roimar. Tapjaks olnud mingi rändur arvas koor, Ntukese aja pärast tuli oidipuse juurde ka Teiresias kellel ka oidipus rääksi sama nõu nagu teistelegile, kui teireisas ütles et sa ise oled see roimas kes saatis surma Laiose ja kukutas riigile needuse . Nende vahel tekkis tüli .Ta ütles veel et surma saab Oidipus ise kuna teireisas arvas et oidipus oli ise mõrvar ja ennusts et oidipus saab ise surma oma vandenõu järgi. II Ilmub Kreon ja küsib selle järele et ta kuulis kuidas käskija teda laimanud oli. Talle panid pahaks et Teireisias oli tema nimel valetanud, kuidKreon ei teadnud sellest midagi.Kreoni ja Oidipuse vahel tekkis tüli ja süüdistati keroni alusestult tapatöös. Kuid samas oli ka Oidipuse pihta mitu tarva öelnud et tema olnud tapnud Laiose. Koor imestas et Oidipusele tuli Kreoni sõnadega ründe peale kohwe kiiresti vastulöök nagu iseenesest.Siis tuleb Iokaste ja tunneb et ta on sattunud suurede tülli
näo, et on samuti kaupmehed. Nad jätkasid koos teed. Esimesel võimalusel röövisid nad aga Rinaldo paljaks, jättes ta täiesti särgiväele. Õues oli väga külm(tegevus toimus talvel), lõpuks jõudis ta linnuseni ja lootis sealt sooja saada, kuid selle väravad olid ööseks lukku pandud. Eemal nägi ta maja, mis kuulus lesknaisele. Ta läks sinna ja lõdises ukse taga. Lesknaine oli oma "kaaslast" markiid oodanud, kes aga ootamatuse tõttu ei saanud see õhtu tulla. Daam kuulis, et keegi oli õues ja palus teenijal vaadata, kes see oli. Külmetav mees kutsuti tuppa, tal lasti vannis ära käia ning süüa. Pärast aga lõi nende vahel lõkkele armastuse leek ja nad heitsid koos voodisse. Hommikul läks mees linnusesse, et üles leida röövi ajal põgenenud teener. Lahkudes aga jõudsid sinna kolm röövlit, kes olid teise kuriteo pärast tabatud. Rinaldo sai kogu oma raha ja hobuse tagasi ning suundus siis puutumatuna tagasi koju. III novell
Pärast seda, kui ema ütles Claudiuse kohta, et ta on ta isa sai Hamlet väga vihaseks ja hakkas vihaselt rääkima. Ema tahtis lahkuda, kuid Hamlet haaras ema randmest ning takistas teda. Hetkeks nägi Hamlet taas vaimu, kes ütles, et Hamlet pole ikka veel lubatud kättemaksu täide viind. Kui ema nägi, et poeg räägib tühjusega, sest ema vaimu ei näinud, hakkas ema oma elu pärast kartma ning karjus. Selle peale kuulis Hamlet ka seinavaiba tagant hääli. Ta arvas koheselt, et sinna on varjunud Claudius ning torkas läbi vaiba mitu korda. Tema üllatus oli suur, kui vaiba tagant vajus välja hoopis Polonius. Selle teo peale saatis kuningas Hamleti riigist välja Inglismaale. Taani tagasi jõudes tabab Hamletit väga kurb uudis. Tema suur armastus Ophelia on surnud. Ta oli hulluks läinud pärast seda kui tema isa oli surnud ning seda veel tema armastatu Hamleti käe läbi. Ta oli uppunud ojja
sooloviiulisonaate. `'Poognal on kõrge kaar, vibu ja jõhvi kaugus on kõige laiemas kohas 10cm. Üksikutel keeltel mängides saab jõhve pöidlaga pingutada. Neid taas lõdvestades mängib viiuldaja kõigil keeltel ja saab pidevalt vote akorde.''(Max Wade-Matthews ja Wendy Thompson, Muusikaentsüklopeedia, 2006) See leiutis võimaldab mängida Bachi muusikat nii, nagu kujutleb seda poogna 20. sajandi leidur, mitte nii, nagu Bach seda kuulis või kujutles. Looming Kaasaegsed tunnustasid Bachi peamiselt orelivirtuoosina, tema teosed tundusid tema eluajal nii kõla kui ka sisu poolest harjumatult uudseina. Ta pani aluse paljudele tänapäevastele muusikavormidele ning täiustas fuugavormi. Bach on kirjutanud üle 1000 teose, sealhulgas rohkesti vaimulikku muusikat: üle 200 kantaadi, missa h-moll, oratooriume, passioone. Instrumentaalloomingus on J. S. Bach osutanud suurt
vaid andsid surelikkudele pälvimatu au. Seepärast valvama nüüd pead siin kurba kaljut, ei puhkust, und, ei hinge tõmmet sa saa. Oiged olgu sinu kõne, hädaldus su ainsad sõnad." Lisaks selle tuli iga päev kotkas, kes nokkis Prometheuse maksa, mis valmistas talle kohutavaid piinu. Vahel eksisid ka jumalad ise. Näiteks oli Zeus kõige truudusetum abikaasa, kuid teda oli raske karistada. Truu ei suutnud olla oma mehele ka Aphrodite. Kui Hephaistos kuulis oma naise kirest Arese vastu, valmistas ta kullast võrgu ning püüdis armastajad voodis kinni. Ta kutsus teised Olympose jumalad patustajaid vaatama ning need naersid Arese ja Aphrodite üle, nende häbi oli kirjeldamatu. Lõpuks veenis merejumala Poseidon Hephaistost, et see Arese ja Aphrodite lahti laseks. Vanakreeka müüdid olid õpetuseks ja eeskujuks inimestele ammustel aegadel ning on ka praegu. Inimesi on ikka ja alati iseloomustatud nende tegude ja eesmärkide põhjal
Scwartsil nnestus laagrist pgeneda ning Heleni laagrisse minna. Talle eldi seal, et naine on surnud. Mees ei uskunud seda ning kohtas lpuks Helenit. Schwarts elas mnda aega laagri lhedal metsas lossivaremetes ning Helen puges vimalusel aia alt lbi, et mehele sa viia. Seejrel pgenesid nad ka sealt, sest Helenil oli oht Saksamaale tagasi sattuda. Nad leidsid mblist thja villa, millesse Helen armus. Olles seal neli peva elanud lks Schwarts klla sisseoste tegema, ning kuulis, et Bordeaux'st pidavat vljuma kaks laeva. Nad lksid Bordeaux'sse, et asja uurida. See linn aga oli juba okupeeritud. Villasse tagasi judes ngid nad, et see oli samuti okupeeritud. Nii nad liikusid edasi Biarritzi, kus nad elasid pansionis. Kord kui Schwarts kis laevade vljumisi uurimas, leidis ta tagasi tulles Heleni toa prandalt pikali. Schwarts kutsus arsti, naine keelas viimasel oma mehele elda, et tal on vhk. Mees sai siiski teada, aga ei elnud Helenile, et ta teadis.
