER 1
Kõik kommentaarid