Vanemad: P: AA x aa / / A A a a Sugurakkudes erinevad alleelid. Esimene järglaspõlvkond: F1: Aa I seadus: Homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. P: AA x aa F1 Aa Aa Aa Aa II Mendeli seadus: Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide lahknemine (1:2:1) ja fenotüüpide lahknemine (3:1) seaduspärastes suhetes. Lahknemissuhe sõltub alleelide koostoimest. P: Aa x Aa sugurakud A a A AA Aa a Aa aa F1: AA/Aa/Aa/aa LAHKNEMISSEADUSE RAKENDAMISVÕIMALUSED lk 152-158 1.Analüüsiv ristamine kasutatakse katseloomade või taimede homosügootsuse või heterosügootsuse kindlaksmääramisel. D x r kui tunnuste lahknemist ei esine on D organism homosügootne
Mandriline tänu väiksemale tihedusele vahevöösse ei vaju. 3. Laamade liikumine ja geoloogilised protsessid. A Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla. 1. Vajumiskohta tähistab süvik. 2. Tekivad kurdmäestikud. 3. Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt ja tekivad magmakolded. 4. Esineb tugevaid maavärinaid ja vulkaanipurskeid. n: Nazca ja Lõuna-Ameerika laam Euraasia ja Vaikse ookeani laam B Ookeanilaamade lahknemine (ehk spreeding) 1. Uue maakoore teke. 2. PAngasmäestike teke; saared. 3. Vulkaaniline tegevus ja maavärinad. n: Nazca ja Vaikse ookeani laam India-Austraalia ja Antarktika laam Lõuna-Ameerika ja Aafrika laam. C Mandrilaamade põrkumine. 1. Maakoore paksenemine. 2. Kurdmäestike teke. 3. Maavärinad. n: India-Austraalia ja Euraasia laam. D Ookeanilaamade põrkumine. 1. Süvikute teke. 2. Vulkaanide ja vulkaaniliste saarte teke. n: Mariaani saarestik; Mauna Loa, Hawaii.
sunnitud õppima selgeks eesti keele. 4. Kes koostasid esimese eestikeelse katekismuse? Mida nimetatakse katekismuseks? Esimese eestikeelse katekismuse koostasid Simon Wanradt( Tallinna Niguliste kiriku õpetaja) ja Tallinna Pühavaimu kiriku koguduse õpetaja Johann Koell. Raamat trükiti 1535. Aastal Wittenbergis, kuid kaks aastat hiljem hävitati- põhjuseks lahknemine Lutheri katekismusest Raamatut trükiti 1500 eksemplari. See oli luterlik katekismus, mille alamsaksakeelne tekst oli trükitud raamatu vasakule ja eestikeelne tõlge paremale leheküljele. Katekismus- lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Katekismus oli trükitud eesti ja saksa keeles. 5. Mis aastal ilmus soomepärastatud eesti keele grammatika? Kes selle koostas? 1843. aastal E
* Suurima õie läbimõõduga taim maailmas ( vihmametsast) raitlill * 1,6-1,8 grammine lind vihmametsas, kelle muna on vaid 2 milligramm Koolibri * Maailma tihedamalt asustatud saar ( vihmametsas alal) Jaava saar 7.Savannialad kõrbestuvad järjest enam 3 olulisel põhjusel (3) a)Metsa põlengud kuival perioodil b)Inimtegevusel puude raiumine ja põõsastiku hävimine c)Inimesed karjatavad loomi ja loomad tatsuvad taimi maha. 8. Aafrika riftilõhede järvedele on iseloomulik lahknemine ja ookeanilise maakore teke(saarte teke, pangas mäestiku teke.),+ 3 näidet Victoria jv, Kariba jv, Njassa jv 9.Mis on antud loetelus üleliigne ja millega on tegemist? Samuum, boora, föön, tFšuktšid, briis, laguun, mussoon, passaat. Mis on nimekirja enamik nähtusi? Erinevad tuule tüübid Üleliigne on loetelus tšuktšid kes on on Aasia kirdeosa põlisrahvas. 10.Milliseid kõrbetüüpe eritatakse vastavalt pinnase ja vee iseloomule? Liivakõrb ja Soolakõrb 11
· Anafaas · Telofaas 26.Milline on kahekromatiidilise kromosoomi ehitus? Koosneb kahest kromatiidist, mille ühenduskohas on tsentrosoom. 27. Milline on ühekromatiidilise kromosoomi ehitus? Koosneb ühest kromatiidist, tsentrosoom puudub. 28.Mis toimub profaasis? · Kromosoomide kokkupakkimine transpordiks · Tuumakesed ja tuumaümbris kaovad · Moodustub mitoosi kääv 29.Mis toimub metafaasis? 30.Mis toimub anafaasis? · Kahekromatiidiliste kromosoomide lahknemine (kõik paarid üheaegselt siit aja kokkuhoid) 31.Mis toimub telofaasis? · Kromosoomid pakitakse lahti · Kujunevad tuumaümbrised · Taastuvad tuumakesed · Rakk valmistub tsütokineesiks 32.Millised rakud jagunevad ja millised mitte? · Loomadel vöötlihaskoe, närvikoe, silmaläätse rakud (ei jagune) · Maksarakud jagunevad üliharva · Taimedel on enamus rakke mitoosivõimetud. Jagunevad ainult
mikroorganismid, kuhu geenitehnoloogilisi võtteid kasutades on sisse viidud geenid, mida neis looduslikul teel esineda ei saa. 11. Mendeli 1. ja 2. seaduse järgi lahendamine - Mendeli esimene seadus Homosügootide omavahelisel ristamisel on moodustunud esimene järglaspõlvkond on genotüübilt heterosügootne ja fenotüübiliselt sarnased dominantsete vanematega. Mendeli teine e. lahknemisseadus Heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järglaspõlvkonnas F 2 lahknemine. Fenotüübiliselt suhtes 3:1 ja genotüübilises suhtes 2:1 Järglastest genotüübilt 1 osa on dominantseid homosügoote (AA), 2 osa heterosügoote (Aa) ja üks osa retsessiivseid homosügoote (aa). 12. Geeniraviga kaasnevad probleemid - Geeniteraapia eetilised probleemid. Hirm inimese loodusliku olemuse kadumise pärast. Kas inimene, omandades uue geeni ja seeläbi ka uue tunnuse kaotab oma isiksusest midagi või kas see muudab teda kui inimest. Selle üle arutavad teadlased tänapäevani
jääliustikega üksteisest eraldatud või mägedega ümbritsetud orgudes) geenitriiv (genetic drift)-geeni alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades. Geenisiire - geneetilise materjali kandumine ühest populatsioonist teise . mutatsioonid (mutation)-päranduv geneetilise informatsiooni muutus. Täiustumine ehk Progress – mite senisest keerukama ehitusega ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng. Mitmekesistumine – rajaja liigi lahknemine paljudeks liikideks. lihtsustumine – on vastupidine protsess evolutsioonilisele täiustumisele. See on tüüpiline parasiitidele. Näiteks paeluss, kellel kõik elundkonnad kadunud või tohutult lihtsustunud.
