Lissaboni öö - sisukokkuvõte .! (4)

Oli �� Lissabonis, mis oli t� idetud p�genikega, k�ik tahtsid seniks Ameerikasse, kuni Euroopa eluolu rahuneb . J�lgiti laevu, mis s� itsid Ameerika poole. Kuid k�igil ei olnud viisat ning ka laeavapiletid olid tihtipeale v�lja m��dud. T�naval k�ndis p�genik, kes murdis pead, kuidas oma naise Ruthiga Ameerikasse j�uda, sest neil polnud pileteid ja elamisluba Portugalis pidi paari p�eva p�rast l�ppema. Ilma elamisloata olid lood kehvad. T�nav oli suhteliselt t�hi, siiski m�rkas p�genik �ht meest t�naval edasi-tagasi k�ivat. Esimese hooga kartis p�genik, et tegu on politseiga ning ta v�etakse vahi alla. Mees aga k�netas teda ning pakkus talle kahte piletit New Yorki . Tingimuseks oli, et p�genik on temaga hommikuni koos. P�genik v�ttis pakkumise vastu. P�genik oli siiski umbusklik selle v��ra mehe suhtes. L�puks mees tutvustas ennast, ta nimi oli Schwarts, ning hakkas oma elust pajatama. Ta oli aastaid paguluses elanud, kuna tema naise Heleni vend Georg andis ta �les, ja �hest kohast teise p�genenud. Seej �rel oli ta otsustanud Saksamaale tagasi minna. Teel peeti teda mitu korda kinni ja kontrolliti tema isikut. L�bi raskuste p��ses ta siiski Saksamaale oma naise Heleni juurde. Seejuures aitas teda ta s�ber doktor Martens , kes tal Heleniga kokku aitas saada. Schwarts kohtus Heleniga kirikus, sealt suundusid nende korterisse. Nad veetsid paar toredat p�eva koos. Seej�rel oli Schwartsil aeg lahkuda, ta pidi minema M�nsterisse, sest ta oli oma kohvrid sinna j�tnud ja oli sealsesse hotelli registreeritud. Helen laenas oma tuttavalt auto ja viis mehe M�nsterisse. Teel otsustas Helen, et p�geneb koos mehega. Nad leppisid kokku, et Helen viib auto tagasi ja � tleb kodustele, et l�heb �veitsi arsti juurde ning kohtub hiljem mehega Z�richis. Schwarts j�udis � nnelikult Austriasse. Feldkirchis peeti ta aga kinni ning ta asjad otsiti l�bi. Tal oli �nne ning ta p��ses. L�puks j�udis ta Z�richisse ja kohtus Heleniga. Nad elasid n�dala sealses hotellis erinevates tubades, et mitte kahtlust �ratada, kuna nende passides olid erinevad nimed. �hel p�eval kui Schwarts Heleni juurde l�ks leidis ta eest Saksa konsulaadi ametniku h�rra Krauseri. Et mitte kahtlust �ratada luuletas Helen talle, et Schwartsil on naine ja lapsed ning nad p��sesid taas. Seej�rel said nad sekeldusteta aastaks Prantsuse viisa ning lahkusid �veitsist. Nad ��risid maja, mis asus j�rve kaldal . Seal olid nad �nnelikud. Suve l�ppedes l� ksid nad Pariisi, kus nad said v� ikese toa. Nad elasid hetk korraga. Kuid siiski ka nende �nnehetked p��rdusid, Georg leidis nad �les ja k�skis Helenil tagasi Saksamaale tulla. Helen ei olnud mingil juhul n�us tagasi minema. 10 p�eva hiljem saabus s�da ning Schwarts ja Helen arreteeriti. Helen viidi naistelaagrisse P�reneedes, Schwarts aga Prantsuse laagrisse . Scwartsil � nnestus laagrist p�geneda ning Heleni laagrisse minna. Talle �eldi seal, et naine on surnud. Mees ei uskunud seda ning kohtas l�puks Helenit. Schwarts elas m�nda aega laagri l�hedal metsas lossivaremetes ning Helen puges v�imalusel aia alt l�bi, et mehele s��a viia. Seej�rel p�genesid nad ka sealt, sest Helenil oli oht Saksamaale tagasi sattuda. Nad leidsid m��blist t�hja villa, millesse Helen armus . Olles seal neli p�eva elanud l�ks Schwarts k�lla sisseoste tegema, ning kuulis, et Bordeaux 'st pidavat v�ljuma kaks laeva. Nad l�ksid Bordeaux'sse, et asja uurida. See linn aga oli juba okupeeritud. Villasse tagasi j�udes n�gid nad, et see oli samuti okupeeritud. Nii nad liikusid edasi Biarritzi, kus nad elasid pansionis. Kord kui Schwarts k�is laevade v�ljumisi uurimas, leidis ta tagasi tulles Heleni toa p�randalt pikali. Schwarts kutsus arsti, naine keelas viimasel oma mehele � elda , et tal on v�hk. Mees sai siiski teada, aga ei �elnud Helenile, et ta teadis. Kord kohtasid nad �hte ameeriklast, kes tegi neile v�lja ja k�sis, miks nad Ameerikasse ei tule. Kui mees � tles , et neil pole viisat, lubas ameeriklane aidata. Schwarts tegi m�nda aega juhut�id, Helen aga k�is v�ljas ja tuli alati hilja . �hel p�eval v�ttis Gestapo Schwartsi kinni. Teda piinati, eesm�rgiga teada saada kus on Helen. L�puks ilmus Georg, kes hakkas ise Heleni asukohta v�lja uurima . Schwarts andis Georgile Heleni aadressi. Teel Heleni juurde �nnestus Schwartsil peidetud �ileti abil oma kinniseotud k�ed vabastada. Ta tappis Georgi , v�ttis ta auto, passi ja raha ning l�ks Helenile j� rele . Olles Georgi passis pildi �ra lasknud vahetada, asusid nad Lissaboni poole teele. Sinna j� udsid nad ilusti kohale ja aitasid isegi �he poisi �le piiri. Nad elasid m�nda aega Lissabonis ning said l�puks reisib�roost piletid Ameerikasse. Kuid reis l�kati edasi ja mees l�ks uurima miks reis �ra j�i. Naastes leidis ta Heleni surnuna. Naine oli m�rki v�tnud, arvatavasti ta ei tahtnud Ameerikasse. J�rgmine p�ev oli Heleni �rasaatmine ning Schwarts oli tahtnud, et p�genik oleks temaga koos selle ��. P�ev p�rast seda s� itis p�genik naisega Ameerikasse.