Erialane sõnastik A: *Ader- maaharimisriist kündmiseks, muldamiseks jms. *Agronoom- agronoomia eriteadlane *Aasluharohumaa- on lühiajaliselt üleujutatav luharohumaa *Agrokliimavööde- on piirkond, kus on sarnased kliimatingimused põllumajanduse arenguks *Agroökosüsteem- on ökosüsteem, milles toimub majandustegevus taimse või loomse toodangu saamise huvides *Akaritsiidid- on preparaadid (insektitsiidid) lestade ja puukide tõrjeks *Agrotehnika- on maaviljeluse tehnoloogia. Agrotehnika hõlmab kõiki kasvatatava põllumajanduskultuuri või metsakultuuri hooldamisega seotud tegevusi mullaharimine, väetamine, seemnete ettevalmistus, külvamine, istutamine, kastmine, umbrohutõrje, taimehaiguste tõrje, taimekahjurite tõrje, saagikoristus jne. *Aretus ehk aretamine- on populatsioonide, liinide, rasside ja sortide mõjutamine kunstliku valiku, ristamise ning mutatsioonide esilekutsumise teel. *aretuspull-...
Ontogenees (isendi areng) on fülogeneesi (liigi kujunemine) lühike kordus. · Molekulaarbioloogia - DNA nukleotiidse järjestuse võrdlus eri liikidel - Valkude aminohappelise järjestuse võrdlus - Pseudogeenid on organismides "vanad" geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla. · Biogeograafilised tõendid · Kultuurtaimede ja koduloomade aretuse andmed - tõestab analoogiat - tõestab liikide muutumisvõimet Elu päritolu kolm seisukohta: 1. On toimunud elu algne loomine 2. Elualged on Maale saabunud teiselt taevakehalt 3. Elu on tekkinud eluta aine arengu tulemusena 3,7-4miljardita aastat tagasi (tänapäevases teaduses valitsev seisukoht) Elu teke maal · ~15 miljadrit aastat tagasi Suur Pauk
Fülogeneetilise arengu etapid. Kõikidel selgroogsetel loodetel esinevad lõpusepilud ja saba. Loodete sarnasus tõestab seda, et neil on ühised eellased. Biogeeniline võrdlus kõikidel elusorganismidel on ühesugused DNA ATP-d , aminohapped ja ensüümid Mida sarnasemad on organismid ehituselt ja eluviisilt, seda sarnasemad on nad ka molekulaarsel tasandil. Biogeograafiline võrdlus pikka aega eraldunud ühest liigist põlvnevad organismid võivad olla erinevad Kultuurtaimede ja koduloomade aretus. Sordiaretus taimedel, tõuaretus loomadel Mikroevolutsioon Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Populatsiooni isendite Milj a. Aegkond Ajastu Algus (milj. A Kestus tagasi) 0 Uusaegkond e Kvaternaar 1,6 1,6 kainosoikum Neogeen 23,8 22,2
Ontogenees (isendi areng) on fülogeneesi (liigi kujunemine) lühike kordus. · Molekulaarbioloogia - DNA nukleotiidse järjestuse võrdlus eri liikidel - Valkude aminohappelise järjestuse võrdlus - Pseudogeenid on organismides "vanad" geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla. · Biogeograafilised tõendid · Kultuurtaimede ja koduloomade aretuse andmed - tõestab analoogiat - tõestab liikide muutumisvõimet Elu päritolu kolm seisukohta: 1. On toimunud elu algne loomine 2. Elualged on Maale saabunud teiselt taevakehalt 3. Elu on tekkinud eluta aine arengu tulemusena 3,7-4miljardita aastat tagasi (tänapäevases teaduses valitsev seisukoht) Elu teke maal · ~15 miljadrit aastat tagasi Suur Pauk
- DNA-polümeraas - Oma DNA lahus - Praimerid-lühikesed DNA lõigud, mis on komplementaarsed analüüsitava DNA-piirkonna mõlema ,,otsaga" - Pannakse kolmeks tunniks PCR-masinasse - Toimub DNA uuritavate lõikude paljundamine tänu pidevate temp. Vaheldumistele - Ühte DNA lõiku kordistatakse palju kordi-võimalik saada miljonites uusi lõike - Kasutamine: kurjategijate ja isaduse tuvastamisek - GMOde plussid: - Suurem saagikus (võimalus leevendada inimkonna toiduprobleeme) - Kultuurtaimede suurem elujõulisus ja haiguskindlus, vastupidavus kahjuritele ja külmale - Keskkonna saastatuse vähendamine (vähem kemikaale) - Meditsiinilised uuringud (uued ravimid) - Keskkonna puhastamine (õlireostuse likvideerimine) - Kiiremad tulemused - Geenid teistelt liikidelt - GMOde miinused: - Eetikaprobleemid - igal organismil oma genoom - Võib osutuda inimorganismile kahjulikuks (allergeenid) - Võib mõjuda negatiivselt keskkonnale (kahjurite immuunsus looduslike toimeainete suhtes)
Enamus kasutuses põllumaana. Metsa-sinilille kasvukohatüüp, salu ja sürjametsad. Looduslikud rohumaad pärisaru- ja sürjarohumaad. pH 6,5-7 põldudel, metsas 6,0-6,5. Veerežiim võrdlemisi stabiilne: ei kogune ülavett ega ulatu rippuvat kapillaarvett. Hasti õhustatud. Kevadel soojenemine keskmine. On huumuse- ja toitainerikas, suure keskkonnakaitselise väärtusega ning ei karda põuda (välja arvatud koreserikas ja paekivil kujunenu). Sobib väga hästi enamiku kultuurtaimede kasvatamiseks ja talub intensiivset harimist. Gleistunud leetjad mullad- Gleistunud leetjad mullad on ajuti kõrgele tõusva põhjavee tõttu lühikest aega liigniisked ning vajavad põllumaana kuivendamist, rohumaana ja metsaaluse maana mitte. Leostunud ja leetjaid muldi ohustavad rasked põllutöömasinad – need vähendavad mulla viljakust ja nõrgendavad vastupanu keemilistele mõjutustele. Karstunud ja koreda aluspõhja tõttu on põhjavee kaitstus kohati nõrk.
