leidsid oma tee Eestimaa pinnale. Esialgu tabati vaid lõunapoolseid maakondi Sakalat ja Ugandit, kelle vaprad elanikud oma suveräänsuse eest mõõga ja raudrüü vastu söandasid minna. Selle tagajärjel toimus 1210. aastal kurikuulus Ümera lahing, milles eestlased ka uhke võidu pälvisid ning mis nende tuleviku-usku ja julgust suuresti tõstis. Miks aga tulid ristisõdijad just siia ning mida püüti sellega saavutada? Millised olid muistse vabadusvõitluse tagajärjed eestlaste kultuurile, usule ja majandusele? Ristiretkede üks peamisi põhjusi oli ristiusu levitamine paganlikesse maadesse. Selle abil aga püüdis kirik laiendada oma mõjuvõimu nii poliitilises kui ka majanduslikus mõttes senirüüstamata maades. Samuti maksab ära mainida, et eestlased olid terve sõja omal jalal, sest neil polnud kellegi peale loota, teisisõnu- neil polnud liitlasi. Sõja vältel tekkisid
Nõukogulik kultuuripoliitika Eestis Nõukogude võim seadis eesmärgiks ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juuratamise ühiskonnas. Olenemata poliitiliste olude liberaalsusest või ranguses, ühiskonnast ei kadunud kunagi tsensuur, mis pidi koos pideva meelsuskontrolliga takistama mõtte levikut. Eesti NSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest aarengust ja suundumusest ning selline infosulg tingis omakorda orienteerituse vene kultuurile. Järgnevatel aastatel puhastati kõik raamatukogud ,,kodanliku ühiskonna pärandist". Hävitati ka suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest. Kogu ebasoovitatav kirjasõna pandi erifondi, mille kasutamiseks tuli taotleda eriluba. Ka välismaalt kirjanduse tellimine muutus äärmiselt piiratuks. Samuti lisandus kõigele tervet ühiskonda hõlmav propaganda, mis pidi aitama allutada kogu vaimusfääri valitseva reziimi kontrollile.
Need on väljakujunenud juba ammustest aegadest. Eelnevad näited ongi osadest teguritest, mida inimesed järgivad, teadmata, et tegemist on kristlusega. See on lahutamatu osa meie kõigi elust. Me ei saa lihtsalt minna ja tappa kedagi, kui ta on ebameeldiv, kahjuks tuleb selliseid juhtumeid ette, kuid õnneks on sellised teod rangelt karistatavad. Arvan, et üheks suurimaks mõjutajaks minu elus on pühad. Alles paar aastat tagasi sain teada jõulude tegeliku tähenduse. Kristlikule kultuurile mõtlemata tähistame me kõik jõule, lihavõtteid ja ülestõusmispüha. Inimesed tavaliselt ei mõtle miks ja kuidas. Peaasi, et vaba päev oleks. Varem ei mõelnud ma selle peale üldse, kuid nüüd paneb mind mõtlema see, et mitmed vabad päevad on seotud just ühe usuga meie jaoks. Tänu kristlusele saavad kooliõpilased nautida väikeseid puhkepäevi. Olen aru saanud, et isegi siis kui inimene ei ole kristlane, mõjutab see tema elu ikkagi, vähemalt Eestis
Suur aktiivsus Rahvaste liidus ja erinevate lepete sõlmimine parandas Eesti poliitilist positsiooni. Balti liidu loomine ebaõnnestus. 8. Iseloomusta Eesti Vabariigi majandust * Tööstuse areng * Uus rahandussüsteem (Eesti mark) * Uus majanduspoliitika kulutuste kärpimine; siseturu ja põllumajanduse arendamine * Majanduskriis pidurdas põllumajanduse arengut ja inimeste ostuvõime langes 9. Iseloomusta Eesti Vabariigi kultuuri (kunst, kirjandus, sport) * Kultuurile hakati rohkem tähelepanu pöörama * Kultuuriautonoomia * Kutuuri proffesionaliseerumine * Raamatuid tõlgiti eesti keelde ©2012 | Mr.SmartFiles Ajaloo Kontrolltöö 23.01.2012 * Kõige populaarsemad spordialad maadlemine, tõstmine, kergejõustik, laskmine 10. Mis muutus maailma igapäevaelus teaduses ja kultuuris aastatel 1920-1940 * Tööstuskaubad muutusid kättesaadavamaks * Autod muutusid tarbekaubaks
*vanimad Pilistvere ja Tännassilma. *1818 asutati esimene pasunakoor, 1820 Kambjas asutati esimene lastekoor. *asutati lauluseltse: Revala 1863, Estonia 1865 *laulupidude toimumine Tallinnas ja Riias innustas ka eestlaste endi laulupidu korraldama 4. Ärkamisaega kujundanud isikud *David Otto Wirkhaus- Väägvere pillikoori orkester, õpetas pilli mängu, laulsid mitmel üldlaulupeol, tema eeskujul loodi ka teisi pillikoore *Janis Cimze- Valga koolmeistrite seminari juhataja, võrsus eesti kultuurile tähtsaid mehi (Saebelmann, Thomson, Jakobson jne) *Õpetatud Eesti Selts *Jannsen- ajaleht Perno Postimees, propageeris mitmehäälset koorilaulu, kogumik ,,Sioni- Laulo-Kannel" (rahvalikud laulud), asutas Vanemuise seltsi *Kreutzwald- ,,Kalevipoeg", tema muinasjutud, ,,Viru lauliku laulud" *Koidula- isamaaluuletused *Hurt- rahvaluulekogumise üritused, ,,Vana Kandle" väljaandmine *Jakobson- ,,Kolm isamaa kõnet" *Eesti Aleksandrikooli rajamise püüded *Köler- kunstitegevus 5
ning lihttööliste arv. Nähakse lahendust võõrtööjõu sissetoomisel, kuid teiste kultuuride sissetoomine annab tõuke meie enda traditsioonide hävinguks. Immigrandid on nõus vähesema palgaga ning raskemate tingimustega ja selle tõttu tõrjuvad nad meie oma töölised, kes nõuavad kõrgema kvalifikatsiooni tõttu paremaid palgatingimusi, kõrvale. Seetõttu lahkuvadki need kõrvaletõrjutud oma kodumaalt, mis annab taaskord ränga hoobi kultuurile. Mis aitaks seda muuta? Tuleks parandada palgatingimusi,propageerida teatud ameteid.Ühtekuuluvustunnet aitab suurendada laulupidu.Näiteks võiksid Eestis elavad venelased olla kohustatud oskama eesti keelt suhtlustasandil ja sellele järgnevalt võidaks luua eesti keelseid laulukoore,kus iga vene keelt rääkiv isik aitaks kaasa Eesti kultuuri säilitamisele. Selleks,et tagada jätkusuutlikkus,tuleks alustada iseendast. Kuigi suurt rolli mängivad