Ookeanis tekib selle koha peal süvik: 3 Laamade põrkumisel tekkiva suurema surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik. Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ning tekitavad magmakoldeid. Sellises põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja vulkaanipurskeid. II ookeaniliste laamade lahknemine Ookeanide keskahelikud on niinimetatud litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. magmakolded Algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 215 cm aastas. Sellises piirkonnas on pangasmäestikud. Paari kilomeetri sügavusel toimuvad maavärinad, samuti on aktiivne vulkaaniline tegevus (nt Islandil)
on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla. … on tulnud viirustelt, bakteritelt. Planeet Maa – 4,5 miljardit elu teke, esimene rakk – 3,5 miljardit Eukarüoodid – 2 miljardit Hulkraksed – 0,7 miljardit Kambriumi plahvatus – 540 miljonit Elu maismaal – 440miljonit Karbon e. Kivisöeajastu, esimesed roomajad – 300miljonit Permiajastu lõpp, suur väljasuremine – 250 miljonit Esimesed linnud – 150miljonit Inimlaste lahknemine primaatidest/lõunaahvid – 7-5miljonit Vetikad – 500-600miljonit aastat tagasi veekogudes Soontaimed – 410-440 miljonit aastat tagasi, siirdumine maismaale, paljunemine eostega, polnud lehti, varred ja risoomid Eostaimed – 280-360miljonit aastat tagasi – sõnajalgtaimed Paljasseemnetaimed – 300-350 miljonit aastat tagasi Katteseemnetaimed – 130-65miljonit aastat tagasi LOOMAD 540 - 400 miljonit aastat tagasi - hulkraksete loomade areng vees. Kujunesid välja loomade
f) Loomarakkudes tsentrioolid lahknevad rakupoolustele ja hakkavad koordineerima kääviniidistiku teket Metafaas a) Kahekromatiidilised kromosoomid paigutuvad raku keskossa b) Kromosoomide arv on selgelt määratletav c) Loomarakkudes kääviniidistik seostub kahekromatiidiliste kromosoomide tsentromeeride piirkonnaga ühelt poolt ja tsentrioolidega teiselt poolt 18.09. MITOOS ANAFAAS: joonis. Anafaasis toimub kahekromatiidiliste lahknemine, kusjuures poolusele jõuavad ühekromatiidilised kromosoomid. TELOFAAS: Algab ühekromatiidiliste kromosoomide lahtipakkimine, kujunevad tuumaümbrised ja rakk valmistub tsütokineesiks. TSÜTOKINEES: Üldjuhul on see protsess võrdne kahe raku vahel. Ebavõrdse tsütokineesi näiteks on pärmseente pungumine. Tsütokineesil rakkude eraldumine: kestaga rakud kahe tulevase raku vahele moodustuv vahelamell ja sellele mõlemalt poolt kujunevad rakukestad.
Testosterooniretseptori geeni mutatsioonil (tfm) moodustub feminiseerunud isane (esineb testikulaarne feminisatsioon). Suguliiteline pärandumine (ristpärandumine) ristpärandumine (ingl. Cris-cross inheritance)- Suguliitelise pärandumise juht, kus ema tunnus kandub poegadele ja isa tunnus tütardele. 4. Rakutsükkel, mitoos ja meioos Rakkutsükkel: mitoos (ingl. Mitosis)- Rakujagunemise viis. Interfaasis duplitseerunud kromosoomide lahknemine ning raku tsütoplasma (koos de novo sünteesitud organellidega) jagunemine kahe geneetiliselt identse tütarraku tekkel. meioos (ingl. Meiosis)- Rakujagunemisviis, kus sugurakkude või eoste eellasrakkude kromosoomide arv redutseerub kaks korda, lähtuvalt diploidsest (2n) või somaatilisest kromosoomide arvust. Selle protsessi tulemusena moodustuvad loomadel gameedid ja taimedel spoorid (n). Tähtis muutlikkuse allikas rekombinatsiooni tõttu. 5. Kromosoommutatsioonid
Mida vanemad eas naine lapse sünnitab, seda suurem tõenäosus on saada defektne laps. Downi sündroom on levinud. Ka teiste kromosoomide lisakoopiaid esineb, kuid need arenguhäired on veelgi suuremad ja üldiselt rasedus katkeb ise. Vead toimuvad kromosoomide jaotumisel tütarrakkudesse. Kuni 5% seemnerakkudest sisaldavad samuti ebanormaalset kromosoomide komplekti. Meioosi evolutsiooniline tähtsus: Isalt ja emalt saadud homoloogiliste kromosoomide juhuslik lahknemine sugurakkudesse. Esimeses meioosis toimub homoloogiliste kromosoomide juhuslik lahknemine tütarrakkudesse. Kromosoomide võimalike kombinatsioonide arv on 223 (~1000000 kombinatsiooni). Ristsiirde toimumine meioos I profaasis suurendab veelgi geneetilist muutlikkust. 1 homoloogilistest kromosoomidest on pärit isalt ja teine emalt. - Suurem võimalus positiivsete mutatsioonide tekkeks ja kinnitumiseks. Kiirem kohastumisvõime.
