Wikmani poisid (0)

Wikmani poisid
Tegelased:
Jaak Sirkel – Hea õpilane, kellele meeldis Virve .
Penno – Poiss, kelle isa juhtis klaveritootmisfirmat. Talle meeldis Aino.
Vare – Poiss, kes huvitus tehnilistest asjadest. Kenasti kasvatatud poiss, kitsa näoga prillikandja.
Juhan ( Juss ) Pukspuu – Mitte väga hea õpilane, keda Laasik käis õpetamas.
Virve Pukspuu – Jussi õde, kellele meeldis Jaak.
Aino Pukspuu – Jussi õde, kellele meeldis Penno.
proua Pukspuu – sõbralik naine, kes pakkus lastele tihti teed ning vahel ka kohvi.
härra Wikman – Wikmani gümnaasiumi direktor , kes hiljem läks küll Viini ravile , kuid lõpuks siiski suri. Tavaliselt riietus sabakuude ning oli alati raseeritud.
härra Tooder – Kuri õpetaja, kes tegelikult kellelegi ei meeldinud.
preili Jakovleva – Inglise keele õpetaja, kes oskas seda keelt halvemini, kui Trull , kes oli mõningad aastad Inglismaal elanud.
Tummel – Poiss.
Riks Laasik – Vaikne poiss, kes õpetas Jussi.
Kondiiter – Väike pruntja kehaga ja ebaproportsionaalselt peenikeste jalgadega mees. Alati mustas pintsakus.
härra Helmholtz – Teda kutsuti Tolmuahviks. Ta rääkis kähedalt Tartu-Võru kadakasaksa ja Põlva-Päranurme talutarekeeles. Näiteks :”Zälle äkspärimändi tarfis tuleb mäil votta üts suur klaaisplaait ja täine tillokõne klaaisplaait.”
Direktor oli otsustanud Pukspuu koolist välja heita. Põhjus oli järgmine – tema arvas , et poiss oli teinud 10. klassi tunnis põrgumasina härraTooderi ehmatamiseks. Kooli sai ta naaseda vaid siis, kui ta sügisel tegi uuesti eksamid ja sai kõigis ainetes vähemalt kolmed. Pukspuu oli iseenesest mitte just väga hea õpilane, pigem halb. Sellepärast, et ta lihtsalt ei viitsinud õppida. Kuna toimunud olid peaaegu kõik teadlikult, küsitles inspektor Ambel peale õnnetust klassi poisse. Ta käskis mitteasjaosalistel klassist lahkuda, kuid mõned mitteosalised otsustasid siiski jääda. Kui küsiti mitte süüdi olevalt poisilt, et miks tema siis süüdi on, vastas viimane, et ju ta ikka on, sest ta on ju 10. klassi poiss. Koolist aga otsustati välja visata üksnes Pukspuu. Poistel tekkis mõte, et nad võiksid rahad kokku panna ja iga kuu näiteks Laasikule, kes oli suhteliselt vaene, kuid väga tark poiss, raha maksta, et viimane Jussi õpetaks ja eksamiteks valmistuda aitaks. Laasik oli nõus, kui talle makstakse 30 krooni kuus. Raha teenimiseks tegi ta koos emaga luude ja erinevaid harju ning müüs neid. Kui poiss oleks Jussi hakanud õpetama ei oleks saanud ta ema aidata ning selleks vajaski 30 krooni, mis hüvitas kaotsiläinud aja harjade valmistamisel.
Jussil oli õde Aino kellega Riks läbi käis. Noored meeldisid teineteisele, aga Jaagule meeldis Aino õde Virve ning ajapikku hakkas ka tüdrukule poiss meeldima . Enne Jussi eksameid käis Virve koos oma tädiga Kanaari saartel. Ta kutsus ka Jaaku sinna, kuid viimase isa ei nõustunud välja käima oma terve kuupalga suurust summat.
Vahepeal jäi direktor haigeks ning kutsus kõigist klassist kolm kõige tublimat poissi enda juurde. Direktor elas kooli vastasmajas koos oma õega. Alumisel korrusel oli raamatukogu. See tunnist välja kutsumine päästis Jaagu hinde, sest ta ei teadnud küsitust mitte midagi. Kui uksele poleks koputatud, siis ta oleks hakanud midagi ajaloost luuletama . Direktori juures oli koos palju õpetajaid ja teisi tähtsaid isikuid. Seal lauldi ja räägiti kooli tulevikuplaanidest. Sügisel kuuldi, et direktor oli käinud Viinis end ravimas, kuid asi oli olnud lootusetu ning viimaks oli ta ära surnud.
Ühel ladina keele eelviimasel tunnil tahtis õpetaja (Markson) Plebs teha õpilastele kontrolltöö. Kõik võimalused prooviti läbi, kuid miski ei aidanud – õpetajat oli võimatu teemast kõrvale juhtida. Lõpuks ei jäänud poistel muud üle, kui mõne pahandusega hakkama saada. Vare askeldas hoolega füüsikainstrumentide lähedal, mis asusid klassiukse juures riiulitel. Ta kinnitas mingi nööri kraanikausi külge ning kui ta oma pinki tagasi tuli ja nöörist tõmbas, kukkus vaskkraan kõva kolksatusega valamusse. Vett voolas üle kraanikausi ääre ja klassis uputas. Õpetaja pidi töö edasi lükkama ning saatis Jaagu kojamehe järele. Kojamees oli aga välja, putka juurde, suitsupausile läinud. Sealt saigi Jaak mehe kätte ning viimane sai seletuste põhjal kohe aru, et ega see iseenesest juhtunud ei olnud. Mees viivitas veel veidi, kuna sai poiste ideest aru, ning siis jalutati koos kooli ja Jaak keeras vee kinni.
Eksamiteaja läbisid enamik poistest edukalt. Madame Lüllii oli õpetaja, kes kogu aeg punastas. Mõnikord isegi ilma põhjuseta. Näiteks ükskord luges Trull üht lauset :”quel charme dans les nuances fines d`artiste! ” tõlge oli järmine :” Ja missugune võlu kunstniku peenis nüanssides!” selle peale punastas õpetaja, minnes juuksepiirini tulipunaseks ning ka Trulli vasak kõrv hakkas piinlikusest hõõguma. Tänu Laasiku õpetustele sai ka Juss eksamitest läbi, kuid oma ema imestuseks võttis ta koolist paberid välja ning viis Kustisse, mille direktor oli poisi ka vastu võtnud . Härra Ambel oli surnud direktorit nüüd asendamas ning kui kuulis Jussilt, mida viimane teha tahab, surus ta poisill kätt ja soovis õnne.