alates 4. saj. Alguses olid kokkutulekud jõukamate inimeste juures või vabas looduses. Seetõttu 1.-2. saj kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks olid maa-alused koopad (katakombid), mille seintesse mateti surnuid. Katakombid olid osaliselt looduslikud koopad, osalt inimeste kätetöö. Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus ligi 900 kilomeetrini. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina- ja laemaalid. Mõnda antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki ja nii saigi alguse keeruline kristlik sümboolika. Lambatalle õlul kandev mees – Kristust, kala – Kristust, ankur – lootust, paabulind – surematust, tuvi – Püha Vaimu jne. Kohtame ka pilte, mis illustreerivad kohti piiblist. Väga sagedasteks motiivideks on rist ja palvetaja. Välimuselt meenutavad piiblitegelased veel inimkujutisi rooma maalikunstis.
Caracalla termid olid Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid. Kompleks oli 12 ha suur ning hõlmas lisaks saunadele ka staadioni, lilleaia, raamatukogu ning muusikatoad. Termid olid populaarsed kohad ning nende ehitamisega kogusid valitsejad populaarsust. Maalikunst Seinamaalingud Suur illusionism Ruumilised silmapetted Varjude ja perspektiivi kasutamine Erksad värvid Maalide temaatika Eeskujuks kreeklaste kunstiteosed Looduse kujutamine (maastikud, merevaated) Marmori jäljendamine Mütoloogia Ajaloolised sündmused Seinamaalide stiilid Inkrustatsioonistiil: kivimustrite imiteerimine Arhitektuurstiil: ruumi avardav efekt Kolmas stiil: seinal ruumi piirav tähendus Neljas stiil: hele, rikkalik, kirju värvipalett Mosaiigikunst Värvilised kivid ja klaasitükid
12. oktoobri ööl märgati kuuvalges esimest korda maad. Kolumbuse ekspeditsioon oli jõudnud Guanahani saareni Bahama saarestikus. 12. oktoobrit tähistatakse siiani Ameerika avastamise päevana. Meretee Indiasse avastas eurooplastele Portugali meresõitja Vasco da Gama. Tagajärjed suurte maadeavastustega Ameerikale olid järgmised: Vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult – indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse. 2 Indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse. Indiaanlaste massiline hävitamine. Nakkushaiguste levik (rõuged). Ameerika koloniseerimine. Neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse. Tagajärjed suurte maadeavastustega Euroopale olid järgmised:
Kunstiteose analüüs Kristiina Moosel Mona Lisa. Louvre'i Museum. Foto: Kristiina Moosel Sissejuhatus: Mina analüüsisin itaallase, Leonardo da Vinci maali ,,Mona Lisat." Tuntud ka kui ,,La Gioconda." Pilt on maalitud aastatel 1503-1519.a. Hetkel asub see pilt Pariisis, Louvre'i kunstimuuseumis.Väidetavalt on just see maailma kõige kuulsaima maal. Tegu on kujutavakunstiga, portreega. Portree loob vaatajale rahulikud tunded, Mona Lisa on maalil kui pühak, keda vaadates võivad mõnele tekkida kehasse soojad ja rahulikud tunded. Kompositsiooni loovad elemendid: Pildi fookus asetseb maali esiplaanil ehk Mona Lisal. Valgus asub rohkem töö tagaplaanil, Mona Lisa on varjulisemas kohas, kuid siiski mitte täielikus varjus. Töö on maalitud tumedates toonides. Teos on üldiselt külmades toonides, domineerivad tööl jahe kollane ja külm sinine. Jooned on selged, k...
erinevad tööd. Põhilised tegevusalad olid küttimine ja korilus. Levis aninism, mis on usk elusa ja eluta looduse hingestatusesse. Targad ehk nõiad korraldasid rituaale, mis on maagilised kombetalitused, mille abil loodeti mõjutada tuleviku või oma tahet peale suruda. Hõim on sugukondade grupp, kes elasid lähestiku ja on sugulased. Hõimul on ühine keel ja samad kombed. Tegeldi ka kunstiga. U 400 000 aastat tagasi toimus kromajoonide arengus suur hüpe. Tekkisid esimesed kunstiteosed: skulptuurid ja maalingud. Algselt kraabiti luule, sarvele või kivile inimeste (eriti naiste, kus rõhutatud sootunnuseid) ja loomade kujutisi või meisterdati nendest materjalidest skulptuur. Sugukonnas arvestati sugulust naisliini mööda. Koopamaalingud on leitud kogu maailmast. Kuulsamad Prantsusmaa ja Hispaania koobaste seinamaalingud, millel kujutatakse piisoneid ja põhjapõtru. Vanusteks 15 000 – 30 000 aastat. Maaliti punase, musta, harvem kollase ja valge värviga.