dominantseks ja alleeli, mis heterosügootses olekus ei avaldu, retsessiivseks. Retsessiivne tunnus avaldub ainult homosügootses olekus. Mendeli esimene seadus (ühetaolisuse seadus): homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt indentsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Mendeli teine seadus: homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Lahknemisseaduse rakendusvõimalused INIMESEL ESINEVAID DOMINANTSEID JA RETSESSIIVSEID TUNNUSEID Dominantne tunnus Retsessiivne tunnus Naerulohukesed põskedes Naerulohukesed puuduvad juuste kasv lauba keskjoonel juuste piire laubal sirge tömp pöial normaalne pöial varane kiilaspäisus (meestel) normaalne juuksekasv pruun juuksevärvus blond juuksevärvus
nälgivate laste ja haigete enesetapjate linnana, teiselt poolt rikaste liigkasuvõtjate, vekslite kokkuostjate ja hangeldajate paigana. Need on kaks eri maailma. Üliõpilase Raskolnikovi taskud on tühjad. Marmeladovite perekond elab juba üle aasta võlgu, kuid samal ajal loeb Luzin üle pakse rahapakke. Igal romaani tegelasel on oma elufilosoofia. Dostojevski on veendunud, et vene ühiskonna vastuolude põhjuseks on lõhenemine ja lahknemine (raskol vene keeles lõhenemine) eelkõige haritlaste ja lihtrahva vahel. Peategelane Raskolnikov (seega on nimi tähenduslik, sümboolne), seisuselt linnakodanlane ja intelligentsi esindaja, aga äärmises vaesuses virelev üliõpilane otsustab tappa liigkasuvõtjast vanaeide, et tema silmis kasutu olevuse rahadega aidata materiaalselt oma ema ja õde, lõpetada õpingud ning seejärel olla täisväätuslik ühiskonnaliige, mis tema idee järgi korvaks kuriteo
basalt-purskekivim Moondekivimid sette-või tardkivimite moondu- misel gneiss, marmor KIVIMITERINGE murenemine SETTED kivistumine TARDKIVIMID SETTEKIVIMID moone sulamine MOONDEKIVIMID LAAMADE LIIKUMINE Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla Nazca laam ja L-Ameerika laam Ookeanilaamade lahknemine Atlandi ookeani keskosa Mandrilaamade põrkumine India-Austraalia ja Euraasia laam Laamade liikumine küljetsi P-Ameerika ja Vaikse ookeani laam Geoloogilised protsessid · Uue maakoore teke · Vulkaanilised saared · Vulkaanipursked · Maavärinad · Kurdmäestike teke · Süviku teke · Ookeanilise maakoore hävimine KUUMAD TÄPID Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavusest laamade keskosade alla. Nendes kohtades
võrra Ained nõrgendavad elektrijõude ja elektrivälja Juht (induktsioon)- vabad laengukandjad hakkavad liikuma, väli mõjutab jõuga l Liiguvad elv suunas, - vastassuunas elektriväli, tekkivad laenguid nim indutseeritud laengud. Indutseeritud laengute elv tasakaalustab juhile väljaspoolt mõjuva elektrivälja, elektrostaatiline väli=0, Dielektrik – võivad veidi nihkuda, polariseerumine e omavahel seotud erimärgiliste laengute lahknemine, nõrgendab talle mõjuvat elektrivälja, mõõduks tema dielektriline läbitavus. Soojusliikumine segab Mahtuvus iseloomustab kehade laadumisvõimet. Kahe keha omavaheline mahtuvus näitab, kui suure laengu viimisel 1 kehalt 2 tekib kehade vahel ühikuline pinge Kondensaator – süsteem 2 juhist,mille vahel on dielektrik.on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks Kondensaatori mahtuvus on 1F kui laengu 1C viimine ühelt plaadilt teisele tekitab plaatide vahelise pinge 1V
KROMOSOOMIDE RISTSIIRE Meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid. See protsess tagab päriliku muutlikkuse ehk järglaste erinevuse vanematest ehk organismid oleksid erinevad ja suudaksid kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega. Vaata õpik lk 45, mis juhtub kui kromosoomide lahknemine NB! Vaata skeemi meioosis ebaõnnestub. õpik lk 46-47! 1 I interfaas I profaas
9) Mis on konvektsioonirakk? Kui kõrge temperatuur on Maa tuumas? Konvektsioonirakk on pidevas ringjas liikumises olev vahevöö piirkond. Maa tuuma temperatuur on 5000°C. 10) Mis toimub subduktsioonivööndites? Ookeaniline laam surutakse vahevöösse 11) Liikumise järgi jaotatakse laamade servaalad kolmeks. Iseloomusta neid. 1)laamad liiguvad üksteisest eemale- toimub sperding ehk laamade lahknemine (divergentne situatsioon) 2)laamad liiguvad üksteise suunas- toimub kollisioon (konvergentne situatsioon). 3)laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt, libisedes teineteise servasid mööda (transformmurrangud). 12) Missuguste laamade piirialal asub Jaapan? Jaapan asub Euraasia laama, Filipiinide laama ja Vaikse ookeani laama piirialal.
