Helisev muusika retsensioon (0)

Retsensioon  “Helisev Muusika ” 
Richard   Rodgersi  “The   Sound   of  Music”  olen  mitu  korda  näinud  Külli  Talmari  kohandatud 
variandis   Viimsi   Keskkoolis , 26.oktoober 2015 viimati. Etenduse atmosfäär oli võrreldav filmiga, 
kuna selle lavaletoomisel oli järgitud klassikalist  joont. 
Helisevast   muusikalist   on  tehtud  mitmed  erinevad   muusikalid   ja  filmid.  Heliseva   muusikali   lugu 
põhineb  Maria  Augusta   Trappi    raamatul   “Trappi  pereanambel”,  mis  räägib   noorest   Mariast,  kes 
saadeti kümneks kuuks kloostrist  karmi   kapteni   perre  lapsehoidjaks.  
Viimsi Muusikakooli orkestri dirigent: Ott  Kask . Lavastaja: Külli Talmar. Koreograaf: Maido Saar.  
Kostüümid:  Kairy  Nahkur.  Koormeistrid  ja  solistide  õpetajad: Andrus  Kalvet  ja  Kätlin  Puhmaste, 
Ita- Riina  Pedanik. Valgus ja Heli: Lauri Pihlak, Lauri Randma, Robert Kürsa. Muusikalis esinesid  
kooli õpilased ja õpetajad, peamiselt: Mari-Liis Rahumets, (Maria  Rainer ), Margus  Toomla  (Kapten 
von   Trapp ),  Laste  osades  olid   Kertu    Liisa    Mooste   (Liesl),  Jüri  Asper(  Friedrich),  Greeta  Võsu 
(Louisa), Maria Rander ( Brigitta ), Liisbet Rümmel (Marta), Vincent Paul (Kurt), Retti-Lota Ilmjärv 
( Gretl ), mõni neist oli väga noor aga sai oma osaga usutavalt hakkama. 
Helisevas  muusikalis  esitati  orkestri-  ja   vokaalmuusikat .  Vokaalmuusikat  laulsid  naised  enamasti 
soprani.  Muusikalis  esitati  aastast   1959 .  Richard  Charles  Rodgers,  kes  oli  Ameerika   helilooja , 
kirjujtatud muusikat. 
Muusikali  lauludele  sõnad  on  kirjutatud  Oscar  Hammerstein  II  poolt  aastal  1959.  Oscar 
Hammerstein ja Richard Charles Rodgers on sündinud Ameerika Ühendriikides, New  York ’is.  
Lavakujundus  oli üle keskmise, kindlasti on ka paremaid “Heliseva  Muusika ” lavakujundusi, kuid 
Viimsi Kool ei jäänud ka palju alla.  Etendusel  ei  puudunud  ka eriefektid nagu näiteks äikesetorm ja 
välgu löömine. Näitlejad kandsid ajastule vastavaid viisakaid  riideid . Naisnäitlejatele olid tehtud ka 
korralikud  suured  lokid,  vahel  ka  krunn.  Mehed  kandsid  pintsakute  all   vesti   ja  lipsu.  Naised 
kandisid  ka  pearätte  ja  korsette.  Nunnakloostris  ei  puudunud  ka  nunnade  suur  tärgeltatud  tanu  ja 
nunnariided.  
Muusikalis  on  väga  tuntud  laulud.  Üks   nendest   on  “Do-Re-Mi”,  milles  muusika  oli  väga  lõbusa 
kõlaga, kaasahaarava ja kummitama jääv meloodiaga. “Do-Re-Mi”, pidi õpetama astmeid   lõbusas 
ja  laululises  võtmes  ja  seda  see  ka  selgelt  tegi.  Mari-Liis  Rahumets  sai  väga  hästi  kõrge  häälega 
hakkama.  Hääletämber  oli   sopran ,  muusikaintrumentide  tämber  oli   kirgas ,  tempo  oli  kiirenev, 
tempoka rütmiga ja  meloodia  astmeliselt liikuv. 