Uued ühikud kg ja g SUHTUMINE VANA KORRA AEGSESSE KULTUURIPÄRANDISSE Revolutsiooni algusaastatel eitati kultuuripärandit Hakati hävitama kultuuriväärtusi Eriti rängalt said kannatada lossid, kirikud, kloostrite maali-, kunsti- ja raamatukogud Loodi eraldi monumentide komisjon, mille ülesandeks oli fikseerida, mis kuulub säilitamisele, mis hävitamisele 1793. aastal avati Louvre'is rahvale mõeldud kunstimuuseum ja sinna koondati paljud kunstiteosed Asutati rahvusarhiiv, millega pandi alus Euroopa arhiivindusele ÜHISKONNA POLITISEERIMINE Ustavus kuningale, kirikule ja aadelkonnale asendus poolehoiuga revolutsioonile ja rahvale Võimu ainukeseks seadusandlikuks allikaks on rahvas Rahvas hakkas tundma oma võimu, mistõttu ühiskonnaelu politiseerus Hakkasid eksisteerima erinevad poliitilised vaated Poliitika hakkas asendama religiooni ja sellest sai igapäevaelu osa Rahvas muutus ühtseks tervikuks
Võib-olla ongi süüdi see, et see oli erinevalt tänapäeva kultuurist väga piiritletud. Eeposed muutusid rahva jaoks reaalsuseks, need hakkasid ümbritsema nende elu. Jumalad väljendusid loodusjõududes, neisse oli palju kergem uskuda ning oli ilmselge, et ka nende enda elu hakkas eepostel põhinema. Väga paljud inimesed tegelesid kunstiga (teater, kirjandus, maalikunst jms) ning kuna seda toodeti nii palju, on seda ka palju säilinud. Siiski peame tõdema, et keskajal said paljud kunstiteosed (nt. Skulptuurid) kannatada, sest neid ei väärtustatud piisavalt. Ka meie kõige kuulsamad filosoofid pärinevad just nimelt antiikajastust. Peab tõdema, et kui kultuur on nii sihikindlalt välja arenenud, siis ei ole seda just lihtne hävitada. Siiski peetakse antiikaja lõpuks 6. sajandi keskpaika. Sellest hetkest loetakse ajastuks keskaega. Nimetus ,,keskaeg" (ladina keeles medium aevum, tähendab ,,vaheaeg") tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes
TULE---------------------------------------------------------------------------- --------------------------------------------------------- RGAJA KUNST Kunsti tekkimine rgajal Tenoliselt tekkis kunst paleoliitikumi lpus(kiviajal) 40 000 a. tagasi. Visuaalsed kujundid tekkisid koos smboolse mtlemisega. Kunsti loomise vajadus on ilmselt seotud maagiaga. Tooteloomade maalimine oli hendava thendusega. Kunst oli ldistav(olulise vljatoomine),mitte jljendav. Vanimad teadaolevad kunstiteosed Willendorfi veenus Lascaux ja altamira koopamaalid Neoliitiline kunst VII-IV aastatuhandel e.m.a Tootemid-himu kaitsevaimud ja loomad(himu usk sugulusse mne loomaga) Maskid-testpoolsusega suhtlemiseks Ornamendid-algselt maagilised mrgid Keraamika teke. Megaliitilised ehitised Olid usulised ehitised Stonehenge (Inglismaal) 1.Millal tekkis kunst? 2.Millistel phjustel ja eesmrkidel kunst tekkis?Maagia,religioon,smboolne mtlemine,inimesel vajadus vljendada ennast 3
tundmisele ja tema väärtushinnangutele Rooma Vabariigis. Parim kõnemees Cicero arvates on see, kes kuulajate vaimu nii harib, lõbustab kui ka sügavalt liigutab. Kõned Cicero kõnedes kajastuvad filosoofilised tõekspidamised, kõnede ilmestamiseks kasutatud stiilivõtted, publiku koosseisu ja kõne temaatikat arvese võtvad rõhuasetused ning variatsioonid teevad neist iseseisvad kunstiteosed. Retoorikaalased teosed Cicero retoorikaalastest teostest on kuulsaimad kolm: "De oratore" ("Kõnemehest", 55 eKr), milles autor loob haritud kõnemehe ideaalkuju; "Brutus" (46 eKr), mis käsitleb Rooma kõnekunsti ajalugu; "Orator" ("Kõnemees", 46 eKr), milles Cicero arutleb parima kõnestiili üle, õigustades seejuures iseenda valikuid. Filosoofilised teosed Cicero kirjutas ka mitmeid teoseid filosoofiast.
Andrian Tees 1b BÜTSANTS KUNSTIS Ajalugu ja iseloomustus 1935 aastal toimus Rooma jagunemine Ida-Roomaks ja Lääne-Roomaks. Bütsants ehk Ida- Rooma. Bütsants oli hilisantiikajal ja keskajal tuntud kui Ida-Rooma impeerium. Bütsantsi enda ja tema naabermaade elanike jaoks oli riik "Rooma impeerium", mis kasvas otseselt välja Rooma riigist ja kus säilisid selle traditsioonid. Bütsantsi eristatakse tänapäeval Antiik- Roomast eelkõige seetõttu, et riik oli orienteeritud kreeka kultuurile, riigi ametlikuks usundiks oli ristiusk erinevalt Rooma polüteismist ning riigikeeleks oli ladina keele asemel saanud kreeka keel. Bütsantsi riik kestis kuni 1453.aastani, mil türklased vallutasid Konstantinoopoli. Bütsants on mõjutusi saanud hellenismist ja idamaade kunstist, ise on mõjutanud vene ja kreeka kunsti. Bütsantsis oli ilmalik ja vaimulik võim tihedalt seotud. Bütsantsi tarbekunst oli idamaade mõjutustega (me...
Õigluse olemuse mõistmiseks tuleb teada, mis on õiglus nende inimeste jaoks, kes antud kultuuri jagavad, mitte seda ära unustama (õigluseni viib meid ulatuslik teadmine oma kultuuripagasi kohta) (Rawls) või uurima omandi päritolu. Universaalseid jaotusprintsiipe ei ole olemas (Nozick). 8. KUNST 1. Selgitage küsimuse ,,mis on kunst" vähemat kahte tähendust! ,,Mis on kunst?" võib küsida kolmes mõttes: a) kunstiteose tuvastamise mõttes: missugused meist ümbritsevatest objektidest on kunstiteosed? b) kunsti defineerimise mõttes: mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tunnused? c) kunstiteose ontoloogia mõttes: mis tüüpi asjad on kunstiteosed? 2. Selgitage anti-essentsialismi põhisisu! Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu. Kunstile on omane muutumine ja loomingulisus, aja jooksul kukutab see mistahes definitsiooni, kuna kunst on avatud mõiste. 3. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega?