rakutüüpideks. Eristatakse totipotentseid, pluripotentseid, multipotentseid, oligopotentseid ja unipotentseid tüvirakke. apoptoos (ingl. Apoptosis)- Nähtus, kus eukarüootse organismi rakud hukkuvad samades rakkudes toimivate geneetiliselt programmeeritud sündmuste tõttu, raku enesetapp. 10. Mitoosi ja meioosi võrdlus mitoos (ingl. Mitosis)- Rakujagunemise viis. Interfaasis duplitseerunud kromosoomide lahknemine ning raku tsütoplasma (koos de novo sünteesitud organellidega) jagunemine kahe geneetiliselt identse tütarraku tekkel. meioos (ingl. Meiosis)- Rakujagunemisviis, kus sugurakkude või eoste eellasrakkude kromosoomide arv redutseerub kaks korda, lähtuvalt diploidsest (2n) või somaatilisest kromosoomide arvust. Selle protsessi tulemusena moodustuvad loomadel gameedid ja taimedel spoorid (n). Tähtis muutlikkuse allikas rekombinatsiooni tõttu. 11. Viljastumine
protsessid toimuvad skeemidel kujutatud piirkonnas · Millise tähega toimub kaardil tähistatud piirkonnas: ......laamade põrkumine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja uue maakoore teke .......laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke .......laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja uue maakoore teke .......laamade põrkumine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke. · Selgita, miks esinevad Islandil vulkaanid, Eestis aga mitte. · Viimastel aastatel on Euroopas toimunud mitmeid looduskatastroofe - Etna ja Hekla vulkaanipursked, maavärinad Kreekas, Türgis ja Jugoslaavias
vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid (Aa) Mendevi seadused 1. Ühetaolisuse seadus Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel saadakse esimeses järglaspõlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt ühtlikud järglased. 2. Lahknemise seadus Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises järglaspõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. 3. Sõltumatu lahknemise seadus Homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnuse paarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad vabalt. 4. Aheldunud geenide pärandumise seadus Thomas Morgani seadus Ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ja päranduvad koos. Kõrvalekalded Mendevi seadustest
Nende tulemuste valguses näib, et evolutsioonilised muudatused toimuvad eelistatult ebaühtlase kiirusega. Primaatide evolutsioon rekonstrueerituna kromosoomide analüüsi tulemustest. Inimese, shimpansi, gorilla ja orangutangi metafaasi kromosoomide G-vöötide võrdlusest selgus, et kõigi nelja liigi kromosoomid on suures ulatuses homoloogilised. Kromosoomide vöödilisuse mustri erinevuste analüüsil taastati see, mis järjekorras toimus nende nelja liigi lahknemine, millised ümberkorraldused kromosoomides teatavatel evolutsioonietappidel olid toimunud ning milline oli eellaste karüotüüp enne lahknemist erinevateks liikideks. Analüüsi tulemused võimaldasid teha kolm suurt järeldust: 1. 1. Orangutangi lahknemine gorilla, shimpansi ja inimese hominoidsest eellasest toimus eeldatavast hominoid-orang vahevormist; 2. 2. Hominoidne eellane lahknes hominoid-orang vahevormist hiljem kui orangutang; 3. 3
Liigist kõrgemate organismirühmade(perekondade, seltside, klasside, jne.) teke ja areng Makroevolutsioon Progress (täiustumine) Divergents(mitmekesistumine) Konvergents(sarnastumine) Uute keerukamate, Eri elupaikades algtüüpide Eri päritolu organismid sarnastuvad täislikumate lahknemine uuteks liikideks. sarnastes tingimustes. organismitüüpide teke. · Prokarüootidest · Eukarüootide lahknemine · Vaalal ja kalal on eukarüoodid. seenteks, taimedeks, voolujooneline keha. · Ainuraksetest loomadeks. hulkraksete teke. · Organismide kohastumine · Uute kudede, elus vees, maismaal organite areng.
Nii sünnib liivast liivakivi, merepõhjast lubimudast aga lubjakivi jne. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temp. Tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks moondekivimiteks. Maak - majanduslikku huvi pakkuvaid, metalle või nende ühendeid sisaldavaid kivimid ja mineraalid. Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks e. laamadeks, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Ookeanililaamade külgsuunaline lahknemine e. spreeding lähtub keskahelikust. Lõhesid mööda tungib maakoorde magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid. Vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida vulkaaniline saarkaar. Nii ookeanides kui mandritel võib leida vulkaane, mis tähistavad süvavahevööst pärid kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale nn kuumi täppi,
*väiksed maakoore järgi: *ookeaniline maakoor(Vaikse ookeani l, Kariibi l, Filipiini l) *nii ook kui mand maakoor(Euraasia l,Põhja-Am l) *mandriline maakoor(Araabia l) Laamade liikumise tulemusena toimub palju geoloogilisi protsesse: *maavärinad *vulkaanid *vulkaanilised saared *murrangulõhed *pangasmäestikud *kurrutused *kurdmäestikud *maakoore teke *maakoore hävimine *süvikud *kivimite moondumine *saarkaarte tekeRift-ookeanimäestiku keskosas,murrangulõhe1.Laamade lahknemine spreeding *Atlandi ookeani keskpaik *protsessid,mis kaasnevad: *ookeanilise mk teke *maavärinad *vulkaanipursked *vulk saarte teke, pangasmäestike teke 2.Subduktsiooni tulemusena tekivad: *ookeanilise mk hävimine *kurdmäestik *süvik *moondekivimite teke *vulkaanid *maavärinad 3.Kahe ookeanilise laama kokku põrkamine,mille tulemusena 1 laam sukeldub maa sisse:*maavärinad *süvikud *okea mk hävimine *vulkaanid *vulk saared *kivimite moondumine *NT: Filipiini laam,Vaikse ook laam 4
Mandriliste laamade lõhkumine ja uute teke : Vahevöös on kuumad täpis, mida mida mööda magma tahab maapinnale tundiga. Õhukese maakoore puhul sulatab kuum täpp kivimid, magma paiskub maapinnale. Paksu koore puhul tekivad kerked, magma maapinnale ei saa. Vulkanism Joonised TV lk 22. Laamde kokkupuude Üks sukeldub teise alla, vahevöösse. Magma surutakse maapinnale. Vaike ookean ja Filipiini laama puutel. Ookeanilaamade lahknemine Lahknenud kohta tuleb magma, mis tardub ja tekitab sinna uue maakoore. Purset ei toimu. Atlandi ookeani keskahelik. Kuum täpp Sulatab õhema maakoore, kus tekib vulkaan. Hawaii saared. Kontinentaalrift Läbi paksu laama kuuma täpi mõjul magma ei tungi. Tekivad võlvkerked. Aafrika idaosa, Punane meri.