tulekut klassi. Õpetaja ei olnud pärast kümmet minutit saabunud. Mulle öeldi otse näkku jubedusi, mis tegid tohutult haiget. "Tead, me mõtlesime, et sul poleks üle-üldse mõtet meie klassiõde olla, niikuiniigi rikud meie klassi mainet, kuna sa oled tühine, tühine kõigi jaoks. Me kõik vihkame sind! Said aru? "ütles mulle Karin. "Lisaks sa haised, oled kuulnud midagi pesemisest? Heh, vaevalt küll, kuid nüüd on sellejaoks just nimelt õige aeg. " Siis astus klassi õpetaja, ta kuulis seda kõike pealt, vähemalt mulle tundus nii. "Nii, mis siin õige toimub" , küsis rangelalatooniga õpetaja. Klassis valitses vaikus. "Ma küsisin, või pean ennast kordama? " "Liisa, alustame sinust. On sul Kadri vastu midagi ?" Liisa suu oli lukus. Õpetaja küsitles kõiki, paar õpilast saadeti ka direktori juurde. "Kas te arvate, et Kadri tahab veel siin koolis käia? Mis teil arus oli? Te olete üks tore klass, te peaksite kokku hoidma
sellest suurlinna vastikust õhkkonnast, ning põgeneda maale elama ning ka abielluda. Sally ei võta aga asja tõsiselt ning nad lähevad lahku. 2. Teose pealkiri ,,Kuristik rukkis" sümboliseerib laste saamist täiskasvanuteks, kus kõik arusaamad muutuvad. Rukkipõld on kui süütu laste mängupaik, kuid jõudes täiskasvanu ikka, muutub kogu maailmapilt, nagu kukus kuristikku. Kui ta kõndis New Yorki tänaval, kuulis ta ühte poisikest laulmas seda laulu, milles kajastuvad selle raamatu pealkirja sõnad, mida teadis ka Holdeni õde. Kuigi ta ise (Holden) on oma vanuse kohta arengust ees, siis on tema palavaimaks soooviks kaitsta lapsi täiskasvanuks saamise eest. Sama vastas ta ka Pheobe'le, et tahab saada nende laste valvuriks, et kaitsta neid sinna kuristikku kukkumast, mis hukkutab nende puhta loomuse ning õpetab neid valetama, vassima ning silmakirjatsema
Kahel korral, 1996 ja 1997 võitis ta DownBeati tudengimuusika auhinna dzässlauljana ja lisaks 1996 laulukirjutajana. Seejärel asus ta 1997 Dentonis Põhja-Texase ülikooli (dzäss)klaverit õppima. Klaveriõpingud katkestas 1999. aasta suvel sõit Manhattanile. Norah sattus sealsest muusikaelust vaimustusse ning jäigi New Yorki, luues oma ansambli, millega ta esines kohalikes kõrtsides lauldes nii tuntud dzässlaule, kui ka enda loomingut. Maailmakuulsaks saamine Juhuslikult kuulis Norah´t plaadifirma EMI Music autoritasude osakonna liige ning viis ta kokku legendaarse plaadifirma Blue Note Recordsi juhi Bruce Lundvalliga. Lundvall sõlmis Norah´ga lepingu, olles kuulnud vaid kolme halva kvaliteediga demolugu- üks neist hitt "Don´t Know Why". Lundvell poleks osanud iialgi uskuda, et tema uus muusik võib sellist tähelendu teha. «Norah laulab nagu ingel ja mängib klaverit, nagu oleksid tal sõrmede asemel suled,» õhkab plaadifirma boss.
Jumal- heatahtlik 4.Millise kokkuleppe sõlmivad Jumal ja Mefeistofeles ? Nad sõlmivad kihlveo , et Mefeistofeles ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. 5.Millised mõttet vaevavad Fausti tema töötoas näideni algul? Faust tahtis oma elu lõpetada sellepärast, et ta arvas, et tema teadmised ei lähe kellelgile vaja, et ta õppis teadusi ilma asjata. Ta ei saanud elult seda, mida oli tahtnud. Ta tahtis juua mürki, kuid siis kuulis ta rõõmsat lauluhäält, mis oli tuttav juba noorusest, see pani teda mõtlema, et peaks ikka edasi elama. 6.Kirjelda Fausti ja Mefeistofeles esimest kohtumist. Nende kokkulepe. Kui Wagner ja Faust jalutamas käisid ja kohtasid musta puudlit , võttis Faust koera enda juurde koju kaasa, kus koer muutus Mefeistofeleseseks ning pakkus talle lepingut ,kus ta on kohustatud teda teenima senikaua kuni Faust tunnistab , et ta on õnnelik. Peale seda võis Kurat Fausti hinge põrgusse viia
Ta haaras noa ja lõi selle pildist läbi .. Kostis karjatus ja kukkumisprantsatus. Me ei saa vabaneda oma minevikust ja me peame sellega leppima, mitte püüdma seda hävitada. Me saame vaid muuta oma tulevikku. Dorian aga vabanes enese teadmata hoopis oma tulevikust, mitte minevikust. 4) Miks lord Henry manipuleerib Dorianiga? Lord manipuleerib Dorianiga, sest peab teda atraktiivseks. Sümpaatseks hakkas ta poissi pidama juba enne temaga kohtumist, kui kuulis, millise lummusega kunstnik teda kirjeldas. Eriti lihtsaks osutus manipuleerimine just noormehe mõjutatavuse ja ülima siiruse tõttu. Dorian ei mõista tegelikult, mida hedonism enesega kaasa toob. 5) Mida lord Henry Dorianile rõhutab, õpetab? Henry rõhutab Dorianile seda, et tegelikult pole sügavamatel tunnetel tähtsust. Kõik on pinnapealne ja igav ning tüütab kiirelt ära. Omalt poolt soovitab ta noorukile hedonistlikku
Ta valis Zadigi oma peaministri kohale. Zadigil oli erakordne anne välja selgitada tõde, mida inimesed varjata püüavad. Teda imetleti ja armastati. Astarte oli kuninga abikaasa. Zadigi meeldiv olek hakkas talle aga märkamatult mõju avaldama. Ka Zadig kiindus kuningannasse. Sellele saadi jälile ning Zadig ja kuninganna taheti tappa. Kuninga ruumides viibis väike kääbus, kes oli tumm, aga mitte kurt. Ta kuulis, kuidas tehti surmaotsus. Et seda ära hoida, maalis ta kuningannale pildi (kirjutada ta ei osanud ja maalil kujutas ta kuningannat ja Zadigit suremas.) Kuninganna Astarte nägi seda pilti ja kirjutas kohe Zadigile kirja, kus käskis tal põgeneda. Cador, kes oli Zadigi truu sõber, lubas teda aidata ja viia talle sõnumeid Babülonist. Egiptuses mõisteti Zadig orjaks. Araabia kaupmees Setoc ostis ta ära.