c) Inimeste keskkonnateadlikus ja keskkonnahoidlik tehnoloogia b) Energiatootmise negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine d) Põhjaveevarude kasutamine ja kaitse a) Õhu kvaliteedi parandamine e) Jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse korraldamine 17. Bioloogiline mitmekesisus e. biodiversiteet kui loodusrikkus, selle NEG. mõjutajad: 1) Elupaikade v kasvukohtade hävinemine 8) Võõrliikide sissetoomine või ka bioinvasioon 2) Elupaikade killustumine 9) Kultuurtaimede ulatuslik kasv. suurtel pindadel 3) Vee reostus 10) Eluslooduse ressursside piiramatu kasutamine 4) Mürgid põllumajandusest 11) Inimeste poolt röövpüük, röövjaht 5) Kliima soojenemine 12) Haiguste levik 6) Osoonikihi hõrenemine 7) Happesademed 18. Kaitsealadel on 3 vööndit: a) Reservaat: Kõik keelatud b) Sihtkaitsevöönd: Keelatud kõik, mis pole lubatud c) Piiranguvöönd: Lubatud on kõik, mis pole keelatud 19
nüüdisaegse geenitehnoloogia abil muudetud. Mis on GMO toit? · Geneetiliselt muundatud toiduks nimetatakse toitu või toiduaineid, mille valmistamisel on kasutatud geneetiliselt muundatud organisme (GMO-sid). Euroopas kasutatakse ning müüakse geneetiliselt muundatud sojauba ja maisi. Nende mõju inimese tervisele on palju uuritud, kuid kahjulikku toimet pole tõestatud. GMO eelised: · Suurem saagikus leevendab inimkonna toiduprobleeme. · Kultuurtaimede suurem elu-jõulisus ja haiguskindlus. · Keskkonna saastatuse vähendamine, kasvatatakse kahjuritele mürgiseks muudetud transgeenseid kultuure. GMO puudused: · Võib olla kahjulik inimese organismile. Mõni allergiat põhjustav valk võib sattuda toitu, kus teda normaalselt ei leidu. · Võimalik negatiivne mõju keskkonnale. Kahjurid muutuvad looduslike toimainete suhtes immuunseks. · Põllukultuuridesse kantud muundatud geenid võivad üle kanduda umbrohule,
14. Millistest keskkonnatingimustest sõltub lämmastikoksiidide ja N2 vahekord ringe gaasilisse etappi liikumisel? 15. Millised on põllumajandusajaloo peamised etapid? 1)Neoliitiline revolutsioon - Taimekasvatuse algus, alepõllundus 2)Püsipõllu teke - Varane pronksiaeg ~800 BC 3)Tööstuslik põllundus. 16. Mis on alepõllunduse suurim negatiivne mõju keskkonnale Alepõllundus kurnab maad ja rikub ökosüsteemide tasakaalu (taimed, loomad ja/või nende elupaik hävinevad). 17. Loetle kultuurtaimede aretustsentrid maailmas? Mexico-Guatemala, Peru-Ecuador-Bolivia, Vahemere äärne pk, Lähis-Ida, Etioopia, Kesk-Aasia, India-Birma, Hiina-Korea. 18. Kuidas hoiustatakse kultuurtaimede genofondi tänapäeval. Kus seda tehakse Eestis? Seemnepankades (nt Teravmägede seemnepank Norras). Eestis Pollis? 19. Loetle Kesk-Ameerika (Mehhiko) piirkonnast pärit kultuurtaimi. Aeduba, Mais, Puuvill, Kõrvits, Kanep 20. Kust pärineb nisu/ lina/ kaer?
Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Koostaja: ... Tartu 2014 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse on inimesele vajalike taimede (eeskätt kultuurtaimede) kaitsmine neid kahjustavate loomade, haigusetekitajate ning umbrohtude eest. Kultuurtaimede puhul on see oluline põllusaagi suurendamise viis. Sõltuvalt taimekaitsemeetoditest eristatakse nt agrotehnilist, keemilist ja bioloogilist taimekaitset. Tänapäeval kasutatakse sageli mitut meetodit koos (terviktaimekaitse). http://et.wikipedia.org/wiki/Taimekaitse Tänapäeval kasutatakse üha enam herbitsiide, fungitsiide ning insektitsiide. Kuna need kõik on mürgised siis probleemi lahenduseks on integreeritud taimekaitsesüsteem.
puhastus ja töötlemisseaded. Loodusvarade kasutamine ja energiaprobleemid: Liikide hävimine: loodusliku mitmekesisuse vähenemine Põhjused keskkonna muutmine, hävimine ja saastumine, soode kuivendamine, ohtlike liikide hävitamine, jahipidamine, röövpüük ja kaubitsemine, võõrliikide sissetoomine, haruldaste liikide kogumine, GMOde ulatuslikum kasvatamine. Tagajärjed üksikliigid on lülideks toiduvõrkudes, kultuurtaimede eellased ja lähedased liigid on oluline materjal sordiaretuses, otsene kasum elusolenditest saab loomset ja taimset toitu. Lahendused hävimisohus liikide võtmine kaitse alla, haruldaste liikide elupaikade säilitamine, kaitsealade rajamine, loomaaiad, võitlus röövkaubandusega, loodusvarade säästlik tarbimine.
