„Isa Goriot ”
Proua Vauquer on vana lesknaine, kes peab Pariisis kodust
pansioni. Ise ta elas teisel korrusel ühes parimas korteris . Teises
korteris elas proua Couture koos oma kauge sugulase noore neiu Victorine Tailleferiga. Kolmandal korrusel elasid vanahärra Poiret ja neljakümne ringis härra Vautrin . Neljandal elasid vanapiiga
Michonneau ja endine nuudli ,-makaroni-ning tärklisevabrikant, keda
hüüti Isa Goriot´ks. Kaks ülejäänud tuba olid üliõpilaste
jaoks üürimiseks. Ühes elas vaesunud õigusteadust õppiv Eugène
de Rastignac . Katusekabrites elasid tööpoiss Christophe ja
köögitüdruk Sylvie.
Isa Goriot oli teiste pansionis elavate inimeste vaene tõugatu olevus , kuigi ta oli neist kõige vanem pensionär. Proua Vauquer armus Isa Goriot`sse, kui too pansionisse elama tuli, sest proua oli
teadlik tema rikkusest.
Isa Goriot oli prantsuse
vabariigi ajal rikkaks saanud. Ning seega elas ta esialgu pansioni
parimas toas. Tal oli kaks tütart, kes olid harjunud saama kõike,
mingi harrastuse, millega tegeleda, selle asemel, et kogu aeg mõelda ainult kleitidest ja ehetest jms. Kui neid oleks ses suhtes korralikult kasvatatud, siis nad ehk ei oleks abiellunud ainult raha ja nime pärast. Kui nad oleksid abiellunud natukenegi armastuse pärast, siis oleks ehk kõik see, mis oli, olemata jäänud. Muidugi selleks, et kedagi armastama hakata, oleks neid tulnud teisiti kasvatada, mitte tingimusteta ja kõiki nende soove täites, nagu seda tegi Goriot. Miks ei armasta tütred Goriot'd? Goriot' tütred ei armastanud teda, sest neile oli ta terve elu olnud vaid rahaallikas ja isik, kes täidab kõik nende soovid, mida iganes nad ka ei taha. Nad olid ära hellitatud, sellepärast ei suutnudki nad oma isa armastada. Vautrin Tahtis, et Eugène abielluks Victorine'iga, kuna ta vajas raha, et sõita Ameerikasse väidetavalt. Kas ta päriselt sinna minna tahtis, sellest ma aru ei saanud. Ta oli väga osav manipuleerija ning tundus vägagi sümpaatne
Lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada. Hakkas enda peale raha kulutama, võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis
Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Proua Couture Lesk, lapsendas Victorine'i Eugene de Rastignac lõunamaalase välimusega(valge nägu, mustad juuksed, sinised silmad), elegantne, tahab elus kõike proovida, üliõpilane Vautrin ,,Näe, kus on kange poiss!", musklis, tundis kõike, sai hästi proua Vauqueriga läbi, Temaga ei julgenud keegi jamada, tegi nalja pidevalt. Isa Goriot patuoinas pansioni ühiskonnas, endine nuudlivabrikant, keda kiusati ja noriti. Pansioni tulles oli rikka välimusega, tal olid tugevad sääremarjad, neljakandiline nina, ümar nägu. Tal oli 2 tütart, keda ta väga palju armastas Anastasie de Restaud ja Delphine de Nucingen. Christophe pansioni tööline Sylvie köögitüdruk · Kuna isa Goriot oli rikka välimusega, tahtis lesk Vauquer temaga abielluda,
Victorine Taillefer- nooruke, kelle isa kodust välja ajas, ei tunnistanud teda oma tütreks, Vauquer ja Couture hoolitsesid tema eest, sisendasid talle jumalakartlikult; oli vaga, rahulik, kandis vanu riideid, ei tahtnud isa kohta midagi halba öelda, ema oli suremas, vend külm. Isa Goriot- läks pansionaati 69 aastaselt, uhked riided, palju raha, kullatud asju kaasas, elas suures toas, kutsuti Härra Goriot'ks. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada. Hakkas enda peale raha kulutama, võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis proua Vauquer'i soovi Goirot saada heaks, aitas tal raha kulutada, elas 6 kuud tema kulul, lõpuks ütles, et Goriot on halb, kinnine mees, läks ära, ei tulnud kunagi tagasi. oli pahane, käitus isa Goirot' vastu halvasti, häälestas ka teised tema vastu
ISA GORIOT *Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. *elab ka Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas *isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda *isapoolt hüljatud noor naine Victorine *põgenenud vang Vautrin (Collin) *pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. *Eugene kaitseb ise Goriot pansionaadis kiusamise eest, tema kurva eluloo pärast *Tänu oma nõole hakkab Eugene soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega *Eugene eirab Vautrin’i soovitust abielluda Victorine’iga, kes peagi tänu Vautrin’ile saab suure kaasavara *Hr Goriot suhtub Eugene’I kui oma poega *Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu *Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja
Honoré de Balzac „Isa Goriot“ 1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega
,, Isa Goriot" Honore de Balzac Proua Vauquer on vana naine, kes peab Pariisis juba nelikümmend aastat kodust pansioni, mis asub Neuve-Sainte-Genevieve tänava lõpus. Sinna on elama asunud nii noori kui vanu. Lahkudes oma nuudlivabriku ärist, oli isa Goriot, umbes 69 aastane vanamees, asunud 1813. aastal elama proua Vauquer juurde. Isa Goriot oli rikas, kuid väga kokkuhoidlik ja tagasihoidlik. Ta laskis ennast ninapidi vedada, oli pühendunud oma perekondlikesse esemetesse. Imetledes Gorioti välimust ja rikkust soovis Vauquer saada proua Goriotiks. Proua sõbranna krahvinna aga laitis meest niivõrd, et proua ei huvitunud enam temast ning tahtis, et Goriot välja heidetakse. Kuid Goriot maksis oma oansioni eest. Isa Gorioti hakkasid külastama kaks ilusat neidu, keda peeti tema armukesteks, kuid tegelikult
Tegelased Härra Vautrin Tuntud härrasmees, kes osutus hoopis sunnitöövanglast põgenenud Collin'iks. Proua Courure Sõjaväeleitnandi lesk. Proua Vauquer Pansionaadi omanikust leskproua. Isa Goriot Isa, kes on pühendunud kogu oma elu kahele tütrele. Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Victorine Taillefer Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber.
Kõik kommentaarid