Sagedused, mis on madalamad kui 20 hz, mida inimesed tavaliselt ei kuule. Kuid teadlased nagu Richard Lord ja Richard Wiseman on leidnud tõendeid, et infraheli võib inimestes tekitada kummalisi tundeid ruumis ängistus, kurbus, tunnetatakse nagu keegi jälgiks, külmavärinad, rusutud meeleolu 1999. aastal tekkisid suurbritannias Coventry Ülikoolis ühel õppejõul üleöö kogemused paranormaalsustega, ta tunnetas kellegi kohalolekut ja kuulis hääli, kui ta töötas oma laboris. Hiljem osutus kummituseks tema katkine monitor, mis tekitas infraheli tasemel 1719 Hz. Pärast monitori vahetamist lõppesid ka paranormaalsed kogemused. Pärast seda avastust leiti ka paljudest teistest nö kummitavatest kohtadest infraheli allikaid ning paranormaalsuste tunnetus lõppes nendes paikades. . 2003. aastal viidi läbi ka üks eksperiment, kus ühel rokkkontserdil lasti koos muusikaga ka 17 Hz infraheli
Juss tõmbas siksil pidurid plokki ja küsis: Et kes sina selline veel oled? Vennike vastas ää.. mina wä? Juss selle peale:Sina jah! Noormees vastas:Ma olen Valeeri. Juss küsis:Et millega sa siin tegeled? Valeeri selle peale: pudeleid korjan ,et saaksin väikse süstla täie herot osta.. See peale Juss kohkus ,hüppas autosse ja pani padavai minema. Teisel päeval Juss tegi väikse peatuse Võrus. Oli siis Juss just parajasti ühe seto poe juurde jõudnud ,kui äkitselt kuulis ,et kuskilt tuleb üks rämeda tümmiga BMW. Tuleb, siis see bemm Jussi kõrvale. Juss imestub ,vaatab ja uurib ,et mis masin see veel selline on. Tuleb üks mees autost välja ja Juss küsib : Kust sellise tümmi ka said. Mees vastab ,et üks tuttav paigaldas. Juss lausub:teeks õige tuttvust ,ma Juss ja mis sinu nimi ka on? bemmimees vastab:Seto Jürx. Juss selle peale ,et ole vana ,äri oma BMW mulle ma annan vastu oma siksi ja viskan nati raha ka peale
fines d`artiste! ” tõlge oli järmine :” Ja missugune võlu kunstniku peenis nüanssides!” selle peale punastas õpetaja, minnes juuksepiirini tulipunaseks ning ka Trulli vasak kõrv hakkas piinlikusest hõõguma. Tänu Laasiku õpetustele sai ka Juss eksamitest läbi, kuid oma ema imestuseks võttis ta koolist paberid välja ning viis Kustisse, mille direktor oli poisi ka vastu võtnud. Härra Ambel oli surnud direktorit nüüd asendamas ning kui kuulis Jussilt, mida viimane teha tahab, surus ta poisill kätt ja soovis õnne.
,,Pakane" ilmus 1967. aastal Tallinnas. Raamat on dokumentaaljutustus mis räägib 1920 ja 1940 aastatel elanud NSV Liidu kangelasest Leen Kullmanist. Jutustuse Tüdruku prototüüp Leen Kullman sündis 31. jaanuaril 1920 Tartus kingsepa paljulapselises peres. Rõhutamisväärne on tema nn. kaksikelu, ta oli rikka laevakapteni F. Behrsini kasulaps ja elas suviti kasuvanemate juures Pärnus. Alates 1930. aasta suvest käis Leeni kapten Behrsini laevaga mitmetel välisreisidel. Nägi ja kuulis seega rohkem kui paljud temavanused. Õppis ka nähtust rutem järeldusi tegema. Olulise osa tõekspidamiste kujunemisel mängis kingsepaperekonna maailmavaade ja lähedased suhted kommunist A.ju Uibo ning viimase sõpradega. 1940. aasta ajaloolised sündmused tõmbasid L. Kullmani inimeste juurde, kes juhtunust rõõmu tundsid ning uut elu ehitama asusid. 1940. a. augustis astus ta Kommunistlikku Noorsooühingusse. Ta töötas vabatahtlikuna 7. Eesti laskurdiviisis sanitarina. Aprillis 1942. a
o Michelangelo piiritu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidlusteni paavstidega, kes olid tema kunsti peamised tellijad. See muutis tema elukäigu väga keeruliseks. Varajane elu o Michelangelo sündis 6. märtsil 1975 Capreses, Toskaanias. o Tema vanemateks olid Ludovico di Leonardo di Buonarotti Simoni ja Francesca Neri. o Kuigi ta sündis Capreses pidas Michelangelo ennast kogu elu täieõiguslikuks Firenze kodanikuks. o Michelangelo isa läks raevu kui kuulis, et ta tahab saada kunstnikuks. Tema isa arvates ei olnud kunstniku amet parem kingsepast. o Buonarroti ema suri noorena, kui laps oli kõigest 6 aastane. o Michelangelo isa pani ta peagi kooli kuna nägi tema intelligentsust. o Michelangelo tutvus ühe kaasõpilasega, kes oli temast 6 aastat vanem ja õppis maalikunsti. Ta julgustas Michelangelot järgnema oma talenti ja tegema midagi muud. o Michelangelo isa oli tuttav suursuguse Medicite perekonnaga
arvamust. Kogu lugu jutustatakse läbi koer ,,Popi" vaatenurga ning kuidas tema seda kõike näeb. 3. Tegemist on kolmandas isikus jutustatud looga. Jutustaja räägib kõike läbi tegelaste vaatenurga. Kogu lugu on läbi koera silmade ning jutustaja annab seda edasi. See antakse edasi üsna täpselt koera emotsioone ning tundeid kirjeldades ja selgitades. Näide: ,,Öösiti kuulis Popi Isandat läbi une raskelt ohkavat. Siis tõusis ta ja lähenes Isandale. Ta liputas hända, lakkus Isanda käsi ja katsus teda kõigiti lohutada. Kuid Isand ei tundnud seda.,, Justus on kasutatud ka siirdkõnet ehk siis jutustaja vahendab tegelase sisemonoloogi tema- vormis. Näide: ,,Miks ei tule Isand? küsis ta. Miks ei tule Isand? Kuhu on ta jäänud? Ta pole iial nii kaua ära olnud. Kus ta on? Kus ta on?,,
Joonasel vanaisast, kuid ometi ta pidi selle nendele poistele andma. Kohe, kui makk oli antud, kahetses Joonas seda. Mitu peva polnud Marko ja Piilman kooli ilmunud ning lpuks otsustas Joonas, et lheb sinna klla, kus elab Marko tdi ja Piilman, et kki on Piilman juba surnud, kuid Joonas ei tahtnud ju enam, et need poisid neile natuke nalja teeksid.. Joonas hiilis mda kla ringi. he thja laohoone juures piilus ta akendest sisse, kuid kui kuulis seal liikumist, jooksis ta metsa. See, kes seal sees liikus, oli tegelikult Marko, ja ta oli seal laohoones, sest Klinker ja Kang otsisid teda taga. Marko taipas, et piiluja oli Joonas. Ta lks ukse peale Joonast hdma, et ta ra ei jookseks ja et ta tagasi tuleks. Joonas teda ei kuulnud, kuid teda kuulsid Klinker ja Kang. Kui Joonas mne tunni prast metsast tagasi tuli, oli laohoone leekides. Joonas lks sinna sisse ja tmbas he keha sealt vlja. Uudishimulikud
KONTROLLTÖÖ psühholoogias 25.11.2014 Teemad: aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine 1. Väliskeskkonna aistingud, liigid, kus tekkivad 19 punkti Väliskeskkonna aistingud tekivad väliskeskkonnast pärinevate ärritajate mõjul. * Nägemisaisting tekib silmades. See jaguneb omakord akromaatiliseks ehk mittevärvilised värvused ja kromaatiliseks ehk värvilisteks värvusteks. * Kuulmisaisting tekib kõrvas. Kõrv koosneb kolmest osast: väliskõrv, sisekõrv ja keskkõrv. Sisekõrvas asub teo kujuline osa kus paikneb Corti elund, mis on kuulmisretseptor. * Nahaaisting tekib naha pinnal epiteelkoes, kui seda mehaaniliselt, keemiliselt, elektriliselt või termiliselt ärritada Temperatuuriaisting sõltub naha enda temperatuurist (ntks. Jahedad objektid tunduvad külmana) Puuteaisting tekib enamasti näpuotstes ja huultel * Maitsm...