Transgeensed taimed Taimerakule lisatakse vajalik geen. Nt et muuta maasikataime külmataluvaks, lisatakse maasikarakule lõhe geen, mis võimaldab kalal elada külmas vees. Taimerakule lisatakse ensüüm, mis takistab mingi teatud geeni avaldumist. Esimene geneetiliselt muundatud taim - tubakas loodi 1983. Turule jõudis herbitsiidikindel tubakas 1994. (Herbitsiid on taimi hävitav või kahjustav keemiline ühend.) Esimene USA Toidu- ja Ravimiameti poolt 1994 turule lubatud GM-toiduvili oli kauase säilivusega tomat. See talus hästi transportimist ja oli suht kõrge kuivainesisaldusega. Ning peamine viljad valmisid täisküpsuseni taimedel ega kippunud mädanema. Kuid vajasid valmimiseks eritöötlust etüleeniga. Kallim ning maitse ei olnud kõige meeldivam. Muundatud taimede levik algas 1996 USAs. 1996-97 tulid turule GM raps, sojauba, sigur, mais, mitmed geneetiliselt muundatud lillesordid. 1996 esimeste GM maisi j...
suudavad mesilased oma valguvajaduse kattakärgedesse varutud õietolmu arvel. Kärgedesse paigutatud õietolm teeb läbi piimahappekäärimise ja temast saab mesilaste põhiline valgurikas söök suir. Suira keemiline koostis on lähedane õietolmu omale. (Rohtla, 2001) Meetaimede konveier Pidev korje ehk meetaimede konveier on niisugune mesilaste korjemaa kasutamise viis, kus mesilased kevadest sügiseni saavad rikkalikult nektarit ja õietolmu. On ka olemas looduslik, sega- ja kultuurtaimede konveier. (Kovaljov et al 1959) Kasutatud kirjandus: 1. A. Rohtla. 2001. "Meetaimed ja mesi". Valgus. Tallinn 2. M. A. Kovaljonov, A. S. Nuzdin, V. I. Poltev, G. F. Taranov, V. A. Temnov. 1959. "Mesindus". Tallinn 3. Vikipeedia. 2011. "Meetaimed". http://et.wikipedia.org/wiki/Meetaimed (16.02.2011)
kütmiseks, prügilal puhastus- ja töötlemisseaded. Loodusvarade kasutamine ja energiaprobleemid: Liikide hävimine: loodusliku mitmekesisuse vähenemine Põhjused keskkonna muutmine, hävimine ja saastumine, soode kuivendamine, ohtlike liikide hävitamine, jahipidamine, röövpüük ja kaubitsemine, võõrliikide sissetoomine, haruldaste liikide kogumine, GMO-de ulatuslikum kasvatamine. Tagajärjed üksikliigid on lülideks toiduvõrkudes, kultuurtaimede eellased ja lähedased liigid on oluline materjal sordiaretuses, otsene kasum elusolenditest saab loomset ja taimset toitu. Lahendused hävimisohus liikide võtmine kaitse alla, haruldaste liikide elupaikade säilitamine, kaitsealade rajamine, loomaaiad, võitlus röövkaubandusega, loodusvarade säästlik tarbimine.
Sisukord 3. Sissejuhatus lk 3 4. Vihmametsa taimestik lk 4 5. Savanni taimestik lk 4 6. Kõrbe taimestik lk 5 7. Parasvöötme rohtla taimestik lk 5 8. Tundra taimestik lk 6 9. Jäävööndi taimestik lk 7 10. Lisad lk 8 11. Kokkuvõte lk 9 12. Kasutatud kirjandus lk 10 Sissejuhatus Maailamas on väga palju erinevaid taime- ja loomaliike. Ja kõik need taime- ja loomaliigid paiknevad Maal väga erinevalt. Neil on vaja kasvamiseks sobivaid tingimusi ja sellepärast ei saagi nad kõik ühes ja samas kohas kasvada. Ilma taimedeta poleks elu Maal võimalik. Inimesed ja loomad kasutavad taimi toiduks ja saavad neilt hapnikku. Kõikidele taimedele on omane nende eriline võime kasutada päikesevalgust energiaallikana fotosünteesis- protsessis, millel põhin...
täielikult vä'lja arenenud ja ei täida oma algset ülesannet, nt õndraluu lülid ja osaline karvkate. Lootelise arengu võrdlemisel ilmneb, et kõrgemate organismide loodetel korduvad mõned alamate organismide loodete arengujärgud. Üha rohkem uusi andmeid organismide evolutsiionist pakub molekulaarbioloogia.mida sarnasem on võrreldavate organismide üldine ehitus ja eluviis, seda suurem on enamasti ka nende sarnasus molekulaartasemel. Elu evolutsiooni kulgu ja tegureid aitab selgitada ka kultuurtaimede ning koduloomade aretuse praktika. Elu areng maal: Vanimad elusolesed olid ainuraksed ilma tuumata organismid- prokarüoodid (bakterid). Umbes 2 miljardit aastat tagasi toimus elu arengus suur muutus, mõnedest prokarüootidest arenesid päristuumsed organismid- eukarüoodid. Eukarüootide ehitustüüp tegi võimalikuks hulkraksete organismide tekke( esimesed olid vetikad). Hulkraksus võimaldas paljude uute organismitüüpide arengut. Umbes 540 mln a eest kujunesid välja
● Binoom Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme( biotsönoos) mõjutavad suhteliselt sarnased ökoloogilised ja klimaatilised tegurid. ● Pedosfäär on geosfääri üks osa, mis hõlmab muldi ● Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. ● Mineraliseerumine on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Nendeks aineteks on enamasti ves...
raviühendeid, antikehi, verehüübimisfaktoreid, kasvufaktoreid jne.(1) Transgeenseid loomi saab kasutada mudelitena inimese ja uute ravimeetodite rakendamiseks. (1) Püütakse konstrueerida loomi, kes kannaksid inimese koesobivusantigeene, et antud loomade organeid (südant, neere, maksa jm) siirdada inimese organismi, ilma et inimese organism koesobimatuse tõttu selle ära tõukaks.(1) Transgeensetel kultuurtaimede. On suurendatud nende hulgas haigus-, lamandumis-,põua- ja külmakindlust, saagikust ning säilivust. Samuti on parandatud nende maitseomadusi.(1) Kasutatud kirjandus: 1.Bioloogia lühikursus gümnaasiumile, H.Järvalt, 2003, lk 90-91 2. http://www.biotech.ebc.ee/Antsu_loengud/Loeng17_2006.pdf
· Pärmseened paljunevad pungumisega, samblikud vegetatiivselt rakise tükikeste abil (risoomid, mugulad, sibulad, varre- või lehetükikesed). · Vegetatiivselt paljunevad veel käsnad, ainuõõssed, lame- ja ümarussid, okasnahksed. · Selgroogsed loomad mittesugulisel teel ei paljune. · Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Kasutatakse paljude kultuurtaimede paljundamisel. Mitoos · Hulkraksetel organismidel järgneb nii sugulisele kui ka mittesugulisele paljunemisele rakkude jagunemine, mis tagabki organismi kasvamise ja arengu, lisaks on see ka vajalik hukkunud rakkude asendamiseks ja vigastuste paranemiseks. · Tütarrakud lähteraku jagunemisel tekkinud rakud. · Eukarüootsete rakkude jagunemisel eristatakse tuuma ja tsütoplasma jagunemist.
