"Kõige eest, mis on midagi väärt, peab võitlema" (0)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Romeo & Julia

Toitlustuse õppesuund Märt Aulik Romeo & Julia "William Shakespeare" Referaat Juhendaja: Anne Rand Kuressaare2010 I vaatus: Antud raamat mida ma lugusin on Romea & Julia.See räägib algul sellest kuidas saavad kokku kahe vihkaja perekonna teenrid, kes hakkavad võitlema. Mäsu aina kasvab ja kasvab, kuna perekondade vaheline vaen on suur ja toetajaid tuleb aina juurde mõlemale poolele. Lõpuks paneb võitlusele, mis üle käte juba läinud, lõpu Verona valitseja, kes sellele mäsule peale satub. Osapooled lähevad laiali, aga sündmuspaika jäävad veel mõned inimesed. Sinna tuleb ka Romeo. Ta sammus oma sõbraga ringi ja rääkis temale oma armastusest. Suurest ja võimsast armastusest. Nad põrkuvad kokku ühe teenriga. Teener kutsub ka peole,

Kirjandus

1

docx

Raport: "Romeo ja Julia"

Teose nimi: Romeo ja Julia. Zanr: näidend. Ilmumisaasta: 1595 a. Tegijad: William Shakespeare. Sisukokkuvõte: See on tragöödia kahest vaenutsevast perekonnast, kelle võsude vahel tärkab seninägematu armastus, mis viib kõigi peategelaste kurva hukuni. Raporti hinnang: Tegevuskoht ­ Itaalia linn Verona. Tegelased ­ Julia Capuletti, Romeo Montecchi, nende sugulased, munk, kirikuõpetaja. Probleem ­ Konflikt tekib sellest, et armuvad noored, kes on teineteisega vaenujalal olevatest perdest ning nende vanemad ei toeta seda suhet. Nad on sunnitud abielluma salaja. Sündmused ­ Tegevus toimub XVI sajandil. Algab pühapäeval ja kestab 5 päeva. Pühapäeval toimub pidu, kus noored kohtuvad. Esmapäeval noored abielluvad. Romeo tapab Julia venna. Romeo põgeneb Mantuasse. Teisipäeval teatab Julia isa, et neljapäeval toimuvad Julia ja Parise pulmad. Öösel võtab Julia unerohtu, mis paneb ta magama. Romeo leiab

Kirjandus

6

doc

„Romeo ja Julia“ William Shakerspeare

lõpupoole. 3. Tegevuskohad on Verona ja Mantua. Seda teost lugedes pole ma leidnud kohta, kus autor oleks tegevuskohti pikalt ja korralikult lahti seletanud. Iga uue osa alguses on kirja pandud koht ja selle natukene ka täpsustamiseks detaile. Teksti sees pole ka kohti kirjeldatud. 4. I vaatus: Esimeses vaatuses saavad kokku kahe vihkaja perekonna teenrid, kes hakkavad võitlema. Mäsu aina kasvab ja kasvab, kuna perekondade vaheline vaen on suur ja toetajaid tuleb aina juurde mõlemale poolele. Lõpuks paneb võitlusele, mis üle käte juba läinud, lõpu Verona valitseja, kes sellele mäsule peale satub. Osapooled lähevad laiali, aga sündmuspaika jäävad veel mõned inimesed. Sinna tuleb ka Romeo. Ta sammus oma sõbraga ringi ja rääkis temale oma armastusest. Suurest ja võimsast armastusest. Nad põrkuvad kokku ühe teenriga

Kirjandus

2

docx

William Shakespeare - Romeo & Julia

paneb ta temaga koos tantsupõrandale tantsima, kuid Julia on sellele vastu aga tema võim ei jää peale. Romeo jälgib teda eemalt, ta ei suuda temas eemal olla. Julia märkab, Romeo teda jälgib ta naeratab ja vaatab talle sügavalt silma. Romeo isa on ka tulnud peole, ta märkab ka Romeot peol ja vaatab teda kurja pilguga. Rome lüheb tirib Julia tema tulevase käest ja jooksevad minema. Julia ema ei märka seda kohe. Armunud jooksevad teiste eest ja püiavad kahekesi olla. Kuid neil ei õnnestu see eriti kuna Julia kadumist märgati üsna pea ja hakati otsima ja leiti. Rome ja tema sõbrad saadeti ballilt minema. Ära sõites hüppas Romeo autost välja ja jooksis tagasi, et Juliat veel kord näha. Ta seisab all basseini juures, kui kuuleb järsgu et keegi tuleb, proovib ta end varjata. Trepist kõnnib alla tumedate juustega ingel, kes sisimas väga loodab et Romeo oleks kusagil seal aga see tundub talle liiga võimatu

