Kust Jõhvi oma nime sai. · Jõhvi nime on seletatud mitmeti. Rahvasuus on levinud arvamus, et see tuleneb sõnast "jõhvikas", millel aga puudub keeleteaduslik alus. 1930ndatel aastatel pakkus koduuurija H. Kurba tähenduseks "jõevesi" (om.k. "jõevee"), kuna sellist nime olevat kandnud Jõhvi keskel asuv allikas, millest sai alguse üks Pühajõe lisajõgesid. Soome keeleteadlane L. Kettunen pakkus seletuseks "jõhv", mis seni kõige enam tunnustust leidnud. Võimalik on veel tulenemine rahvausundiga seotud jõhvussist. Ka jõhv oli muinasajal maagilise tähendusega ja see sobib hästi antud paiga oletatava religioosse tähendusega.
Alati on olemas lahendus, mis ei pea olema vargus. Halvale teele mindud, kas sai minna veel jubedamaks? Jubedus võis olla see, kui naine valetas kohtusaalis oma armastatu ees, et teda mite kaotada. Kuid valed tulid päevavalgele ning said oma teenitud palga. Tol ajal oli kombeks panna kasvõi väikese vale või varguse eest pokri ning saata kaugele ära. On olemas midagi veel rohkem julmemat? Julm oli see küll, kuid igas halvas leidus midagi head. Neid "laulatati" enne kurba lahkuminekut, mida nad olid tahtnud teha ammu-ammu, kuid selleks polnud julgust. Peale "laulatust" saadeti nad kaugele üksteisest, teades, et ei kohtu enam kunagi ning arvatavasti ei naase oma kodumaale. Külaelu aga jäi nendeta kestma samamoodi, nagu oli nendega. Mõisahärra ehk unustas oma noorima tütre ning elas oma uhket rikast elu edasi. Taludes veeres elu edasi nagu uba. Talvel oodati suve ning suvel taheti aega seisma panna. Kõik tundus elu jaoks piisavalt hea
Piia perest ei räägitud raamatus eriti. Tal oli vend, kes oli sõjaväes, ja ema, kes elas kodus. Ükskord, kui Linnea läks Piiale külla, nägi ta ka Piia tuba. See oli suhteliselt lage ja seda põhjendas ta sellega et, ta peab vahel enda ümbert kõik puhtaks lööma, et mõelda. Piia ja Linnea võisid omavahel kõigest rääkida poistest, jumalast, usust, elust pärast surma, ilust jne. Kui Piia ära suri ehk teisiti öeldes enesetappu tegi, oli Linnea väga kurba ja masenduses. Ta vanaema ütles talle et, kui sa midagi tahad unustada, siis tuleb see kõigepealt meelde tuletada. Kui ta algul ei mäletanud enam Piia nägu, siis ta häbenes seda. Linnea oli paar korda elus ainult näinud seda Piia ,,kivinägu" ja see tuli talle siis, kui nad rääkisid Piiale väga tundlikest teemadest. Piia üheks enesetapu põhjusteks võis olla tema vägistamine või et ta oli rase ja ta poleks saanud hakkama oma eluga
panna eesmärgistatud tegusid. Millised on ussisõnad, millega Konna kutsuda, sõltub muidugi rahvast, kuid põhimõtteliselt on igal rahval oma Konn olemas. Ka eestlastel, ja viimati tuli ta meie kutse peale appi laulva revolutsiooni ajal. Samas ei ole muidugi mingit tagatist, et rahvas suudab läbi aegade säilitada kollektiivseks tegutsemiseks vajaliku elujõu. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" kirjeldab tüüpilist ja kurba juhtumit, kus traditsiooniline kultuurikood ei suuda enam inimesi mobiliseerida, sest uued efektiivsemad elatumismeetodid toovad endaga kaasa hoopis teised väärtused ja elulaadi. Tavaliselt on sellised muutused tingitud kokkupuutest tehnoloogiliselt ja kultuuriliselt kõrgemalt arenenud kultuuriga. Halvimal juhul unustatakse moondunud kultuuri algkuju täelikult, parimal juhul aga meenutatakse seda kui head romaani, millest lugeja leiab enda jaoks üksikuid tõeteri.
ohvrite hauad: ,,Parim ase anna mu emale, vend kõvale sängita temale, veidi eemale mu vennast mind ennast, ja väike mu rinnale paremat kätt." Faust ei suuda teda päästa, kuid viimasel hetkel päästavad inglid tütarlapse hinge. Margareta oli selgelt võõraste valikute ohver. Ta oli väga noor ning kõiki tema otsuseid oli võimalik mõjutada. Lisaks võis ta tegutseda vastu oma tahtmist ning lõpuks end ka süüdi tunnistada asjades, milles ta süüdi ei olnud. Tema kurba saatust oleks saanud ära hoida, kui ta oleks usaldanud rohkem iseennast ning oma ema.
Ma ei kuula ta laule väga tihti, ent kui mõne viisi kusagilt kinni püüan, siis kummitab see kahtlemata mitmeid päevi. Minu arvates on Robbie eneseuhkus liiga kõrgel tasemel, samas see võiski paljudele eestlastele peale minna. See kajastus ka näiteks tema viimases laulus ,,Angels", kui enne laulu alustamist lõi ta üpriski kurva meeleolu. Paljusid inimesi võis näha isegi vesiste silmadega. Laulu ajal paiskus jälle välja tema suur ego. Ootasin, et ka siis ta suudab kurba emotsiooni edasi kanda ja käituda vastavalt laulusõnadele. Getlin Rohtla G2a Olly ja Robbie sobisid lavale väga hästi. Isegi nende riietus klappis mingil moel nad mõlemad olid väga sikilt ennast üles löönud. Nad esitasid koos ühe laulu nimega ,,Kids". Nende omavaheline suhe oli publiku sekka väga hästi paista. Mulle tundus, et Robbie ei
inimesi tegelema pillimängu ning ühtlasi elavdama Tartu muusikaelu. Kontserdi kavasse kuulusid: · Eduard Tubini Kurb valls, mis oli ühtlasi ka kontserdi avalooks. · Bela Bartok Rumeenia tantsud: 1. Jocul cu bata (Kepitants) 2. Braul (Vöötants) 3. Pe loc (Seisutants) 4. Buciumeana (Sarvetants) 5. Poarga Romaneasca (Rumeenia polka) 6. Maruntel (Kiire tants) · Jean Sibelius Valse Triste, mis tõlkes tähendab Kurba valssi. · Jean Sibelus Finlandia Teises osas esitati filmimuusikat: · H.Zimmer & L. Gerrard muusika filmist "Gladiaator" · J.R. Horner muusika filmiest "Titanic" · K.Badelt & H. Zimmer muusika filmiest "Kariibi mere piraadid" · H.Shore muusika filmist "Sõrmuste isand" Kontserdi I osas esitati sümfooniad. II osas filmimuusikat. II osas esitatud filmimuusika oli väga hästi valitud. Kuna reaalselt ei mäleta kõikides filmides mängitud muusikat, kuid valitud
Maratriinu Ühel päeval, kui päike kõrvetas ja ümbruskonnas polnud tilkagi jahutavat vett, kustus Marabura eluküünal. Ei surnud ta mitte kuumusesse ega janusse vaid kohutav ning armutu AIDS oli aegamööda röövinud noore naise jõu. Piinad lõppesid ja trummipõrina saatel põletas suguharu ta maised jäänused tuleriidal. Kaks kurba suurt pruuni silma tumedas näos jälgisid veidi arusaamatult toimuvat. Väike tüdruk Maratriinu oli jäänud Aafrika päikese alla üksi. Vaesus ja haigused olid siinkandis igapäevased. Ei olnud ühelgi suguharu liikmel jõudu ega tahtmist teda omale kasvatada jätta. Inimkaubandusega tegelevad isikud ostsid tüdruku paari riidehilbu ja kobara banaanide eest ning müüsid ta edasi teise suguharu pealikule orjaks.