sureb. Jim nii ei teinud aga, ta võttis kirstust aarete saare kaardi, ema aga natuke raha. Jim jooksis oma sõbra arsti juurde, nad arutasid seal selle kaardi üle ning siis nad jõudsid otsusele, et nad otsivad laeva ja meeskonna ning asuvad teele. Nii see juhtusgi, paari kuu pärast oli neil olemas parim meeskond ning laev. Sõit aarete saarele läks rahulikult. Laeval oli õuna tünn, millest võis igaüks õuna võtta, ükskord kui Jim läks õuna võtma, hüppas ta tünni ning kuulis pealt, kuidas Silver plaanis mässu. Ta rääkis selle kõik kaptenile edasi. Kui nad saarele jõudsid hiilis Jim mereröövlitega saarele, ta leidis saarel elava mehe kelle nimi oli Ben Gunn, ta rääkis, et ta on väga rikas ning et tal on oma laev. Hiljem sattus Jim kapteni ning teiste ausate meeste tarasse, kuhu olid teised juba ennem läinud ning Jim eksikombel sinna sattus. Selgus, et keegi oli juba tulistanud ning siis läks sõjaks,
Väideti, et Tartu piiskopkonna feodaalid on kunagi aastasadade eest kohustunud maksma Vene tsaarile iga inimese pealt ühe hõbemarga aastas. Kergemeelselt nõustusid Liivimaa valitsejad selle nõudmisega ja lubasid 1554. aastal kirjalikult, et maks kogutakse kolme aasta jooksul kokku. Sellega olid ordumeister ja piiskop venelaste nõudmised õiguspäraseks tunnistanud ja ennast Moskvale kätte mänginud. Tartu maksu tähtaeg lähenes. Kui tsaar Ivan Julm kuulis, et saadikutel nõutavat summat kaasas ei ole, polnud tal enam mingit põhjust sõda edasi lükata. Liivi sõjas osalenud riigid: Venemaa, Läti, Poola, Taani, Rootsi Sõjategevus tähtsamad lahingud ja nende tulemused.1558. aasta kevadel alustasid venelased narva piiramist. Mõni kuu hiljem andis vaid nädalase piiramise järel alla ka Tartu. Nüüd alistus rida väiksemaid linnuseid venelastele ilma igasuguse
Tüdruk laulis alati salaja, tundes võõrasema ees kohutavat paljastamishirmu. Ent ta ei suutnud muusikuelu hüljata, sest ta jumaldas erinevaid meloodiaid ning rütme. Vahest istus ta avatud aknal ja kuulas vihmasadu, salvestades veepiiskade eri langemisrütme oma mällu. See oli mõnus aeg, mis saabus küll harva, kuid tõi nii palju rõõmu, et kogu järgmise päeva oli Nathalie õnnelik kui päikesepaiste esimesel suvehommikul. Kord oli ta taas aknal vihmamuusikat kuulamas, kui kuulis korraga mootorratta põrinat. Saamata aru, mida nii kaasaegne sõiduriist sellises üksildases tänavkülas teeb, hüppas ta oma pisikese katusetoa puitpõrandale , pani vihmamantli selga, kummikud jalga ja jooksis välja metsarajale tundmatut mootorratturit otsima. Ta jooksis ja jooksis mööda käänulist metsateed, vaadates uurivalt ringi. Korraga astus ta ühele eriti libedale männijuurele ja lendas pea ees porilompi! See oli kohutav! Ta oli läbinisti märg ja
Ta oli laisk ega viitsinud midagi teha, tahtis vaid rikkaks saada. Ta kohtas ükskord üht vanameest, kes soovitas tal pillimeheks hakata. Mees soovitas tal algul pajuvilet puhuda. Ei läinud kaua aega, kui ta salaja kodust minema läks. Ta hulkus ringi ja mängis pilli, selle eest pakuti talle süüa ja paar kopikat raha. Teda kutsuti pulma ja lustipidudele pillimeheks. Sellepärast hakati teda ka kutsuma Pilli- Tiiduks. Tiidu, aga polnud endaga rahul, ta tahtis ikka saada rikkamaks. Ta kuulis palju Kunglamaa rikkusest. Aga tal polnud piisavalt raha, et laevaga üle mere saada. Õnneks leidis ta ühe noore laevamehe, kes lubas ta salaja laeva võtta. Ta lasi teisel ööl laevast Tiidu köiega merre. Ja ütles, et kui sa vees oled kutsun ma teised laevamehed ja siis sina lõikad enda ümber oleva köie lahti ja ütled, et ujusid laevale järgi, kui see sadamast väljus. Nii ka juhtus ja Tiidu sai laeva peale tagasi. Talle anti kuivad riided selga ja pandi laevakambrisse magama
Fifth level · 7. juuli 1860 Kaliste, Böömimaa, Austria keisririik · Oli juut · "Böömimaalane austerlaste seas, austerlane sakslaste seas ja juut kogu maailma silmis" · 1860 kolisid Jihlava(Iglau) linna · Noorpõlves nägi, kuidas ise peksis ema ning sai hingelise trauma · Noorena kuulis rahvamuusikat, tantsumuusikat ja sõjaväeorkestri marsse, sünagoogis ka juudi muusikat · Nelja aastaselt hakkas õppima akordioni ja avastas enda jaoks ka klaveri Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level · Kohaliku muusikaelu Heinrich isa Fifth level
.ja peab ta tapma.. kui ta jätab siis acta poob end üles. Naised on veidrad olendid, sa võid neid peksta ja teha aga nad ikka armastavad sind...ja siis otsustas ta jääda:D inmesed olid vihased et acta pesi mehe riideid jõkke ja teda ähvardati rahva poolt... mees ei onud kunagi moidagi teinud ja nüüd hakkas ta acta eest hoolitsema ja puhastas ta haava..2 aastat hiljem ja arst otsis actat , seal nägi ta majas maale seintel, ...(tal oli koguaeg kaasas kujuke) arst kuulis nuttu majast acta nuttis, ja arst mattis ta ära, ta oli torganud endal silmad välja ja acta põletas oma maja maha kus need maalid olidacta oli lubanud oma mehele et ta põletaks ooma maalid peale surma, ja kõik hävis ta elu oli sellega täiuslik..