Potensiaalne kuntslik viljakus- soojusmahutuvus veega küllastunud liival 2,5 mulda nimetamisväärselt orgaanilist ainet ei kultuuristatud mulla kvalitatiivne omadus. korda suurem, savil 3,5 korda suurem, turbal 6 kuhju. On aga aeglane lagundamine või koguni Efektiivne kuntslik viljakus avaldub korda suurem,*märja mulla soojusjuhtivus liival takistatud, siis võib mulda ja mulla pinnale kvantitatiivselt kultuurtaimede saagi suurusena, 9 korda, liivsavil 6 korda, turbal 4 korda kuhjuda küllaltki suurel hulgal orgaanilist aint. mille eelkõige määravad taimede varustatus suurem,*niiske muld alati külmemm, soojeneb ja Taimede mahlakad osad(lehed, mugulad jne) omastavate toitainetega ning mulla õhu-,vee- ja jahtub aeglasemalt. sisaldavad tavaliselt 70-90% vett, taimede soojusreziim
Kasahstani steppides; kasvatatakse peamiselt nisu Rantso: suur loomakasvatusmajand; USA kuiv lääneosa, Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas; peetakse tuhandepealisi lihaveise-või lambakarju Loomavabrik: toodetakse masinatega 3. Maailma taimekasvatus tead olulisemaid taimekasvatusharusid ja oskad nimetada sinna kuuluvaid peamiseid kultuure (näit. mugulkultuurid kartul, maniokk, bataat). Tead järgmiste kultuurtaimede kasvutingimusi ja suuremaid kasvatajaid maailmas: nisu, riis, mais, kartul, sojauba, maapähkel, oliivipuu, raps, päevalill, puuvill, lina, suhkruroog, kohv, kakao, tee, tubakas. Teraviljakasvatus: riis, nisu, mais Õlikultuurid: sojauba, kookospalm, õlipuu, õlipalm, raps, päevalill Kiudkultuurid: puuvill, lina, kanep, dzuut Mugulkultuurid: kartul, bataat, maniokk, jamss Mõnukultuurid: kohv, tee, kakao, tubakas, narkootilised ained
Eoseline - on seente paljunemise peamine viis. Viburitega eoseid nimetatakse rändeosteks, hüüfi tipul valminud eoseid aga lülieosteks ehk koniidideks. Eosed tekivad eoslates ehk sporangiumides; Suguline paljunemine: seisneb sugurakkude- või hüüfi (+ ja - hüüfid) rakuplasmade liitumises 8. Seente roll looduses ja kasutamine biotehnoloogias (mitmesugused näited). Mükotoksiin. Seened, mis saavad toitaineid surnud organismidest, on looduses olulised lagundajad. Kasulik kultuurtaimede juuresümbiontideks, mis soodustavad taime kasvu või tõrjuvad juureparasiite. Neid kasutatakse biotehnoloogia objektidena. Kasutatakse: Meditsiinis nt seeneteraapia, antibiootikumid. Toiduainetööstustes nt vitamiinid, maitseandjad. Põllumajanduses nt söödalisand, parandab huumuskihi omadusi. Tööstus nt paberitööstuses mürgise kõrvalsaaduse neutraliseerimiseks. Patuliin on m
(mererannikud, jõgede kaldad, - orashein, põld-piimohakas, vesihein; metsloomarajad - kõrvikud; metsad - naat). Teised on saabunud meile koos kultuurtaimedega - rukkilill, põldsinep, põldrõigas, tõlkjas (rakvere raibe). Põllumajanduse arengu käigus on jätkunud kunagiste liikide umbrohueelduste kohastumine põlluharimisvõtetega. Nii näiteks tärkavad umbrohu seemned alles peale parimat külviaega (maltsad) või seemned sarnanevad puhastustehniliste võtete jaoks mingite kultuurtaimede omadega (rukkiluste, lina-kirburohi, äiakas). Seemnete hulk on umbrohtudel väga suur ja idanemine ebaühtlane, võides püsida aastakümneid (mulla umbrohuseemnevaru). Ka praegusaegsete herbitsiidide kasutamine on osutunud mõnedele umbrohtudele levikut soodustavaks - nii levivad herbitsiididega mürgitatud raudteedel suhteliselt mürgikindlad kanada õnnehein ja pihkane ristirohi, seal valmiv tohutu seemnehulk leiab kiiresti tee ka ümbruskonna põldudele ja aedadesse
38. Kaudne umbrohutõrje, tema erinevad liigid Kaudne tõrje: profülaktika survetõrje Profülaktiline umbrohutõrje · seemne puhastamise ja sorteerimine · Väljaspool kasvavate umbrohtude hävitamine.Põllu äärtest · Tühikute kaotamine põllul · Pinnakattematerjalide ehk multside kasutamine. Survetõrje · Otstarbekas mullaharimine. Mullaharimine on agrotehniliste võtete alus. · Väetamine,mis paneks kultuurtaimed lopsakalt kasvama · Õige külviaeg. Kultuurtaimede optimaalsel külviajal jõuavad nad umbrohtudest ette. · Õige külviviis. Kultuurtaimede opt. tihedus · Liigniiskuse kõrvaldamine. · Liigse mulla happesuse kõrvaldamine. · Otstarbekas kultuuride järjestus külvikorras. viljavaheldus takistab umbrohtude levikut 39. Otsene umbrohutõrje ja tema erinevad liigid Otsene tõrje: mehaaniline keemiline Mehaaniline tõrje · Seemnete idanema provotseerimine ja järgnev taimede hävitamine · Taimede väljakurnamine on mehaanilise umb