välisriikide valitsused ja keskpangad, ettevõtete ja avalikud pensionifondid, ülikoolide toetusfondid ja heategevusorganisatsioonid. · Firmas töötab u 1200 inimest · Asub Westport, Connecticut. · Viimase viie aasta jooksul võitnud 24 auhinda, tunnustatud parimate tulemustega juhtimise eest ja tööstusharu uuendamise eest. · Bridgewateri erakordsed tulemused on tänu ainulaadsele kultuurile firmas. Üle kõige hinnatakse tõde ja täiuslikkust. · Firma annab välja tellimusraamatut ,,Daily Observations", mis annab laia ülevaate turuanalüüsist, suunatud tulevikku. Seda loevad keskpanga juhid, globaalsete pensionifondide juhid, aga ka USA riigikassa sekretär ja Barack Obama. Pure Alpha fond · Firma lipulaev fond Pure Alpha alustas tegevust 1989 · Fondi kirjeldatakse kui ,,mitmekülgse alfa allikas", mis investeerib teatud
keisri esindajale. Eestlased ja lätlased esitasidki hulga palvekirju, milles tauniti sakslaste ülemvõimu ja omavoli. Need kasutas keskvalitsus peagi oskuslikult ära saksapärase kultuuri- ja ühiskondliku elu lammutamisel ning selle asendamisel venepärase ja venekeelsega. Täielikult Balti erikorda siiski ei likvideeritud. Saksa mõisnike omavalitsus jäid alles, ehkki kohtu-, Tartu Ülikooli venestamine Raskem löök baltisaksa kultuurile oli Tartu Ülikooli venestamine, mis ei tähendanud ainult vene õppekeelele üleminekut, vaid ka paljude õppejõudude lahkumist, suure hulga vene üliõpilaste sissevoolu ja alma materi senise õhustiku muutumist. Rahvaharidus Kogu haridussüsteem ja ametlik asjaajamine, v. A. Valdkonnad, mida valdas luteri kirik, viidi järsult üle vene keelele. Eriti raskelt mõjutas see rahvaharidusele. Rahvaharidus Kõigepealt kaotas koha enamik
Samuti kandsid talupojad teokohustust ehk kohustust künda isanda põldu ja aidata muudes töödes, hiljem hakati neilt nõudma ka naturaalandameid.Lisaks pidid talupojad maksma ka kirikukümnist. 9.Misjonär rändas ringi ja levitas paganatele ristiusku. 10.•Ristimine •Armulaud •Piht •Viimne võidmine •Ordinatsioon 11.Keskajal tegutsesid näiteks benediktlaste ordu,frantsisklaste ordu,dominiiklaste ordu ja tsistertslaste ordu. 12.Kerjusmungaordud olid Eesti kultuurile olulised, sest need olid esimesed kes hakkasid jutlustama eesti keeles ja seeläbi keelt levitasid.Samuti edendasid ordud rahva usuelu, haridust ja kultuuri. II paavst-katoliku kiriku ülemvalitseja,Rooma piiskop patriarh-õigeusu kiriku kõrgem juht piiskop-paavsti kardinal,katoliku kiriku kõrgem vaimulik feodaal-vasall ehk läänimees,senjööri alam naturaalmajandus-peaaegu rahatu, tootmisel ja vahetamisel põhinev majandus munk-kloostris elav jumalale pühendunud mees
8. Frangi riik Merovingide ajastu – väljapaistvaim isik oli Chlodovech. Võttis vastu ristiusu. Pani aluse Frangi kuningriigile. Pandi kirja saali õigus. 7. saj. alates valitsesid Frangi riigis majordoomused. Tema järeltulija (Pippini) Karl Martell loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Ta tugevdas ratsaväge ja aadliseisust. Karolingide ajastu – väljapaistvaim isik on Karl Suur. Ta pööras vallutatud riigid ristiusku, pööras kultuurile tähelepanu, lasi antiikkäsikirju ümber kirjutada, linnad hakkasid tekkima, ladina keel muutus valitsevaks keeleks, väikesed tähed võetakse kasutusele. Karolingide ajastu lõpul jagati Frangi riik kolmeks osaks ja tekkisid Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia.
1.Millal ja kus sai alguse koorilaulu traditsioon Eestis? Nimeta piirkondi, kohti ja õpetajaid. 16. Sajandil olid Tallinnas ja Tartus võimekad kirikukoorid, kuhu kuulusid peamiselt linnakodanikud. 18. Sajandil loodi koore aga ka väiksemates asulates, näiteks: Tormas, Põltsamaal ja Simunas. Nüüd said kooriga liituda ka talupojad ja kohalikud. Kanepis ja Laiuse kihelkonnakoolis anti väga head muusikaõpetust. Näiteks Laiuse koguduseliige Jüri Sommer pani kokku kohalikest õpilastest ja talupoegadest koori, mis pani aluse sealsele väga aktiivsele koorilauluharrastusele. 2.Kuidas aitas koorilaulu levikule kaasa Cimze seminar? Missuguseid õppeaineid seal õpetati? Kooriliikumise arengule aitasid hoogsalt kaasa Cimze seminari õpilased. Seal valmistati ette köstreid ja kihelkonnakoolide õpetajaid. Cimze seminaris õpetati põhjalikult muusikat. Õpilased pidid oskama harmoniseerida koraale ja rahvalaule. Cimze juhatas isiklikult seminari õpilastest ...
õigused. Põhiõigused: • Õigus elule. • Õigus perekonnale ja eraelule. • Õigus vabadusele, võrdusele ja isikupuutumatusele. Poliitilised õigused: • Usu ja mõttevabadus. • Sõnavabadus. • Liikumisvabadus. Majanduslikud-sotsiaalsed inimõigused: • Õigus tööle ja puhkusele. • Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele. • Õigus tervisekaitsele ja arstiabile. Kultuurilised õigused: • Õigus haridusele ja kultuurile. •Õigus rahvuskultuuri ja -keele säilitamisele. • Õigus teabele. 7. Milline on riigi, milline üksikisiku roll inimõiguste tagamisel? Riik on vastu võtnud erinevad inimõigusi tagavad seadused nagu näiteks Euroopa inimõiguste konvektsioon, Euroopa sotsiaalharta ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta. Inimese õigused on ka kirjas riigi põhiseaduses. 8. Miks kaasnevad (inim)õigustega alati ka kohustus ja vastutus? Too näiteid, kuidas õigusega kaasneb kohustus/vastutus.