Friedrich Reinhold Kreutzwald 26./14. XII 1803 25./13. VIII 1882 ELU Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (Vana-Sõmeru) mõisas Rakvere lähedal. 1815 vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Tulevane kirjanik õppis 1815-18 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis, oli lühikest aega Tallinnas äriõpilane, seejärel viibis vanemate uues elukohas Lääne-Harjumaal Hageri kihelkonnas. Ohulepa mõisas. 1819. a. algul pääses Kreutzwald õpinguid jätkama Tallinna kreiskoolis kui kavatsetava külakoolmeistrite seminari õpetajakandidaat. Lisaks koolituskursusele sai ta ka täiendavat pedagoogilist ettevalmistust. Pärast kreiskooli lõpetamist 1820 oli Kreutzwald õpetaja Tallinna 2. poistealgkoolis. Töö kõrvalt jätkas ta e...
3.novell Kolmandas novellis on juttu meestest ja naistest. Kord tahtis üks mees teise mehe naisega magada ja leppis selleks kokku hinna 500kuldraha. Teine mees ei tahtnud sellist summat välja käia ja lasi tavalised hõberahad üle kullata. Kui see lõpuks välja tuli oli piinlik mõlemal. Ühel päeval ratsasõidul märkas üks meestest kena daami ja küsis teiselt kõva häälega, kas härra pakub ka sellele daamile raha . Daam kuulis seda ja , et enda au kaitsta, ütles ta vastu, et ta eelistaks vähemalt õige rahaga maksmist. Mehed tundsid seda kuuldes piinlikkust ja läksid ära. 5.novell Antud novell räägib härrast ja kunstnikust. Kuigi kunstnikke peetakse alamaks klassiks, siis antud mees oli oma töös väga hea ja osav ning seetõttu kuulus ja omajagu jõukas. Kord suvel juhtusid mõlemad mehed kokku, kui nad tulid oma valdusi vaatamast. Ühel
temaga aga ei. Nad saavad Jettega kokku. Reede, 10-ndal juunil,õhtul Tartust tuli uus doktor Timot vaatama, mitte tema vaimuhaigust arutama vaid Timol oli probleeme sügeliste või millegiga. Eeva tahtis aga Jakopile midagi ütelda. Lõunasöögi ajal ei maininud ta Jakopile midagi. Söögilauas Dr. Faehlmanniga üksi jäädes proovis Jakob teada saada tema arvamust Timo vaimse tervise kohta aga kahjuks ei saanud. Jätkab 10 aasata taguste asjadega. 19.mai hommikul ärkas ta varakult. Ta kuulis all Timot Schuberti klaveripala mängimas. Ta oli allaminemas kui nägi, et saalis oli kindral ja maja ümbritsesid valurid. Eeva tutvustas talle kindralkuberner markii Paulucci. Keiser olevat ta isiklikult saatnud. Tegu oli Timo kinnivõtmisega. Terve mõis otsiti läbi ning sel ajal istusid Timo ja Eeva all suures saalis. Timot süüdistatti keisrile hullu sisuga kirjade saatmises. Keiser aga tahtis Eeva eest isiklikult aga hoolt kanda ta lasi panna spetsiaalse inimese kes valvab ja
12. Hiie, Ints ja Leemet käisid inimahvide Pirre ja Räägu juures. Hiie ratsutas täi seljas. Pärtel teatas Leemetile, et kolib vanematega külla. Leemetil oli selline tunne nagu mets oleks järsku tühjaks jäänud. 13. Peale Pärtli pere kolis külasse veel inimesi. Leemet ei näinud Pärtlit mitu nädalat, kuigi too lubas Leemetit vaatama tulla. Leemet ootas teda iga päev metsaserval, kuni ühel päeval nägi Pärtlit sirbiga. Leemet sisistas ussisõnu. Pärtel kuulis teda, kuid kahtles. Lõpuks ta siiski tuli ja peitis sirbi selja taha. Pärtli meelest oli külas tore. Ta rääkis jumalast ja leiva tegemisest. Leemet oli tema peale vihane, sest Pärtel pidas metsaelanikke lollakateks. Pärtel, kes oli ristitud Peetruseks ja Leemet läksid tülli. 14. Pikka aega ei näinud Leemet Pärtlit. Saabus talv ja Ints kutsus Leemeti, Salme, Linda ja Vootele maa alla rästikute pessa talveunne. Aeg-ajalt ärgati ja limpsiti suhkrukivi, mis kõhu hästi
12. Hiie, Ints ja Leemet käisid inimahvide Pirre ja Räägu juures. Hiie ratsutas täi seljas. Pärtel teatas Leemetile, et kolib vanematega külla. Leemetil oli selline tunne nagu mets oleks järsku tühjaks jäänud. 13. Peale Pärtli pere kolis külasse veel inimesi. Leemet ei näinud Pärtlit mitu nädalat, kuigi too lubas Leemetit vaatama tulla. Leemet ootas teda iga päev metsaserval, kuni ühel päeval nägi Pärtlit sirbiga. Leemet sisistas ussisõnu. Pärtel kuulis teda, kuid kahtles. Lõpuks ta siiski tuli ja peitis sirbi selja taha. Pärtli meelest oli külas tore. Ta rääkis jumalast ja leiva tegemisest. Leemet oli tema peale vihane, sest Pärtel pidas metsaelanikke lollakateks. Pärtel, kes oli ristitud Peetruseks ja Leemet läksid tülli. 14. Pikka aega ei näinud Leemet Pärtlit. Saabus talv ja Ints kutsus Leemeti, Salme, Linda ja Vootele maa alla rästikute pessa talveunne. Aeg-ajalt ärgati ja
arglikult taeva poole. Mõisas oli suur loog maas ja kõik valla teovaimud väljas teda koristamas. Talu heinamaal aga tehti ka heina nagu mõisaski ja vihm võis siingi kahju teha. Ka Ennosaare rahvas oli heinamaal. Väike Ain oli loa saanud loomi, kes palavuse käes ei söönud koju ajada ja siis pidi ta kapsaste vahelt umbrohtu kitkuma. Sama ajal kui Ain, kes kodutalus teiselpool jõge kapsaste latvade vahel põlvitas ja umbrohtu kitkus kuulis vee sulpsatust ja tõusis imestunult püsti, veel enam pani ta imeks rumba kummuli vees ujuvat. Üks mõisa heinalistest oli härra ise kupja asemele tööliste juurde jäänud ja ometi oli ta mahti leidnud palavast tööst pisut puhata ja kupjate järele vaadata. Ta oli näinud teda rumpa astuvat ja siis teda äkitselt kaduvat. Kohkunult silmitses ta teravamalt seda kohta ja kuulutas ta oma nägemist ka teistele, kes ligemal töötasid. Ehmatusega kuuldi ja üteldi see lugu edasi ja