Teiseks  teoseks  on  “Sixteen  Going  On  Seventeen”,  mille  muusika  on  ka  kummitava  jäävalt  ilus. 
Sõnad on ka päris sobivad sinna konteksti, meloodia peaks olema nagu võistlus kahe laulja vahel, 
kumb    domineerib ,  alguses  vaikne  ja  järjest  valjenev  helitugevus.  Dünaamika  on   vaheldusrikas , 
vorm: rondo, heakõlaline  harmoonia , vahelduv rütm ja tempo, müstline tämber. 
Kolmandaks  teoseks “Edelweiss” on  rahuliku  rütmiga, Margus Toomla (Kapten von Trap) tämber 
on  bass  ja sopran Marli-liis Rahumets (Maria Rainer). Laulu meloodia on kurvem, dünaamika on 
peano (vaikne), klassikaline harmoonia. Loo karakter on selline ilus ja aeglane hetk. 
Kõige rohkem meeldis “Do-Re-Mi”, kuna see on lõbus ja õpetlik, etenduses käis ka sinna juurde 
tants, mis mängib olulist rolli. See oli ka üks esimesi laule muusikalis. 
Helilooja  Richard  Charles  Rodgers  on  kirjutanud  põhiliselt  muusikat  televisioonile  ja  filmidele. 
Helilooja  oli  väga  andekas  ja  kirjutas  väga  palju  meeldejäävaid  teoseid  (900)  ja   muusikale   (43, 
kaasaarvatud “Helisev Muusika”). Läbi etenduse sain teada, et helilooja osakb õigeid pille ja noote 
kasutada õige emotsiooni tabamiseks, filmides  ja muusikalides on see just väga oluline. 
Näitlejad  olid  minu  arvates  väga  andekad  ja  said  väga  hästi  hakkama  laulmisega  kui  ka 
tantsimisega. Kõigil oli rõõmus pilk ja sära  silmis  seda muusikali  esitades  ja tänu sellele oli seda 
meeldiv  vaadata.  Etendus  oli  väga  hea   heliga   ja  vaatamisrõõmu   pakkuv .   Muusikal   tekitas   minus  
kuhjaga positiivseid emotsioone, sest laulud olid enamasti lõbusad ja kaasahaaravad, sinna kaasnes 
ka  aktiivne  tants,  mis  ka  lõi  selle  positiivsusest  rõkkava  atmosfääri.  Kõik  polnud  küll  ilmselgelt 
lauljad , aga said piisavalt hästi hakkama. Lugu lõppes loomulikult  hästi ja õnnelikult, mis publikule 
alati meeldib. Pillimäng on väga ehe ja sarnane orginaalile. Kõige rohkem jäi meelde kõige väiksem 
näitljea oma püüdlikkusega. 
Lood olid meeldejäävad oma dünaamika, rütmi, harmoonia ja rütmi poolest. Muusikapalad sobisid 
väga  hästi  just  Heliseva  muusika  konteksti,  sest  ilma  nendeta  poleks  lugu  sama,  muusika  annab 
paremini edasi neid emotsioone, mida on vaja  edastada . 
Olen Viimsi kooliteatri ja muusikakooli orkestri esituses seda varem veel näinud ja minu meelest oli 
heasmõttes päris sanane. Dekoratsioonid võiksid olla veidi läbimõeldumad, näiteks muusikalis oli 
kaks riba  kardinaid , millest sai seitsmele lapsele riided.  
Allikad: 
https://en.wikipedia.org/wiki/Richard_Rodgers  (25.02. 2016 ) 
https://en.wikipedia.org/wiki/Do-Re-Mi   
https://en.wikipedia.org/wiki/Oscar_Hammerstein_II 
Kavalehe tekstid- Kirsi Rannaste koostatud 
Mia  Eliel  Tatsi 
 10.B, 25.02.2016