KOLM ÕDE Anton Tsehhov Tegevus toimub ühes kubermangulinnas. Keskseteks tegelasteks on kolm õde Irina, Olga ja Masa ning nende vend Andrei Prozorov.. Kokku on neli vaatust. Esimene vaatus leiab aset Prozorovite maja saalis. Seal on koos kõik kolm õde: Olga on kõige vanem, Masa on keskmine ja Irina on noorim. Nad elasid kunagi kogu perega Moskvas ja igatsevad sinna pidevalt tagasi. Isa ega ema neil enam ei ole. Ema suri juba ammu, kuid isa, kes oli kindral, suri täpselt aasta tagasi Irina nimepäeval. Irina pole kunagi tööd teinud ja loodab seda tulevikus teha, kuna leiab, et selles peitubki õnn. Masa on ainukesena õdedest abielus. Tema mees on Kulõgin, kellele ta läks 18 aastaselt
Retsensioon Kolmapäeval, 17. aprillil, aastal 2013 käisin Tallinnas Eesti Draamateatris vaatamas etendust ,,Kolm õde" neljas vaatuses. Näidend kestis kogupikkuses umbes kolm tundi ning sellel oli üks vaheaeg. ,,Kolme õe" autor on Anton Tsehhov, kes sündis 1860. aastal 29. jaanuaril Taganrogis. Ta on kirjutanud kuus näidendit ning hulgaliselt jutustusi ja novelle. 1884. aasta detsembris haigestus mees tuberkuloosi. 1904 suri Tsehhov 44-aastaselt juues sampanjat oma abikaasa kõrval. Näidend valmis 1900. aastal ja esietendus 31. jaanuaril 1901 Moskva Kunstiteatris. Eesti draamateater tõi etenduse lavalaudadele juba viiendat korda
nende armastus keelatud.Versinin lahkub koos sõjaväega linnast. Tusenbach armastab Irinat (kes teda vastu ei armasta) ning nad on peagi abiellumas kui Soljonõi kutsub Tusenbachi duellile, kus viimane surma saab. Andrei ja Natalja armastavad teineteist, teose alguses nad abielluvad.Nad saavad ka lapse, kuid tundub, et teose lüpu poole hakkavad nende tunded jahtuma ning nad ei mõista teineteist enam. Suhted: Kolm õde Irina, Olga ja Masa on väga lähedased, nad toetavad ja armastavad teineteist. Natalja ja õdede suhted on teose alguses keerulised, sest õed ei võtnud teda ega ka Andrei ja Natalja suhet tõsiselt.Natalja tundus neile imelik, kuid teose lõpus on nad üksteisega harjunud. Kulõgin on teoses kõige naljakam tegelane, sest ta käib pidevalt oma kallist Masakest otsimas, aga ei leia teda peaaegu kunagi siis kui vaja.Samuti
Sonja ja Nikolai ühepoolne armastus Sonja poolt. Nikolai ja Marja Bolkonski. ,,Sõja ja rahu" põhiprobleemid: 1. Mis on elus tähtsaim? 2. Milliseks on inimene loodud õnnetuks/õnnelikuks? 3. Milline on sõjaeetika? 4. Kuidas sõda inimestele mõjub? 5. Kas sõda on vajalik? 6. Kas abieluks on vaja armastust või peavad inimesed sobima? 10. 3 aadlikihti ,,Sõjas ja rahus" iseloomustus Romaanis toob Tolstoi välja kolm aadlikihti: 1. pealinna ehk Peterburi aadel Kuraginid, Schereri seltskond rahaahned, lõbujanudlised, omakasupüüdlikuid, võltsid, väliselt haritud ja kombekad suhtlejad. 2. provintsi ehk Moskva aadel Rostovid perekesksed, ühtehoidvad, siirad, ausad, nad ei ajanud taga raha, perekond oli oluline, ideaalid tähtsad, isamaa-armastus. Nad olid lihtsa käitumisega, rahvakultuuri ja armastuselembelised. 3
T kirjeldab romantilist kultuuri kui niisugust. Kirjavahetus toimub vanatüdruku ja noormehe vahel, keda mõemaid huvitasid saksa romantikud. Noormees armus aga ühte tantsijannasse ja jättis vanatüdruku sinnapaika. ,,Kirjavahetuses" püüab T mõtiskleda ka nende romantilise kultuuri tunnusjoonte üle, mis olid positiivsed või olulised. Sama liin jätkub ka romaanis. Turgenevi romaanipoeetika Turgenevil oli 6 romaani. Kõigis teostes oli vähemalt kolm semantilist kihti: ajalooline (ajalooline-kultuuriline lähiminevik). Romaan ,,Isad ja pojad" kirjeldab käesolevat momenti. Kõikides romaanides püüab T analüüsida ja anda hinnangu lähimineviku kultuurisituatsioonile. Enim huvitavad teda inimtüübid. Esimeses romaanis kirjeldab ta 30 40ndate aastate idealiste. Teises romaanis ,,Aadlipesa" kirjeldab T samuti 40ndate aastate haritlasi ja nende eluideaale. Romaanis ,,Eelõhtul" on juttu uuest epohhist
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming
Talurahva ülestõusu teema. Puskin ei saa käsitleda dekabriste, on vaid mõned luuletused ("Läkitus Siberisse"). Tsaar ei tsenseeri Puskinit ning Puskin peab kogu aeg viibima kõrgseltskonnas, kuna on kammerjunkur. . 28. ebaõnnestunud abieluettepanek (Puskin polnud soositud isik). 1830. kordab ettepanekut, see võetakse tingimusega vastu - kuna pruut vaene, peab olema kaasavara. Hiljem Puskin sellepärast suurtes võlgades. 1830. sõidetakse naisega Boldino mõisa - seal aga koolera, on kolm kuud karantiinis = Boldino sügis. Väga viljaks loomeperiood. Draamatsükkel - "Väikesed tragöödiad", "Ihnus rüütel", "Mozart ja Salieri", "Kivist külaline". Lõpetab Boldinos "Jevgeni Onegini", peoteostest, seda kirjutanud 7 aastat ning 4 ja pool kuud. Puskini luule jaotub neljaks: armastus-, loodus-, filosoofiline ja poliitiline luule. Armastusluules vahetu siirus, avameelselt oma õnnetust armastusest. Filosoofiline luule
1930ndad pikem jutustus "Kõmpa". 1936 "Tolm ja tuli" luule esikkogu. Paistis silma kunstilise küpsusega. Selge ja loomulik keel. Tervikuna vaadates on see ülemlaul kunsti tõearmastusele ja ilule. Võeti kohe hästi vastu. Romantism, inimese ja kunsti suhe, raskepärane, intelligentsus, iroonia vaimu vastandi suhtes. Mõjutused Puskinilt ja Baudelaire'lt. Loomisvõime tähendab kõrgemat inimlikkust- Kunsti sünd. Kunst on puhas kui laps, "kellele veel miski pole püha"- Ilus õde. Looja nig kunsti suhe- Maalija lõvipuuris: looja täielik pühendumus, milleta ei sünni tõelist kunsti ja selles mõttes ongi kunst looja vastu halastamatult nõudlik. Kunst ületab argipäevasuse- Peegel. Teine teema hümn tunnetusele. Olemise suurte mõistatuste üle ei saa juurelda ennast ületamata, vanast loobumata, julge riskita- Ekstaas. Ometi ei loo ta pinnatuid illusioone, sest taotletust võib saavutada vaid osakese- Tige valgus. Samas suhtub irooniaga kesise kunstiga
Kõik kommentaarid