Adamson-Ericu isikupärast maali-ja tarbekunstiloomingut iseloomustab elegants, peen värvivalik ja kohati ka vaimukus. Maalijana kujunes ta välja ning arendas end Pariisi vabaakadeemiates, ent samas oli ta sügavalt seotud koduse põhjamaise keskkonnaga ja Eesti rahvusliku kunstitraditsiooniga. Mis peegeldub ka tema teostes. Adamson-Ericu loodud tarbekunstiesemed olid unikaalsed, ent samal ajal funktsionaalsed kunstiteosed. Tema loomingus peegeldub Eesti kujutava ja tarbekunsti areng enam kui nelja aastakümne vältel. Lisainformatsiooni uurides sain teada veel, et kodumaises erialakirjanduses on Adamson- Ericut läbi aegade määratletud kui ühte Pariisi koolkonna silmapaistvamat esindajat Eestis. Tema õppimine erinevates Pariisi vabaakadeemiates aastatle 1924-1928 ning sellega kaasnenud intensiivne osalemine sealses kunstielus andis tema stuudiumile erilise
kujutada alasti inimest, kuid lähtuti ikkagi kirikust, hakati hindama inimese ilu, väärikust. Lähtuti rohkem inimeste meeltest, kirgedest ja emotsioonidest. Kuulsaim renessanssiaja kunstnik oli Leonardo Da Vinci, kes peale kunsti tegeles ka veel matemaatikaga, aritmeetikaga, leiutamisega, anatoomiaga, ja paljude muude tegevusaladega. Tema kohta võib öelda, et ta oli renessanssiaja geenius. Minu arust on tema imestusväärsemaid kunstiteosed ,,Püha Söömaaeg", ,,Mona Lisa" ning tema enda autoportree. Tänu teaduse arengule, mis seisnes selles, et julgeti mõelda ja oma uusi ideid tõestada, arenesid ka muusikariistad ja ka üldiselt muusika. Renessanssi ajal tekib uus muusika liik, mis kannab nimetust imitatsiooniline muusika, mis seisneb selles, et hääled ei vastandu üksteisele tempode ja rütmikaga ning ideaaliks on kõigi häälte ühtsus ja harmooniline ühtessulamine. Peale
Ø müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima Ø ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga 11. Iseloomusta konkreetsetele näidetele tuginedes eurooplaste suhtumist Ameerika kõrgkultuuridesse. Astmikpüramiidi meeldisid. 12. Millised olid maadeavastuse tulemused? Ameerikale: Ø vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult – indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse Ø indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse Ø indiaanlaste massiline hävitamine Ø nakkushaiguste levik (rõuged) Ø Ameerika koloniseerimine Ø neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse Euroopale: Ø eurooplaste maailmapilt avardus Ø uute kaubateede kujunemine – varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja
Kõige kuulsaimaks tööks peetakse ''Philip ilusa ja Austria Margarete ning Karl V nõuniku Don Diego guevara diptühol ''. 18. Kus asuvad nn Raffaeli loozid? Vatikanide muuseumites ? 19. Iseloomusta Tallinna raekoja tornikiivrit. Tallinna raekoja tornikiivri iseloomustus:lahtised galeriid, paisutustega osad, torni tipus asub Vana Toomas (vaseplekist 1530) 20. Milliseid renessansiajastu kunstiteoseid peetakse maailma kuulsaimateks? Kus need asuvad tänapäeval? Maailma kuulsaimad kunstiteosed on: ''Püha õhtusöömaaeg'', asub Milanos. ''Mona Lisa'', asub Pariisis. ''Sixtuse kabeli laemaal'', asub Roomas. ''Taavet'', asub Itaalias.
7) Arvele tuleb märkida: 1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; 3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; 5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 6) kauba kogus või teenuse maht; 7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; [RT I 2008, 58, 324 – jõust. 01.01.2009] 8) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see...
kõigest kunstivälisest. ,,...kõige täiuslikum on puhas taju tegelikkuse ühest omadusest, kuid seda on raske saavutada, sest ikka tajume rohkem kui ühte omadust (nt. kui värvi, siis ka pinda jne.). Seepärast peab kunst olema võimalikult lihtsavormiline... Heal teosel pole mingit sisemist struktuuri ega osadevahelisi suhteid. Ainutähtis on terviklik, totaalne mulje, milles pole mingit kahemõttelisust...."- Nii ütles R. Morris. Selle loogika järgi on parimad kunstiteosed siledad ühevärvilised kuubid, kerad või ristahukad ja just neid minimalistid produtseerisidki. Minimalismi võib lugeda üheks op-kunsti eellaseks. Minimalismi kujutavas kunstis on Barbara Rose'i eeskujul nimetatud ka ABC- kunstiks. Arhitektuuris on kuulsaim minimalistliku idee kandja Mies van der Rohe, kes on tuntud kui minimalismi põhiidee "Less is more" ("Vähem on rohkem") populariseerijana. 3
Kliima Iseloomulik troopiline kliima ja 3 aastaaega. Vihmahooaeg maist-oktoobrini. Talv on kuiv ja novembrist-veebruarini on ilm pehme ja soe. Kõige palavam on märtsist-maini ning kliima on kuum ja niiske. Kõige sobivam on puhkuseks Tais talveperiood, siis ei esine vihmahoogusid. Kultuur Tais on kõik Aasia eksootikaga seonduv: muinasjutulised lossid, kaunid templid, Buddha kujud, kunstiteosed. Riik on tuntud oma käsitöö poolest. Tihti on need seotud templitega. Templite seintele on maalitud lood Buddhast ja tema ilmumistest. Buddha kujud Tai köök Tai köök on üks parimaid kööke maailmas. Tom Jam supp on Tai sümbol, mis on saavutanud tuntust kogu maailmas. Taid ei armasta eriti magusat. Taide lemmikjoogiks on külm vesi, kuid ka kohv, tee ja kõiksugused brändid.
SUUR ALGUSTÄHT REEGEL NÄIDE ERAND müütilised olendid, Vanemuine, Vanapagan, Venus, hüüdnmed Koidulaulik, Surm, Tundmatu personifikaadid Sõdur, Saatus isikutüübi iseloomustamine d'Artagnanide vaprus, noored kellegi nimega Veerpalud, tundisid end Robinsonina isikunimega sõnaühendites Browni liikumine, Saalomoni otsus, Usundid Napoleoni kook, Gregoriuse luteri usk, muhamedi usk kalender kohanimi Ohio osariik, Rio de Janeiro, Liigisõna Saue vald, Põlva maakond, Punase Lageda küla, Kil...