Analoogiline elund-_______________________________________________________________ Homoloogiline elund-_____________________________________________________________ Binaarne nomenklatuur-Linne loodud hierarhilises elusolendite süsteemis kasutatav liikide nimetamisviis kahe ladinepärase sõnaga. Esimene sõna, mida kirjutatakse alati suure algustähega, tähistab perekonda, millesse liik kuulud, ja teine on liigiepiteet. Divergents-liikide ja muude taksonit evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist, organismide mitmekesistumine evolutsioonis. Konvergents-erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Makroevolutsioon-''suurrevolutsioon'', evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite (nt: sugukondade, klasside, hõimkondade) teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Evolutsiooniline progress-evolutsiooniline täiustumine, senisest keerukama ehituse ja talitlusega
4. Nõlvade jaotus kuju järgi: Nõgusad, Kumerad, sirged, astmelised. Tekke järgi: Varingu, rusukalde, erosiooni. 5. Mäetipp on suletud pinnavorm, Ta koosneb Piiratud nõlvadest ja jalamijoontest. Mäehari on avatud kahest suunast, ühendatud on pikk tippude kogum. 6. Geosünklinaal: Maakoore väljavenitatud kujuga liikuvad alad, Mood mandrite ja ookeanide üleminekupiirkond. Georiftogeen, On ookeanikoore liikuvad alad Ookeanitüüpi maakoore lahknemine ja kiire horisontaalne liikumine Maakoor on tavalisest tunduvalt paksem. Rohkelt vulkaane ja maavärinaid. 7. Ranniku profiil Õpik lk 25 8. Maailmamere profiil 9. Hüdrogeensed reljeefikujundavad protsessid: Liikuva jää ja vee energia: Tuulelainetus, Murdlainetus, hoovused, looded, Jää teke ja liikumine, 10. Geoloogilised välisjõud: Voolav vesi, lainetus, liustike liikumine, tuule tegevus, Ka
vähenemas, eriti noorte hulgas. Suurem osa kõnelejaid kasutab igapäevaste asjaajamiste juures peamiselt lihtsamat sõnavara, mis on otseselt eesti keelest lähtuv, selle keeleloogikatest tugevalt mõjutatud. Vanema seto keele kohta saame aimu peamiselt rikkalikust lauluvarast. Sealne keel (eriti vanemat tüüpi lauludes) on arhailine ja viitab väga ammustele algetele ning pikale kujunemisloole. Arvatakse, et soome-ugri keelte ühtsest algkeelest lahknemine algas kuskil 12 000 aastat tagasi (nooremast kiviajast alates). Seto rahva ja keele eraldumine jääb seejuures lahknemise viimasesse järku, mil Lõuna-Eesti hõimud (seto, võro, mulgi, tartu) jagunesid selgemalt eristatavateks oma keelega (või murretega, murrakutega) piirkondadeks. Paljude erinevuste kõrval võib leida mitmeid sarnasusi, mis viitavad ühisele kultuuritaustale. Seega võime väga tinglikult viia seto vanemad
Profaas Metafaas Anafaas Telofaas 19. Mis toimub profaasis? Kromosoomide kokkupakkimine transpordiks Tuumakesed ja tuumaümbris kaovad Moodustub mitoosi kääv 20. Mis toimub metafaasis? Kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomid on max kokku keerdunud ja on mikroskoobis sel ajal kõige paremini vaadeldavad. 21. Mis toimub anafaasis? • Kahekromatiidiliste kromosoomide lahknemine (kõik paarid üheaegselt – siit aja kokkuhoid) 22. Mis toimub telofaasis? Kromosoomid pakitakse lahti Kujunevad tuumaümbrised Taastuvad tuumakesed Rakk valmistub tsütokineesiks 23. Milleks on meioos vajalik? Väldib ploidsuse kahekordistumist põlvkondade vaheldumisel (liigiomase kromosoomide arvu säilimine) Tagatakse pärilik kombinatiivne muutlikkus (1. profaas ja 1. anafaas)
Kabjalised Vaalalised Loivalised Londilised Närilised Ahvilised Lindude hulgas palju lennuvõimetuid, nüüdseks väljasurnud liike Gastornis sp hirmulinnud Neogeen · 23 1,8 mln a.t. · Kliima tänapäevane · Meretase alanes maakitsused Elevandid ja ahvid Aafrikast Euraasiasse Ninasarvikud ja elevandid P.-Amsse Beringi · Mets savannid, rohumaad puu otsast alla 7-5 mln a.t. inimese ja simpansi lahknemine Neogeen Taimestik, loomastik ja kliima sarnane kaasajaga Maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired Ilmusid ka esimesed inimese eellased Kvaternaar 1,8 mln ... Isel. Jääajad ja jää-vaheajad loomade liikumine Toimus hominiidide areng, mis viis Homo sapiensi tekkeni. väljasurnud Loomad poolustelt ekvaatorile ja vastupidi Mägedes ülevalt alla ja vastupidi Kodutöö http://www.loodusajakiri