viimasesse klassi. Sama aasta sügisel astus ta Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Aasta hiljem siirdus Jaan Poska õigusteaduskonda, siis oli võimalik õppimise kõrvalt ka teenida ning õigusteaduskonna sai ka rutem lõpetada. Tartu ülikoolis peeti tol ajal loenguid õigusteaduskonnas veel saksa keeles. Ülikooli astudes oskas Poska saksa keelt vähe, kuid peagi õppis ta keele vajalikult ära. Ta suhtles enam õigeusu vaimulike ja eesti isamaalastega, kes tundsid poolehoidu vene kultuurile. Aastal 1890 lõpetas Jaan Poska ülikooli. Noor advokaat hakkas Tallinnas tööle eraadvokaadina. Kolme aasta möödudes sai temast vandeadvokaat. Elutee Aastal 1895 suri Jaan Poska ema. Sama aasta lõpus abiellus ta Constance Ekströmiga. Aastal 1904 valiti Jaan Poska linnavolinikuks. 1905. aastal oli Jaan Poska linnavolikogu juhataja. Sel perioodil laienes rahvahulkade poliitiline ärkamine. Avaliku arvamuse ainsaks keskuseks olid
neljandal löögil. Loo rütm luuakse tihti kasutades basse trummide asemel. Drum and bass on elektroonilise muusika stiil, mis on välja arenenud jungle muusikast. Algusajaks loetakse kuskil 1990 aastate algus. Stiili iseloomustab kiire tempo, trumm (tavaliselt 160 180 lööki minutis) koos raske, vahel ka keeruka bassikäiguga. Tänapäeval on Drum and Bass üks "underground" muusika stiile avaldades mõju popmuusikale ja kultuurile Elektrooniline muusika, ka elektronmuusika, on muusika, mille loomiseks on vajalikud elektroonilised muusikainstrumendid või laiemalt elektrooniline muusikatehnoloogia ja mille esitamiseks on vajalik helivõimendus. Kuni 1940. aastate lõpuni nimetati elektroonilist muusikat ka elektrimuusikaks, kuna selle loomiseks olid vajalikud muusikainstrumendid, mille kõla tekkis või edastati tänu elektrile.
1.Miks puhkes Prantsusmaal revolutsioon? Kuninga toretsev elulaad nõuab üha rohkem kuulutusi. Tõestatakse makse, riigivõlg kaob. Majanduskriis Oli priiskav eluviis ja suured võlad. Vastuolud ühiskondlikes suhetes. Ühiskondlikud vastuolud: priviligeeritud seisus(vaimulikud, aadlikud) ei maksa makse. Tekkiv kodanlus soovib võrdseid poliitilisi õigusi. Valgustusfilosoofide mõju- propageeritakse võrdsust, loomulike õigusi, valitsuse kukutamist. Ameerika revolutsiooni mõju Absolutistlik valitsemisviis 2. Millist sündmust loetakse Prantsuse revolutsiooni alguseks? Miks? Prantsuse revolutisooni alguseks loetakse Bastille kindluse vallutamist,sest see oli rahva hulgas vihatud ja seda peeti monarhia sümboliks. 3. Miks otsustas Rahvuskonvent kuninga Louis XVI kukutada? Kuningas Louis XVI pööras vähe tähelepanu riigiasjadele ja raiskas suuri summasid toretsevale elustiilile...
Koloniaalvallutusega kaasnes Inglismaa viha. Austria-Ungari-kaksikmonarhia, mitmeparteiline, Balkanil rivaalitses Venemaaga.1897. Saksamaaga Vene vastu. Liideti 1908 vägivaldselt Bosnia ja Hertsogoviinaga. Itaalia- Konstitutsiooniline monarhia,mitmeparteiline. Edutud katsed impeeriumi loomisel. Iseloomulikud on radikalismid. Põhjamaad- Parlamentaarne monarhia, mitmeparteiline. Liberaalne reziim. Vahendid mida suured riigid suunasid sõjatööstule,suunati kultuurile. Ei tuntud sotsiaalset ekstremismi. Rivaalitsemine ei jõudnud nendeni Polnud koloniaalseid ja imperialistlikke ambitsioone.USA- presidentaalne vabariik, kaheparteiline süsteem, isolatsionistlik poliitika, Kasvas huvi Vaikse ookeani regiooni vastu, mis teravdab suhteid Jaapaniga. Jaapan- Jaapanis riigi moderniseerimist ja isolatsionismist loobumist. Vene-Jaapani sõjas lõi Venemaad .1910 annekteeris (vägivaldselt liitis) Korea
Ajalugu ja iseloomustus 1935 aastal toimus Rooma jagunemine Ida-Roomaks ja Lääne-Roomaks. Bütsants ehk Ida- Rooma. Bütsants oli hilisantiikajal ja keskajal tuntud kui Ida-Rooma impeerium. Bütsantsi enda ja tema naabermaade elanike jaoks oli riik "Rooma impeerium", mis kasvas otseselt välja Rooma riigist ja kus säilisid selle traditsioonid. Bütsantsi eristatakse tänapäeval Antiik- Roomast eelkõige seetõttu, et riik oli orienteeritud kreeka kultuurile, riigi ametlikuks usundiks oli ristiusk erinevalt Rooma polüteismist ning riigikeeleks oli ladina keele asemel saanud kreeka keel. Bütsantsi riik kestis kuni 1453.aastani, mil türklased vallutasid Konstantinoopoli. Bütsants on mõjutusi saanud hellenismist ja idamaade kunstist, ise on mõjutanud vene ja kreeka kunsti. Bütsantsis oli ilmalik ja vaimulik võim tihedalt seotud. Bütsantsi tarbekunst oli
Nad on valmis ka sõjakalt välja astuma. 15. Kuidas suhtusid araablased antiigipärandisse? Nad talletasid seda ja arendasid loominguliselt edasi. 16. Nimeta mõni mõiste, mis on eesti keelde tulnud araabia keelest? Algebra, alkeemia, tariif, magasin 17. Kes olid Avicenna ja Averroes? Avicenna e. Ibn Sina pärsia-tadziki arst, flosoof ja poeet. Averroes e. Ibn Rusd flosoof, arst ja kohtunik 18. Mida on araablased suutnud anda Euroopa kultuurile? India arvusüsteem- nn. Araabia numbrid; Vana-Kreeka flosoofde tekstid tõlgituna Mõisted: Beduiin- rändavad või poolpaiksed kaamelikasvatajad Veritasu Kui hõimuliige sureb, tuleb tappa teisest hõimust samal seisusel liige Patriarhaalne ühiskond- mehevõim Allah- (Ainu)jumal Koraan- Islami püha raamat, ülim tõde Prohvetid (islamis) Allahi sõnumi edastajad Kaliif Prohveti surma järel valitud asemikud; moslemite valitseja ja usujuht