Zacharias Topelius oli 1854 Helsingi Ülikooli Ehitus: 4,3 5,5 4,6 ajalooprofessor ning aastatel 18751878 ülikooli Käsitöö: 12,1 22,1 27,9 rektor. Topelius oli üks soome rahvusromantilise Ametnikud: 13,1 18,0 33,0 kirjanduse silmapaistvaimaid esindajaid; ta kirjutas peamiselt rootsi keeles. Akseli Gallen-Kallela oli Soome kunstnik. Gallen-Kallela maalid on rahvusvaheliselt ühed kõige tuntumad soome kunstiteosed. Allikad Tarkiainen, Kari (2008) Svariges Österland Från forntiden till Gustan Vasa. ,,Svensk språkkultur i Finland"; ,,När kom svenskarna till Finland?". Atlantis ISBN 978-91-7353-227-3 (sverige) http://www.koolielu.ee/pages.php/0317?aj=1102 Välja antud 8. veebruar 2001. Kasutatud 09.03.2009 http://www.folktinget.fi/pdf/publikationer/Svifin.pdf Kasutatud 03.03.2009 ja09.03.2009 http://kirjasto.sci.fi/tjansson.htm Välja antud: 2008 Kasutatud 21.03.2009
INKAD Inkad olid rahvas, kes elas Lõuna-Ameerika Andides umbes 1200. aastast kuni 16. sajandi keskpaigani. Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi. Inkade impeeriumi keskuseks oli Cuzco kõrgmaal asuv org Peruu Andides. Impeerium ulatus tänapäeva Ecuadori, Colombia, Boliivia, Argentina ja Tsiili aladeni. Nad rääkisid ketsua keelt ja kuulusid iidsesse indiaani hõimu. Kuigi riigis elas arvukalt hõime, pärinesid valitseja ja tema ülikud ainult inkade hõimust. Impeerium varises kokku pärast hispaanlaste sisetungi 1532. aastal. Inkade kõrgkultuur Sellele, et nende kultuur oli väga kõrgelt arenenud, viitab üpris palju fakte. Neil oli olemas eeskujulik teedevõrk, mis oli tolle aja kohta väga hea saavutus. Neil olid uhked linnad, mis olid ehitatud ilma mördita, lihtsalt kivi kivi peal. Ka käsitöö oli heal tasemel. Valmistati suurepärast keraamikat, mis vormi, värvi ja ilustu...
Kõige kuulsaimaks tööks peetakse ''Philip ilusa ja Austria Margarete ning Karl V nõuniku Don Diego guevara diptühol ''. 18. Iseloomusta Tallinna raekoja tornikiivrit. Tallinna raekoja tornikiivri iseloomustus:lahtised galeriid, paisutustega osad, torni tipus asub Vana Toomas (vaseplekist 1530) 19. Milliseid renessansiajastu kunstiteoseid peetakse maailam kuulsaimateks? Kus need asuvad tänapäeval? Maailma kuulsaimad kunstiteosed on: ''Püha õhtusöömaaeg'', asub Milanos. ''Mona Lisa'', asub Pariisis. ''Sixtuse kabeli laemaal'', asub Roomas. ''Taavet'', asub Itaalias. 20. Maaila kuulsamaiks maaliks renessansist peetakse? Kus asub praegu? ''Mona Lisa'' on maaila kuulsaim maal. Asub Pariisis Louvre's. 21. Kes tegi Sixtuse kabeli laemaali? Selle laemaali tegi Michelangelo. See oli hiiglaslik tellimus-kaunistada freskoga Vatikanis asuv Sixtuse kaebli lagi ja altarisein
Nii tekivad lapsel seosed ka ebameeldiva, talle ebahuvitava aine või teema sidumiseks talle meeldivaga, ta saab üllatusena mitte märkuse vaid tunnustuse osaliseks. See üllatus aitab loovust hävitamata ka baastarkuste omandamisele kaasa. Vahetunnis läheme koos paljundame ja suurendame tehtut. Tunnustuseks võime teha kunstitunnis teistele samuti ülesandeks oma sodimistest paljunduse ja töötlemisega omaette kunstiteosed luua, kuni kooli näituse või stendi valmimiseni. 2) 2.või 3. klassis ebakindla lapse (õpilane joonistab väikeselt, paberi ääreosale, kustutab palju ega julge end väljendada) julgustamisks saab kunstitunnis talle anda suuremas formaadis paber, ise valada paar laiku, mida õpilane papitüki v suure pintsliga ühendab, värve segab ja lõpuks saab kogu klassiga mõistatada, mis kujundid pildile tekkinud. Annab
Rembrandt Harmenszoon van Rijn 1606 1669 Rembrandt Harmenszoon van Rijn (15. juuli 1606 Leiden 4. oktoober 1669 Amsterdam) oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Elulugu Rembrandt sündis 1606. aastal Leidenis Harmen Gerritszoon van Rijni ja Neeltgen Willemsdochter van Zuytbroucki üheksanda lapsena. Tema isa oli veskiomanik ja ema pagari tütar ning perekond oli üpris heal järjel. Emapoolsed sugulased jäid katoliiklasteks isegi pärast Madalmaade kodanlikku revolutsiooni. Peatselt pärast Leideni Ülikooli astumist katkestas Rembrandt filosoofiaõpingud. Soovides saada maalikunstialast õpetust, asus ta õppima Leideni katoliiklasest maalija Jacob van Swanenburgi käe alla. Tema juures õppis Rembrandt järgnevad kolm aastat, omandades põhilised maalimisvõtted. Kahjuks pole avastatud Rembrandti töid selle...