Raamatus on Tootsil valkjaskollased juuksed ja rõugearmiline nägu, filmis aga pruunid juuksed ja sile nägu. Filmis on rohkem toonitatud Tootsi pahesid. Näiteks siis, kui Toots Kiirele sauna küttis. Filmis viskas ta Kiirt külma veega kuigi raamatus ta seda ei teinud. Samuti näidati Tootsi halvas valguses ka siis, kui ta Teele õrnale jääle saatis ja seetõttu teine sisse kukkus. Raamatus aitas ta Teele ja Arno välja tõmmata, filmis aga mitte. Filmis pole lisaks kõigele näidatud ka kurba ja mõtlikku Tootsi, kes enne koolist lahkumist nukralt kännul istub. Ilmselt soovis režissöör Tootsi tegelaskujust Arnole, kui vagurale koolipoisile, antagonisti teha. Toots ütles Arnole, et ta hakkab ise Teelega plaani pidama raamatus ja filmis erinevates situatsioonides. Raamatus oli Toots Arno peale pahane, aga kui Arno talle võrust rääkis ja lubas selle ka kooli ühes võtta, rahunes Toots maha. Seepeale aga ähvardas Toots
Tema vestetud lood aitasid ja aitavad siiani sisustada märkimisväärse hulga eestlaste lapsepõlve. Sajandivahetusel Eesti lastekirjanduse teabekeskuse poolt korraldatud rahvaküsitluses olid tema "Bullerby lapsed" eestlaste lapsepõlves enimloetud raamat, edastades vaid napilt "Pipi Pikksukka". "Pipit" nimetati ka ühe esimese tõlketeosena Piibli järel Eesti elu enim mõjutanud raamatute nimekirjas. Lindgren on öelnud: ,,Kui ma olen kas või ühte kurba lapsepõlve rõõmu toonud, olen ma oma elus midagigi saavutanud" Ta pidi ka palju kannatama oma elus. Astrid peale oma lähedaste inimeste kaotusi (abikaasa suri 1952, ema 1961, isa 1969, armastatud vend Gunnar 1974) hakkas ta ka ise kirjutama rohkem surmast. - Ilon Wikland Ilon Wikland sündis Tartus viiendal detsembril 1930 ja Haapsalus ja Narva- jõesuus kasvanud Wikland on aastakümneid elanud Rootsis Stockholmi lähistel
Kalevipoeg Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23) Sõua, laulik, lausa suuga, Sõua laululaevakesta, Pajata paadikesta Sõua neid sinna kaldale, Kuhu kotkad kuldasõnu, Kaarnad hõbekuulutusi, Luiged vaskseid lunastusi Vanast ajast varistanud, Muistepäevist pillutanud! Teatage, linnud targad, Vilistage, vete lained, Avaldage, tuuled armsad: Kus see Kalevite kätki, Kange meeste kodupaika, Vikerlaste varjuvalda? Laula, laulik, miks ei laula, Miks ei, Kulla kuulutele? Mis ma kukun, kurba lindu, Mis ma laulan; närtsind nokka? Noorus närtsinud nõmessa, Kolletanud kanarbikku, Leinakese lehtedella.... Seega lugu a...
tasuta ravi. Näiteks operatsioonide järjekorrad võivad olla isegi poole aasta pikkused. Arstide palgad on väikesed ning tihti lahkuvad nad Eestist, minnes tööle välismaale. Loomulikult on Eestis problemaatiline ka sotsiaalhoolekanne. Hooldekodud ning vanadekodud on tasulised. Kui inimesel ei ole sugulasi ning ta ei tule ise endaga toime, tuleb ta paigutada hooldekodusse. Kui tal pole aga sugulasi, kes tasuksid tema hoolduskulud siis jääb see inimene vägagi kurba olukorda. Heoluriigi üheks tunnuseks on ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääkimistel. Selles osas on Eestil väikseid edusamme tehtud heaoluriigi suunas. Just hiljuti EMSA ehk Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing võitles Tallinkiga välja palgatõusu meremeestele. Teine tugev ametiühingu organisatsioon on ka EHL ehk Eesti Haridustöötajate Liit, kes aktiivselt võitleb lasteaia ja kooliõpetajate palgatõusu eest.