Kirjandus

2

doc

Tänapäeva Romeod ja Juliad

õnnelikus suhtes olnud. Rutakate otsuste tegemine väljendub ka selles, et Romeo ja Julia tegid enesetappu minu arvates mõtlematult. See oli neil justkui kinnisidee, et nad ei saa teineteiseta elada. Kuid nad ei mõelnudki, kuidas võiks elu ilma teiseta olla, kuidas ta hakkama saaks ja mida ta teeks. Nii kergekäeliselt loobusid nad elust, kui nägid oma armastatut surnuna. Enesetapp on asi, milleni tänapäeva noor tavaliselt siiski ei lähe, kui midagi peaks juhtuma. Olgu see paar nii kõrvuni armunud kui tahes, kuid kui mingi õnnetu juhuse läbi peaks üks neist surema, elab küll teine osapool seda raskelt üle, kuid enda elu kallale ta ei lähe. Loomulikult ollakse leinas, kuid ajapikku saadakse sellest üle ning minnakse oma eluga edasi. Leitakse uus armastus ning saadakse uuesti õnnelikuks, kuid mingi märgi jätab kallima surm loomulikult hinge. Mina mõtlen nii, et kui minu Romeoga peaks

Kirjandus

6

rtf

Romeo ja Julia sisukirjeldus

Romeo pihib, et on armunud, kuid kuna tema armsam on vandunud jääda neitsiks, pole Romeol mingit lootust. Benvolio annab nõu neiu peast visata ja uurida teiste ilu, kuid Romeo usub, et teiste ilu ei suuda iialgi armastatu iluga võistelda. II stseen: Capuletti ja krahv Paris: Paris avaldab lootust, et vaenul on lõpuks lõpp, kuna nii Capuletti kui Montecchi on andnud vürstile sõna, et nad rahu ei riku. Krahv Paris palub vanalt Capulettilt Juliat endale naiseks. Capuletti peab tütart veel liig nooreks, kuid soovitab krahvil ise neiu südant võita. Ta teatab, et korraldab õhtul peo, kuhu ootab hulgaliselt külalisi, ka krahv on teretulnud. Teener, kes peab kutsututele sõna viima, ei oska lugeda. Ta kohtab teel Romeod ja Benvoliod ja pöördub nende poole küsimusega, kas nad lugeda oskavad. Romeo loeb kutsutute nimekirja ette. Romeo on armunud onutütar Rosalinasse. Benvolio annab Romeole peomajja minna, et teiste neidude ilu Rosalina iluga võrrelda

Kirjandus

5

doc

Romeo ja Julia

Perekondadevaheline vaen oli muusikalis üles ehitatud vaesuse ja rikkuse vastandamisele: «pankuri tütar ja töölise poeg», nagu ühes laulus väljendati. Esimese ja teise Eesti vastandamine pole küll uudne, ent on ometi endiselt aktuaalne probleem. Hoolimata vaesusest oli elurõõmsam ja muhedam Romeo perekond. Julia vanemad (Liivika Hanstin ja Riho Rosberg) jäid palju kahvatumaks. Nii see kipub olema, sest seisus kohustab -- vaadakem Eesti väidetava seltskonnaeliidi tegemisi. Kõik peab olema kallis ja väljapeetud, aga kui õnnelik on sellises kodus laps, kes seda küsib. Romeo sõpradest jäid meelde eelkõige Taavi Tõnissoni kehastatud Ben ja Jaagup Kreemi Merc. Tõnissoni rastapatsides kraade oli elav kui tulesäde, Kreemi tegelaskuju surm Julia venna (Tarmo Männard) käe läbi pani vaataja kaasa tundma. Kaks meeldejäävamat hetke pärinevad teisest vaatusest: Rain Simmuli Venna jumala poole pöördumise laul "Tee seda veel" ning Romeo

Muusika

2

docx

Kas armastus saab tappa?

defineerida. Olen kuulnud ning uurinud, et paljud arvavad, et see on mitmetahuline nähtus, side. Armastus võib väljenduda mitmeti, nagu näiteks tunnetes, mõtetes, käitumises ja hoiakutes. Enamikes keeltes puudub üldse sõna ,,armastus". Näiteks handi keeles väljendatakse seda nii : Sa oled mu südame lähedal. Tavaliselt, kui räägitakse lihtsalt armastusest, siis peetakse kõige sagedamini silmas armastust kahe inimese vahel, eeskätt mehe ja naise vahelist. Seega on armastusel tohutu hulk tahkusid. Üks intensiivsemaid armastuse kirjakohti kuulub taani filosoofile, Kierkegaardile, ning see on järgmine: ,,Mis muudab inimese suureks, loomistöö imetlusobjektiks, Jumala silmis meelepäraseks? Mis teeb inimese tugevaks, tugevamaks kui kogu maailm; mis muudab ta nõrgaks, lapsestki nõrgemaks

Kirjandus

Kommentaarid (0)