Isa Goriot (0)

1 HALB

„Isa Goriot ”
Proua Vauquer on vana lesknaine, kes peab Pariisis kodust pansioni. Ise ta elas teisel korrusel ühes parimas korteris . Teises korteris elas proua Couture koos oma kauge sugulase noore neiu Victorine Tailleferiga. Kolmandal korrusel elasid vanahärra Poiret ja neljakümne ringis härra Vautrin . Neljandal elasid vanapiiga Michonneau ja endine nuudli ,-makaroni-ning tärklisevabrikant, keda hüüti Isa Goriot´ks. Kaks ülejäänud tuba olid üliõpilaste jaoks üürimiseks. Ühes elas vaesunud õigusteadust õppiv Eugène de Rastignac . Katusekabrites elasid tööpoiss Christophe ja köögitüdruk Sylvie.
Isa Goriot oli teiste pansionis elavate inimeste vaene tõugatu olevus , kuigi ta oli neist kõige vanem pensionär. Proua Vauquer armus Isa Goriot`sse, kui too pansionisse elama tuli, sest proua oli teadlik tema rikkusest.
Isa Goriot oli prantsuse vabariigi ajal rikkaks saanud. Ning seega elas ta esialgu pansioni parimas toas. Tal oli kaks tütart, kes olid harjunud saama kõike, mida iganes soovisid . Seetõttu käisid tütred isalt raha küsimas. Goriot andis neile alati raha, kuna ta armastsb oma tütreid üle kõige, jäädes ise aina vaesemaks. Teised pansioni elanikud arvasid aga, et tema tütred olid tegelikult tema armukesed. Lõpuks kolis Goriot pansionaadi kõige viletsamasse tuppa . Tütred käisid tema juures aga edasi, aina suursugusemates riietes. Hakati arvama, et ta oli kulutanud kogu raha armukestele ja ta muutus naerualuseks.
Esimesel aastal Pariisi ülikoolis Rastignac pingutas õppides, kuna lootis oma hariduse abil pere vaesusest päästa. Kuid peagi sai talle selgeks, et eduks on vaja ka sidemeid ja tutvusi kõrgetel kohtadel. Ta üritas oma positsiooni parandada naiste kaudu. Rastignac kohtus abi vajamise tõttu oma nõo vikontess de Beauséantiga. Tema läbi tutvus noormees krahvinna Anastasie de Restaud `ga. Ta käis uhketel ballidel koos aadlitega. Rastignac oli aga vaesest perest ja ei meeldinud niivõrd krahvinnale. Krahvinna oli abielus. Tal käis külas Jean-Joachim Goriot. Kui Rastignac temalt selle kohta päris, muutus krahvuinna tema vastu külmaks. Rastignac sai vikontessilt teada, et krahvinna oli Isa Goriot tütar. Rastignaci ei lastud enam krahvinna juurde sisse. Vikontess soovitas Rastignacil hakata suhtlema Goriot teise tüte Delphine de Nucingeniga ja tema läbi rikkaks saada. Tütred häbenesid Isa Goriot`d, sest nende mehed põlgasid teda.
Beauséant´ilt oli Rastignac teada saanud, miks isa Goriot sellises õnnetus olukorras oli ning hakkas teda kaitsema.
Eugène palus emalt ja vanemalt õelt raha saata. Tema õde Laure oli 18, Agathe 17, vend Henri 15 ja Gabriel 10. aastane. Nad elasid Lõuna-Prantsusmaal ja olid puruvaesed.
Vautrin tegi Eugènele ettepaneku, et aitab tal rikastuda, kui Eugène talle selle eest ka hiljem tasub. Vautrini plaaniks oli tappa Tailleferi poeg. Eugène pidi abielluma Victorine`iga, kelle härra Taillefer oli ära põlanud. Kui rikas Taillefer leinab oma poega , lootis Vautrin, et ta võtab tütre oma tiiva alla ja pillab nii ka Eugène rikkusega üle.
Eugène juures käis rätsep. Nüüd nägi ta välja kui aadel . Ta õpingud olid pooleli jäänud. Tema ja Isa Goriot vahel oli tugev sõprusside.
Victorine oli temasse juba niigi armunud.
Clara de Beauséant viib Rastignaci teatrisse, kus ta tutvub isa Goriot tütre Delphine de Nucigeniga, kes on abielus saksanimelise pankuri de Marsayga. Delphine on samuti aadlik , kuid madalamal astmel, kui ta õde Anastasie. Rastignac hakkab elama aktiivset seltskonnaelu. Et oma elu rahastada, mängib ta õnnemänge. Rastignac suhtleb järjest rohkem Delphine´ga.
Rastignac jäi võlgadesse. Ta mõtles Victorine`iga abiellumise peale. Rastignac oli jälle proua de Restaud juurde kutsutud. Ta oli tuntud Pariisi kõrgemas seltskonnas. Lõpuks suutis ka oma võlad ära maksta.
Salaagent härra Gondureau oli härra Poiret ja preili Michonneau ülesandeks seadnud kindlaks teha, et härra Vautrin on tegelikult vanglast põgenenud sunnitööline Jacques Collin ehk Surmanarritaja. Preili Michonneau segas Vautrini joogi sisse unerohtu ja leidis tema õlalt tähed, mis kinnitasid, et ta tõesti oli Collin. Härra Vautrin viidi politseinike poolt sunnitööle Lõuna-Prantsusmaale. Preili Michonneau kui nuhk saadeti pansionist ära.
Vautrin oli jõudnud korralda Frédéric de Tailleferi ja krahv Franchessini vahel duelli, mille käigus sai surmava mõõgatorke Frédéric. Nüüd võttis härra Taillefer Victorine`i ja proua Couture enda juurde elama.
Preili de Nucingen ostis Eugènele korteri enda lähedal. Isa Goriot pidi elama asuma Eugène pea kohal asuvas korteris. Proua de Nicingeni abielu oli karil. Tema mees Henry de Marsay pidi talle maksma tagasi kogu tema varanduse. Delphine ja Eugène soovisid ühel päeval abielluda. Delphine ja Isa Goriot vahelised suhted soojenesid. Proua Beauséant saatis Eugènele ja Delphinele kutse ballile . Delphine oli seda alati ihaldanud, sest kõik kõrgsoost kuulusid proua Beauséanti seltskonda.
Delphine`i mees ei olnud nõus talle raha tagasi andma. Delphine kurtis sellest veel pansionis elavale isale . Vahepeal müüs Anastasie oma mehe perekonna juveele, et aidata oma võlgades armukest. Ta tuli isa käest raha küsima, kuid tollel polnud anda, sest ta oli toetanud Rastignaci korteri ostmisel . Nähes oma tütarde õnnetust oli ta kurvastus nii sügav, et ta sai rabanduse. Tema haigus süvenes ning ta hakkas surema. Kumbki õdedest ei tulnud teda vaatama, läksid hoopis ballile.
Proua Beauséant oli hingeliselt laostunud. Tema armuke markii d`Ajuda abiellus ja Beauséant otsustas pärast balli lahkuda.
Isa Goriot tahtis, et tema tütred teda enne surma vaatama tuleksid aga õed ei läinud, sest neil olid meestega tülid. Goriot`s kerkis esile raev. Goriot taipas, et oli tütreid liiga palju hellitanud. Ta kahetses, et oli tütardele kogu oma vara ära jaganud. Kui ta oleks rikas, armastaksid tütred teda veel. Nad oleksid teda surivoodile tulnud. Tütred ei armastanud tegelikult teda. Nad olid ta hoopis hüljanud. Taibanud kurba tõde, Goriot kaotas teadvuse. Anastasie jõudis alles nüüd. Isa Goriot suri. Eugène ja tema sõber meditsiinitudeng Horace Bianchon korraldasid matused, kus viibisid ainult Eugène ja Christophe. Tütred saatsid ainult oma vappidega ehitud tõllad. Rastignac läks Delphine juurde einestama, et hakata täitma proua de Beauséanti õpetust - jõuda maailmas edasi teisi ara kasutades.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 66 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-09-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