DNA-sse soovitaval kohal Nii võivad nad kahjustada olemasolevaid geene. Kolmandaks, siiratav geen peab olema varustatud koespetsiifilise promootoriga, mis tagaks geeni avaldumise õiges koes ja sobival ajal. Neljandaks, lisanduvad kaod, mis tulenevad embrüosiirdamisega seotud riskidest. Kogu protseduur on suuresti õnnemäng, kus soovitav tulemus saadakse suure korduste arvuga. Transgeenseid taimi luuakse peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel. Kultuurtaimede insenergeetilisel muundamisel on olnud neli peamist taotlust: · Parandada saaduste tarbekvaliteeti (säilivust, ainelist koostist, välimust) · Suurendada vastupidavust haigustele ja kahjurputukatele · Tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide (herbitsiidide) suhtes · Tõsta karmide keskkonnatingimuste taluvust Kimäärideks sim. Organisme, kelle keha koosneb erineva geneetilise päritoluga rakkudest. Geeniteraapia
Parima pildi siinseist maastikest saab paadi või süstaga jõge mööda matkates. Suurim lääne-ida sihiline org on Läti piiril Paganamaal olev Piiriorg, mis on kuni 55 m sügav. Härma alumine müür Piusa jõel Mullastik Lõuna-Eesti kõrgustike muldkate on äärmiselt kirju. Seda põhjustab erinevat tüüpi setete (kruus, liiv, viirsavi, mitut tüüpi moreenid, turvas) kiire vaheldumine, mis omakorda kombineerub liigesatatud pinnamoega. Põllustatud alade kultuurtaimede hõre kasv ning nõrk juurestik võimaldab sademeteveel vabalt valguda. Selle tulemusel kantakse kõrgematelt aladelt ära mulla pindmisi horisonte ning koos sellega ka taimedele vajalikke toitaineid. Niimoodi jääb küngaste lagedel ja nõlvade ülaosades huumushorisont üha õhemaks ning huumusainetest vaesemaks. Ärakantud materjal kuhjub nõlvade jalameile ja nõgudesse, moodustades tüseda (sageli kuni ühe meetri paksuse, mõnikord isegi
- keskmine saagikus ha kohta, madal inimese kohta - kõrge saagikus ha ja inimese kohta - kogu toodang läheb müügiks - linnalähedane põllumajandus Põllukultuuride geograafiline levik Taimekasvatuse harud · Teraviljakasvatus · Mugul- ja köögiviljakasvatus · Söödaviljakasvatus · Tööstuslikult kasutatavate kultuurtaimede kasvatus · Istanduskultuurid Teraviljakasvatus · Aastas kasvatatakse üle 2 miljardi tonni, millest ¾ annavad nisu, mais ja riis · Suurima kasvupinnaga teravili nisu · 60 % elanikkonnast toidab riis · Suurimad teraviljakasvatajad maailmas Hiina, India, USA Nisu - Esimesed nisukasvatajad Ees-Aasias neoliitikumi alguses - Kasvatatakse kõikides maailmajagudes - Mullastiku suhtes nõudlik:vajab küllaldase niiskusega viljakat mulda
- kogu toodang läheb müügiks - Ladina-Ameerikas, Kagu-Aasias, Aafrikas, Vahemeremaades aiandid, köögiviljakasvatus - kapitalimahukas (kasvuhooned, küte, kunstvalgustus, väetised, seemned jm.) - kasutatakse palju tööjõudu - kõrge saagikus ha ja inimese kohta - linnalähedane põllumajandus 1.5. Taimekasvatuse harud: · Teraviljakasvatus · Mugul- ja köögiviljakasvatus · Söödaviljakasvatus · Tööstuslikult kasutatavate kultuurtaimede kasvatus (tehnilised kultuurid) · Istanduskultuurid 1.6. Teraviljakasvatus · Aastas kasvatatakse üle 2 miljardi tonni, millest ¾ annavad nisu, mais ja riis · Suurima kasvupinnaga teravili nisu · 60 % elanikkonnast toidab riis · Suurimad teraviljakasvatajad maailmas Hiina, India, USA 1.7. Nisu · Esimesed nisukasvatajad Ees-Aasias neoliitikumi alguses · Kasvatatakse kõikides maailmajagudes
*Idarannikute niiskes valdkonnas kestab vegetatsiooniperiood 8-11 kuud, talv on lühike ja pehme. (nisu, mais, tubakas, tsitruselised, õlitaimi) 8)Troopiline vööde- seal maailma suurimad kõrbed, põllumajandusega saab tegeleda vaid oaasides (puuvill suhkruroog, datlipalmid,kohvipuud), kõrbekarjamaa- del tegeletakse kaameli-ja lambakasvatusega. 9)Lähisekvatoriaalses vöötmes on aastaringi soe. Savannides põua tõttu ikaldusi, savannikarjamaadel veisekasvatus, mullad pole kuigi viljakad, kultuurtaimede mitmekesisus on suur: mais, banaan, puuvill, kohvipuud, teepõõsas, Aasias ka riis 10)Ekvatoriaalses vöötmes on väga niiske kliima ning peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks vähesobivad. Haritavat maad vähe, taimekasvatuses on ülekaalus õlipalm, kautsuki-, lohvi, ja kakaopuu. Maad haritakse ja loomi peetakse ka mägedes. 3. Nimeta kõik põllumajanudsliku tootmise vormid ja iseloomusta neid.