kinni ja õppis isa valjul juhatusel väsimata edasi. Välisest ilmast ei teadnud ta suuremat midagi. Viiulimäng sai aga ta seltsimeheks ja trööstijaks rõõmuta lapsepõlves. Kui noor Paganini 12 aastat vana oli, siis viis isa teda selleaegse kuulsa viiulimängija Alessandro Rolla juurde edasi õppima Parma linna. Rolla oli parajasti haiglane voodis. Paganini astus ette tuppa. Siin oli Rolla uuem viiulitükk laual. Isa käskis poega noodist kohe tükki mängida. Imeks pannes kuulis Rolla teisest toast enese uut tükki täiesti puhtalt mängitavat. Vaevalt suutis meister uskuda, et see üks poisike oli, siis ütles ta poisikesele: "Armas väike mees, mina ei oska sulle enam ühtigi õpetada, sa oskad isegi, juba nii palju. Mine ja otsi muusikameister Baér üles. Selle käest võta õpetust." Seda Paganini tegigi. Juba aasta pärast hakkas ta isa temaga Italia linnades kontsertisid andma. Raha ning au tuli
lahkus esimesel võimalusel jättes mrSpenceriga hüvasti Kolmas peatükk Holden läks internaadis oma tuppa ja hakkas raamatut lugema Peagi tuli tuppa tüütu poiss Ackley Ta näppis alati teiste asju ning vihkas Holdeni toanaabrit Stadlaterit Kui Ackley oli juba tükk aega toas ringi kolanud tuli Stadlater, kellel oli alati kiire Seekord kiirustas ta kohtingule Neljas peatükk Holden uuris kellega ta toanaaber seekord kohtama läheb Holden oli okeeritud kui ta kuulis Jane Gallagheri nime Standler palus Holdenil talle inglise keele kirjand valmis kirjutada Peale toanaabri lahkumist mõtles Holden pikalt Janele Taas tuli Ackley Viies peatükk Holden, tema sõber Mal Brossard (maadlusmeeskonnast) ja Ackley läksid Agerstowni Õhtul kirjutas Holden kirjandi See pidi olema kirjeldus toast Selle asemel kirjutas ta kirjandi oma venna pesapallikinnast, mis oli luuletusi täis kirjutatud Holdeni vend oli olnud 2 temast aastat
saaks. Abt hakkas tüdrukut lohutama, et too enam ei nutaks. See polnud ka rauast ega teemandist ja andis abti ihadele kergesti järele. Arvestades kaaluga, siis hoidis abt tütarlast oma rinnal, mitte vastupidi ja lõbutses temaga kaua aega. Munk oli end aga magamistuppa peitnud. Ta nägi oma plaani õnnestumist, kui silmas abti üksinda tema kongi sisenemas ning ust lukustamas ( siis oli ta kindel ning hiilis ukse juurde kus ta kõike nägi ja kuulis, mida abt tegi ja rääkis). Piisavalt lõbutsenud lahkus abt kongist. Ta kuulis munga samme ning arvas, et see tuli metsast. Abt noomis munka kurja näoga läbi ja ähvardas teda vangikongi heita. Munk vastas otsemaid, et ta pole veel kuigi kaua suutnud Benedictuse ordus viibida ega kõiki iseärasusi tundma õppida ning ka abt pole mungale veel õpetanud, et mungad peavad naisi nagu paastumist ja valvamist koormana enese peale kandma; lubas, kui seekord
Urmas Sisask Referaat Koostas: 2008 Elulugu Urmas Sisask, eesti helilooja ja laulja Siiri Sisaski vend on sündinud 9. septembril 1960 Raplas. 1980. Aastal lõpetas Ta Tallinna Muusikakeskkooli, kus õppis kompositsiooni Anatoli Garsneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juures ning 1985. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (René Eespere kompositsiooniklassis). Helilooja mäletab, kuidas ta kaheksa aastaselt kuulis vanaisa mängu talu hormooniumil. Tulevane helilooja püüdis samas noote lahti mõtestada. Vanaisa öelnud: "Sina neist nootidest küll veel aru ei saa." Esimest helitööd kirjutas Urmas Sisask neljateistkümneaastaselt. Ta on loonud 94 suurteost, sealhulgas mitu missat, tsükli tähistaeva muusikat jm. Jänedale asus ta elama 1985. aastal , kus on teinud tööd nii muusikaõpetaja kui ka koorijuhina, tegutsedes lisaks sellele veel harrastusastronoomina. Tema omapärane maailmanägemine ning siiras ja impu...
läbimõeldud. Mees käis igal keskööl vanamehe toas, isegi täpselt teadmata miks. Ainuke mida ta teadis et sellest silmast peab ta lahti saama. Igal öösel hiilis ta hiirvaikselt tuppa ja vaatas kinniolevat kotkasilma. Ühel ööl, aga ärkas vanamees just siis kui mees ta ukse oli hiirvaikselt avanud ja oma pea seal läbi pistnud. Pimeduse tõttu ei näinud kumbki midagi, aga vanamees tundis et tema tund on tulemas. Mees kuulis selgelt vanamehe südamelööke ja lõpuks võttis ta julguse kokku ja lasi valguskiirel langeda vanamehe poole. Valguskiir sattus vanamehe silmale, mis ajas mehe nii närv, et ta kargas tuppa lükkas vanamehe voodist alla ja lükkas voodi talle peale. Vanamehe südametuksed muutusid vaiksemaks, aga ei kadunud mehe mõtteist enne paari minutit. Kui mees oli kindel, et ta on silmast vabanenud tükeldas ta
olid sõjaga eriti tihedalt kokku puutunud. Tema enda kodumaa-armastus kajastub romaani meeskangelaste pilgu ja tegevuste läbi. Kui on välja kuulutatud sõda, on kõik mehed valmis vapralt oma isamaad kaitsma, nad ei hooli surmast, näljast ega haigustest. Kujutan ette, et kui Margaret Mitchell oleks olnud mees ja elanud Ameerika kodusõja ajal, oleks ta käitunud täpselt samamoodi nagu mehed tema romaanis. Kogu oma lapsepõlve kuulis ta veteranide jutustusi lõunaosariikide vapratest sõduritest ning kui ta sai üheteistaastaselt teada, et nad ei võitnudki sõda, oli ta jahmunud. Polegi vist ühtegi teist naiskirjanikku, kes oskaks kirjutada sõjast ja isamaad armastavatest meestest niisama hästi kui Margaret Mitchell. Romaani olustik näitab ameeriklaste elu kodusõja ajal täpselt sellisena, nagu ta tol hetkel oli. Kannatused, nälg, vaesus see kõik oli tolle aja elanike lahutamatu osa.