JÕHVI Mare-Elle Fjodorova Jõhvi nime pärimus · Jõhvi nime on seletatud mitmeti. Rahvasuus on levinud arvamus, et see tuleneb sõnast "jõhvikas", millel aga puudub keeleteaduslik alus. · 1930ndatel aastatel pakkus koduuurija H. Kurba tähenduseks "jõevesi" (om.k. "jõevee"), kuna sellist nime olevat kandnud Jõhvi keskel asuv allikas, millest sai alguse üks Pühajõe lisajõgesid. Soome keeleteadlane L. Kettunen pakkus seletuseks "jõhv", mis seni kõige enam tunnustust leidnud. Võimalik on veel tulenemine rahvausundiga seotud jõhvussist. Ka jõhv oli muinasajal maagilise tähendusega ja see sobib hästi antud paiga oletatava religioosse tähendusega
Andres Hillep 10B 01.04.2010 Mina kui Hamlet Tere, mina olen Hamlet. Ma olen 16. aastane noormees, elan Väimelas ja käin Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis. Minu isa ja ema töötavad mõlemad meie koolis. Isa töötab direktorina ning ema Gertrud minu klassijuhataja.Täna räägin ma ühest väga süngest koolinädalast, nimelt nädalast mil suri minu isa, ema, uus koolidirektor ning ka mina ise. Kõik see jubedus sai alguse ühel tavalisel hommikul. Ma tulin koos ema ja isaga kooli ning isa pani meid kooli ees maha ja läks autot ära parkima. Ma jõudsin trepi peale kui kuulsin võimsat pauku. Vaatasin seljataha ning nägin, et üks auto oli sõitnud suurel kiirusel meie autole otsa. Teisest autost väljus üks meesterahavas ning ta jooksis minema. Me emaga tormasime kiirelt isa juurde ning nägime väga kurba pilti. Minu isa oli hukkunud avariis. Gertrud kukkus pik...
Kas eestlane on olla uhke ja hää? Eesti riigis on rahvuslus alati tähtis asi olnud. See on kaasa toonud iseseisvuse, hoidnud eestlust süte all 45 aastat peidus ning olles jälle välja tärganud, vabaduse toonud. Samuti on rahvuslus mitmeid inimesi esile tõstnud ning ka surma saatnud. Kuid kas eestlane olla on tulus või toob see kaasa hoopis otsatu ikke? Eesti Vabariigi on välja võidelnud eestlased, kes armastasid oma kodumaad ja andsid selle nimel oma elud, et vabadus püsiks. Aastail 1918-1920 oli Vabadussõda, mille võit andis kindlustunde suure Venemaa eest. Julgust oma riigi üle andis veel juurde Tartu rahuleping, mille alusel peaks tegelikult Eesti pindala veelgi suurem olema. Kõik need üritused, mis sel ajal toimusid, baseerusid rahvuslusel. Eestlus tegi eesti mehi ja naisi tugevamaks ja enesekindlamaks. Kuid aastal 1939 lakkas Eesti riik olemast. Otsus võeti vastu kiirelt ja läbimõtlematult. Seda otsust ei ...
· Umbes 600 soololaulu · 9 sümfooniat · 22 klaverisonaati · Lühipalad klaverile · Klaveripalad neljale käele · 19 ooperit · kirikumuusikat · Tuntud on ka 8. sümfoonia (,, Lõpetamata sümfoonia"). "LÕPETAMATA SÜMFOONIA" · Sümfooniatest tuntuim imekaunis "Lõpetamata sümfoonia" · 2 osa , Säilinud on ka helilooja visandid ja märkmed kolmanda osa jaoks. · "Lõpetamata sümfoonias" on Schubert väljendanud hapraid unistusi, kurba ärevust, helgeid lootusi ja elu karmi halastamatust · Sümfoonia teises osas on rohkem rahulikku mõtisklust, mehisust, hetkeks välgatab rõõmgi · Schubert ei kuulnud ise oma "Lõpetamata sümfooniat" orkestri esituses. ,,FORELL" · Kammermuusikat peamiselt keelpillidele, kuulsaim on Forellikvintett . · kirjeldas ta Forelli, kui peategelast, kes helendavas vees vingerdab ja teeb äkilisi liigutusi.
toitu tervislikult ja regulaarselt alustades päeva korraliku hommikusöögiga luba endale küllaldaselt puhkust, eriti juhtudel, mil sa tead, et sinu psoriaas võib taas välja lüüa harrasta joogat, mediteerimist, sügavaid hingamisharjutusi kuula muusikat, tantsi see tõstab sinu endorfiinitaset ajukemikaali, mis tõstab tuju söö ja maga piisavalt, et sinu hing ja keha puhkaksid ning oleksid terve palu oma sõpradelt ja perekonnaliikmetelt toetust, et jagada oma väsimust või kurba meelt ära kanna endas liiga palju aktsepteeri oma haigust, see aitab sul elus edasi liikuda liitu tugigrupiga, et jagada oma kogemusi ja saada teistelt toetust Aitäh !
Kllalt tasane algus, polnud teravaid rtme. Siis muutus tugevamaks, kordustega ning prast seda oli ta jlle rahulik. Lugu oli kllalt lhike, kuid iseloomult oli rahulik ning see vikene lugu suutis edastada oma tunded ja pala lpuks jid ainult head mtted alles. Viimaseks palaks oli Theobald Boehm`i (1794-1881) kirjutatud Fantaisie sur les Airs Ecossais (Fantaasia shoti teemadele) op. 25. Lugu algas järsult, kiire tempoga, aktiivselt. Ja siis mängis flööt üksinda, kiirelt, kuid midagi kurba ja rahutut oli sees. Siis oli kiire korduv loo osa. Oli sõdurite moodi, kes marssisid ühe ja sama muusika saatel. Siis oli jälle laia ulatusega ja keskmise tempoga. Lugu jättis piduliku mulje. Seejärel oli aeglane osa, kuid seegi oli rõõmsameelne. Sellele järgnes hüplev ja kiirem muusika, kuid pidulikkus ei kadunud. Peale väikest pausi oli kiire tempo ja teravate rütmidega muusika, millele järgnes hüplev meloodia. Kuna kontserdil oli vähe inimest,ta meeldis mulle