*Idarannikute niiskes valdkonnas kestab vegetatsiooniperiood 8-11 kuud, talv on lühike ja pehme. (nisu, mais, tubakas, tsitruselised, õlitaimi) 8)Troopiline vööde- seal maailma suurimad kõrbed, põllumajandusega saab tegeleda vaid oaasides (puuvill suhkruroog, datlipalmid,kohvipuud), kõrbekarjamaa- del tegeletakse kaameli-ja lambakasvatusega. 9)Lähisekvatoriaalses vöötmes on aastaringi soe. Savannides põua tõttu ikaldusi, savannikarjamaadel veisekasvatus, mullad pole kuigi viljakad, kultuurtaimede mitmekesisus on suur: mais, banaan, puuvill, kohvipuud, teepõõsas, Aasias ka riis 10)Ekvatoriaalses vöötmes on väga niiske kliima ning peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks vähesobivad. Haritavat maad vähe, taimekasvatuses on ülekaalus õlipalm, kautsuki-, lohvi, ja kakaopuu. Maad haritakse ja loomi peetakse ka mägedes. 4.2 Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik
arvatavasti on väljasuremise äärel. Kuigi mõned liikide populatsioonide on kasvanud, paljud teised on vähenemas, kõige haavatava need ülaosas toiduahelad nagu suurkiskjate, liike leiti ainult ühes geograafilises piirkonnas ja väga piiratud edastamise liigid, mille krooniliselt väikeste populatsioonidega, ja rändlindude tarvis. Umbes 10 kuni 30% imetajate, lindude ja kahepaiksete liigid on arvatavasti praegu väljasuremisohus. Rikkalikult kultuurtaimede ja koduloomad olla aluseks põllumajanduse bioloogiline mitmekesisus. Kuid inimesed sõltuvad vaid 14 imetaja-ja linnuliike 90% nende toiduainetega varustatuse loomast. Ja vaid nelja liigi - nisu, mais, riis ja kartul - anda poole meie energia taimed. Aga see keskendub monokultuuride tähendab, et liikide, sortide ja tõugude sureb välja. Teine toiduainete tootmise küsimus meie ees on kasutada geneetiliselt muundatud mikroorganisme: taimed,
KIRJAVAHEMÄRGID Samaväärsed määrused kirjutatakse komaga, nt küünlapäeval, 2. veebruaril; ülehomme, 5. aprillil; reedel, 21. aprillil. Eriliigilised määrused kirjutatakse komadeta, nt Vanaisa haigestus raskelt öösel suvilas. Eriliigilised täiendid kirjutatakse komadeta, nt Meil on kodus suur must pikakarvaline koer Sultan. Kapis on uus moodsalõikeline villane kleit. Samaväärsed täiendid eraldatakse komadega, nt tasane, arglik koputus; õnnelik, muretu lapsepõlv. Rindlause osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga (Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas...või puhul: Algul ta rõõmustas, ent siis hakkas nutma). Põimlause on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallaus...
sorte ja moodsamat tehnikat, kuid tulemuseks on tagasihoidlik saagikus mille korvab vähene tööjõukulu ja madal toodangu oma hind. Levik PõhjaAmeerikas, Austraalias jm Rantso tegeleb loomade söötmisega aasta ringi looduslikel karjamaadel. Levinud USAS,Argentiinas. Ameerikas, Austraalias, LAafrikas. I standus tegeleb troopiliste kultuuride peamiselt ekspordiks kasvatamise ja esmase töötlemisega. Levinud arngumaades. 2. Tuleb teada oluliste kultuurtaimede: nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja puuvill peamisi kasvupiirkondi ja eksportijaid! Nisu peamised kasvupiirkonnad on Aasia, Euroopa, üle poole nisust saadakse Hiinast, Indiast USAst, Prantsusmaalt ja Venemaalt Mais kasvatakse kõige rohkem USAs ja Hiinas Riis suurim osa riisist saadakse Hiinast ja Indiast kuid seda kasvatatakse ka Egiptuses, indoneesias, Jaapanis jm. Suhkruroog suhktutööstuse maht on tänapäeval suurim Brasiilias ja Indias
hinduism, budism ja konfutsianism levikut ja sümboleid; toob näiteid usundite mõjust ühiskonnale; MÕISTED PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS 52. analüüsib infoallikate abil looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele etteantud kohas/riigis; 53. iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus ja teab nende levikut; 54. teab oluliste kultuurtaimede: nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja puuvill peamisi kasvatuspiirkondi ja eksportijaid; 55. iseloomustab etteantud infoallikate abil riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengueeldusi ning arengut; 56. toob näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest; 57. teab maailma tähtsamaid kalapüügipiirkondi ja põhjendab nende kalarikkust; 58
Türgi on sild Euroopa ja Aasia vahel. Riik asub kahes maailmajaos. Vaid 3% Türgi maa-alast asub Euroopas. See Euroopa osa on Ida-Traakia piirkond. Kogu muu Türgi hõlmab Väike-Aasia poolsaare ehk Anatoolia, mis kuulub Aasiasse. Neid kahte osa lahutavad teineteisest Bosporuse ja Dardanellide väin ning Marmara meri. Türgi pikim jõgi suubub Musta merre. See 1127 kilomeetriline jõgi on Kizilirmark. Pikkuselt teine jõgi Büyükmederes voolab Egeuse merre. Türgist saavad alguse ka Tigris ja Eufrat. Nad voolavad Pärsia lahe poole.Tähtsaim järv Van asub Türgi idaservas. Teised suured järved on veel Tuz, Beysehir ja Egridir. Türgi naabrid: Kreeka, Bulgaaria, Armeenia, Aserbaidzaan, Georgia, Iraak, Iraan, Süüria Suurimad linnad: 1. Istanbul - 7 309 000 inimest 2. Ankara - 3 237 000 inimest 3. Izmir - 2 695 000 inimest Kõrgeimad mäed: 1. Ararat - 5815 meetrit 2. Üphan - 4058 meetrit 3. Erciyes - 3916 meetrit Türgi impordib: * Masinaid * Vedelkütuseid...
