Hamleti sisukokkuvõte (5)

1.1
Teos räägib Taani printsist Hamletist, kes tahab kätte maksta oma isa tapjale kelleks on Claudius . Hamleti ema Getrud abiellus kohe pärast Hamleti isa surma Claudiusega ja Hamlet arvas , et see ei saa olla õige. Ühel päeval ta kuuleb kuninga ihukaitseväelaste käest, et nad on näinud lossi valvates vaimu, kes on täpselt kadunud kuninga moodi. Hamlet otsustab kohtuda selle vaimuga ja saab vaimu käest teada, et Taani kuninga Hamleti tappis Claudius, valades talle lõunauinaku ajal mürki kõrva, mis tappis ta koheselt. Hamlet tahtis Claudiusele tingimata kätte maksta ja hakkas teesklema hullu, sel juhul ei aimaks Claudius ja kuninganna midagi, et Hamlet tegelikult teab kogu tõde.
Hamlet armastas väga kantsler Poloniuse tütart Opheliat. Ka Ophelial olid Hamleti vastu tugevad tunded. Kuid nüüdse plaani käigus ei teinud enam Hamlet eriti Opheliast välja, seda sellepärast, et keegi tema plaanist aru ei saaks. Siiski saatis ta lõpuks Opheliale kirja, mis oli küll segane ja veidi imelik, kuid siiski suutis ta nendesse ridadesse kirjutada nii palju sooje tundeid, et Ophelia kurbus kadus. Ta sai aru, et Hamlet siiski armastas teda ja näitas seda kirja ka oma isale . Tema isa omakorda kuningapaarile. Sellest järeldasid kuninganna ning kuningas, et Hamleti hulluksminek ei ole tingitud ainult oma isa surmast vaid ka tohutust armastusest Ophelia vastu. Plaan sujus Hamleti ootuste päraselt.
Hamlet kirjutas näidendi, kuhu ta kutsus näitlema riigi parimad. Näidendi süžee oli sama sisuga, mis vaim oli talle rääkinud. Ta kutsus seda näidendit vaatama kõik tahtsamad ninad. Claudius lahkus saalist juba pärast teist tseeni, kus mängiti see, et kuninga tappis ta lähisugulane. Pärast näidendit kutsus ema ta oma tuppa , kus ta ütleb Hamletile, et "isa" on väga pettunud sellest näidendist. Pärast seda, kui ema ütles Claudiuse kohta, et ta on ta isa sai Hamlet väga vihaseks ja hakkas vihaselt rääkima. Ema tahtis lahkuda, kuid Hamlet haaras ema randmest ning takistas teda. Hetkeks nägi Hamlet taas vaimu, kes ütles, et Hamlet pole ikka veel lubatud kättemaksu täide viind. Kui ema nägi, et poeg räägib tühjusega, sest ema vaimu ei näinud, hakkas ema oma elu pärast kartma ning karjus. Selle peale kuulis Hamlet ka seinavaiba tagant hääli. Ta arvas koheselt, et sinna on varjunud Claudius ning torkas läbi vaiba mitu korda. Tema üllatus oli suur, kui vaiba tagant vajus välja hoopis Polonius . Selle teo peale saatis kuningas Hamleti riigist välja Inglismaale .
Taani tagasi jõudes tabab Hamletit väga kurb uudis. Tema suur armastus Ophelia on surnud. Ta oli hulluks läinud pärast seda kui tema isa oli surnud ning seda veel tema armastatu Hamleti käe läbi. Ta oli uppunud ojja. Matustel, kui kirst oli juba maasse lastud ja hakati mulda peale viskama hüppas Ophelia vend Laerter kirstu peale sooviga teda koos Opheliaga matta. Tema kõrvale hüppab ka sama sooviga Hamlet. Laerter läheb selle peale raevu. Asi viib duellini. Võitluspäev jõudis kätte. Kui tavalised duelli reeglid nägid ette, et mõlemad võitlejad võisid omada nüridat mõõka, siis seekord Laerter murdis reegleid. Tal oli terav ja mürgitatud mõõk. Rüseluse käigus õnnestus tal Hamletit tabada. Järsku kiljatas kuninganna. Ta oli joonud klaasist, kus oli mürgitatud jook, juhuks kui Hamlet peaks duelli keskel juua tahtma. Kuninganna suri. Sellepeale Hamlet torkas Laertest ja seal nad surid kõik koos.
1.2
TEGELASED:
Claudius, Taanimaa kuningas
Hamlet, Taanimaa prints , kadunud kuninga poeg, praeguse vennapoeg
Horatio , Hamleti sõber
Polonius, kantsler
Laertes , Poloniuse poeg
Valtemand, Cornelius - Norramaale lähetatavad saadikud
Rosencrantz , Guildenstern - Hamleti endised ülikoolikaaslased
Osric, keigarlik õukondlane
Marcellus , Bernardo, Francisco - kuninga ihukaitseväelased
Reynaldo, Poloniuse teener
Fortinbras, Norramaa prints
Getrud, Taanimaa kuninganna, Hamleti ema
Ophelia, Poloniuse tütar
1.3
Oma esimestes sõnades annab Hamlet mõista, et tema lein ei ole pelgalt poos ning kuigi lein oma rüü ja ehetega on näideldav, käib tema loomus sellest üle. Autor tahab öelda, et inimene ei tohiks usaldada igaüht ja peaks olema alati valvel ja nägema enda ümber toimuvat. Ei tohiks langeda ka kättemaksu küüsi, kuna sellega mürgitad sa ära ainult oma meeled ja kaotad oma head ja siiani ustavad olnud sõbrad.
1.4
Minu arvates on see igati õnnestunud ja huvitav teos, kuigi see on mõnes aspektis pisut mitteusutav või muinasjutuline nagu see mürgi kõrva valamine ja see vaim, kes rääkis Hamletil tema isa tapjast. Samas on see
väga traagilise ja ootamatu lõpuga, kuna kes oleks arvanud, et see lugu lõpeb Hamleti surmaga, aga eks see ongi niimoodi, kui tahad kellelegi kätte maksta, isegi kui ta on selles asjas süüdi, mis sa oletad et ta on teinud mürgitad sa oma meeled ja hävitad selle kättemaksuihaga ka enda ja teed haiget ka nendele inimestele, kes ei ole selles asjas üldse süüdi.