La Traviata retsensioon (0)

La Traviata
Neljapäeval, 3. veebruaril, käisin Rahvusooperis Estonia itaalia helilooja Giuseppe Verdi (1813-1901) ooperit „La Traviata“ vaatamas. Libretto autoriks on Francesco Maria Piave. Ooper baseerub Alexandre Dumas noorema romaanil "La dame aux Camélias" („Kaamelidaam“), mis avaldati aastal 1848. „ La Traviata" esietendus toimus 6. märtsil 1853 Veneetsias Teatro la Fenice'is. Verdit köitis “Kameeliadaami” süžee ka tema enda elukäigu tõttu - pärast esimese abikaasa surma elas helilooja aastaid koos endise lauljatari Giuseppina Strepponiga. “La Traviata” peaks tähendama “naist, kes kaldus kõrvale“ või “eksinut“.
Ooper oli kolmes vaatuses koos kahe vaheajaga. Etenduse kogupikkus oli 3 tundi. Lauldi itaalia keeles, kuid tekst jõudis minuni läbi eestikeelsete tiitrite. Tegelased olid: Violetta Valéry ( Aile Asszonyi), Flora Bervoix ( Riina Airenne), Viloetta teenijanna (Juuli Lill), Alfredo Germont (Mart Madiste), Georges Germont, tema isa ( Jassi Zahharov), Gaston (Aleksander Arder ), Parun Douphal (Väino Puura ), Markii d'Obigny (Pavlo Balakin), Doktor Grenvil (Priit Volmer ), Joseph, Violetta teener (Rostislav Gurjev), Komissionäär (Aare Kodasma ), Balletisolistid ( Urve -Ly Voogand, Aleksandr Prigorovski). Muusikaline pool: Rahvusooper Estonia koor ning orkester . Külalisena oli dirigent Kaisa Roose. „La Traviata“ jutustab loo kahest armunust, kelle vahel on palju armastust, intriige, kui ka kurbust .
I vaatus - Kauni kurtisaani Violetta Valéry salongis toimus luksuslik ball. Pärast haigust pöördus Violetta tagasi endisse piduderohkesse ellu sõprade ja austajate ringis . Ballil esitles Gaston talle oma sõpra Alfredo Germont´i, kes oli juba ammu Violettat eemalt imetlenud ja haiguse ajal tema pärast muret tundnud . Noormehe tähelepanu lõbustas Violettat, kuid samas liigutas teda tema uue austaja siiras hoolitsus . Külaliste palvel laulis Alfredo sütitava joogilaulu, millega ühines kogu seltskond ...Koidikul külalised lahkusid. Violetta jäi üksi. Ta oli segaduses, sest Alfredo siirad sõnad ja puhtad tunded avasid talle uue maailma, mida noor naine enda sisimas oli alati otsinud. Ent kohe tõrjus ta need õnneunistused enda peast välja, et põgeneda tagasi joovastavasse peoellu.
II vaatus - Möödunud oli kolm kuud. Violetta ja Alfredo elasid õnnelikena vaikset elu Pariisi lähedal maal. Alfredo kuulis teenijanna Anninalt, et Violetta kavatseb ära müüa oma hobused ja tõlla, sest armunute raha oli lõppemas. Alfredo au oli riivatud ja ta sõitis kiiresti Pariisi, et ise rahaasju korraldada. Tema äraoleku ajal saabus Alfredo isa Georges Germont. Alguses suhtus ta Violettasse kui kergemeelsesse "võrgutajasse", kes ainult priisata oskab . Kuid peagi avastas ta Violettas ülla hingega hapra noore naise, kelle tunded tema poja vastu olid õilsad ja siirad.
Hoolimata lugupidamisest Violetta vastu, nõudis Germont oma pojast loobumist,
sest Alfredo õe peigmees oli ähvardanud kihluse tühistada, kui noormees oma kooselu selle häbiväärse kurtisaaniga ei lõpeta. Kuigi Violetta teadis, et tal ei ole kaua elada jäänud, otsustas ta teiste õnne nimel ohverdada enda armastuse.
Violetta kirjutas Alfredole, et jätab ta maha, kuna ei armastanud noormeest enam. Tõelist põhjust ei tohtinud ta avaldada, sest Alfredo järgneks talle, põhjusest hoolimata. Siis läks Violetta kasiinosse kaarte mängima ja ta võitis sealt palju raha. Germont viis oma poja endaga kaasa ning kõik pidulised olid sellepärast nördinud.
III vaatus – Tegevus toimus enamasti Violetta magamistoas. Läbielatud vapustused olid kiirendanud Violetta haigust. Doktor Grenvil, kes külastas teda iga päev, tunnistas Anninale, et Violettal ei ole enam jäänud kaua elada. Violetta sai kirja Georges Germont´ilt, kes teadis, et Alfredo ja Douphali vahel toimus duell, milles parun sai kergelt haavata. Alfredo viibis välismaal, kuid isa oli avaldanud talle kogu tõe nende sündmuste kohta, mis Alfredo isa ja Violetta vahel toimusid. Alfredo oli teel andestust paluma. Violettal hakkas iga hetkega halvem ja ta sai teada, et tema tund on kätte jõudnud. Violetta unistas veel, kui õnnelik ta oleks olnud Alfredoga. Germont tuli Violettat kui oma tütart tervitama, enam polnud takistusi Alfredo ja Violetta õnnele, sest Alfredo õde oli juba abielus. Kuid oli juba hilja, sest Violetta jõud oli lõppemas.
See oli minu esimene ooperikülastus, millega jäin väga rahule. Väga hea oli ooperit jälgida, kuna koolis eelnevalt tutvusime natuke teosega . Lava, kostüümid ning dekoratsioonid olid väga luksuslikud ja uhked . Kõige enam meeldis mulle I ja II vaatuse lavakujundus . Kaunis miljöö aitas väga kergesti end kujutelmas 19. saj. keskpaikka viia. Väga palju aitasid kaasa ka muusikalised teosed. Minu lemmik muusikaline teos oli „Libiamo ne' lieti calici“ – („Joogilaul"). Laul kõlas I vaatuses, Violetta ja Alfredo laulsid duetti. Kõiki laule lauldi üsna kõrgetelt nootidelt. Mulle tegelikult ei meeldinud need liiga kõrged noodid , kuid ilmselt poleks ooper see, mis ta olema peab, kui poleks neid kõrgeid noote. Mõne inimese hääleulatus on küll uskumatu. „La Traviatat“ vaadates tundsin ma teist korda elus, et näen laval tõelist kunsti ning näitemängu. Eelmisel kevadel käisin Inglismaal muusikali „Chicago“ vaatamas. See oli samuti mõnus elamus . Etendus oli väga hästi läbi mõeldud, muusikalised teosed olid oivalised, kostüümid ja dekoratsioonid olid säravad ja uhked. Kõik oli täpselt selline nagu mina kultuurset meelelahutust ette kujutan. Teater Ugala etendused tunduvad kahe eespool mainitud etenduste kõrval väga “lihtsad“. Sellist “lihtsat“ teatrit on palju kergem jälgida. Ooperis käimine oli väga vahva kogemus ning tulevikus tahaksin veelgi suurkujude loomingut vaatama minna. Kõige rohkem sooviksin Viini Ooperiteatris mõnda Mozarti ooperit vaadata.