Midagi siin elus ei tule lihtsalt kätte, kui tahta midagi saavutada, siis peab selleks ka vaeva nägema. Nagu Tammsaare on öelnud: „Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus.“ Kui pingutada ja vaeva näha, siis on ka tulemust näha. Kui vaadelda kas tuntud geniaalseid heliloojaid nagu Beethoven ja Mozart või muid geeniuseid, siis enamasti on nende elud olnud siiski rasked ja nad on pidanud ise pingutama ja vaeva nägema, selle tulemusel on sündinud ka tõelised kunstiteosed. Samas ei tasu end ka üle koormata ning asjatult piinata. Muidugi on oluline elus midagi saavutada ja kuhugi jõuda, kuid seda ka mõistlikkuse piires. Kui end liiga ära koormata, siis võib selle tulemusel kannatada tervis. Mina usun, et raskused sunnivad vaeva nägema, ning mis on hoolikalt ja vaevaga tehtud, on ka kaunis ning suursugune, kuid kõige olulisem on teha kõike mõõdukalt ja mitte seada ohtu ennast, oma tervist ning suhteid lähedastega.
tsella, sambad ja viilkatus, kuid ta esikülg on tugevamini rõhutatud. Templid ei olnud ainuüksi jumalate eluasemed, vaid ka pidulike jumalateenistuste kohad. VI ja V saj. e.m.a. pärinevatel etruski maalidel, mida on palju säilinud Chiusi ja Corneto hauakambriteks, kus on palju ühist kreeka vaasimaaliga. Kõige ilmekamalt aga avaldub etrutskite kunsti omapära hauaskulptuuris. Sarkofaage, milles lamasid abielupaaride laibad, oli kombeks kaunistada lahkunute portreekujutisega. Kunstiteosed olid kohati rohmakalt joonistatud ja kirevalt üle maalitud. Rooma vanimat kunstiloomingut on suurel määral mõjustanud hellenistliku kunsti realistlikud tendentsid. Samal ajal kujunesid välja ka rooma portreekunsti alused. Selle tene on seletatav range perekonnaeluga vanimas rooma ühiskonnas, perekonnapea ja esi-isade, suguvõsa kaitsjate austamisega. Rooma veejuhtmed-akveduktid-kuuluvad tolleaegse ehituskunsti parimate näidete hulka. Kogu aeg oli voolav vesi, kraani ei tuntud
Ajalugu §34 35 1. Seadustes määrati kindlaks talupoegade koormised. Lubati neil omada vallavara. Keelati talupoegade oma kohast väljatõstmine. Loodi talupoegade omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks vallakohtud. 2. Talupojad said isiklikult vabaks. Kogu maa tunnistati aga mõisniku omandiks. Maad pidid talupojad hakkama rentima, mis tähendas tegelikkuses teotöö jätkumist. Seoses vabastamisega said talupojad endale perekonnanimed e. 3. Kinnitati maa kuulumist mõisnikule, kuid talude all olevat maad ei võinud mõisnik enam mõisa alla võtta. Talumaad võis kasutada vaid talupoegadele väljarentimiseks või müükiks. 4. Pärisorjuse kaotamine 1816. ja 1819. aasta seadustega. Tööstuslik pööre, üleminek vabrikutööstusele. Rahvaharideuse tähtsustamine ha koolivõrgu teke, Tartu Ülikool. Õpetatud Eesti Seltsi asustamine, 1838. Eesti kirjakeel...
AJAJOON Karoline Otsaru PALEOLIITILINE / KIVIAJA KUNST · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr. · Tööriisti tehti kivist ning siit ka selle ajastu nimetus, kiviaeg. · Vanimad säilinud teadaolevad kunstiteosed loodi 60 000-70 000 a. tagasi. · Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ning kivist tööriistadele. · Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat. Nad uskusid, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid (kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud). · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud.
Vestern Filmikunst on kunsti liik, mille alla kuuluvad kunstiteosed on filmid. Nii, nagu iga kunsti puhul, on ka filmide puhul erinevad zanrid. Filmide jaotus zanrideks on nende liigitamine teemade järgi ehk selle järgi, millest film on. Vesternide populaarus jäi tummfilmide ikka. Peale helifilmide leiutamist tehti vesterneid vaid väiksemates stuudiotes. 1939. aastal vesternide populaarsus tõusis taas ning seda tänu filmile ,,Stagecoach" (,,Postitõld"). Zanrireeglid ja -piirid Klassikaline vestern pärineb Holly woodist
E 13 saj. kunstistiil oli gootika.See sündis k m.a.j. Tartu keskaegsest sakraalarhitektuurist O on järel toomkiriku ja Jaani kiriku E Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige varemed. kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. S Gooti ajastut jagatakse tavaliselt T kolme perioodi: varagootika(12saj. O
BÜTSANTSI KUNST Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks - Ida-Rooma riigiks ja Lääne-Rooma riigiks. Hiljem sai Ida- Rooma pealinnaks Ravenna, Lääne-Rooma pealinnaks aga Konstantinoopol. Pealinna järgi nimetatakse kogu Ida-Rooma riiki Bütsantsiks, mis on kr k-s Konstantinoopol. Konstantinoopol oli tol ajal üks maailma tähtsamaid linnu. Sael oli väga palju töökodasid, kus valmistati villaseid ja siidikangaid, kullassepatooteid ja muid toredusesemeid. Linna tsentrumis asusid keisri palee, ülikute lossid, foorum ja hipodroom. Praegu kannab Konstantinoopol nime Istanbul. Bütsantsis oli ristiusk lõplikult riigiusundiks kuulutatud. Varsti tõrjus kreeka keel kõrvale ladina keele. Bütsantsi keisrid olid ainuvalitsejad-despoodid; neil oli tohutu võim. Ka bütsantsi kunst sõltus suuremal või vahemal määral õukonnast. Kunst areneb edasi kristlikus vaimus ja sellega kaasnevad ka mitmed idamaade kunsti elemendid. ...
