Ivanhoe - kokkuvõte (9)

Ivanhoe Theodor Tombach, 9.b AUTOR JA PEALKIRI: Sir Walter Scott "Ivanhoe" T�HTSAMAD TEGELASED: Ivanhoe Rebecca Rowena Prints John Maurice De Bracy Cedric the Saxon Isaac of York Lucas de Beaumanoir Conrade de Montfichet Waldemar Fitzurse Aethelstane Wamba Gurth Locksley Must r��tel P�HIPROBLEEM: 1192 . aastal kartis inglise rahvas oma armastatud kuninga Richard I, keda kutsuti ka Richard L�vis�dameks, elu p�rast. Rahvas ei teadnud , kas ta oli elus v�i surnud. Kuningas kadus tagasiteel koju ristiretkelt P�ha Maale. Ristiretked olid usus�jad. Inglismaal kuuldusid jutud, et Richardi vend prints John on ta vangistanud, et saada tema asemele riiki valitsema , nagu ta oli teinud kogu Richardi �raolekuaja. Richard ja John olid Plantagentid, kuuludes Prantsuse kuninglikku suguv�ssa. Saksid ja normannid olid t�lis. Kaks r��tlit olid j� udnud tagasi P�halt Maalt ja nad ratsutasid oma kilbikandjate ja valvurite salga ees l�bi Sheffieldi k�la l�hedal asuva Sherwoodi metsa. R��tlid Brian de Bois -Guilbert ja Maurice de Bracy olid teel Ashby linna, kus pidid toimuma turniir r��tlioskuste n�itamiseks. See tee ei olnud ohutu neil minna, sest seal metsas uitas ringi ka Locksley Robin oma lindpriide salgaga. Ashbyni oli veel terve p�evateekond ja l�henes torm , vajasid r�ndurid paika, kus ��d veeta. Tee ��res oli �ks � ksik k�ija, kes viis nad Rotherwoodi, saksi Cedricu koju ��bima. Cedric ei sallinud normanne, kuid ta lasi neil seal ��bida. Cedric oli kasvatanud oma sugulase Rowena �lesse ja Rowena oli talle kui ta oma t�tar. Kui keegi Rowenat solvaks, ei kahtleks Cedric teda oma majast v�lja ajamast. Palver�ndur e. teek�ija tundis seal iga teek��nakut. Selle teesalga eesotsas oli tegelikult Ivanhoe. Ivanhoe oli saks . Ivanhoe oli Cedricu poeg, kuid Cedric andis ta �ra. Kui nad olid j�udnud lossi juba, siis normannid lasti sisse ja nad viidi s��ma suure T- t�helise laua taha. Cedric ja Rowena istusid k�ige k�rgemal. Maurice de Bracy vallutas Rowena n�gemine. M�ni minut hiljem saabus uus ��bija Isaac. Palver�ndur laskis ta enda kohale s��ma ja riideid kuivatama kamina ees. Kui k�ik l� ksid oma tubadesse, kuulis palver�ndur, kuidas Brian de Boise Guilbert andis oma meestele korralduse York Isaac kinni v�tta. Palver�ndur l�ks kibek�hku Isaaci tuppa ja �tles talle seda. Nad p�genesid koos palver�nduriga lossist Ashbysse. Isaac andis palver�ndurile turniiriks vajaminevad esemed. Turniir Ashby de la Zouche�is. V�itlusv� ljal domineerivad normannid s�nge templir��tli Brian de Guilberti juhtimisel. Inglastest pealtvaatajad on kibestunud. Nad vihkavad vallutajaid ja nende asevalitsejat prints Johni, kes valitseb riiki karmil k�el ja ihaleb krooni, samal ajal kui tema vend seaduslik kuningas Richard L�vis�da viibib P�hal Maal. Siis ilmub v�lja tundmatu r��tel, n�oilmet varjamas kiivri n�okate. Ta ei t�sta seda �les ka