Täielik ülevaade: *ükte: *ükten: *üktä e>i *ükti: *ükten: *üktä ti > si *üksi: *ükten: *üktä kt > ht *üksi: *ühten: *ühtä vaheldus *üksi: *ühen: *ühtä lõpukadu *üks: *ühen: *üht n > Ø sõna lõpus üks: ühe: üht Häälikumuutused võivad hakata grammatikat ,,lõhkuda", kui nad ei toimu kõigis vormides ühesuguselt. Nt astmevaheldus eesti keeles. Häälikute lahknemine: tekib uus häälik, vana jääb püsima (nt l kõrvale on tekkinud palataliseeritud l´). Häälikute kokkusulamine: täielik (nt ü kadumine/ asendumine i-ga liivi keelest) ja osaline (kokkusulamine vaid teatud positsioonis, nt ä, ö, ü kadumine järgsilpidest eesti keeles, kuid säilimine esimeses silbis, nt küla < *külä). Häälikumuutuste liigid Seletatavad koartikulatsiooniga (kooshääldamise nähtustega) assimilatsioon rand: ranna (ka vokaalharmoonia)
Imetajatest inimeseni Kriidi ajastul ( 140 60 mln a tagasi) toimunud meteoriidikatastroofi tagajärjel surid välja kõik dinosaurused. Hiidroomajate hävingu järel toimus kiire imetajate evolutsioon( kiskjad, kabjalised, ahvilised, närilised) Uusaegkonnaga ( 65 1 mln a tagasi) sarnanes loomastik tänapäevasega. Levinud olid maod, konnad, rotid, hiired ja laululinnud. Samal ajal toimus hominiidide lahknemine teistest primaatidest. Uusaegkonna lõpus, kvaternaari ajastul ilmusid inimese eelkäijad. See evolutsioon algas Aafrikas ning lõppes Homo sapiens'i (targa inimese) tekkega. Tänapäev Evolutsioon jätkub ka tänapäeval ning seda sotsiaalse evolutsioonina. Sotsiaalne evolutsioon e. Inimühiskonna, kultuuride, riikide, tehnoloogiate jms ajalooline areng. Algas 2 miljonit aastat tagasi. Kokkuvõte: üleminekud ühelt evoltusioonilt teisele
See viitab sellele, et nende indiviidide puhul on normaalne meioos häiritud mutatsioonide tõttu geenides, mis vastutavad homoloogiliste kromosoomide vahel toimuva geneetilise rekombinatsiooni või tsentromeeridele mikrotuubulite kinnitumise eest. Meioosi evolutsiooniline tähtsus 15 Esimeses meioosis toimub homoloogiliste kromosoomide juhuslik lahknemine tütarrakkudesse. Inimesel on näiteks 23 paari kromosoome. Iga kromosoomipaari puhul on 50%-line tõenäosus, et gameeti satub emalt päritud kromosoom. Tõenäosus, et ühte gameeti satuvad kõik emalt päritud kromosoomid, on äärmiselt väike (1/2) 23. Seega on kromosoomide võimalike kombinatsioonide arv 223. Geneetilist muutlikkust aitab suurendada veel meioosi esimeses profaasis toimuv geneetiline rekombinatsioon (ristsiire) homoloogiliste kromosoomide kromatiidide vahel.
Individuaalne muutlikust põhjustavad keskkond ja geneetiline muutlikkus. Mutatsioonid: 1. genoommutatsioonid 2. geenmutatsioonid 3. kromosoommutatsioonid 4. generatiivsed mutatsioonid 5. somaatilised mutatsioonid Pärilik mitmekesisus on tingitud ka kombinatiivsest muutlikkusest: · crossing-over · sugurakkude kombinatiivne viljastamine · kromatiitide lahknemine anafaasis Populatsiooni geneetiline struktuur- geeni alleelide ning nendest tekkinud genotüüpide suhteline vahekord populatsioonis. Geenivool- populatsiooni geneetilise struktuuri muutus migratsiooni ehk rände tõttu. Geneetiline triiv- populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutus, s.t sõltumata looduslikust valikust, näiteks hukkumine katastroofides. See jaguneb kaheks: · pudelikaelaefekt- tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest.
võtaks! Ups! Nii nunnu! Käi põrgu!) 2) Deskriptiivsed emotsiooniväljendid- emotsionaalse kogemuse määratlemine või kirjeldamine (Ta keeb vihast; silmad nagu tõllarattad) Emotsioonide sõnavara jaguneb ka suurel määral kaheks: positiivseid ja negatiivseid emotsioone kirjeldavateks sõnadeks. Samas ei saa antud kategooriaid omavahel kuidagi vastandada. Emotsioonide kohta käiva sõnavara lahknemine negatiivseks ja positiivseks paistab olevat universaalne nähtus, mis pole seotud keele ja kultuuri iseärasustega. On leitud, et positiivseid sõnu on küll keeles vähem, kuid samas kasutatakse neid tunduvalt rohkem. Nii See on nii lõbus! kurb! Mine metsa! . Pilt 4. Rõõm
Individuaalne muutlikust põhjustavad keskkond ja geneetiline muutlikkus. Mutatsioonid: 1. genoommutatsioonid 2. geenmutatsioonid 3. kromosoommutatsioonid 4. generatiivsed mutatsioonid 5. somaatilised mutatsioonid Pärilik mitmekesisus on tingitud ka kombinatiivsest muutlikkusest: · crossing-over · sugurakkude kombinatiivne viljastamine · kromatiitide lahknemine anafaasis Populatsiooni geneetiline struktuur- geeni alleelide ning nendest tekkinud genotüüpide suhteline vahekord populatsioonis. Geenivool- populatsiooni geneetilise struktuuri muutus migratsiooni ehk rände tõttu. Geneetiline triiv- populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutus, s.t sõltumata looduslikust valikust, näiteks hukkumine katastroofides. See jaguneb kaheks: · pudelikaelaefekt- tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest.