Sündis 2.jaanuaril 1890 Viljandis talusulase pojana, Heime vallas. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Hakkas pärast algkooliõpetaja kutseeksami lõpetamist vallakooli õpetajaks. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosooofiat. Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Ta oli Korp,Sakala liige. 1944 põgenes ta Saksamaale, sealt 1949. aastal USA-sse. Suri 3.aprillil 1951 Long Islandil, New Yorgis. Kui kuurdub armulill Ma ihkan kurba vaikust oma rinnan kanda suus suruden su käel, helluden su ette. ning tunda hämarust kui vesimusta siidi, Oo, öine tund, loo sellest unistusest tasast viisi, end õhtu purpurpehmeil tunnel tahaks anda. kuis kuurdub armulill, mis pandud silme vette. Siis oled vaikusen mu ligi üksi sina. Kui õhinast, nii imelisest, meeled viidi teed ihalduse siis; sind õrnalt hoidsin mina, Visnapuu 2003:12 Ühele naisele 1
söömisest. Printsi planeedil kasvas palju umbrohtu ja neid tuli välja kitkuda lasta. 6. Printsi meelelahutuseks olid päikeseloojangud mida ta nägi millal tahtis kuni 43 korda päevas. 7. Printsil oli lill okastega, kes oli kaitsetu ja ta vajas lambale suukorvi. Ta oli õnnelik lillega. 8. Printsi planeedil oligi üksainus lemmiklill, mis oli edev, kuid ilus. Ta ajas printsi oma jutuga tiigritest nutma ja palus tuulevarju. Prints oli kurb et kuulas lille kurba ja mõttetut juttu 9. Prints lahkus planeedilt tahtes leida midagi paremat maailmas.Pühkis oma ainukesi tulemägesid, vulkaani, umbrohtu.Lill vabandas oma tegude eest, kuid oli hilja printsi jaoks. 10. Prints külastas asteroide. Esimesel oli kuningas kes elas üksi ja käsutas nii nagu tahtis sest oli ainus. Printsile see ei meeldinud (325) 11. Teisel planeedil oli uhkeldaja kes vajas tähelepanu kui oli mõttetu. Prints lahkus (326) 12
" See tunne tuleb just siis, kui seda kõige vähem oodatakse ning samas võib sama ootamatult ka kaduda. Ükskõik kui palju ka ei püütaks, ei ole olemas suhet, kus poleks mõõnu, kuid siiski on kõik proportsioonid erinevad. Väga erinevate iseloomudega inimestel on tavaliselt raske kaua koos elada. Üldjuhul tekib nende inimeste vahel metsikult arusaamatusi, kuna sugupooled käituvad ning mõtlevad liiga erinevalt. ,,Tõe ja õiguse" IV osas oli näha Indreku ja Karini pika suhte kurba lõppu, kuna nende elustiilid erinesid täielikult. Mees oli töökas ning hoidis seltskonnast ning pidudest heameelega eemale, siis naine vastukaaluks nautis meeletult tähelepanu ning seltskonda, ta pidas tähtsaks mainet ning ilu, seetõttu soovis ta ka alati pidudel osaleda. Kari ütles enda kohta: ,,Aga sa ju tead, kuidas ma hirmsasti armastan, et mind pisinatukenegi imetletaks, nagu sina seda tegid alguses.". Neiu jumaldas tähelepanu ja seetõttu hakkas ta suhtlema
enam iseseisvad. Keegi oli meid veelkord endale himustanud. Varsti muutus Eesti sõja tallermaaks ning juba olime Natsi-Saksamaa võimu all. Nemad kaotasid sõja ning sõja võitja pidas loomulikuks oma õigust meie maale. See kõik tekitas minus tohutut kibestumust. See näis olevat otsekui ajalooline paratamatus, vingerpuss mingi kõrgema jõu poolt eesti rahvale, kellele poleks otsekui kunagi määratud olla pikemalt iseseisev. Lugedes seda kurba riigi ajalugu, kangastus minu silme ette ainult üks sõna - miks? Venestamispoliitika oli karm, eestlasi küüditati ning umbes 70 000 meist oli sõjakoleduste eest välismaale põgenenud. Vene aja süvenedes näis asi kogu aeg üldiselt hullemaks minevat, kuigi oli ka rõõmustavamaid hetki. Õnneks jooksis aja möödudes NSV Liit välispoliitilisse ja majanduslikku ummikseisu. Eestis sai alguse niinimetatud uus ärkamisaeg oma rahvaliikumistega, kust võrsusid
seltskonda. Abielludes raha ning seltskonna pärast arvas Anastasie, et selline peabki tema elu olema. Kuid ta ei olnud õnnelik. Neil oli 2 last, kuid õnne ei paistnud kusagilt. See, et mõlemal perekonna armukesed olid, võis olla justkui õnne järgi igatsus. Kuigi nad ei näitanud tundeid nende vastu välja siis olid need olemas. Kui õdede peredel tuli nii-öelda kitsas aeg kätte, ei hoolitud oma partneritest üldse. Siis oli kohe nutt ja hala. Kurdeti oma muresid ja kurba saatust ning iga hinna eest üritati ikkagi välja mõelda kust raha saada. Selgelt tuleb välja, et raha ei tee inimest õnnelikuks, aga siiski otsiti võimalusi selle saamiseks. Raha võis täita Anastasie ja Delphine soovid ja unistused, seda see teatavasti tegigi, aga armastusest ja hoolivusest polnud nad justkui kuulnudki. Tänapäeval võib olla just rohkem nii, et need nii-nimetatud "beibed", kes kannavad enda eest üleliigset hoolt - just need jahivad raha
valgub ühte põske. Õnnekruusid ääretasa. Päeva on lukku pannud roosipuhma õhetusse mustad murekannud. Rõkka, kägu! Homme juba kustub hääl su nokas ja meil mõlemal on kurgus valus odraokas. Kui ma kauges lapsepõlves Kui ma kauges lapsepõlves aabitsat veel lugesin, mõnikord siis ema kleiti vallatades pugesin. Joostes ringi toas ja õues kuumas mängu-ahinas kuulsin nagu kurba kõnet raske riide kahinas. Talv mind kattis tormirüüga, tõukas hangeharjule ning ma tahaks jälle joosta tuppa kolde varjule. Kuid ma väsind lapse kombel kodu poole piiludes nõrken oma elu suurtes tuisukarva siiludes. Unenägu Ma leidsin halja künka ja sinna seisma jäin. Täis valgeid laevu voogas mu jalus Muhu väin.