Peamise teksti sisu ülevaade ja analüüs (20p) a) Andke peamisest tekstist, mida lugesite selge ja struktureeritud ülevaade. (10p) 2 Peamise tekti ülesehitus oli suht hea. Alguses on kerge sissejuhatus ja põhimõtteliselt lühike kokkuvõte, millest üldse juttu tuleb. Samuti oli kergelt räägitud ka kogu teema ajaloolisest taustast. Esimene osa keskendus organisatsioonilisele kultuurile ja organisatsioonlisele kliimale. Siinkohal proovis autor lugejal kõigepealt arusaadavaks teha mis nende ka asja vahe on. Selgus, et kuigi nimed on neil väga sarnased on sisuliselt nad hoopiski midagi erinevat. Teisalt süveneb artikkel natukene rohkem nendesse mõistetesse. Seal püüab autor veelgi täpsemalt mõisteid defineerida ja välja tuua erinevused nende vahel. Osaliselt on üles võetud ka see, et erinevused nende ka mõiste vahel on pigem vaaternurgas kui
Üheks tuntumaks allikaks on Läti Henriku ,,Liivimaa kroonika", kuid Eesti alasid on maininud ka roomlaste teosed ja Skandinaavia rahvaste saagad. Muinasaja kolm perioodi: I. Kiviaeg II. Pronksiaeg III. Rauaaeg I. KIVIAEG Eestis algas mesoliitikumi ehk keskmise kiviajaga. Soome aladelt on leitud, et seal oli ka juba paleoliitikumi ajal inimasustus, kuid Eestis seda tõestada ei saa taganev jää võttis kõik tõendid endaga kaasa. Mesoliitikumile ehk Kunda kultuurile iseloomulik: asustus siseveekogude ääres (magevesi joogiks, loomadele; liikumisteed), korilus ja küttimine + kalapüük, sesoonne küla (muutis asupaika teatud piirkonnas vastavalt loodusoludele). Peamised jahiloomad olid põder ja kobras. Umbes 6500 aasta paiku eKr algas asustusalade laienemine: liiguti elama ka juba mereranda. Arvatakse, et sel ajal muutus Läänemere soolasus ning tulid uued loomad hülged, seega tekkis hülgeküttimine
kahekordne kaitsemüür. 9.Maailmaime Babülonis-Semiramise rippaiad ühe lossi katusel, Paabeli torn 10.Paabeli torn-templitorn (tsikuraat), jumal Marduki tähtsaim pühamu, seitsmeastmeline tellistest ehitis, valmis Nebukadnetsar II valitsusajal. 11.Babüloonlased ei põletanud telliseid, ainult kuivatasid, ehitised ei säilinud. 12.Templid ja lossid rajati kõrgetele alustele-kardeti üleujutusi (madal jõgedevaheline maa). 13.4000-1800.a e. Kr 14.Uusbabüloonia kultuurile tegi lõpu pärslaste kallaletung 6.saj. e. Kr 15.Istari värava rekonstruktsioon-Berliinis Pergamoni muuseumis 16.Väravaehitis oli laotud põletatud tellistest, värav ise seedripuust ja kaetud vaskplaatidega.Värv-valge ja kollane sinisel taustal, pühad loomad(madalreljeefsed). Egiptuse kunst. 1.Mastaba-kõige vanemad egiptuse haudehitised. 2.Balsameeriti-arvati, et hing tuleb kehasse tagasi, seepärast säilitati, maeti luksuslikult- et kõik oleks hauataguses elus olemas. 3
on peale lume sulamist piisavalt tahenenud, et maapind kannaks põllul töötavaid masinaid, ülevaatlikult algab üks kultuurpõld kündmisest. [1,4] 2.1 Kündmine Kündmise eesmärk on lõigata kamar maapinnalt lahti ning pöörata see ümber. Kündmise käigus maetakse mulla alla umbrohi ja eelmise saagi põhk, see kiirendab taimejäänuste lagunemist ning aitab ära hoida umbrohtu põllul. Künnisügavus varieerub vastavalt mullalõimisele ning külvatavale kultuurile, valdavalt küntakse 15-25cm sügavusel. Kündmist võib kasutada ka näiteks sõnniku mulla sisse viimiseks ja põllu külviks ette valmistamiseks. Kui kamar on väga tugev või maapind kõva võib vajada põld enne kündi randaalimist. Randaal lõikab tiheda kamara läbi ning seeläbi kergendab adra tööd.[1,4,5] 2.2 Külvieelne mullaharimine Künnile järgneb kultiveerimine, mis lõhub künniviilud peenemateks tükkideks ja kobestab
Vene kultuur Eestis Eesti on venelaste jaoks alati olnud emamaaga võrreldes vabamaks paigaks. Juba 17. sajandil põgenesid siia vene vanausulised, keda jälitas kirik ja riigivõim. Tollest ajast saati on venelased asunud Peipsi järve äärsetel maadel, kus nende rahvuskultuur on säilinud tänaseni ning avaldanud teatud mõju ka Kagu-Eestis paiknevale setu kultuurile. Eesti seosed vene kultuuriga ulatuvad üldse iidsetesse aegadesse. Näiteks keeleteadlased on välja toonud mitmeid tõendeid vene keele kunagisest mõjust eesti keelele: nii on eesti sõna 'raamat' tulnud venekeelsest sõnast 'gramota', st kirjaoskus; eesti 'jaam' -- tänaseks vananenud vene sõnast 'jam', mis tähendas postijaama, kus teelised vahetasid hobuseid jne. Vene kultuur Eestis on läbi aegade olnud mitmepalgeline ja sellel on alati olnud oluline koht ka Venemaa enda kultuuriloos
Tema üks kuulsamaid etnograafilisi mängufilme on "Eskimo", mis rääkis inupiat´ide hõimust. Lisaks etnograafilistele mängufilmidele tegi ka tavalisi Hollywoodile omaseid filme. Flaherty sattus järjekordselt tegema etnograafilist mängufilmi "Tabu"(1931) seekord F. W. Murnauga. Murnau oli Saksa filmitegija, kes oli emigreerunud Ameerikasse ning teinud seal ka mõned filmid. "Tabu" filmiti Prantsuse Polüneesias ja oli püstitatud osaliselt polüneesia kultuurile. Flaherty filmis ainult esimese stseeni ning varsti lahkus jällegi erimeelsuste tõttu. Murnau pidi filmi üksinda lõpuni tegema. Nädal enne esietendust sai Murnau surma (Flaherty siiski võttis tema matusest osa). Flaherty üks põhjus mõlemast filmist lahkumiseks oli see, et ta tahtis eemaldada kõik läänelikult mõjutused filmist. Murnau ja Van Dyke tahtsid näidata kuidas olukord tegelikult on, nt filmis "Tabu" said oma osa ka eurooplasest kaupleja ja hiinlasest ebaaus kõrtsipidaja.