66 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

anni482 Õppematerjali autor

Honoré de Balzak

lühikokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

docx

Isa Goriot

mingi harrastuse, millega tegeleda, selle asemel, et kogu aeg mõelda ainult kleitidest ja ehetest jms. Kui neid oleks ses suhtes korralikult kasvatatud, siis nad ehk ei oleks abiellunud ainult raha ja nime pärast. Kui nad oleksid abiellunud natukenegi armastuse pärast, siis oleks ehk kõik see, mis oli, olemata jäänud. Muidugi selleks, et kedagi armastama hakata, oleks neid tulnud teisiti kasvatada, mitte tingimusteta ja kõiki nende soove täites, nagu seda tegi Goriot. Miks ei armasta tütred Goriot'd? Goriot' tütred ei armastanud teda, sest neile oli ta terve elu olnud vaid rahaallikas ja isik, kes täidab kõik nende soovid, mida iganes nad ka ei taha. Nad olid ära hellitatud, sellepärast ei suutnudki nad oma isa armastada. Vautrin Tahtis, et Eugène abielluks Victorine'iga, kuna ta vajas raha, et sõita Ameerikasse väidetavalt. Kas ta päriselt sinna minna tahtis, sellest ma aru ei saanud. Ta oli väga osav manipuleerija ning tundus vägagi sümpaatne