Taevaisa andis käsu oma teenrile võtta Prometheus kinni ja viia Kaukasuse mägedesse, kus need neetisid õnnetu kõrgetipulise kaju külge ahelatega, mis olid murdmatud ja nad ütlesid talle: "Igaveseks peab su lubamatu kingitus sind rõhuma. ja see, kes vabastab su, veel pole sündinud. See olgu tasu sinu inimeste aitamise eest. Sa taevalisena ei mõistnud karta taevalise viha, vaid andsid surelikkudele pälvimatu au. Seepärast valvama nüüd pead siin kurba kaljut, ei puhkust, und, ei hinge tõmmet sa saa. Oiged olgu sinu kõne, hädaldus su ainsad sõnad." Lisaks selle tuli iga päev kotkas, kes nokkis Prometheuse maksa, mis valmistas talle kohutavaid piinu. Vahel eksisid ka jumalad ise. Näiteks oli Zeus kõige truudusetum abikaasa, kuid teda oli raske karistada. Truu ei suutnud olla oma mehele ka Aphrodite. Kui Hephaistos kuulis oma naise kirest Arese vastu, valmistas ta kullast võrgu ning püüdis armastajad voodis kinni
meediakasvatuslikke tegevusi? Lastega koos vaadata poolepealt mõnd multifilimi või lühifilmi (eelistatavalt lastele tundmatut) ning lõpetada vaatamine ära enne lõppu. Lastel paluda ära arvata mis juhtus enne ja pärast meie vaadatud stseeni. Hiljem vaatame koos filmi täispikana ning arutame, kas meie variandid oleksid samuti sobinud. Vaatame lastega hääleta multifilmilõiku ning juurde kuulame erinevat muusikat. Rõõmsat, kurba jne. ning arutame seda, kuidas mõjutab hääl seda, mida tegelikult näidatakse. Vaatame mõnd multifilmi, kus on hea jälgida hea ja halva erinevusi. Kuidas käituvad, kuidas riietuvad, kuidas räägivad. Lastega koos matkida nende liigutusi ja arutleme selle üle, kuidas nende matkimine tundus, milliseid tundeid meis tekitas. Vaatleme ja uurime lastega erinevaid ajakirju (nt. Täheke, Tehnikamaailm, Pere ja kodu, Kodu ja Aed, Naisteleht jms
KOLM ÕDE DRAAMA NELJAS VAATUSES TEGELASED: ANDREI SERGEJEVIT PROZOROV NATALJA IVANOVNA tema pruut, hiljem naine OLGA - MAA Prozorovi õed IRINA FJODOR ILJIT KULÕGIN gümnaasiumiõpetaja, Masa mees ALEKSANDER IGNATJEVIT VERININ alampolkovnik, patareikomandör NIKOLAI LVOVIT TUSENBACH parun, leitnant VASSILI VASSILJEVIT SOLJONÕI staabikapten IVAN ROMANOVIT TEBUTÕKIN . sõjaväearst ALEKSEI PETROVIT FEDODIK alamleitnant VLADIMIR KARLOVIT RODE alamleitnant FERAPONT semstvovalitsuse valvur, rauk ANFISSA lapsehoidja, 80 aastane eit Tegevus toimub ühes kubermangulinnas. Tegevus algab Prozorovite majas, kus kolme õde isast on mööda saanud täpselt üks aasta. Olga (tütarlastegümnaasiumi õpetaja, 28 aastane) filosofeerib, Irina (20 aastane) tähistab oma nimepäeva ning Masa, kes on veel endiselt leian, kannab musta kleiti. Mõisas läheb käima äge nimepäeva pidu. Irinale tehakse igasugu kingitusi ja asju. Aruteldakse ...
Kuid hiljem, pärast vabanemist aga vaevatud ning nägi vanem väljagi, kui tegelikult oli. Ta esines vahel hullusehooge, kuid mõnikord ta ka teeskles neid ise. Timo oligi keisri hull. Ta suri kahtlastel asjaoludel püssikuuli läbi. · Eeva talupoja seisusest tütarlaps, kes Timo toetusel asus Masingu juurde õppima. Ta oli Timoga abielus ning neil oli ka poeg Jüri. Eva oli Timo jaoks väga oluline ning ta ei tahtnud talle kurba meelt valmistada oma hullusega, olgugi et naine tema mõjul siiski teatud määral inimeste halvakspanu kannatama pidi. · Jakob teose minategelane, kes on selle kirjutanud päevikuvormis. Ta oli Eva vend ning aitas teda ja Timo põgenemise kavandamisel. Ta oli abielus Annaga. · Laming - mõisavalitsejast keisri nuhk. Tema ülesanne oli keisrile ette kanda Timo olukorrast. Mõtted · ,,Armastus on kõigest vägevam."
hommikuks Bill´i juures ja andis veel talle nõu kuidas oma naisega ära leppida. Kuid kui Sid läks järgmine hommik Bill Bartoni juurde oli Bill varahommikul oma kabinetis maha lastud. See näis nau oleks olnud enesetapp. Bill istus oma kabinetis ja oli ajud seinale lasknud ja püstol oli tal käes. Sid oli kindel, et see ei olnud enesetapp vaid see oli lavastatud enesetapuna. Billi naine Kate ei teadnud veel, et ta abikaasa ja laste isa Bill on surnud. Sid kutsus politsei ja läks Kate´le kurba uudist teatama. Ja lubas talle et uurib välja kes Billi tappis. Asja tegi veel hullemaks ajalehe The Pump toimetaja Chris Beecher. Kes proovis asja veelgi huvitavamaks teha. Ja tal oli mingi isiklik viha Sid´i vastu. Billi talli abiline Juliet Burns. Rääkis lõpuks kõik ära, et tema tappis Bill Bartoni ja et Peter Enstone on tegelikult kõige selle taga mis juhtunud on. Ja see kes marinat tulistas oli ka Peter, hoiatuseks et Sid uurimise pooleli jätaks
kahevõitluses surma saanud. Vautrin kukub pikali ning preili Michonneau avastab, et too mees ongi Jackues Collin. Collin tõuseb püsti ning mõistab, et teda on paljastatud. Politseinikud tulid pansioni ja arreteerisid Collini. Pansionärid ei leppinud preili Michonneau seal viibimisega ja ta lahkus, järgnes talle ka Poiret. Üksteise järel plaanivad lahkud pansionärid pansionist. Goriot viib Eugene korterit vaatama. Delphine ja Anastasie pihivad isale oma kurba saatust, mida mehed on nendega teinud. Anastasie mees avastas armukese loo ja Delphine mees ei saa teda vabaks lasta, kuna raha pole anda enne kahte aastat. Eugene astus tuppa. Delphine ja Anasatsie läksid kaklema, isa Goriot minestas. Talle kutsuti arst. Delphine ja Eugene lähevad proua de Beaseanti ballile, et teada saada, kas Rochefide ja markii d´Ajuda abiellusid. Eugene saab proualt teada, et ta lahkub igaveseks, kuna tema armastatu on abiellunud. Eugene põetab isa Goriot