Liignimi Martell tähendab Haamer, antud tänu sellele. Pippin Lühike · Martelli poeg. Valitses 741-768. · Sai seaduslikuks kuningaks 751.a paavsti langobardide kaitsmise eest. · 756. a pani aluse paavsti võimu all olevale kirikuriigile, kinkis oma vallutatud maasid paavstile. · Tema ajal tugvnesid suhted paavstiga märgatavalt. Karl Suur · Pippini poeg. Valitses 768-814. · Oli kirjaoskamatu, pööras suurt tähelepanu haridusekorraldusele riigis, kultuurile, taastas antiikkultuuri, kutsus õpetlasi oma riiki, rajas koole. · Vallutas langobardide riigi Itaalias, araablased Hispaanias, alistas Pürenee ps põhjaosa, alistas saksid Põhja-Saksamaal. · Krooniti Rooma paavsti poolt 800. a keiriks, oli sobiv kandidaat taastamaks 5. saj katkenud Lääne-Rooma keisrivõimu. Poliitiline killustatus 9. -10. sajandil · Karl Suure poeg Ludwig Vaga valitses 814-840. Keisririigi ühtsus. · Ludwigi pojad jagasid riigi:
Mahepõllumajanduseks nimetatakse loodusliku aineringluse põhimõtteid arvestavat tootmisviisi, kus mulla, taimede ja loomade vahel valitsevad tasakaalukad suhted. Selline süsteem on isereguleeruv, kuid ta tegutseb edukalt vaid kõigi osade harmoonilises koostöös. Intensiivpõllunduses tekkinud probleemidele püütakse leida lahendusi, mis sobiksid nii keskkonnakaitselisest kui majanduslikust vaatevinklist. See ei tähenda pöördumist minevikku, vaid traditsiooniliste meetodite ning uusima teadus- ja tehnoloogilise informatsiooni vastastikust toimimist. Mahemajapidamine ei tööta loodusele vastu. Ta lähtub ökoloogilisest printsiibist, et keerukamad ja mitmekesisemad ökosüsteemid on jätkusuutlikumad. Seetõttu kasvatatakse paljusid eri taimekultuure ning eri liiki loomi, säilitatakse looduslikke alasid, soodustatakse mitmekesise elustikuga servaalade teket. Putukaliikide säilimiseks tehakse põllud väikesed, põlluäärtesse jäetakse harimata ribad. S...
süvenes ning millest innustust leidis. Alles siis toimus tema loomingus radikaalne pööre. Geomeetriliselt ja lihtsustavalt kujutusviisilt läks Miró järsult üle fantastiliste vormide kujutamisele. Muutusid ka Miró töömeetodid, sürrealistide eeskujul võttis ta kasutusele automatismi ning juhuslikkuse. Joan Miro seostub kahe teise kuulsa kataloonlase, Pablo Picasso ja Salvador Daliga. Eesnimi ,,Joan", ja mitte ,,Juan" on oluline viide kataloonia kultuurile. Mirole, kes oli tunnistajaks katalaani kultuuri hävitamisele Franco diktatuuri ajal, oli see vastupanu märgiks. Ta keeldus nimekuju muutmisest isegi USA-d külastades, kus Joan on pigem naisenimi. Miro kombineeris abstraktsust fantaasiareaalsusega, üllatavalt rikkalik on tema skulptuuri- ja monumentaalkunsti looming. Andre Breton pidas teda ,,kõige sürrealistlikumaks meie seas", kuigi otseselt ei olevat Miro sürrealistide rühmitusse kuulunud. Sürrealistlikke loomeviise kasutas ta
Ahjalt. 1901.a. suundus Tartu linnakooli õppima. Haridusteed jätkas ta Hugo Treffneri gümnaasiumis. Friedebert Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis 2 kuud Toompea vanglas. 1906-1917 elas pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. Kodumaale tagasi jõudes kujunes temast eesti kirjanduselu juhtfiguur. 1918.a. abiellus ta Eloga. Tema loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad. Ta oli mitme eesti kultuurile olulise ühenduse Noor-Eesti, Siuru, Pallas, Tarapita, looduskaitse selts asutajate või juhtide hulgas, mitme kirjandusajakirja , sh Loomingu asutaja ja toimetaja. Monument püstitati Tuglase 100. sünniaastapäevaks 1986.aastal.
Välismaalastega hakati rohkem suhtlema, tekkis liiklus Helsingi ja Tallinna vahel. Võidi taotleda küllatulekut Eestisse, kuid vaid Tallinnasse. Osad valitud inimesed said ka välismaale turismireisile.Venestamine: Lasteaedades algas juba vene keele õpetamine. Olid vene filmid, vene kirjandus, meedia kaldus ka Venemaa poole. Lääne vaimsest arengust ei tohtinud keegi midagi teada. Sundorienteeritus vene kultuurile. Eelnevate põlvkondade loodud pärandi hävitamine. Uued venemeelsed õpetajad ja õppeained.Metsavendlus: Algas 1944, kui punavägi vallutas eesti. Metsa läksid, need, kes ei tahtnud olla ei venelaste ega sakslaste poolel. Nad lasid ronge õhku, tapsid aktiviste, panid kolhoosi karjalautasid põlema, proovisid võimalikult palju kommunistliku võimu hävitada. Nad peatati nii, et võeti ära inimesed, kes pakkusid neile toitu ning sõjavägi ja miilits olid neil koguaeg kannul
Varsti oli armee valmis uueks sõjaretkeks Araabiasse, kuid siis suri Aleksander ootamatult. Kohe peale seda hakkasid sõjad tema riigi jagamise pärast. 34. Spartas aristokraatlik oligarhia, vähemalt 2 päritava võimuga kuningat, kellel ka ülempreestri õigused. Riigile hea valitsemisvorm, üksikisiku kohapealt mitte. Ateenas demokraatia, 500- inimeseline nõukogu iga aasta. Kohtuvõim rahva käes, kodanike elu oli mugav. Spartas keskenduti lahingukunstile, vähem kultuurile. Ateenas oli suur osatähtsus kultuuril ja kodaniku heaolul. 35. Kõikidel kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kohustused olid maksta makse ja osaleda riigikaitses.
