Retsensioon “Helisev Muusika ” Richard Rodgersi “The
Sound of Music” olen mitu korda näinud Külli Talmari kohandatud
variandis Viimsi Keskkoolis , 26.oktoober 2015 viimati. Etenduse atmosfäär oli võrreldav filmiga,
kuna selle lavaletoomisel oli järgitud
klassikalist joont.
Helisevast
muusikalist on tehtud mitmed erinevad
muusikalid ja filmid.
Heliseva
muusikali lugu
põhineb Maria Augusta
Trappi raamatul “Trappi pereanambel”, mis räägib
noorest Mariast, kes
saadeti kümneks kuuks kloostrist
karmi kapteni perre lapsehoidjaks.
Viimsi Muusikakooli orkestri dirigent: Ott
Kask . Lavastaja: Külli Talmar. Koreograaf: Maido Saar.
Kostüümid: Kairy Nahkur. Koormeistrid ja solistide õpetajad: Andrus Kalvet ja Kätlin Puhmaste,
Ita-
Riina Pedanik. Valgus ja Heli: Lauri Pihlak, Lauri Randma, Robert Kürsa. Muusikalis esinesid
kooli õpilased ja õpetajad, peamiselt: Mari-Liis Rahumets, (Maria
Rainer ), Margus
Toomla (Kapten
von
Trapp ), Laste osades olid
Kertu Liisa Mooste (Liesl), Jüri Asper( Friedrich), Greeta Võsu
(Louisa), Maria Rander (
Brigitta ), Liisbet Rümmel (Marta), Vincent Paul (Kurt), Retti-Lota Ilmjärv
(
Gretl ), mõni neist oli väga noor aga sai oma osaga usutavalt hakkama.
Helisevas muusikalis esitati orkestri- ja
vokaalmuusikat . Vokaalmuusikat laulsid naised enamasti
soprani. Muusikalis esitati aastast
1959 . Richard Charles Rodgers, kes oli Ameerika
helilooja ,
kirjujtatud muusikat.
Muusikali lauludele sõnad on kirjutatud Oscar Hammerstein II poolt aastal 1959. Oscar
Hammerstein ja Richard Charles Rodgers on sündinud Ameerika Ühendriikides, New
York ’is.
Lavakujundus oli üle keskmise, kindlasti on ka paremaid “Heliseva
Muusika ” lavakujundusi, kuid
Viimsi Kool ei jäänud ka palju alla.
Etendusel ei
puudunud ka eriefektid nagu näiteks äikesetorm ja
välgu löömine. Näitlejad kandsid ajastule vastavaid viisakaid
riideid . Naisnäitlejatele olid tehtud ka
korralikud suured lokid, vahel ka krunn. Mehed kandsid pintsakute all
vesti ja lipsu. Naised
kandisid ka pearätte ja korsette. Nunnakloostris ei puudunud ka nunnade suur tärgeltatud tanu ja
nunnariided.
Muusikalis on väga tuntud laulud. Üks
nendest on “Do-Re-Mi”, milles muusika oli väga lõbusa
kõlaga, kaasahaarava ja kummitama jääv meloodiaga. “Do-Re-Mi”, pidi õpetama astmeid lõbusas
ja laululises võtmes ja seda see ka selgelt tegi. Mari-Liis Rahumets sai väga hästi kõrge häälega
hakkama. Hääletämber oli
sopran , muusikaintrumentide tämber oli
kirgas , tempo oli kiirenev,
tempoka rütmiga ja
meloodia astmeliselt liikuv.
Teiseks teoseks on “Sixteen Going On Seventeen”, mille muusika on ka
kummitava jäävalt ilus.
Sõnad on ka päris sobivad sinna konteksti, meloodia peaks olema nagu võistlus kahe laulja vahel,
kumb domineerib , alguses vaikne ja järjest valjenev helitugevus. Dünaamika on
vaheldusrikas ,
vorm: rondo, heakõlaline
harmoonia , vahelduv rütm ja tempo, müstline tämber.
Kolmandaks teoseks “Edelweiss” on
rahuliku rütmiga, Margus Toomla (Kapten von Trap) tämber
on
bass ja sopran Marli-liis Rahumets (Maria Rainer). Laulu meloodia on kurvem, dünaamika on
peano (vaikne), klassikaline harmoonia. Loo
karakter on selline ilus ja aeglane hetk.
Kõige rohkem meeldis “Do-Re-Mi”, kuna see on lõbus ja õpetlik, etenduses käis ka sinna juurde
tants, mis mängib olulist rolli. See oli ka üks esimesi laule muusikalis.
Helilooja Richard Charles Rodgers on kirjutanud põhiliselt muusikat televisioonile ja filmidele.
Helilooja oli väga andekas ja kirjutas väga palju meeldejäävaid teoseid (900) ja
muusikale (43,
kaasaarvatud “Helisev Muusika”). Läbi etenduse sain teada, et helilooja osakb õigeid pille ja noote
kasutada õige emotsiooni tabamiseks,
filmides ja muusikalides on see just väga oluline.
Näitlejad olid minu arvates väga andekad ja said väga hästi hakkama laulmisega kui ka
tantsimisega. Kõigil oli rõõmus pilk ja sära
silmis seda muusikali
esitades ja tänu sellele oli seda
meeldiv vaadata. Etendus oli väga hea
heliga ja vaatamisrõõmu
pakkuv .
Muusikal tekitas
minus kuhjaga positiivseid emotsioone, sest laulud olid enamasti lõbusad ja kaasahaaravad, sinna kaasnes
ka aktiivne tants, mis ka lõi selle positiivsusest rõkkava atmosfääri. Kõik polnud küll ilmselgelt
lauljad , aga said piisavalt hästi hakkama. Lugu lõppes loomulikult hästi ja õnnelikult, mis publikule
alati meeldib. Pillimäng on väga ehe ja sarnane orginaalile. Kõige rohkem jäi meelde kõige väiksem
näitljea oma
püüdlikkusega.
Lood olid meeldejäävad oma dünaamika, rütmi, harmoonia ja rütmi poolest. Muusikapalad sobisid
väga hästi just Heliseva muusika konteksti, sest ilma nendeta poleks lugu sama, muusika annab
paremini edasi neid emotsioone, mida on vaja
edastada .
Olen Viimsi kooliteatri ja muusikakooli orkestri esituses seda varem veel näinud ja minu meelest oli
heasmõttes päris sanane. Dekoratsioonid võiksid olla veidi läbimõeldumad, näiteks muusikalis oli
kaks riba
kardinaid , millest sai seitsmele lapsele riided.
Allikad:
https://en.wikipedia.org/wiki/Richard_Rodgers (25.02.
2016 )
https://en.wikipedia.org/wiki/Do-Re-Mi https://en.wikipedia.org/wiki/Oscar_Hammerstein_II Kavalehe tekstid- Kirsi Rannaste koostatud
Mia
Eliel Tatsi
10.B, 25.02.2016
Kõik kommentaarid