Eesti keel

doc

Isa Goriot - Honore de Balzac

Lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada. Hakkas enda peale raha kulutama, võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis

Kirjandus

doc

Isa Goriot väga täpne kokkuvõte

Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Proua Couture Lesk, lapsendas Victorine'i Eugene de Rastignac lõunamaalase välimusega(valge nägu, mustad juuksed, sinised silmad), elegantne, tahab elus kõike proovida, üliõpilane Vautrin ,,Näe, kus on kange poiss!", musklis, tundis kõike, sai hästi proua Vauqueriga läbi, Temaga ei julgenud keegi jamada, tegi nalja pidevalt. Isa Goriot patuoinas pansioni ühiskonnas, endine nuudlivabrikant, keda kiusati ja noriti. Pansioni tulles oli rikka välimusega, tal olid tugevad sääremarjad, neljakandiline nina, ümar nägu. Tal oli 2 tütart, keda ta väga palju armastas Anastasie de Restaud ja Delphine de Nucingen. Christophe pansioni tööline Sylvie köögitüdruk · Kuna isa Goriot oli rikka välimusega, tahtis lesk Vauquer temaga abielluda,

Kirjandus

doc

Isa Goriot kokkuvõte

Victorine Taillefer- nooruke, kelle isa kodust välja ajas, ei tunnistanud teda oma tütreks, Vauquer ja Couture hoolitsesid tema eest, sisendasid talle jumalakartlikult; oli vaga, rahulik, kandis vanu riideid, ei tahtnud isa kohta midagi halba öelda, ema oli suremas, vend külm. Isa Goriot- läks pansionaati 69 aastaselt, uhked riided, palju raha, kullatud asju kaasas, elas suures toas, kutsuti Härra Goriot'ks. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada. Hakkas enda peale raha kulutama, võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis proua Vauquer'i soovi Goirot saada heaks, aitas tal raha kulutada, elas 6 kuud tema kulul, lõpuks ütles, et Goriot on halb, kinnine mees, läks ära, ei tulnud kunagi tagasi. oli pahane, käitus isa Goirot' vastu halvasti, häälestas ka teised tema vastu

Kirjandus

odt

ISA GORIOT

ISA GORIOT *Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. *elab ka Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas *isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda *isapoolt hüljatud noor naine Victorine *põgenenud vang Vautrin (Collin) *pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. *Eugene kaitseb ise Goriot pansionaadis kiusamise eest, tema kurva eluloo pärast *Tänu oma nõole hakkab Eugene soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega *Eugene eirab Vautrin’i soovitust abielluda Victorine’iga, kes peagi tänu Vautrin’ile saab suure kaasavara *Hr Goriot suhtub Eugene’I kui oma poega *Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu *Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja

Kirjandus

docx

Honoré de Balzac „Isa Goriot“

Honoré de Balzac „Isa Goriot“ 1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega

Kirjandus

doc

Isa Goriot sisukokkuvõte

,, Isa Goriot" Honore de Balzac Proua Vauquer on vana naine, kes peab Pariisis juba nelikümmend aastat kodust pansioni, mis asub Neuve-Sainte-Genevieve tänava lõpus. Sinna on elama asunud nii noori kui vanu. Lahkudes oma nuudlivabriku ärist, oli isa Goriot, umbes 69 aastane vanamees, asunud 1813. aastal elama proua Vauquer juurde. Isa Goriot oli rikas, kuid väga kokkuhoidlik ja tagasihoidlik. Ta laskis ennast ninapidi vedada, oli pühendunud oma perekondlikesse esemetesse. Imetledes Gorioti välimust ja rikkust soovis Vauquer saada proua Goriotiks. Proua sõbranna krahvinna aga laitis meest niivõrd, et proua ei huvitunud enam temast ning tahtis, et Goriot välja heidetakse. Kuid Goriot maksis oma oansioni eest. Isa Gorioti hakkasid külastama kaks ilusat neidu, keda peeti tema armukesteks, kuid tegelikult

Kirjandus

docx

Isa Goriot põhjalik ülevaade

Tegelased Härra Vautrin Tuntud härrasmees, kes osutus hoopis sunnitöövanglast põgenenud Collin'iks. Proua Courure Sõjaväeleitnandi lesk. Proua Vauquer Pansionaadi omanikust leskproua. Isa Goriot Isa, kes on pühendunud kogu oma elu kahele tütrele. Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Victorine Taillefer Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber.

Kirjandus

Rohkem sarnaseid