sellele riigile appi, kes on hädas. Kindlasti on ka raskendatud tänu nendele organisatisoonidele ka see, et iga juhuslik riik ei saa tulla ja hakata sõdima. Teise maailmasõja tagajärjel, kui Eesti läks NSV Liidu võimu alla ja kaotas iseseivuse, ei olnud tal õigust midagi otsustada. Eesti NSV oli täiesti eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja suundumustest. Selline infosulg tingis omakorda üleminekut vene kultuurile. Lisaks püüdis nõukogude võim valikuliselt hävitada eelmiste põlvkondade kultuuripärandit. Inimesed ei tohtinud välisraadiojaamu kuulata ning ajalehti lugeda. Õnneks on see nüüd muutunud, ajakirjandus on muutunud vabamaks. See tähendab seda, et kirjutatakse kõike mida tahetakse. Tänapäeval on vähe reegleid, millest nad kinni peavad pidama ning ise artiklite kommenteerimine on väga lihtne. Kommenteerides pole isegi kohustuslik enda nime
tööstusharusid(elektrotehnika, autotöstus, raudtee), monopolid, teaduse ja tehnika saavutused(konveier), kapitali väljavedu(investeeriti raha maadesse kus teenida kasumit), globaliseerumine(majandus muutus rahvusvahelisemaks) 4. millised olid 1905. a rev. põhjused Venemaal? Rahvas nõudis kodanikuvabadust ja õigust osaleda riigi valitsemises, Venemaa ääremaade vähemusrahvad olid venestamise vastu ning taotlesid õigusi oma keelele ja kultuurile, talupojad nõudsid maad, töölised nõudsid paremaid töötingimusi ja suuremat palka. 5. Millissed olid 1905. a. rev. tulemused Venemaal? Rahvas sai kodanikuvabadusi, asutati riigiduumaraahvas sai osaleda poliitikas, lubati õpetada koolides emakeeles, vabamaks muutus rahvuskeelne kirjanduse väljaandmine, talupoegadel kaotati maaväljaostumaksud ja vähendati renti, tööliste tööpäeva lühendati ja tõsteti palka. 6
Kuid omariikluse säilimine vajab meie kõigi kaitset ja hoolt. Selles osas ei erine Eesti teistest riikidest. Maailma suurriigid on loonud läbi aegade erinevaid organisatsioone, millega liitudes võtttis Eesti endale kohustusi, aga samas näitas üles ka vastutustunnet ja nendib fakti, et globaliseerumise vastu ei saa. Arvan, et Eesti arengut pidurdab see, et Eesti kardab väga oma rahvuse ja kultuuri kadumise pärast. Kardetakse, et rahvuste segunemine saab eestlaste kultuurile saatuslikuks, kuid tegelikult võib see tõsta eestlase konkurentsivõimekust ja seeläbi parandada ja ühtlustada globaliseeruvas maailmas koht Eestile. Ajaloost võib tuua teisigi näiteid varasemast ajast, kus keel ja kultuur on segunenud põlisrahvaste keele ja kultuuriga ja lõpuks algne üldse kaob. Kuid kas see kõik mõjutab ka inimeste heaolu? Samasugust poleemikat võiks tekitada oma rahvusvaluuta kaotamine ühisraha vastu
Harud: katoliiklus (Kesk-, Lääne-, Lõuna-Euroopa, Ladina-Ameerika); protestandid jagunevad luterlased, metodistid, baptistid, nelipühalised, anglikaanid (Põhja-Ameerika, Põhja-Euroopa); õigeusk (Venemaa). Kristlus väärtustab inimeste võrdsust, armastust, halastust, individualismi. Islam- tekkis 7. sajandil; rajajaks Muhamed; püha raamat- koraan; jumal- Allah; sallimatu teiste usundite suhtes; levik: Põhja-Aafrika, Edela-, Kesk-Aasia; usu tugev mõju haridusele, ärile, kultuurile, poliitikale, käitumisele; kindlad traditsioonid: riietud, 5 korda päevas palvetamine, ei tohi alkoholi juua ja sealiha süüa, üks kord elus tuleb Mekas palverännakul käia, paastumine, olulisel kohal perekond. Budism- tekkis 5-6 sajand eKr; Buddha õpetus- kannatused elus on tingitud ihadest. Sai alguse Kesk-Aasias, Kagu-Aasias, Tiibetis. Pühad tekstid- kaanonid- Buddha tegevusajalugu, ravivõtted, kombed, praktilised harjutused. Salliv teiste usundite suhtes. Hinduism- tekkis 1750
tagasipöördumine Trooja sõjast, tema seiklused ja rännakud. Värsimõõduks eeposes on daktüliline heksameeter. 6.sajandil enne meie aega hakati Ateenas regulaarselt Homerose eeposeid ette kandma. Rapsood ei laulnud, vaid deklameeris luuleteoseid. Atika ajajärk Atika ajajärku iseloomustab: a) Vaimses liikumises tähtsal kohal kirjandus b) Kirjanduse keskpunkti tõusis konflikt, sündmuste jutustamine asendus nende esitamisega, kuulaja vaatajaga c) Optimistlik vaade kultuurile, usk inimese ja inimmõistuse jõusse d) Ühiskond jõudis suurima majandusliku, poliitilise ja kultuurilise õitsenguni e) Alguse sai nüüdisaegne teater. Esimest korda astusid rahva ette näitlejad. Etenduste jaoks rajati amfiteatrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega, tema auks korraldatud riitustega, mille rongkäigud sisaldasid juba näideni elemente
Kultuur ENSV-s kas vaba looming või riiklik tellimus? Nõukogude võim seadis eesmärgiks sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku kultuuri juurutamine ühiskonnas. Suruti peale kommunistliku ideoloogiat ning prooviti Eesti NSV-d eraldada läänemaailma arengust ja suundumustest. Selline infosulg sundis rahvast orienteeruma vene kultuurile. Järelikult sooviti muuta eestlased ühtseks Nõukogude Liidu massiga, kellel puudusid kultuur ja juured. Taheti summutada igasugune vaba ja loominguline mõtlemine, mis haritud inimesel kombeks oli. Kogu ühiskonnas valitses ideoloogiline surutis, mis tähendas, et varem või hiljem pidi hoomatav paisuma nii suureks, et isegi NSV ei oleks suutnud seda peatada. Eesmärke viidi ellu erinevatel viisidel. Esiteks hävitas nõukogude võim
paljud inimesed endised töökohad. Tema sõnul on see paratamatus, millega tuleb leppida, kuid see oli väljendatud kuidagi väga külmalt ja üskkõikselt kas mitte e-raamatud polnud mõeldud selleks, et inimeste elu parandada? ,,Mina isiklikult jään neid leinama," oli ta lausunud, kuid juba järgnev mõttepala ironiseeris seda arvamust. Tema hinnangul ei pea uued põlvkonnad hindama raamatute väärtustamist, kuid kas ta mõtles ka kultuurile ja tervisele, mida pidev kodus istumine ekraani taga kaasa toob? Kindlasti mitte, kuna uue toote reklaamimisel jäetakse kõrvalnähtused ja negatiivse vastukaja enamasti mängust välja. Siinkohal sekkus Karl Martin Sinijärv väites, et paberraamatu tähtsus hoopis tõuseb, kuna laim ja tühi loba kolib e-tasemele, kus lugejate intelligentsus vaheldub äärmusteni. Need, kes väärtustavad paberraamatute ilu, saavad kõige tähtsamad neist paigutada enda ellu
Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid Mosaiik – väikestest värvilistest kivi- või klaasikildudest koostatud pilt. Miski pole igavene, ka Rooma riik langes lõpuks. Suur rahvasterändamine 3.-5.sajandini pKr tegi lõpu Lääne-Rooma keisririigile (aastast 476, mil kukutati viimane keiser peetakse antiikaja lõpuks ja keskaja alguseks). Sellegipoolest pani Rooma riigi rüpes sündinud ristiusk aluse keskaja kultuurile. Ligi tuhandeks aastaks jäi püsima Ida-Rooma keisririik, mida edaspidises ajaloos tuntakse Bütsantsi nime all. Rooma kunsti mälestistel on olnud suur tähtsus hilisemate ajastuste kunsti jaoks. Neist on inspiratsiooni saanud renessansiaja kunstnikud, eeskuju on neist leidnud klassitsistliku laadi harrastajad hiljemgi.