2 1. MATERIAALSE PÕHIVARA MÕISTE Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida majandusüksus kasutab oma majandus- või haldustegevuses tulu saamise eesmärgil. Materiaalseid põhivarasid iseloomustab kasulik tööiga, mis on pikem kui aasta, või tegevustsükkel ( kui viimane on aastast pikem), ning suhteliselt kõrge soetusmaksumus. Reeglina on materiaalsete põhivarade kasutusaeg piiratud ( erandiks on maa, kunstiteosed, kasvav mets), mis tuleneb põhivaraühiku füüsilisest, samuti moraalsest vananemisest. Materiaalse põhivaraühiku tunnusteks on: · füüsiline substants · pikaajaline tööiga · ta on soetatud kasutamise, mitte edasimüügi eesmärgil · tema kasutamisest saadavat tulu on võimatu mõõta · ta on amortisatsiooni subjekt Materiaalse põhivara mõiste alla kuuluvad muuhulgas maa ja hooned (või osa hoonest) ja
kõik enam säilinud. Asi on nimelt nii, et Teises maailmasõjas süttis kirik pommirünnaku tagajärjel põlema. 1944 aastal, 9. märtsi öösel pommitasid Vene lennukid Tallinna. Surma said sajad inimesed, hävisid paljud majad ja ka Niguliste kiriku kunstivarasid, mida ei oldud jõutud ära peita. Pärast sõda Niguliste kirik taastati, aga 1982. aastal puhkes äsja restaureeritud kirikus tulekahju. Õnneks jõuti Niguliste tähtsaimad kunstiteosed enne sõja puhkemist varjule viia. Tänu sellele on alles jäänud ka Niguliste kiriku endine peaaltar. Altarid jumalateenistuse pidamiseks. Enamik altareid koosneb altarilauast ja pealisehitusest altarimaalist ja kujudest. Jumalateenistuse pidamiseks piisaks ka ainult altarilauast, millele võib asetada küünlad, karika pühitsetud veiniga või ka Piibli. Aga ilusam ja meeleolukam on muidugi rohkete piltide ja kujudega ehitatud altar. Altarite pealisehitus meenutab sageli natuke kappi
Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Miks nad seda tegid? Selles küsimuses valitsevad tänaseni vaid oletused. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa- aluste koobaste seinu ning lagesid. Põlluharijate usundid on väga mitmesugused, kuid neil on üldiselt omane uskumus, et peale nähtava maailma on olemas ka nähtamatu. Mõnedel hõimudel olid oma kaitsevaimud ehk tootemid, keda on mõnikord kujutatud äratuntava loomana või esivanematena. Kuna kiviaja inimesed ei osanud om...
13.ISELOOMUSTA ZOLA STIILI(ERINEVATE TEOSTE PÕHJAL) Zola stiil on range, isegi kuivavõitu, domineerib faktide esitus. 14.MILLINE OLI ESTETISTIDE PÕHIMÕTE? Estetidmi järgi on kunsti mõte temas eneses- ta ei pea teenima poliitilisi, usulisi, kõlbelisi ega muid kunstiväliseid eesmärke. 15.SELGITA WILDEI SEISUKOHTA KUNSTI JA ELU VAHEKORRAS. Kunstil pole midagi ühist tõe ega moraaliga. Nimelt leidis ta, et kunst rajaneb valetamisel , mis aga puutub tema seisukohta, et kunstiteosed peavad olema vabad moraalsest taotlustest, siis käib sellele risti vastu ka ta enda looming. 16.MILLISEID ZANRE ON WILDE VILJELENUD? Lühiproosat, romaani, luulet, muinasjutud, jutustused, komöödiad.
Varakristlik kunst Varakristlik kunst Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas ristiusk, mis levis tasapisi üle kogu riigi. Esialgu oli ristiusk keelatud nagu ka teised mitteametlikud usud. Ristiusk kuulutas, et jumala ees on kõik võrdsed ja see ei meeldinud valitsejatele, sest nad kartsid selle usu levimisel alamate ülestõusu. Seetõttu kiusati kristlasti taga ja nad pidid tegutsema salaja Oma kogunemisteks kasutasid nad maa-aluseid katakombe, mis olid sageli mitmeid kilomeetreid pikad looduslikud või pinnasesse kaevatud käigud.. Katakombid Katakombide seintesse uuristati hauad kuhu maeti oma surnud aga seal asusid ka kabelid, koosoleku- ja söögiruumid ning isegi magamise kohad. Hakati ka vähesel määral kunstiga tegelema. Seintele ja lagedele maaliti sageli nn Hea Karjus - Jeesus Kristus lambatall õlal. Hea Karjus Ristiusk Kui esialgu oli ristiusk levinu...
Ettevalmistus kontrolltööks Vene aeg 2 Ajaloolised isikud 1. Adam Peterson oli Holstre taluperemees. Ta alustas Köleriga palvekirjade kampaaniat. 2. Johann Köler oli Peterburi mainekas kunstnik ning alustas koos Petersoniga palvekirjade kampaaniat. 3. Johan Voldemar Jannsen alustas 1857 "Perno Postimehe" ning 1864 "Eesti Postimehe". Lisaks on ta kirjutanud hümni sõnad. Asutas ka 1865. aastal "Vanemuise". Korraldas koos oma tütrega Lydia Koidulaga 1869 esimese üldlaulupeo. 4. Jakob Hurt oli Vanemuise seltsi liige. Ta pidas kõne "Saada suureks vaimult". Kirjutas "Eesti Postimehe" lisalehte. Oli kirikuõpetaja Otepääl ning kutsus üles rahvast koguma vanaaja muistendeid, vanasõnu ja legende. Tema auks ehitati Eesti Rahvamuuseum Raadil. 5. Jaan Adamson oli Holstre Pulleritsu külakooli õpetaja. Osales Aleksandri kooli asutamisel. 6. Carl Robert Jakobson pidas 3 isamaali...