kihelkondadesse, Puru ja Kaidma kaudu Vaigasse - Ugandisse ning Peipsi kalavetele. Piki Pühajõge viis talitee üle Voka Narva kaudu Novgorodi vürstiriiki. Vilkast kaubavahetusest annavad tunnistust Jõhvi kõrgustikult pärinevad arvukad muinasaegsed aardeleiud. Jõhvi nime päritolu Jõhvi nime on seletatud mitmeti. Rahvasuus on levinud arvamus, et see tuleneb sõnast "jõhvikas", millel aga puudub keeleteaduslik alus. 1930ndatel aastatel pakkus koduuurija H. Kurba tähenduseks "jõevesi" (om.k. "jõevee"), kuna sellist nime olevat kandnud Jõhvi keskel asuv allikas, millest sai alguse üks Pühajõe lisajõgesid. Soome keeleteadlane L. Kettunen pakkus seletuseks "jõhv", mis seni kõige enam tunnustust leidnud. Võimalik on veel tulenemine rahvausundiga seotud jõhvussist. Ka jõhv oli muinasajal maagilise tähendusega ja see sobib hästi antud paiga oletatava religioosse tähendusega
Kuid ka Veenus ei anna alla, ei anna alla enne kui Euridice kuulub kellelegi teisele, kas elusalt või surnult. Kui pruut tantsib Nümfidega, saadab jumalanna ussi Euridicet hammustama. Kõik peale Aristaiose jooksevad paanikas laiali, kuid Euridice põlgab Aristaiose taas ära. Nümfid nutavad sõbra kaotuse pärast ja viivad ära ta surnukeha. III vaatus Orfeus ei suuda suurest kurvastusest iseg nutta. Halastamatu Parka kinnitab Orfeuse pruudile osaks langenud kurba saatust. Veenus ja Saatür kohtavad juhuslikult Aristaiost, kes on mõistuse kaotanud. Kord arvab ta, et on hunt, siis uss, draakon, merekoletis. Saatür ja Veenus laulavad temaga koos mõttetut riimikest. Vahepeal on Orfeus leidnud tee allilma ning soovib kohtuda Pluuto ja Proserpinaga. Viimased, olles võlutud Orfeuse kaunist laulust, on nõus Euridice peigmehele tagasi andma tingimusel, et too teel elavate maailma tagasi ei vaata.
Selle puhul korraldas ta kiigepeo ja kutsus ka Villu sinna. Mees jõi end aga purju ning hakkas Kivimäel kive lõhkama. Kahjuks juhtus õnnetus ta jäi ühest silmast poolpimedaks ja kaotas parema käe sõrmed. Haiglast koju jõudes lubas ta Eevile, et nad hakkavad nüüd koos elama. Anna kutsus aga Villut Kõrbojale peremeheks. Villu ei tahtnud sellest mõeldagi, et Anna santi endale tahab. Seepärast lasi Villu end öösel maha ja Eevi jäi ikkagi lapsega üksi. Pärast kurba sündmust otsustas Anna taas linna elama asuda, kuid kohtas enne äraminekut Eevit ning kutsus naise koos pojaga Kõrbojale elama. Anna hakkas väikesest Villust Kõrbojale peremeest kasvatama. ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" räägib loo sellest, kuidas Vanapagan läheb maale elama, selleks, et õndsaks saada. Jürka ehk Vanapagan oli jõu poolest väga võimas, aga mõistuselt kehv. Ta ei osanud tihtilugu head halvast eristada. Omadustelt oli ta aga väga töökas ja heasüdamlik ning
Mefistoteles viis Fausti sellepärast mägedess, et ta Margareta unustaks. Seal mägedes oli ka üks kaunitar. Faust rääkis kaunitarile enda unest, et ta nägi kena õunapuud, kus punased õunad kasvasid. Kaunitar ei jäänud vastust võlgu ja üritas Fausti ära meelitada, öeldes, et just tema aias kasvab selline õunapuu. Korraga keset pidu märkab aga Faust midagi, mis talle piina valmistab ning sunnib teda lõpuks peolt lahkuma: Seal eemal udu kiigub. Kas näed seal üksinda üht kurba, kaunist last? Ta pikkamööda paigast teise liigub, Kui kammitsas nii raske on ta ast. Tõepoolest, kui ta seal nii käib, mu kalli Grete moodi näib!
sõidab kohe Veronasse tagasi, et Julia surnukeha näha kirikus. Teel linna läheb ta ühe mehe juurest läbi, et mürki osta, et igaveseks Juliaga koos olla. Romeo võtab Julia kõrval kirikus lebades mürgi sisse. Sekund hiljem ärkab Julia ellu ning näeb oma armastatud tema kõrval surnuna. Sellepeale laseb Julia ennast maha. Nähes enda lapsi surnuna otsustavad Monteccid ja Capulettid vihakirve maha matta ning sõlmida rahu. Kunagi ei ole kuuldud lugu armastusest nii kurba, kui Romeost ja Juliast.. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/shakespeare_siljapaulus.htm http://et.wikipedia.org/wiki/William_Shakespeare.htm
surma vaatama tuleksid, kuid mõlemad leiavad mingi põhjuse mitte tulla (Delphine tunneb ennast halvasti ja Anastasie tülitseb mehega). Isa G. nõuab tungivalt oma tütreid näha. Kuid miski ei aita. Tütred ei tule. Isa G. taipab, et on tütreid liiga palju helltanud ja vastupidiselt tema algsele arvamusele tütred teda tegelikult ei armasta. Ta on muutunud neile lihtsalt masinaks, mis pumpab raha. Ja kui raha enam pole pole ka isaga tegelemiseks põhjust. Taibanud kurba tõde G. sureb. Rastignac ja tema sõber maksavad kinni matused. Tütred ei tule ka matustele saates vaid oma vapiga tõllad. Matustel viibivad ainult Rastignac ja jooksupois Cristophe, lisaks viibivad seal ka mõlema tütre toatüdrukud. Rastignac ütleb: "Nüüd alaku võitlus!" ning ta läheb delphine juurde, et hakata täitma proua de Beauseante õpetust (jõuda maailmas edasi teisi ara kasutades).
ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast ruumist. Baroki ajajärgul plaanipärastati ka linnaehitust. Eelistati tugevaid värvusi, ehitati mitut värvi kivist ja kaunistati kullatud pronksiga. BAROKMUUSIKA Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna (17. sajandi filosoofi Rene´ Descartes´i rajatud afektiõpetus inimese tundeseisundeist). Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis (pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusikA sisemine rahu. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem
rasvumist. Teleris näidatu tõepähe võtmine ja liigne kaasaelamine ei ole omane siiski ainult lastele vaid ka täiskasvanutele. See on paratamatus, kuna televisioon mängid tähtsat rolli meie argielus. Läbi tema jõuavad meieni igapäevased kiired, tähtsad, teadaandvad uudised. Vähesed suudavad jääda nende suhtes objektiivseks. Ülim näide sellest kuidas teles nähtu meid mõjutab on kuu aega tagasi juhtunud tragöödia. Tühermaale jäeti sülelaps, lootes, et keegi ta leiab. Kurba uudist näidati teleris mitmeid päevi ja kordi. Inimesed sattusid ahastusse ning tundsid, et peavad midagi tegema. Nii pakuti üksteise võidu materjaalset abi ning mitmed avaldasid soovi pisike enda perre võtta. Harilikult pole inimesed nii abivalmid, sest Eestis on tuhandeid hulkureid ning lastekodulapsi kellele ei joosta tormijooksu abistamiseks. Positiivne on see, et tänu televisioonile näeme mis ilmas toimub, kuid varjukülg on ülevõimendamine.
Beauséant otsustas pärast balli lahkuda. Isa Goriot tahtis, et tema tütred teda enne surma vaatama tuleksid aga õed ei läinud, sest neil olid meestega tülid. Goriot`s kerkis esile raev. Goriot taipas, et oli tütreid liiga palju hellitanud. Ta kahetses, et oli tütardele kogu oma vara ära jaganud. Kui ta oleks rikas, armastaksid tütred teda veel. Nad oleksid teda surivoodile tulnud. Tütred ei armastanud tegelikult teda. Nad olid ta hoopis hüljanud. Taibanud kurba tõde, Goriot kaotas teadvuse. Anastasie jõudis alles nüüd. Isa Goriot suri. Eugène ja tema sõber meditsiinitudeng Horace Bianchon korraldasid matused, kus viibisid ainult Eugène ja Christophe. Tütred saatsid ainult oma vappidega ehitud tõllad. Rastignac läks Delphine juurde einestama, et hakata täitma proua de Beauséanti õpetust - jõuda maailmas edasi teisi ara kasutades.
zizzle BAROKIAJASTU MUUSIKA ( 17.SAJ-18.SAJ I pool ) Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu.Iseloomulik oli barokiajastu muusikale dünaamilisus, rahutus, liialdused ning teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna. Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis (pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusika sisemine areng. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette,kujunes välja professionaalsete muusikute klass, kes töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid ka kirikukapellides
"Rändaja" räägib vallasandi elust; üksik mees satub sooja kodusse "Noor-Eestile" on tänutäheks, et nad ta luulet avaldasid. Enesekriitiline luuletus, kus ütleb, et ta pole austamist väärt ja looming ka mitte. "Kangas" mõttekangas viis kaugele, kuid nüüd on katki vihje ärapõletatud loomingule "Helin" surma eelaimdus, heli on terve elu saatnud, valjenenud kuni surmani, luuletamine helises ta rinnus, see on tema elu ja hing "Lauliku talveüksindus" laulab surmani kurba laulu, kuni külmub "Ei näe enam" vaimupimedus, on kaotanud elus mõtte usu ja lootuse "Minu luule" tema luule on kurb, haavatud, ei küündi nii kõrgele kui tahaks, samas lootusrikas ja igatsev "Ärge küsige mult luuletusi" üks olulisemaid luuletusi. Tunnistab oma hullumeelsust ja kokkuvõte ka loomingust, ei taha, et teda kiidetakse, luuletab, sest tal pole midagi paremat teha "Andke andeks nõdrameelsele,
hauaplaatide müüja, klaveriõpetaja ja organistina, kirjutas teatrikriitikat ajalehtedele Osnabrück'is. 1929. aastal ilmunud romaaniga ,,Läänerindel muutuseta" sai Remarque kuulsaks peaaegu üleöö. Tema romaan tõlgiti umbes 50 keelde ning 1930. aastal vändati selle põhjal ka film, mille rezissööriks oli Lewis Milestone. Remarque suri 25. septembril 1970. aastal Locarnos. Romaanis jutustatakse 19-aastase sõduri Paul Bäumeri kurba lugu, kus ta peab Esimeses maailmasõjas võitlema Prantsusmaal läänerindel. Kogu klass registreeris end patriootilise õpetaja õhutusel vabatahtlikult sõjaväkke. Noorte poiste jaoks oli sõda isegi idealiseeritud ning romantiseeritud. Kui nad astuvad aga sõtta selle kogu selle reaalsuse juures, on kogu nende entusiasm kadunud. Keegi ei mõtle enam kuulsusest ja aust. Nad istuvad kaevikutes, pesemata ja täisid täis, öösel ja päeval kõlab suurtükimürin, iga
teatraalsus. Barokk jaguneb kolmeks perioodiks: 1. 1600-1630 on varajane barokk. Tekivad uued muusikalised väljendusvahendid ja zanrid. 2. 1630-1680 on baroki keskmine periood. Piirkonniti erinevate stiilide kujunemine. 3. 1680-1740 on kõrgperiood. Kõige tähtsamate zanrite kujunemine. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna. Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis( pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusika sisemine areng. zanrite kujunemine. Ühtsest barokkstiilist oli raske rääkida. Muusikas sai tähtsaks inimlikkus, maine elu. Seda väljendas kooslus afektiõpetus- õpetus inimese tundeseisundist. Kõik, mis puudutas barokilikku muusikat, kajastas ajaloolisi sündmusi ja kaasaegset elu. Uue stiili tekkimine
Ja kõige selle keskel on meie viimne mohikaanlane, metsapoiss Leemet, kes korraga märkab, et on igas asjas viimane, viimane, viimane. Tal on kõik ja ta jääb kõigest ilma. Poisikesest, kes esialgu maailmas ja maailmaga väga hästi hakkama saab, saab mees, kes on pahuksis kõige ja kõigiga, välja arvatud ta enda kaduv maailm. Metsarahva viimsed esindajad kuulutavad sõja külarahvale ja raudrahvale. Ei saa öelda, et ebaõnnestunult. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" kirjeldab tüüpilist ja kurba juhtumit, kus traditsiooniline kultuurikood ei suuda enam inimesi mobiliseerida, sest uued efektiivsemad elatumismeetodid toovad endaga kaasa hoopis teise väärtussüsteemi ja elulaadi. Tavaliselt on sellised muutused tingitud kokkupuutest tehnoloogiliselt ja kultuuriliselt kõrgemalt arenenud kultuuriga. Halbade asjaolude kokkusattumisel viib see nõrgema rühma assimileerumisele, aga ka õnnelikumal juhul toob endaga kaasa kultuuri põhiväärtuste üsna valulise ümberhindamise.