Leiduvad mõned tunnusjooned, mille järgi tuntakse Vietnami: Ao Dai, beetli- areekapalmid ja areekapähklid, bambus, kogukonna ja perekonnaväärtuste austus. Sotsialistlikul ajal mõjutab Vietnami sügavalt valitsuse kontrolli all olev meedia. Mitmeid aastakümneid oli välismaine kultuurimõjutus keelatud ja rõhuti sellele, et hinnataks teiste communistic maade kultuuri nagu Nõukogude Liit ja Hiina ning Kuuba. 1990.aastatest alates on Vietnam olnud rohkem avatud Euroopa, Aasia ja Ameerika kultuurile ning meediale. Ao Dai- Vietnaami traditiooniline rahvusrõivas Haridus Vietnamis on suur riigi poolt kontrollitud koolide, ülikoolide ja kolledzite võrgustik, kuid erakoolide arv aina kasvab. Suur arv avalike koole on jaotatud üle linnade ja külade, eesmärgiga tõsta kirjaoskuse taset riigis, mis on juba üks kõrgemaid maailmas. Vietnam on riik, kus hea haridus on väga tähtis. Inimesed tulevad sageli maalt suurde linna õppima. Quang Tri algkool Kesk-Vietnamis
tagasipöördumine Trooja sõjast, tema seiklused ja rännakud. Värsimõõduks eeposes on daktüliline heksameeter. 6.sajandil enne meie aega hakati Ateenas regulaarselt Homerose eeposeid ette kandma. Rapsood ei laulnud, vaid deklameeris luuleteoseid. Atika ajajärk Atika ajajärku iseloomustab: a) Vaimses liikumises tähtsal kohal kirjandus b) Kirjanduse keskpunkti tõusis konflikt, sündmuste jutustamine asendus nende esitamisega, kuulaja vaatajaga c) Optimistlik vaade kultuurile, usk inimese ja inimmõistuse jõusse d) Ühiskond jõudis suurima majandusliku, poliitilise ja kultuurilise õitsenguni e) Alguse sai nüüdisaegne teater. Esimest korda astusid rahva ette näitlejad. Etenduste jaoks rajati amfiteatrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega, tema auks korraldatud riitustega, mille rongkäigud sisaldasid juba näideni elemente
Eesmärk on vähendada seemnepanga täienemist, seemneid purustades on võimalik vähendada järgmisel aastal umbrohu koguseid Aastane adraga kündmine matab seemned efektiivselt umbrohuseemned aastaks Muul viisil umbrohuseemnete matmine võib häirida pinnast ning võib siiski jätta osad umbrohuseemned pinnasele Näiteks suure täpsusega maaharimisel ribadena saab põllul suunata umbrohuga pinnase maa alla või kõrvale ja puhta mulla suunata tagasi kultuurile. Nii väheneb umbrohu levik kultuuri ribal. Mulla umbrohuseemnetega mulla suunamine mujale on kasulik, kuna sedasi võib mitu aastat aega minna, enne kui samad seemned uuesti kaevatakse mullaga kultuuri ribale. Väljakutsed maaharimise teaduses Hästi arenenud herbitsiidid on vähendanud nõudlust kemikaali vabade umbrohutõrje vahendite osas ning pigem on keskendutud muudele probleemidele. Integreeritumate lähenemisviiside kasutamiseks on vaja paremaid
Lugemisülesanne. 1.Sõnasta luuletuse peamõte. Luuletuse peamõte on see,et loodust peab hoidma ja puhastama.See ei ole vahet kelle prügi on ,aga oma maailma peab puhtana hoidma.Tänapäeval ei hinnata asju,ning tarbitakse liialt. 2.Kirjelda,missugune on luuletuse meeleolu.Kasuta väljendeid ja sõnu,mille abil luuletaja seda edasi annab. Luuletuse meeleolu alguses on masendav,kurb ja meeleheitlik.Luuletuse teises pooles meeleolu muutub positiivseks. Masendus:’’Korjan rannast pudelikilde ja voidexi-karpe,ammu nahka pandud šašlõkkide marinaad,katki astutud päikeseprille,rannaraadiote patareisid,korjan bon aquasid ja eviane karastusjooke korke ja õllepurke’’. Õnnelik meeleolu:’’aga loojangul jooksen koju sõrmed sõrmustest rasked, käed kaardus õmber karika’’. 3.Mis aastaajal tegevus toimub?Mille põhjal seda võib järeldada?Kasuta vastamisel konkreetseid tsitaate. Tegevus toimub varakevadel.’’kisun ära õhukese kile oma õrnadelt rannaroos...
5)Iseloomusta juutide esiisasid? 6)Kelle poolt ja millal panti kirja vana testament ja millest see jutustab? 7)Mille poolest erineb juudi usk kõigist seni õpitud uskudest? 8)Mida tähendab Moosese käsuõpetus? 9)Võrdle juudi naiste olukorda naiste olukorraga Mesopotaamias ja Egiptuses? 2.Kreeta-mükeene kultuur. Milline rahvas rajas kreeta kõrg kultuuri. Miks nim. Kreeta kultuuri minoiliseks,millest see tuleneb. 3.too välja kreeta kultuurile iseloomulikud tunnused , kasuta järgmisi märksõnu: aeg, kiri , lossid, linnad, kunst ja usund. 4.Too välja mükeene kultuurile iseloomuliokud jooned , kasuta samu märksõnu. 5. mille poolest sarnanevad ja mille poolest erinevad kreeta ja mükeene kultuur. 6. too välja tumedale ajajärgule iseloomulikud tunnused kreeka ajaloos. 7.mis iseloomustab arhailist ajajärku kreeka ajaloos. 8.Milline oli kreeka ühiskonna ülesehitus. 9.Mida kujutas endast aristrokraatlik eluviis. 10
lehekülje välja. Eriksoni järgi tekib kesksele kohale küsimus ,,kes ma olen?''. Helgi arust ei olnud õige see, et ta pidi kujunemisjärgus lapsena elama justkui kaht elu. Üks oli nii-öelda väljanäitamiseks ja teine oli tõeline. Murdeeas seisab noore inimese ees dilemma: kas omandada vanema generatsiooni kultuurilised, eetilised, religioossed jt. väärtused või lükata need tagasi ja luua iseenda väärtussüsteem. See valik kujundab ühed inimesed lojaalseks oma kultuurile, teistest saavad uuendusmeelsed teisitimõtlejad, kolmandaist aga võibolla isegi iagasuguseid konventsioone eitavad antisotsiaalid. Helgi mäletab Stalini surmapäeva kui kõik aeti saali ja lastekoor pidi laulma. Millegipärast ajas kogu see üritus teda õudsalt naerma. Järelikult oli Helgi Sallo lojaalne oma kultuurile e. eestlusele. Noorukieas arenevad välja ka huvid. Koolivälisest teevusest mäletab Helgi laulukoore. Üksinda ta nii väga lauda ei tahtnud, aga pidi seda siiski tegema