Vanavene kunst Vana-Vene kunstiks nimetatakse Venemaa kunsti 928.a Venemaa ristimisest kuni 17. saj lõpuni. Vene kunstis valitsevad Bütsantsi kunsti eeskujud. Vanavene kunst hakkas kujunema, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik keskusega Kiievis. Idaslaavlaste kõrval asus võimas ja rikas vana kultuuriga Bütsantsi riik. Ristiusu vastuvõtmine avas neile bütsantsi kultuuri, aga bütsantslik õigeusk lahutas neid Kesk- ja Lääne-Euroopast. Arhidektuur: Alates 10. Sajandist hakati venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid. Kui linnades levid kiviarhitektuur, siis maal säilitati puukirikuid. 11. Saj on Kiiev Venemaa Euroopa suurim riik. Pealinna kaunistavad 400 kirikut. Kiievi peakirik on Sofia katedraal, millel on 13 kuplit. Algselt oli kirikul viis löövi, mis lõppesid igaüks idaseinas asuva apsiidiga. Hiljem ehitati juurde 2 löövi ning kahjuks on see kirik 17. Saj ümberehitusega rikutud – juurd...
seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik-ümberkujundavast osast. Näited: 1.Eksperimentaalesteetika . Eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotsessi, või kunstiteoste mõju inimestele, aga psühholoogiana ei saa määratleda, kes on kunstnikud ja mis on kunstiteosed. 2.Neuroesteetika . Tegeleb esteetilise ilukogemuse neuraalsete alustega, eelkõige visuaalses kunstis. 3.Nõukogude marksistlik esteetika - teaduse tunnuseks peeti seaduste ja seaduspärasuste avastamist 3. Iseloomustage filosoofilise esteetika avaldusviise . 1) F-esteetika kui ilufilosoofia (verbaalne ja sisulise probleem) 2) F-esteetika kui esteetilise filosoofia (Reeglina käsitleb ühte või mitut esteetilise sfääri nähtust
kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik-ümberkujundavast osast. Üheks esteetika-teaduse näiteks on eksperimentaalesteetika, mille rajajaks on Gustav Theodor Fechner. Eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotsessi, või kunstiteoste mõju inimestele, aga psühholoogiana ei saa määratleda, kes on kunstnikud ja mis on kunstiteosed. Sageli on väidetud, et nende küsimustega saab tegeleda filosoofia. 2. Esteetika kui Filosoofia: paljude arvates on esteetika eelkõige filosoofia, mitte teaduse osa. Lähtepunktiks on selgesti esitatud filosoofiline süsteem või omavahel seotud teoreetilised seisukohad. Eesmärgiks on esteetilise praktika, kunstniku ja kunstikogeja elamuste ning toimingute selge, ammendav, vastuoludeta tõlgendus ja analüüs. Esteetiku huvi on suunatud
· Püramiidid paiknevad üleujutuste piiril, nende kõrguseks on kuni 146 m · Püramiide valvab Sfinksi kuju, kellel oli inimese pea, lõvi keha ja kotka küünised 5. Amarna periood · Suur murrang toimus Egiptuse skulptuuris ja maalikunstis 14.saj eKr Uue Riigi ajastul. See murranguline ajastu jääb aga lühikeseks u. 20-30 aastat · Kamarna e Ahet-Aton vaarao Ehnatoni ajal Egiptuse pealinn · Tuntumad kunstiteosed Amarna ajastust on vaarao Ehnatoni ja tema abikaasa Nofretete portreed ning vaarao Tutanhamoni hauakambri leiud · Kunstiajaloos nimetatakse seda Amarna perioodiks. · Vaarao Ehnaton viis läbi usulisi reforme ning kuulutas peajumalaks Atoni (päikesejumal) · Rajab linnad, kultuskeskused ja templid 6. Minoa kultuur · Kreeta kultuuri hakati nimetama minotauruse kultuuriks · Aeg mil see oli 3000- 1500 eKr
kategooriatessse - maal, skulptuur, arhitektuur jne. siis Jaapani traditsioonis sellist jaotust ei tunta. Teiseks, meie eristame nn. puhast kunsti ja tarbekunsti, mis jällegi on tundmatu nähtus jaapani kultuuris. Kõik, mis on silmaga nähtav ja kaunilt tehtud ning omab kunstiväärtust, on kunst. Loomulikult toimub ka jaapani kunsti uurimisel liigitamine, kuid eelkõige ajaloolisel alusel ja keskendutakse kunstiväärtusele ehk siis sellele, mida ja kuidas kunstiteosed väljendavad. ARHITEKTUUR Jaapanis on säilinud vanimad puitehitised maailmas budistlikud templid 7.-9.sajandist , näiteks Horyunji tempel. Elamu- ja pargikultuur on kõrgesti arenenud. Jaapani siseruumid on mööblist peaaegu tühjad, kuid mugavad ja elegantsed. Peen värvivalik ja üksikute detailide ja elemente kaalutletud paigutus näitab, et elamise ilu on jaapanlastele väga tähtis. Suurt hoolt ja aega on nad pühendanud oma aedadele ja parkidele ( aiaarhitektuur näiteks
,targa ja toreda naise giidiks, kelle nimi oli Viive.Viive tundus Popkunstist kõike teadvat.Mainin ka ära ,et see Popkunst oli ainult, Eesti kunstike poolt teostatud.Värvikaimad nimed : Aili Vint, Toomas Vint, Jüri Arrak, Leonhard Lapin, Kaljo Põllu, Andres Tolts, Rein Tammik, Ülvi Eljand?(Kahjuks jäi käekiri segaseks), Kiwa. Kogu näitus algas Tartu kunstnikerühmituse Visarite fotodega, kus olid peal Rein Tammik ja Kaljo Põllu.Nende kunstiteosed olid esindatud ka näitusel.Mehed mässassid ,seal mingi hiigelsuurt kondoomi meenutava asjaga. Rõõmus POP Järgmiseks liikusin siis Rõõmsa Popi osakonda ,kus oli esindatud abikaasade Aili Vindi ja Toomas Vindi teosed.Nende poolt oli esindatud kahepeale kokku 16 maali. Sügavaima mulje Aili Vindi töödest jättis ,,Lein".Kus värvid ühtisid nagu vikerkaar, ainult et need värvid olid tumedamad ja süngemad.Punase ja
vahendite ja võimalikult lühikese aja jooksul on moodustatud selliseid kujundeid, mis isegi teadlastele silmad ette teevad. Samas vastuväiteks on need objektid, mis on tekkinud üle öö- ringid on tehtud justkui sirkliga, jooned nagu joonlauaga ja kõik toimus pilkases pimeduses ja väga kiiresti. On inimesi, kes on üles tunnistanud, et nad on tegelenud selle laadse inimeste pettusega, aga põhjalikumal uurimisel ei suutnud nad siiski enamikke juhtumeid seletada. Kas need maagilised kunstiteosed põldudel on siis tulnukate püüe inimkonnaga kontakti luua või lihtlabased pettused? Mina vastan jaatavalt mõlemale. See, kas keegi kuskil meid jälgib ja meiega ühendust proovib saada, on hetkel lahendamata mõistatus. Aga selles, kas keegi kuskil lisaks meile olemas on, olen ma täiesti kindel, sest puuduvad tõendid selle kohta, et kedagi peale meie ei eksisteeri ja samas on olemas palju väiteid nende olemasolu kinnitamiseks. Kasutatud kirjandus: ,,Teine maailm
tagasihoidlikkusest oli asi kaugel. Futuristide liikumisele sai saatuslikuks I maailmasõda. Kuna futuristid kujutasid palju tehnikat, siis nad pettusid tehnikas, nähes, kui halvasti seda kasutatakse. Paljud kunstnikud liitusid äärmuslike liitumistega, näiteks fasismi või bolsevike revolutsiooniga. Kõige olulisema mulje jättis futuristlik, liikumine oma uuenemise rõhumisega. Avangardismile said eeskujuks just nimelt futurismist tuntud manifestid ning vali enesereklaam. Kunstiteosed aga on oluline samm lähemale abstraktsele kunstile. Futuristid proovisid kätt igal võimalikul kunstialal, nagu näiteks maalid, skulptuurid, keraamika, graafiline disain, sisedisain, teater, film, mood ja paljud teised. Futuristid Tuntuimad futuristid on Giacomo Balla, Umberto Boccioni, Carlo Carra, Primo Conti, Luigi Russolo, Antonia Sant'Elia, Gino Severini ja Filippo Tomasso Marinetti.