Oidipus neab end päästnud karjust ja ahastab, miks surm küll kunagi tulevasi piinasid ära ei hoidnud. Koor avaldab arvamust, et Oidipusele oleks surm kergem karistus kui silmituna elamine.Oidipus ei suuda Hadeses otsa vaadata emale ja isale. Tuleb Kreon ja kuulab Oidipuse palvet teda maalt välja saata. Veel palub Oidipus matta Iokaste. Veel palub ta Kreonil hoolitseda oma tütarde eest ja jätab nendegs jumalaga, ennustades ette neile kurba saatust. Pojad peavad meestena ise toime tulema. Koor teeb kokkuvõtte: Iial niisiis õnnelikuks ühtki hinge , kellel ees alles on need viimsed päevad, enne küll ei kiita või, kui ta tee on lõppu jõudnud ilma piinadeta kord.
Mefistoteles viis Fausti sellepärast mägedess, et ta Margareta unustaks. Seal mägedes oli ka üks kaunitar. Faust rääkis kaunitarile enda unest, et ta nägi kena õunapuud, kus punased õunad kasvasid. Kaunitar ei jäänud vastust võlgu ja üritas Fausti ära meelitada, öeldes, et just tema aias kasvab selline õunapuu. Korraga keset pidu märkab aga Faust midagi, mis talle piina valmistab ning sunnib teda lõpuks peolt lahkuma: Seal eemal udu kiigub. Kas näed seal üksinda üht kurba, kaunist last? Ta pikkamööda paigast teise liigub, Kui kammitsas nii raske on ta ast. Tõepoolest, kui ta seal nii käib, mu kalli Grete moodi näib! Teine osa Teises osa antiikmüüdi Helena stseenis leiab Faust elu ideelise ja reaalsuse ühtsuse. Euphorioni, Fausti ja Helena poja traagiline Ikarose lend lõpetab järsult selle ajatu idülli igatsus momendi reaalsuse. Faust tagasisõit maa peale ja sõjakäik valekeisri
jälle oma vaesusest ja viletsusest, mis läks ikka suuremaks. Mõisnikuga oldi räägitud, kuid too ei teinud muud, kui mõtles. Lõpuks põletati mõisaid ja saksad surid. Kandimehe pere hakkas juba õnne tundma, kuid teisel päeval tuli sõjavägi, kandimehe vend poodi üles, kaks meest lasti maha, teistele anti 200 piitsahoopi. Mitmed on siiani kinni samuti ka kandimees. Kogu õhtu kuulas Remmelgas kandimehe kurba juttu maast, mis jääbki saamata. Remmelgas oli vanglas ka sellepärast et ta oli "Mässaja". Nimelt oli ta tahtnud teha palju asju, kui koolmeistriks sai, kuid ei saanud teha, kuna igasugused keelud olid peal ning siis otsustas ta ka teist teed pidi oma tahtmist saada ja nii ta vangi sattuski.Mõne aja möödudes toimusid ka muutused Remmelgas, kes armastas vabadust ja valgust, saadeti kaugele põhja poole. Ka kandimees pääses vanglast ning sai oma kauaigatsetud maa.
Oidipus neab end päästnud karjust ja ahastab, miks surm küll kunagi tulevasi piinasid ära ei hoidnud. Koor avaldab arvamust, et Oidipusele oleks surm kergem karistus kui silmituna elamine.Oidipus ei suuda Hadeses otsa vaadata emale ja isale. Tuleb Kreon ja kuulab Oidipuse palvet teda maalt välja saata. Veel palub Oidipus matta Iokaste. Veel palub ta Kreonil hoolitseda oma tütarde eest ja jätab nendegs jumalaga, ennustades ette neile kurba saatust. Pojad peavad meestena ise toime tulema. Koor teeb kokkuvõtte: Iial niisiis õnnelikuks ühtki hinge , kellel ees alles on need viimsed päevad, enne küll ei kiita või, kui ta tee on lõppu jõudnud ilma piinadeta kord.
kõigis linnades siiski suurema osa. See oli ka põhjus, miks eestlasi kaubandusest ja ka käsitööndusest tõrjuti. Eesti saadustest oli tähtsaim väljaveokaup teravili, teisel kohal laevaehitusmaterjalid. Sisse toodi Eestisse peamiselt soola ja see käis Tallinna kaudu. Endiselt veeti sisse metallesemeid, luksuskaupu, vürtse ja alkoholi. Uudiskaupadena tubakat, paberit ning puuvilju. Iseloomusta olukorda Eestis pärast Põhjasõda Eesti pakkus pärast Põhjasõda väga kurba pilti. Alles 18.sajandi keskpaigaks jõuti sõjaeelse rahvaarvuni. Sajandi lõpuks oli Eesti elanike arv juba üle 500 000. Baltisakasa aadli piiramatu võimuga suruti alla talurahva õigusi. Teisalt aitas Balti erikord säilitada maa kultuurilist omapära, äilitas põlisrahvale saatuslikuks kujuneda võiva kolonisatsiooni. Põllumajanduse taastamisel etendas peamist osa viljakaubandus, mis andis läbi kogu 18. sajandi põhiosa Eesti mõisate ja talude sissetulekust
Nimed Marmortahvlil Albert Kivikase romaan ,,Nimed marmortahvlil" jutustab noorte koolipoiste esimesest sõjakogemusest aastatel 1918-1920, mil toimus Eestis Vabadusõda punaarmee okupatisooni vastu. Peategelasteks on Tartu Kommertskooli seitsmenda klassi õpilased: Ahas, Käsper, Käämer, Tääker, Miljan, Mugur, Konsap, Kohlapuu jt. Ahast võiks iseloomustada kui vaikse ja tagasihoidliku poisina, kes ei teinud oma otsuseid kiiresti, vaid alati kaalutles. Tal oli kaks head sõpra Käämer ja Käsper, kuid viimased omavahel üksmeelt ei saanud kuidgi leida. Käämer oli vaeste laps nagu Ahaski ja talle oli oluline tööliste heaolu. Ta oli kõva sotsialismi pooldaja ja uskus, et punaste võimu all olles saab olema töörahval kergem elu. Käsper, seevastu, oli rikkamate vanemate laps ja tuline rahvuslane. Talle oli tähtis Eesti iseseisvus ja sõltumatus teistest riikidest. Ta ei kahelnud kordagi minna sõtta enamlaste ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