Istandus saab töötada vaid odava tööjõuga. Selleks olid ajalooliselt orjad, hiljem arengumaadest värvatud lepingutöölised. Arengumaades on praegugi palju istandusi. Hiigelfarm loomad koondatakse mitmekorruselistesse hiigelfarmidesse, mis paiknevad turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud sööta. Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha- ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ka arengumaades. 54. teab oluliste kultuurtaimede: nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja puuvill peamisi kasvatuspiirkondi ja eksportijaid; tee puuvill 56. toob näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumushorisonti - pinnase sooldumine
põllu keskel · Tühikute kaotamine. Tühikud võivad tekkida seal, kus pinnavesi on püsinud pikemat aega, samuti talvekahjustuste tõttu. · Pinnakattematerjalide ehk multside kasutamine. Multsid takistavad juurumbrohtude kasvamist ja seemned ei saa idaneda Survetõrje Otstarbekas mullaharimine. Mullaharimine on agrotehniliste võtete alus. · Väetamine. Kui väetisi on kasutatud õigesti, nii et see paneb kultuurtaimed lopsakalt kasvama, on see survetõrje võte · Õige külviaeg. Kultuurtaimede optimaalsel külviajal jõuavad nad umbrohtudest ette, pääsevad mõjule ja avaldavad survet hiljem tärkavale umbrohule · Õige külviviis. Kujundab kultuurtaimede optimaalse kasvamise tiheduse, olles seega survetõrje võtteks · Liigniiskuse kõrvaldamine. Liigniiskes mullas ei kasva kultuurtaimed hästi, paljud umbrohud on kohanenud selliste tingimustega · Liigse mulla happesuse kõrvaldamine. Kultuurtaimedele on vajalik luua optimaalne mulla happesus
.............16 7.2. Kliima mõju põllumajandusele ............................................................................16 7.3. Põllumajanduse levik ...........................................................................................18 7.4. Taimekasvatus tingimused ...................................................................................18 7.5. Põllumajandusega tegelev rahvas ........................................................................18 7.6. Kultuurtaimede kasvatus .....................................................................................19 7.7. Loomakasvatus ....................................................................................................20 7.8. Peamised põllumajandusest tingitud keskkonnaprobleemid...............................20 8. METSANDUS ............................................................................................................21 8.1. Metsade üldiseloomustus........................
taastumisvõimele(regenatsioovõimele).Neil võib ühest kasvu-ehk vegetatiivsest organist areneda uus terviklik taim.Ainult ühe- ja kaheaastased õistaimed ei paljune looduses vegetatiivselt.Mitmeaastastele taimedele on aga vegetatiivne paljunemine iseloomulik. Inimese seisukohalt on taimede vegetatiivsel paljunemisel nii häid kui halbu külgi. Heaks küljeks on see, et vegetatiivselt saab paljundada väärtuslikke kultuurtaimede sorte. Halvaks küljeks on see, et vegetatiivselt paljunevate umbrohtude vastu on väga raske võidelda. Kõik nad paljunevad veel ka seemnetega. Eoseline paljunemine on omane vetikatele, sammal- ja sõnajalgtaimedele. Lihtsama ehitusega vetikatel(nt. Koppvetikal, klorellal, vesijuuksel) võivad eosed tekkida tavalistes keharakkudes. Sammal- ja sõnajalgtaimedel moodustuvad eosed vastavates organites- eoslates ehk sporoangiumides. Eosed ehk spoorid on üherakulised
translatsioon (valgu süntees). samuti on suur samasus geneetilises koodis. Kinnitavad Maa ühtset päritolu ja tõendavad elu evolutsioonilist arengut. Biogeograafilised võrdlused- organismirühma liigid, kes asustavad sarnaseid alasid, on omavahel tunduvalt sarnasemad, kui need liigid, kes asustavad kaugemaid erinevaid alasid.(kuigi nad kuuluvad samadesse organismi rühmadesse) Kultuurtaimede ja koduloomade aretus- oluline pärilik muutlikus ja kunstlik valik. Tänu sellele saadi looduslikest lähteliikidest erinevaid sorte ja tõuge. Liikide evolutsiooniline muutumine ja mitmekesistumine toimus loodusliku valiku toimel 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid elu tekke teooriaid. On toimunud elu algne loomine Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena 2
EVOLUTSIOON EVOLUTSIOONITEOORIA 1. Mõisted: evolutsioon, fossiilid, homoloogilised elundid, analoogilised elundid, mantunud elundid, paleontoloogia. Evolutsioon – organismide päritavate tunnuste muutumine põlvkondade jooksul Fossiilid – ammustel aegadel elanud organismide jäänused Homoloogilised elundid – eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid erinev funktsioon Analoogilised elundid – eri liikide elundid, mis täidavad samu ülesandeid, kuid erinev päritolu Mantunud elundid – oma esialgse ülesande kaotanud elundid Paleontoloogia – teadus, mis uurib möödunud aegadel elanud organismidest 2. Milliseid teooriaid käisid välja järgnevad mehed: Jean Baptiste Lamarck, Georges Cuvier, Charles Darwin , Albert Wallace. Jean Baptiste Lamarck – isendi kindla suunaline muutumine viib kaasa liigi muutumiseni Georges Cuvier – liigid on aeglaselt loodud ja muutumatud Charles Darwin ja Albert Wallace - Liig...
Kultuurtaimed on järjekindlalt aias, põllul ja istandikes kasvatatavad taimed. Kultuurtaimed jaotatakse põlvnemise käigu järgi: 1. Primaarsed ehk otseselt võetud ja valitud looduslikud vormid. Nisu 2. Sekundaarsed, Levisid algul umbrohuna, kuid hiljem hakati kultuurtamedena kasvatama. Rukis Sort- kultuurtaimede kõige madalam süsemaatika üksus. Isetolmlevatel sort on liin, vegetatiivsetel sort on kloon. Risttolmlejatel kitsam või laiem populatsioon. Kasutusviisi järgi põllukultuurid: 1. Toiduks 2. Söödaks 3. Tehniliseks tarbeks I Tera ja kaunviljad: 1. Tavalised teraviljad (taliteraviljad, suviteraviljad) 2. Mujal maailmas: Riis, hirss, sorgo, mais 3. Mittekõrrelised teraviljad: tatar 4. Kaunviljad (hernes, uba, lääts II Mugul ja juurviljad, kõrvitsalised 1
värvatud lepingutöölised. Arengumaades on praegugi palju istandusi. Spetsialiseeritud suurtalu – moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile (lillekasvatus, piimakari, maitsetaimed, teravili jne). Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, nende arv kasvab ka Jaapanis, arengumaades leidub neid veel vähe. 54. teab oluliste kultuurtaimede: nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja puuvill peamisi kasvatuspiirkondi ja eksportijaid; Nisu – Jõudis kõigepealt Kreekasse, Küprosesse ja Egiptusesse. Nisu kasvatatakse 67°põhjalaiusest (Norra, Soome, Venemaa) kuni 45° lõunalaiuseni (Argentiina, Tšiili). Suurimad tootjad on Hiina, India, Venemaa. Mais - Kesk-Ameerikast hakkas levima Põhja-Ameerikasse ja Lõuna-Ameerikasse, hiljem Euroopasse
Vegetatsiooniperiood 12 kuud! Väheviljakad mullad alluvad kergesti vee- ja tuuleerosioonile või kivistuvad hõlpsasti. 2-3 saaki aastas! Pika perioodiga (üle kuue kuu) savannialadel saab taimekasvatusega tegeleda aastaringselt. Niisutavatelt maadelt saab aastas isegi kolm saaki. Mullad ei ole kuigi viljakad, mistõttu saagikus jääb väikseks. Kultuurtaimede mitmekesisus on suur. EKVATORIAALNE VÖÖDE Väga niiske kliima ning peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks vähesobivad. Haritavad maad, pesmiselt instandikke, ei ole kuigi palju, rohumaid pole peaaegu Vegetatsiooniperiood 12 kuud! üldse. 2-3 saaki aastas! 12. Mis agrokliimavöötmesse jääb Eesti? Parasvöötmesse 13
Pärnu Koidula Gümnaasium SEENED Referaat Koostaja: Helen Halliste Juhendaja: Sirje Miglai Pärnu 2008 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................2 1. SEENED...............................................................................................................................3 2. SEENTE TÄHTSUS..............................................................................................................4 Seened orgaanilise aine lagundajatena....................................................................................4 Seente osa toiduaine- ja farmaatsiatööstuses..............................................