Sugukond on omavahel suguluses olemate perekondade ühendus. Sugukonna elu juhtisid vanemad ja auväärsemad liikmed. Arenesid tööriistad: Kivist oda, nooleotsad loomaluudest nõelad, harpuunid. Esimene koduloom oli koer. Muistsete inimeste uskumused, kunstiteosed Muistsed kütid aitasid jahiretke õnnestumisele kaasa tantsides, põristades trumme ja lausudes kummalisi nõiasõnu, mis pidi kindlustama jahi kordaminekut. Lisaks trummidele kasutati ka vilepille. Paljud loodusrahvad usuvad, et kõigil olenditel ja loodusesemetel on hing. Seda uskusid ka muistsed inimesed. Hinged ja vaimud kas abistasid või ohustasid inimest. Usuti, et sugukond põlvneb mõnest loomast.
Säästuhoius 4 2 1 0 1 Tähtajaline hoius 3 2 1 0 1 Investeerimishoi us 3 2 2 1 1 Võlakirjad 4 4 4 1 4 Aktsiad 4 5 5 1 5 Tuletisväärtpaber id 4 4 5 1 2 Kinnisvara 1 5 3 4 3 Kunstiteosed 2 5 5 4 5 Väärismetallid 4 5 2 4 2 Investeerimisfon Tarbijad ja säästjad Nõuanded Planeerimise kolm sammu: Analüüsi oma soove ja vajadusi! Hinda oma võimalusi! Vali, võrdle ja otsusta! Lühiajalised eesmärgid – selle aasta tulude ja kulude planeerimine, nt suvel reisima sõitmine. Keskmise perioodi eesmärgid – järgmise paari aasta ostusoovid, nt uus
Graafikakunst Saksamaal Suure arengu ja uuenduste tulemusel eksisteerivad tänapäeval mitmed ja mitmed sajad kui mitte tuhanded kunstiliigid ning nende esitlemise tehnoloogiad. Töökodadest ja muuseumidest on suured kunstiteosed kolinud nüüd suures osas tänavatele ning muudkui arenevad edasi. Graafikakunst on üks sellistest kunstiliikidest, mis on üüratu oma fantaasia poolest ning aina kogub pöördeid oma populaarsuses. Graafika (kreeka sõnast graphikē) on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja (peamiselt mustvalge) pind. (Vikipeedia, 2014) Graafika on
Küsimus, mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonis, on valesti asetatud. Tuleb küsida: mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri? Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta. 8. KUNST 1. Iseloomustage nelja kunstifilosoofia põhiprobleemi! 1)Kunsti definitsioon: Mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused? 2)Kunstiteose ontoloogia: Mis tüüpi "asjad" on kunstiteosed? 3)Kunstiteose interpretatsioon: Kas kunstiteosel on üks või rohkem tähendust? Mis on tõlgenduse allikaks? 4)Kunstiteose hindamine: Milles seisneb hinnangute ja põhjendite staatus? On tunnuseid, mis alati teevad kunsti heaks või vähemasti panustavad headust? 2. Selgitage küsimuse ,,mis on kunst" vähemat kahte tähendust? -Kunstiteose tuvastamise mõte: Missugused meid ümbritsevatest objektidest on kunstiteosed?
Selle ajani täitsid seda otstarvet paelad ja pandlad, mis samuti ka riiet kaunistasid. Üks vanemaid riidekinnitusvahendeid on ka riidenõel. IX sajandil kasutati kogu Euroopas riiete ehtimiseks vääriskive. Peale kuljuste kanti ka teisi kõlisevaid ehteid. Laialt olid levinud tilisevad kuldripatsitega kaelakeed. Tähtis iludetail oli vöö. Ehisvööd valmistati sageli kuldlülidest ja kaunistati vääriskividega. Kõik lülid olid sealjuures kunstiteosed lõvide, lohede või lindudega. Hinnalt oli selline vöö sama kallis kui osta mõis koos talupoegadega. Vöö küljes võis rippuda ka lõhnatoos, mida prantsuse ülikud nimetasid lõhnaõunaks. Keskajal armastati kangeid aroome ja peeti neid kasulikuks. Lõhnatoosid olid väga kallid. XII sajandil hakkas levima lõigete kasutamine õmblemisel. Sel perioodil loodigi kõik põhilised rõivalõiked, mida kasutatakse veel tänapäevani. Seisusele vastav riietus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