Normannidest saanud prntslased. 1066 Hastingsi lah., anglosak. saavad lüüa, W.Vallutaja saab troonile. Peale suruma prnts keelt, kombeid, rahvale ei meeldi. Germaanlased (anglid, saksid, jüütid)Britannias:5.saj. keskel tungisid Britanniasse, loodi kuningriigid ja jõuti tsivini. Taanlased 8.saj lõpul sundisid anglosakse ühte riigi loomisele, tekkisid feodaalsuhted. Viikingid Britannias:8.saj. tungisid viikingid Sotimaale, avaldasid suurt mõju kohaliku rahva keelele, kultuurile ja riikluse kujunemisele. Rüüsteretked, kaupmehed, sõdalased, rajasid linnu. Ristiusu teke ja levik: 313 a tunnistas keiser Constantinus Suur Rooma riigis lubatuks ristiusu. 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Esialgu kristluse keskusteks peamiselt linnad. Kiiremini levis kristlus Hispaanias ja Gallias, sest nad kuulusid Rooma impeeriumi koosseisu, kui Roomas kuulutati ristiusk riigiusuks. Edasi levis roomlastega kokkupuutuvate barbariteni
Tähtis koht toiduna on sel Ladina-Ameerikas, Aasias ja ka Aafrikas ja seda kasvatatakse peamiselt Indias ja Pakistanis Himaalaja mägede jalamil. Kuigi riis sisaldab palju kaloreid ja on väga toitaineterikas, on see väga populaarne dieettoit. Peale suure vedelikuhulga suudab riis endasse imeda suures koguses maitseid ja värve ning nõnda muutuda. Riisi kasvatamine maailmas Riisi sordid Riis on vaid üldnimetus sellele rikkalikule kultuurile. Maailmas on olemas tuhandeid erinevaid riisiliike, mis erinevad üksteisest tera kuju, värvuse ja aroomi poolest. Pruun riis Pruun riis ei ole eraldi sort, vaid ükskõik millise riisisordi täisteravariant. Pruunilt ehk täisterariisilt pole kasulikke kihte maha kooritud, eemaldatud on ainult mittesöödav kest. Alles on kõik seitse pealiskihti koos iduga, mis annavad terale omapärase pähklimaitse. Pruun riis sisaldab palju väärtuslikke vitamiine
kalurinaised kantsid pikke pükse e. Pantaloonid ja kõrgem klass plebeiliste kihtidega lihtsa lõikega kleit. Soengud: kadusid parukad. (mehed) lühikesed ettekammitud juuksed, moekamad kandsid põskhabe. (naised) hakkasid juukseid siledaks kammima. Mõõtühikud: võeti kasutusele meetri süsteem,raskus ühikuks oli kg., kümnendsüsteem (10 h, 100 min, 100s.), kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga (12 kuud). Mõjud kultuurile : Kultuuris toimus oluline häving. Nõuti rojalistlike ja kristlike sümbolite hävitamist(kannatada sai ka nt. Norte-Dame'i katetraal). 1793a. Toimus eriti barbaarne lõhkumine, hävitati ka sakrofaage. Hävitati maalikunste, kuna paljud meistritetööd puudutasid usuteemasid või olid nime saanud Piibli järgi. 1793.a avati järelejäänud maalidest rahvale mõeldud kunstimuuseum, osa maalidest läks ka Louvre'isse. Hävitati raamatuid kokku pidi hävitama 5 miljonit raamatut. 1794
Paraku on noorima vadja keele kõneleja sünniaastaks 1930. Võime oletada, et nn. etnograafilisel asualal püsis vadja keel ja iseteadvus kauem, sest see territoorium asus suurtest kauba- ja liiklusteedest eemal ning oli omaaegsete keskustega majanduslikult ja poliitiliselt nõrgemalt seotud. Siiski illustreerib ümberrahvastumist sellelgi alal kujukalt statistika vadjalaste rahvaarvu kahanemise ning vadja külade venestumise kohta 19.-20. sajandi jooksul . Laastavalt mõjusid vadja keelele ja kultuurile Teise maailmasõja sündmused, kui suur osa Ingerimaa läänemeresoome keeli kõnelevast elanikkonnast (ingerisoomlased, isurid, vadjalased) "odava tööjõuna" Soome deporteeriti ning sõja lõppedes taas tagasi NLiitu toodi, kuid siis mitte enam oma koduküladesse, vaid "suure kodumaa" avarustesse. Sõjajärgsetel aastatel jõudis osa vadjalasi Ingerisse tagasi, kuid toimivat vadja külaühiskonda enam ei taastunud.
2) Õigus usu ja mõttevabadusele. 3) Õigus sõnavabadusele. 4) Õigus liikumisvabadusele. 5) Õigus koosolekute ja ühingutevabadusele. 6) Hääleõigus. Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused on : 1) Õigus tööle ja puhkusele. 2) Õigus kvaliteetsele toidule ning joogiveele. 3) Õigus inimväärsele elatustasemele. 4) Õigus sotsiaalsele kindlustatusele. 5) Õigus tervise kaitsele ja arstiabile. Inimõigused kultuuri vallas on : 1) Õigus haridusele ja kultuurile. 2) Õigus rahvuskultuuri ja keele säilitamisele. 3) Õigus teabele. 1. Inimõiguste eripärad võrreldes teiste õigusliikidega : o Inimõigustest kinnipidamiseks vajalikud tingimused peavad looma riik ja valitsus. o Inimõigused on kujunenud välja rahvusvaheliselt. 2. Inimõigused tõusid päevakorda peale II MS. o Saksamaa ja tema liitlaste purustamine oli loonud tingimused demokraatia võimulepääsuks. o Globaalsed purustused, hukkunute arv näitasid, et inimelu pole midagi väärt. 3
rakendati psühholoogilise sõja võtteid nagu hirm, võidurelvastumine ja propaganda. Kultuur on inimtegevus ja selle tulemus. Selle all mõistetakse tehnikat, religiooni, kauneid kunste (kujutav kunst, muusika, teater, kino, arhitektuur, muuseumid), haridust ja meediat. Kuidas mõjutas külm sõda kultuuri? Külma sõja ajal hakkas arenema heaoluühiskond, kus tagati kõidele ühiskonnaliikmetele majanduslik turvalisus, eriti tugevateks näideteks on Rootsi ja USA. Külm sõda tuli kultuurile isegi kasuks. Lääneriikides oli kultuuriliselt suur areng. Arenesid edasi kino- ja maalikunst ning televisioon, aga NSV Liidus jäi areng toppama. Näiteks A. Solzenitsõni kirjutatud raamatu vastu koraldati NSVL-is propakandakampaania, aga lääneriikides sai see raamat vägagi populaarseks. Külma sõja mõjul sai uueks juhtivaks kunsti zanriks popkunst, kus ironiseeriti teravalt keskklassi üle, kuid samas mõisteti seda kunsti suunda, kui agressiivse reklaami koomiksite ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