siis, kui on sadulast paisanud k�ik Sir Briani mehed, samuti tema enda ja v�tnud kauni leedi Rowena k�est vastu v�idur�tiku. Ainult asjasse p�hendatuile on teada, et naasnud on Richard L�vis�dame truu kaaskondlane Wilfred Ivanhoe. N��d on j�lle lootust. Pruuskavad hobused , v�lkuvad m��gad, vaprad r��tlid l�ikivates s�jar��des - niisugused pildid kerkivad silmade ette, kui juttu tuleb keskajast. Ivanhoe sai valida endale m�ne kauni daami Ilu ja Armastuse kuningannaks. Ta valis selleks Rowena. Rahvas oli hullunud ja neile oli imelik, et krooniti saksi printsess , mitte normannist printsess. Prints John oli pahatahtlik . Turniiri esimene p�ev oli l� ppenud . Teisel turniirip�eval oli asi hullem. Oli karm v�itlus. Ivanhoe oli peaaegu alla andmas, kui talle tuli appi Must R��tel, kes ka kohe kadus. Ivanhoe v� itis j�lle. Rowena pani Ivanhoele krooni p�he. Seal pidi ka Ivanhoe paljastama ennast ja teda tundisid �ra nii Rowena kui ka Cedricu. Kui ta sai krooni p�he, siis ta kukkus kokku, sest tal oli kehas oda ots sisse murdunud. Ivanhoe viidi �hte lossi, mida keegi ei teadnud. Cedric ja Rowena l�ksid teda metsa otsima . Kostis appikarjeid ja nad l�ksid vaatama, milles on asi. Isaac lebas seal maas ja tema t�tar Rebecca istus k� rval . Cedric ja Rowena v�tsid vana mehe ja tema t�tre endaga kaasa, kui neid tuldi r��vima ja nad viidi sinna samasse lossi, kus oli ka Ivanhoe. Nemad aga ei teadnud, et Ivanhoe oli sealsamas . Gurth (Cedricu teener) n�gi, kuidas nad minema viidi. Gurth r��kis Locksley Robinile loo �ra ja siis Robin kogus oma armee kokku ja nad l�ksid nendega s�tta. Bois-Guilbert huvitus Rebeccast. Tehti plaan, kuidas saada paari inimest tagasi. Gurth l�ks lossi ja vahetas Cedricuga riided ja Cedric sai tagasi minna oma rahva juurde. Nad hakkasid k�ik seal s�dima ja siis see loss l�ks p�lema. Lossist p��sesid k�ik v�lja. Maurice de Bracy anti Mustale R��tlile vangiks. Rebbeccat s��distati, et ta olevat n�id, sest ta aitas Ivanhoed, kui see lamas lossis haigelt. Toimus ka viimane v�istlus. Seal v�itlesid Ivanhoe ja Bois-Guilbert. Ivanhoe v�itis sellegi, kuigi ta ei oleks tohtinud v�idelda, sest ta polnud veel p�ris terve. Ivanhoe ja Rowena armastasid teineteist ja nad abiellusid. Rebecca ja Isaac r�ndasid m��da Hispaaniat, kus Rebecca ravis haigeid. Mis puutub Ivanhoesse, siis tema teenis veel palju aastaid kuningas Richardi teenistuses endale kuulsust . V�ga p�nevustpakkuv raamat. Huvitav on lugeda ja kujutada ette mis toimus nii palju aega tagasi. Robin Hoodi kui �llas, r��mus ning patriootlik tegelaskuju v�lgneb paljuski "Ivanhoele". Hiljem Robin Hoodist tehtud filmide peategelase karakterid p�hinevad k�ik selles raamatus kujutatud Robin Hoodi tegelaskuju p�hjal. Soovitan seda novelli inimesele kellele pakub huvi teada kuidas elati keskajal ja kes saab aru l�busast huumorist mida selles raamatus kindlasti kajastus.