Kui pidulised olid läinud, läksin ma neile külla, kuna seal toimus uus pidu. Ma olin ära täpselt ühe nädala. Kui ma Thornfieldi poole sõitsin nägin ma mingit kuju mulle vastu tulemas. See oli Jane. Ma küsisin temalt: ,, Miks sa vihmaga jalutad siin?" ning ta vastas oma mesimagusa häälega ,, Ma tulin teid otsima." Kui mõisa jõudsime, olime me läbimärjad. Järgmisel ööl oli minu tuppa tulnud mu hull naine ja süüdanud mu voodi põlema. Õnneks kuulis seda Jane ja kustutas leegi ära pesukausis oleva veega. Mõne päeva pärast sai Jane kirja, et ta tädi Ms. Reed on suremas ja et ta peab kohale minema. Ta oli ära kuu aega. Ma igatsesin teda, kuna ma olin temasse armunud. Ta hiilis tasakesi minu juurde, kui ma raamatut aias lugesin. Me rääkisime pikalt ja nautisime päikeseloojangut. Ma tegin talle ettepaneku minuga abielluda. Alguses kõhkles ta natuke, kuid õnneks ütles siiski jah
Palverndur e. teekija tundis seal iga teeknakut. Selle teesalga eesotsas oli tegelikult Ivanhoe. Ivanhoe oli saks. Ivanhoe oli Cedricu poeg, kuid Cedric andis ta ra. Kui nad olid judnud lossi juba, siis normannid lasti sisse ja nad viidi sma suure T- thelise laua taha. Cedric ja Rowena istusid kige krgemal. Maurice de Bracy vallutas Rowena ngemine. Mni minut hiljem saabus uus bija Isaac. Palverndur laskis ta enda kohale sma ja riideid kuivatama kamina ees. Kui kik lksid oma tubadesse, kuulis palverndur, kuidas Brian de Boise Guilbert andis oma meestele korralduse York Isaac kinni vtta. Palverndur lks kibekhku Isaaci tuppa ja tles talle seda. Nad pgenesid koos palvernduriga lossist Ashbysse. Isaac andis palverndurile turniiriks vajaminevad esemed. Turniir Ashby de la Zoucheis. Vitlusvljal domineerivad normannid snge templirtli Brian de Guilberti juhtimisel. Inglastest pealtvaatajad on kibestunud. Nad vihkavad vallutajaid ja nende asevalitsejat prints Johni, kes valitseb riiki
Arved Viirlaid ``Ristideta hauad`` 2.Tegevusaeg 1944.aasta oktoobri algus ja kestab 1945 hilissuveni. 3.Tegevus kohad- maal (Taavi kodukohas), Tallinn, Rapla lähedal 4.Kodukülla naaseb üheks ööks Taavi Raudoja, kellel on kaaslasteks paar ``soomepoissi`` ja eesti leegionimees. Nad on metsas redutanud. Taavi naine on aga asunud koos oma vanematega ja pojaga Rootsi põgenema. Nii ei leia Taavi neid kodust eest ja järgmisel hommikul asub Taavi Tallinna poole teele, et neile järgi sõita. Õhtuks aga saabub pere koju tagasi, sest nad ei saanud paati. Taavi naine kuuleb ämma käest kodus mehe mõtetest ja läheb koos pojaga abikaasale Tallinnasse järgi. Tutavate juures nad kohtuvadki. Enne seda on Taavi saanud endale dokumendid vallamajas töötavalt Marta Laanelt ja tüdruk on talle Tallinna järgi läinud plaaniga temaga koos põgeneda. Linnas kohtub Taavi endiste võitluskaaslastega, kellega arutatakse põgenemisplaane. Sõprade seas on ka är...
mida kumbki neist enesele ei tunnustanud. Suur vanusevahe võis alateadlikult tekitada isa- tütre tunde. Isabel oli kinni oma isa mälestuses ning ehk otsis ta Justuses midagi isalikult turvalist. Martin Justus oli aga häiritud suhetes oma tütrega. Isabel täitis selle tühja koha. Laev oli saabunud Deloselt määratust varem. Isabel ei vaadanud minema tormates isegi tagasi. Marin Justus mõtles veel tüdrukule järele joosta, kuid otsustas ümber. Järgmisel hommikul kuulis ta poes armastatu surmast. Veel korra pidi mees teda nägema. Juuditari ema oli liigutatud õpetaja külaskäigust- oleks ta vaid teadnud! Martin Justusel tekkisid süümepiinad: ehk oleks ta pidanud neiule järele minema, siis oleks Isabel veel elus või poleks pidanud üldse suhet lõpetama. Samuti piinas teda kartus, et keegi teab nende suhtest, sest üks endine õpilane oli kord neid märganud. Enesesüüdistused ei lase ka matustele minna. Martin Justus saadab vaid
kodus oli kitsas käes. Peale selle sai ta ka teada, et Taali oli saanud endale vahepeal lapse, kuid keegi ei teadnud, kes oli isa. See ning nälg Turja peres sundisidki Hannest Tondiojale minema. Peeti uhked pulmad ning isegi väetiks jäänud Turja Laas sai taaskord elu sisse. Peale pulmi hakkas Tondiojal pihta igapäevane töö. Õige pea Hannes tüdines sellest ning muutus tusaseks. Ta igatses merd ja vabadust. Ta pääses jälle koju kui kuulis uudist oma venna, Klausi surma kohta. Nüüd pidi ta oma peaaegu halvatut isa aitama. Lisaks sellele sai ta kokku Saadu Taaliga, kes ütles Hannesele, et tema ongi lapse isa. Tondiojal otsustas Hannes seda ka oma naisele mainida ning nad lahutasid. Hannese tee viis taaskord koju. Klausi naine oli lahkunud, sest ta ei saanud pereisaga läbi. Luise jättis isegi lapsed maha. Selle aja peale oli Laas jäänud täiesti halvatuks ning tööd-tegemised said tehtud Taali abiga,
Kohaliku telekanali saadetest on noorte televiktoriin vaatajate ja osalejate seas hinnatud meelelahutus. Frank Hardy läheb kooli esinduses viktoriinile võistlema, tema vend Joe koos sõpradega aga stuudiosse ergutama ja kaasa elama. Enne saate algust küsib Joe Frankilt mõned küsimused. Enamus neist on spordiküsimused. Neile Frank ei oska vastata. Järsku küsib üks poiss, kelle nimi on Steve Burke ning kes on ka Bayporti võistkonna Joe ja Franki käest , et miks nad ainult spordi küsimustega tegelevad. Nii jutustamine Steve, Franki ja Joe vahel algaski ning kuhu varsti liitus üks tüdruk nimega Debbie, kes oli kolmas liige võistkonnast nimega Bayport. Äkitselt kuulsid nad, et keegi astub sisse ja hüüab hästi kõvast ,,Tervitus!". Kõik nägid sisenemas ,,Kella nelja mälumängu" produtsenti Marcey Simsonit, kes tuli ütlema võistkondadele, et mäng hakka, mõne minuti pärast. See tähendas seda, et võistlejad pidid minema stuudiosse laudade taha ja k...