· Mullad. Huumuskihi tüsedus, lõimis, põuakindlus, viljakus, veereziim. · Reljeef. Pinnamood, maapinna kallakus. Lõunapoolsel nõlval saab nt. varem saaki kui põhjapoolsel nõlvaalal. Terrasspõllud, erinevatel astmetel väikesed põllulapid. 2) Majanduslikud tegurid. · Kapital. Hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad, maaparandus. Selle alla mõeldakse füüsilist kapitali või raha. Erandlik · Tööjõud. Teatud kultuurtaimede kasvatamine on väga mahukas. Nt riisikasvatuses on palju tööjõudu vaja. Oskusi on samuti vaja, eriti masinate käsitlemisel. · Valitsuse poliitika. Tollipoliitika. Euroopa Liidus mitte asuvad riigid peavad suurt tollimaksu maksma ja ka nende asjad on kallimad. Teine oluline asi on toetused ehk subsiidum · Turustamise võimalused. Otse lõpptarbijale, nt viinamarjadest 15% läheb kohe söögiks
Geneetika 1.1 DNA ja RNA ehitus Nukleiinhapped-DNA, RNA ;koosnevad nukleotiididest. Monomeer- DNA ehitusüksused on desoksüribonukleotiidid (nukleotiid) Nukleotiid- (suhkur) desoksüriboos + fosfaatrüm + lämmastikalus Kromosoom (5) - terviklik DNA molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin(4)- rakutuumas asuv pärilikusaine koos selle pakkimises olevate Valkudega. Valk(2) DNA(3) Geen(1)-DNA molekuli lõik Genoom-liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline material. Aluspaar-kaks omavahel vesiniksidemega seotud nukleotiidi Lämmastikalused: DNA RNA A adeniin A adeniin C tsütosiin C tsütosiin G guaniin G guaniin T tümiin U urasiil mRNA-viib DNAs s...
(nukleotiidide järjestust) ja valke (aminohapete järjestust) 5. Biogeograafilised tõendid - võrreldakse erinevate mandrite elustikku, nt. mandrite triivimise teooria (need, mis kauem koos, neil sarnasem ehitus - Lahknes Austraalia (ürgmanner) - puudusid pärisimetajad + eksist. erilised okaspuud) - Põhja-Ameerika ja Euroopa - pruunkaru - Lõuna-Ameerika ja Aafrika 6. Kultuurtaimede ja koduloomade aretus - Inimeste poolt tehtud valik on muutnud paljud organismid oma lähteliikidest toimub looduslik valik, nt. koeratõud (paljudel juhtudel väga erinevaks → erinevad tundmatuseni oma looduslikust eellasest hundist) Elu areng maal Elu tekkis vees umbes 4-3,5 mld. a. tagasi ja arenes seal umbes 2,5 mld. a. enne kui jõudis maale
Toimub DNA kahekordistumine ja moodustunud tütarrakud saavad ühesuguse kromosoomistiku. Õistaimed sibulate, mugulate, risoomide, varte või lehe tükkide abil. · mugul kartul, alpikann · risoom naat, vaarikas, kalmus · vars paju · võsund maasikas · sibul - tulp Tähtsus: Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonda. Seda kasutatakse kultuurtaimede paljundamisel (kartulid mugulatega, aedmaasikad võsunditega). Vegetatiivne paljunemine on iseloomulik mitmeaastastele õistaimedele, ühe- ja kaheaastaste taimede hulgas seda enamasti ei esine. Eoseline paljunemine Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. Eos on üherakuline, millest hakkab kasvama uus organism. Eoseliselt paljunevad seened, sõnajalad, vetikad, samblad. Mittesugulise paljunemise eripärad
geneetiliselt muundatud organisme (GMO-sid). Euroopas kasutatakse ning müüakse geneetiliselt muundatud sojauba ja maisi. Nende mõju inimese tervisele on palju uuritud, kuid kahjulikku toimet pole tõestatud. Geneetilise muundamise puhul on põhimõtteliselt tegu sordiaretusega, kuid see on oluliselt kiirem ja tõhusam viis soovitud tulemuseni jõudmiseks. Geneetiliselt muundatud toiduainete eelised ja probleemid Eelised Probleemid · Suurem saagikus leevendab inimkonna toiduprobleeme. · Kultuurtaimede suurem elu-jõulisus ja haiguskindlus. · Keskkonna saastatuse vähendamine, kasvatatakse kahjuritele mürgiseks muudetud transgeenseid kultuure. · Eetikaprobleemid igale organismile jäägu oma normaalne genoom. · Võib olla kahjulik inimese organismile. Mõni allergiat põhjustav valk võib sattuda toitu, kus teda normaalselt ei leidu. · Võimalik negatiivne mõju keskkonnale. Kahjurid muutuvad looduslike toimainete suhtes immuunseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