liitub teise kromosoomiga. 2. Kromosoommutatsioonid, mis muudavad geneetilise materjali paigutust . a) inversioon kromosoomi lõik eraldub, pöördub 180 kraadi ja asetub oma kohale tagasi.(muutub geenide järjestus ja tekib uus geenide asendiefekt) b) translokatsioon kromosoomi lõigu ülekanne teisele, mittehomoloogilisele kromosoomile.(Vahel võib üle kanduda kromosoom tervikuna) c) isokromosoomid kromosoomide lahknemine toimub vales tasapinnas. Genoommutatsioonid : ü mutatsioonid, mille käigus muutub kromosoomide arv. a) suureneb kõigi kromosoomide arv. b) väheneb kõigi kromosoomide arv. c) Suureneb ühe kromosoomi arv(võrreldes normaalsega) d) Väheneb ühe kromosoomi arv ü Imetajatel on levinud genoommutatsioonid, mis muudavad sugukromosoomide arvu. Genoommutatsioonide tekkepõhjused: 1. endomitoos DNA kahekordistub, aga raku jagunemist ei toimu. 2
Geneetika 1. Mendeli I ja II seadus. Mõisted homo- ja heterosügoot; monohübriidne ristamine; geen; alleel; genotüüp; fenotüüp. Vastus: Mendeli I seadus (ühetaolisuse seadus) - alleel, mis avaldub igal juhul, kui ta on olemas (põselohud) Mendeli II seadus (lahknemise seadus) - homosügootsete vanemate monohübriidsed ristamisel saadakse hübriidide II põlvkonnas fenotüüpsete lahkneminse suhtes 3:1 või 1:2:1 ja genotüüpide lahknemine suhtes 1:2:1 Homosügoot - vaadeldav tunnus on määratud ühesuguste alleelidega (AA, aa) Heterosügoot - vaadeldav tunnus on määratud erinevate alleelidega (Aa, Bb) Monohübriidne ristamine - vaadeldakse ühe tunnusepaari pärandamist Geen - DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama
kolm kuud) peale Buddha surma ning seda peetakse kõige autentsemaks Buddha õpetuseks. Tänapäeval on Tipiṭaka theravaada koolkonna põhiline pühakiri Tekstid ja koolkonnad Kuna erinevate Buddha järgijate arusaamad tema õpetusest ja Buddha poolt antud reeglite kinnipidamise vajalikkusest lahknesid, tekkisid mitmed koolkonnad. Aja jooksul toimus mitmeid jagunemisi. Umbes 1. sajandil e.m.a toimus lahknemine, mille tulemusel tekkis kaks suunda: hinajaana ja mahajaana Selle põhjuseks võib pidada lõhet 'vana' (kes eelistas järgida autentset Buddha õpetust) ja 'uue' (kes polnud nõus järgima kõiki Buddha ettekirjutusi) koolkonna vahel. Uus liikumine hakkas end pikemas perspektiivis identifitseerima mahajaana ehk "suure teena", mis oli teadlik vastandumine ja kriitika mitte-mahajaana koolkondadele, keda nad hakkasid kutsuma hinajaanaks
RENESANSS 14.SAJ II POOL - 16.SAJ LÕPP Tekkisid eeldused uue poliitilise, vaimse ja kultuurilise olukorra tekkeks Euroopas (14.saj) Kirikus olid rasked ajad: SUUR SKISMA (1378 - 1417) e suur kirikulõhe (rooma- katoliku kiriku ja kreeka katoliku/õigeusu kiriku lõplik lahknemine) oli toimunud juba keskajal 1054. aastal. - Korraga valitses 2 paavsti: Roomas ja Avignonis Prantsusmaal - Kirik lakkas olemast inimeste maailmapildi kesktelg Poliitilise pildi muutus: - Inglismaa ja Prantsusmaa vaheline SAJA-AASTANE SÕDA - Tegi lõpu rüütlikultuurile - Prantsusmaa lakkas olemast keskne positsioon Euroopas Põhja-Itaaliast kujunes eeskujuks VARAKAPITALISTLIK ÜHISKOND: - Tekkis humanistlik ühiskond e väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimestest Suur katk 1349 Filosoofia/kirjandus toetusid antiikkultuuri pärandile. Maadeavastuste/teaduste kiire arengu tõttu hakkas muutuma inimese maailmapilt. TRÜKIKUNSTI ...
haploidiseerumiseni. Meioosi teine jagunemine (haploidiseerumine) on vahepealsete jagunemistega ajaliselt ja ruumiliselt eraldatud, edasi lükatud. Võib-olla annab see rohkem aega rekombinatsioonide tekkeks. Võiks öelda, et suguline protsess on toimunud ilma nähtava sugulise paljunemiseta. Sellisel juhul on ilma viljakehade moodustamiseta kasvava seene hüüfil justkui klonaalselt tekkivad koniidid rekombinantsed venitatud ja varjatud meioosi tõttu. Paraku ei allu rekombinatsioonide lahknemine antud juhul populatsioonigeneetika seadustele (rekombinantsete koniidide ebavõrdne arvukus? rekombinantide ebavõrdne lahknemine?). Veelgi huvitavam on see, et mitootiline geenivahetus võib toimuda ka klonaalselt paljunevas pärmirakus. Sugulise paljunemiseta diploidsed pärmid on heterosügootsed (!). Mitootilised rekombinatsioonid tekivad klonaalselt paljunevas pärmi Candida albicans rakus kahe haploidse genoomi komponentide vahel (Fincham et al., 1979)
) 46) Kui suur osa liike on paleontoloogide arvates välja surnud? Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustatud liikidest välja surnud. 47) Millised liigid kuuluvad ohustatud liikide hulka Eestis ja millised maailmas? Eestis ebapärlikarp, must-toonekurg, lendorav, habekakk, siniraag, merikotkas. Maailmas panda, Euroopa naarits, Ibeeria ilves, Baieri uruhiir, Vahemere munkhüljes, polaarrebane, 48) Nimeta ja kirjelda inimahve (millal toimus lahknemine inimese liinist, elupiak, toitumine. Inimahvid (Hominoidae) jaguneb kaheks sugukonnaks: Gibbonlased (Hylobatidae) ja inimlased (Moninidae). Tänapäeval elavate inimlaste alla kuuluvad: orangutang, gorilla, simpans, inimene. Arvatav lahknemine inimahvide sugupuu ja gibbonlaste vahel toimus umbes 24 miljonit aastat tagasi. Gibonid elavad Aasia vihmametsades, toituvad puuviljadest, lehtedest, õitest, putukatest, selgroogsetest ja linnumunadest.