Tammsaarele), naiivne, lapselik, rõõmus, vallatu. Ramilda põeb tuberkuloosi; sõitis end ravima kuurorti, saadab sealt Indrekule kirju; lõpuks sureb ära. Peale seda i eitab Jumalata. Maurus vastuoluline teg, on oma ideaalid kaotanud.Viskab I koolist välja Jumala salgamise pärast. Üürikorteris elas koos emaga Lombakas Tiina, kes uskus jumalasse, et too aitab tal paraneda. Kui ta I kuulis, et jumalat pole olema, muutus ta kurvaks. I valetas lapsele, et jumal on olemas, sisendas talle seda. Teos lõppeb sellega, et I salgab tõe maha. ,,Tõde ja õigus" III osa. Räägib võitlusest ühiskonnaga 1905.a. Tammsaare enda loominguga paraleele, töötas ,,Toimetajas"?, läbiotsimine korteris. Indrek läheb kaasa rev. mõtetega. Võtab osa põrandaalustest miitingutest. Tema ei läinud siis kaasa kui see kõik lõhkumine ja muu jõudis Vargamäele, siis ta eelmaldus
Külaliste palvel laulis Alfredo sütitava joogilaulu, millega ühines kogu seltskond...Koidikul külalised lahkusid. Violetta jäi üksi. Ta oli segaduses, sest Alfredo siirad sõnad ja puhtad tunded avasid talle uue maailma, mida noor naine enda sisimas oli alati otsinud. Ent kohe tõrjus ta need õnneunistused enda peast välja, et põgeneda tagasi joovastavasse peoellu. II vaatus - Möödunud oli kolm kuud. Violetta ja Alfredo elasid õnnelikena vaikset elu Pariisi lähedal maal. Alfredo kuulis teenijanna Anninalt, et Violetta kavatseb ära müüa oma hobused ja tõlla, sest armunute raha oli lõppemas. Alfredo au oli riivatud ja ta sõitis kiiresti Pariisi, et ise rahaasju korraldada. Tema äraoleku ajal saabus Alfredo isa Georges Germont. Alguses suhtus ta Violettasse kui kergemeelsesse "võrgutajasse", kes ainult priisata oskab . Kuid peagi avastas ta Violettas ülla hingega hapra noore naise, kelle tunded tema poja vastu olid õilsad ja siirad.
surmakuningannaga, kevade ja suve armastus- ja ilujumalannaga. Kogu selle aja, kui Adonis veetis Aphroditega, püüdis viimane noorukile meeldida. Adonis oli innukas kütt ning tihti Aphrodite järgnes talle küttimisele. Üks kord aga Aphrodite ei olnud Adonise läheduses, kui Adonis sattus suure metskuldi jälile. Adonis suutis kulti vaid haavata, kuid enne kui ta jõudis eemale karata, tormas valust hullunud kult talle kallale. Aphrodite kuulis Adonise karjeid ning läks kohale. Adonise tume veri voolas ja ta silmad muutusid häguseks ning vajusid kinni. Aphroditel oli südames väga valus ning ta hakkas ahastama, et tema ilu on mõttetu, kui ta ei saa seda Adonisele pakkuda. Sinna kohta, kus Adonise veretilgad olid olnud, hakkasid tärkama karmiinpunased lilled.
Ka see Claudiuse soov Hamletit tappa võis ajendada printsi veelgi enam hoopis Claudiust tapma. Hamleti surm saabus tegelikult läbi tema enda käte ja läbi tema enda rumaluse. Kuningas ja surnud kantsler Poloniuse poeg Laertes tegid kihlveo, et Laertes seljatab Hamleti rapiiri ja pistoda võitluses. Nimelt on Laertes prints Hamleti peale vihane kuna too tappis ta isa. Hamletil polnud see aga plaanitud. Emaga tema magamistoas juttu rääkides kuulis prints kardina taga mingisugust sahmerdamist ja arvates, et seal on hiir, suskas ta mõõga läbi kardina, kogemata tappes kantsleri. Kuningal ja Laertes'il oli aga terve võitlus juba ette ära planeeritud. Kõik oli tehtud nii, et prints Hamlet sureks ja Laertes elama jääks. Kantsleri poeg jättis endale nürimata otsaga mõõga ning kindlaks tegemaks, et Hamlet ikka saadud lööki sureks, mürgitas ta ka mõõga otsa ära. Kuningas aga mürgitas ka veini, et Hamlet sureks ka siis, kui
ning oma pangaraamatut ning tõttas peale seda koju. Ta elas korteris, mis oli varem kuulunud tema surnud äripartnerile. Hakates oma ust lahti tegema, märkas Scrooge, et koputi asemel on Marley nägu, kuid hetke pärast muutus nägu uuesti koputiks. Sisse astunud ja kõik toad üle vaadanud, istus Scrooge kamina ette, kuid jäsku hakasid kõik kellukesed, mida keegi ei kasutanud helisema, kuid see lõppes paari minuti pärast. Siis aga kuulis Scrooge kolinat, nagu keegi oleks veinikaupmehe keldris rasket ahelat üle vaatide tirinud. Kolin lähenes Scrooge korterile. See oli Marley kummitus, ning tema rinda ja võõkohta pitsitas ahel, see oli pikk ja oli koormatud võtmete, tabalukkude, arveraamatute, rahalaegaste ning kukrutega. Vaim rääkis Scrooge'le, et ta tulnud sinna selleks, et hoiatada teda,öelda talle, et tal on veel võimalus Marley saatust vältida, ja et teda külastavad veel kolm vaimu.
,,Dekameron" G. Boccaccio 7. päev 1.novell Tessa oli Federigole ütelnud et kui eesli pealuu koonu on Firenze poole siis võib ta julgelt Tessa poole tulla, aga kui Koonu on Fiesole poole siis ärgu tulgu kuna Gianni on siis kodus. Kuid keegi viinamäel käinud töömees oli seda keika pihta löönud ja see oli tiirelnud Firenze poole. Federigo siis vaatas et pealuu koonu on Firenze poole ja läks Tessa juurde, koputas kolm korda tasakesi uksele. Samal ajal Tessa kuulis seda ja teeskles et magab, kuid Gianni oli ka üles ärganud ja müksas kergelt oma naist et too üles ärkaks. Tessa ütles et see kes koputab on tont, kuna ta ei taha Giannil teada et see on Federigo tegelikult. Lõpuks nad lausuvad oma palvesõnu ,,tondi" eemalepeletamiseks. Federigo sai vihjest aru ja läks ära enne kui jama tekib. 2. novell Peronella ja Gianello olid kokku leppinud et siis kui ta Peronella mees läheb hommikul tööle võib Gianello tema juurde tulla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