Teine rakkude jagunemise viis on siis, kui emarakk suureneb ning selle sees toimub paljukordne jagunemine siis vabanevad emaraku lõhkemisel väikesed tütarrakud (endospoorid). Niitja ehitustüübiga sinivetikatel toimub trihhoomide fragmenteerumine ning moodustuvad lühikesed, enamasti 5-15 rakust koosnevad jupid (hormogoonid), mille tekkeks on kaks viisi: vegetatiivsete rakkude kärbumise tulemusena ja trihhoomis oleva ühe raku pooldumise tagajärjel, millele järgneb fragmentide lahknemine. 15. Teostatakse kahel viisil: 1) Geneetilise informatsiooni transformatsioonil, kus lühikesed DNA lõigud (plasmiidid) viiakse vetikakultuuri, kus nad lülitatakse vetikarakkudesse ja nad võivad seal integreeruda olemasoleva DNAga. 2) Rakkudevahelise konjugatsiooniga, kus toimub 2 vetikaraku liitumine, millede vahel toimub siis DNA fragmentide vahetus, ülekantud fragmendid võivad integreeruda juba olemasolevasse DNAsse. 16
sugurakud: pooltes sugurakkudes A, pooltes a ; 50% A, 50% a. Viljastumine: F1: AA/Aa/Aa/aa (sugurakud ühinevad juhuslikult, välja tuleb kirjutada kõik kombinatsioonid) või esitatakse tabelina: / A a A AA - kollased Aa - kollased a Aa - kollased aa - rohelised Mendeli 2. seadus: lahknemisseadus Heterosügootide omavahelisel ristamisel ilmneb esimeses järglaspõlvkonnas lahknemine. Tunnuste alusel ehk fenotüübiliselt on see suhtes 3:1 kolm osa kollaseid, üks osa rohelisi. Genotüübiliselt on see suhtes 1:2:1 üks osa AA, kaks osa Aa, üks osa aa. Alleelide koostoime erandjuhtumid: 1. intermediaarsus P: isane must kukk x emane valge kana F1: isased hallid x emased hallid F2: 1 musti : 2 halle : 1 valgeid Intermediaarsus põhineb retsessiivse alleeli toimel dominantsele alleelile, mille puhul dominantne täiel määral ei avaldu. 2
ploidsusega geneetiliselt identset rakku. Neli faasi: 1. Profaas 2. Metafaas 3. anafaas 4. telofaas (kõik kokku karüokinees) Profaas Kahekromatiidilised kromosoomid pakitakse kokku transportvormi (et nad ei läheks sassi). Kaob tuumaümbris ja tuumake Metafaas Kahekromatiidised kromosoomis paigutuvad raku keskossa. Kromosoomide arv on hästi loetav. Anafaas Toimub kahekromatiidliste kromosoomide lahkenmine. Poolustele jõuavad ühekromatiidilised kromosoomid. Lahknemine toimub spetsiaalsete valksüsteemide (mootorvalkude) abil. Telofaas Ühekromatiidised kromosoomid pakitakse lahti. Hakkab kujunema 2 rakutuuma ja rakk valmistub tsütokineesiks (tsütoplasma ja rakustruktuuride jagunemine). Tavaliselt võrdne, erandiks pungumine. Kestaga rakkudel moodustub vaheplaat, millele mõlemalt poolt kujunevad rakukestad. Membraaniga rakud tsütoskelett tõmbab membraani kahelt poolt sisse kuni rakkude eraldumiseni. Mitoosi regulatsioon
eralduvad üksteisest ja liiguvad raku pooluste suunas ning replikatsioonil tekkinud DNA molekulid eralduvad üksteisest. Telofaas - Kaob mitoosikääv, kromosoomid despiraliseeruvad, tekib tuumake ja tuumamembraan. Kromosoomid meioosis Meioosi I etapil (reduktsioonjagunemisel) toimub DNA replikatsioon ning homo-loogsed kromosoomid jaotatakse tütarrakkude vahel ilma, et kromatiidid lahkneksid. Alles meioosi II etapil (ekvatsioonjagunemisel) toimub tütarkromatiidide lahknemine. Nii moodustub loomadel ühest diploidsest rakust 4 haploidset rakku. Sugurakkude ühinemisel viljastumisel taastub kromosoomide diploidne arv. Lisaks interkromosoomsele rekombinatsioonile toimub meioosis krossingover ehk ristsiire, s.o geneetilise materjali vahetus homoloogsete kromosoomide vahel. 16. Isendi karüotüüp, kromosoomide liigitus nende ehituse alusel, diploidsus, haploidsus, genoom, homoloogia.
* laguneb tuumaümbris ja kaob tuumake. * loomarakkudel liiguvad tsentrioolid raku poolustele. TSENTRIOOLID - Organiseerivad kääviniite. b) metafaas : * kahekromatiidilised kromosoomid paigutuvad raku keskossa. * metafaasis on kromosoomide arv kõige paremini loendatav. * loomarakul on kääviniidid kinnitunud kromosoomide keskosale.(tsentromeerile) c) anafaas : * toimub kahekromatiidiliste kromosoomide lahknemine. * poolustele jõuaad ühekromatiidilised kromosoomid. * kromosoomide lahknemine toimub sünkroonselt. d) telofaas : * ühe kromatiidilised kromosoomid pakitakse lahti. * algab tuuma taasmoodustamine. 2) Tsütokinees ja tsütoplasma lagunemine : a) kestata e. membraanita rakkudel pöördub membraan sisse, ja rakk jaguneb. b) kestaga rakkudel : * moodustub vaheplaat e. vahelamell, ja sellele kujunevad rakukestad.
midagi muud, kui et: "Sokrates valetab") 22. Ratsionalism - tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. Tõe kriteeriumiks peab ratsionalism teadmiste selgust ja loogilist korrektsust. 23. Hereesia - ehk ketserlus on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine. Ketser - kristluses hereesia pooldajaisik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest (ortodoksiast). 24. Maagia - loodususundiline või kõrgusundiline riituslik käitumine, millega püütakse oma eesmärkide saavutamiseks enda tahtele allutada mingeid üleloomulikke jõude. 25. Inkvisitatsioon - katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Inkvisitsiooni põhieesmärgiks polnud mitte niivõrd
suunas 28) Populatsiooni genofond pop kõigi geenide kogum 29) Pudelikaelaefekt pop arvukuse ajutine oluline vähenemine. 30) Analoogiline elund elundid mille sarnasuse põhjuseks on vaid ühine funktsioon 31) Homoloogiline elund elundid mis sarnanevad ehitusplaanilt ja on samalt eellaselt päritud. 32) Binaarne nomenklatuur liikide nimetamisviis kahe ladinakeelse sõnaga 33) Divergents liikide lahknemine ühisest eellasvormist, org mitmekesistumine evo-s 34) Konvergents erineva päritoluga org mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. 35) Makroevolutsioon- evolutsioon pikas ajaskaalas 36) Evo progress täiustumine, mitmekesistumine ja keerustumine. 37) Evo regress eellasliikidest lihtsama ehituse ja talitlusega organismitüüpide kujunemine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
