Kuidas mõjutas külm sõda kultuuri? (0)

KÜLM SÕDA
Külm sõda algas pärast Trumani doktriini aastal 1947 ja lõppes Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega aastal 1991. Külm sõda oli USA ja NSV Liidu vaheline vastasseis, kus rakendati psühholoogilise sõja võtteid nagu hirm, võidurelvastumine ja propaganda . Kultuur on inimtegevus ja selle tulemus. Selle all mõistetakse tehnikat, religiooni, kauneid kunste (kujutav kunst , muusika , teater, kino , arhitektuur , muuseumid ), haridust ja meediat. Kuidas mõjutas külm sõda kultuuri?
Külma sõja ajal hakkas arenema heaoluühiskond, kus tagati kõidele ühiskonnaliikmetele majanduslik turvalisus, eriti tugevateks näideteks on Rootsi ja USA. Külm sõda tuli kultuurile isegi kasuks. Lääneriikides oli kultuuriliselt suur areng. Arenesid edasi kino- ja maalikunst ning televisioon , aga NSV Liidus jäi areng toppama . Näiteks A. Solženitsõni kirjutatud raamatu vastu koraldati NSVL -is propakandakampaania, aga lääneriikides sai see raamat vägagi populaarseks.
Külma sõja mõjul sai uueks juhtivaks kunsti žanriks popkunst , kus ironiseeriti teravalt keskklassi üle, kuid samas mõisteti seda kunsti suunda, kui agressiivse reklaami koomiksite ja tarbegraafika ülistusena. 1947. aastal ilmus USA-s esimene koomiksiseeria, mis hirmutas ameeriklasi kommunismiohu eest. Külma sõja perioodil olid väga levinud poliitilised propaganda plakatid, kus NSV Liidus ülistati Stalinit. 1950. aastatel ilmus Nõukogude Liidu plakat , mis sisendab rahvale Stalini headust. Plakatil seisis kiri: „Meist igaühe eest hoolitseb Stalin Kremlis.“
Külm sõda tõi endaga kaasa võidurelvastumise. Sõja alguses oli Ameerika Ühendriikidel tugevaimaks relvaks tuumapomm , kuid 1949. aastal suutis ka NSV Liit endale selle valmistada. See võrdsustas NSV Liidu ja Ameerika Ühendriigid. Seetõttu hakkasid mõlemad riigid otsima uut relva, millega teise riigi ees edu saavutada. 1952. aastal katsetas USA termotuuma pommi, mis oli tuumapommist mitu korda võimsam ja ohtlikum, aasta hiljem suutis selle valmistada ka NSV Liit. Lõppude lõpuks olid nad sõjaliselt siiski samal tasemel. Selle tulemusena hakkasid arhitektuuri vallas levima uued huvitavad mõtted, üheks neist oli tuumavarjend. Mitmed USA pered ehitasid endale keldritesse tuumavarjendid, kuhu halvimaks juhuks oli varutud kuivtoitu ja vett. Erafirma US Bomb Shelter Corp tuumapommi varjendit propageerival plakatil seisis kiri: „Nad võivad ellu jääda. Kaitse oma perekonda.“
Ekspressionismi lainetuse järel hakkas kunstis domineerima popkunst, mille üks loojatest oli Andy Warhol . Kui ennem ülistati kunsti linnana Pariisi, siis nüüd sai selleks New York . Popkunstis ironiseeriti üsna teravalt keskklassi üle, kuid samas mõisteti seda kunsti suunda, kui agressiivse reklaami, koomiksite ja tarbegraafika ülistusena. Üks kuulsaim teos popkunsti ajal on „Campbelli supp ”, mille autoriks on Andy Warhol.
1950. aastail hakkas plahvatuslikult tõusma televiisorite arv, 1960. aastatel nägid inimesed esmakordselt värvilist pilti ja televisioon muutus mandritevaheliseks, mis sai teoks tänu satelliitsidemele. Inimkond õppis kosmosesse saatma satelliite, mis tiirlevad Maa ümber sama kiiresti kui Maa ise, jäädes planeedi suhtes koguaeg samale kohale. Televisioonis hakati kajastama kõiksugu erinevaid sündmusi, alustades John Kennedy ja Richard Nixoni teledebatist ja lõpetades erinevate spordi võistlustega. Jalgpalli võistluseid jälgisid erinevas maailmapaigus miljonid inimesed.
Külma sõja ajal oli filmikunst väga heal tasemel, sellel ajal suudeti Hollywoodile konkurentsi pakkuda Rootsist, Itaaliast , Poolast ja Prantsusmaalt. Kõige märkimisväärsem on prantslasest režisöör Alain Resnais, kelle looming oli isikupärane ja kriitiline. Hollywoodis oli sellel ajal kuulsaimaks filmi režisööriks Alfred Hitchcock, kelle tuntuimateksks teosteks olid „Psyho” ja „ Linnud ”.
Muusika maailmas tekkis uus stiil, mille nimeks sai rock´n´roll. Selle muusika stiili valitsejaks oli Elvis Presley. Eredamatest tähdedest võib veel mainida Johnny Cashi ja Inglismaa ansamblit „The Beatles ”, kes tegelesid põhiliselt popmuusikaga. Inglismaal muutus „The Beatlesile” suurimaks konkurendiks „The Rolling Stones”, kes olid käitumise ja riietumise poolest biitlite täielikud vastandid. Naisartistidest oli sellel ajal kõige menukam Marilyn Monroe , kes kujunes selle ajastu üheks sümboliks.
Sellel perioodil olid suurimateks teadussaavutusteks, esimene südame siirdamine aastal 1967. aastal, millega sai hakkama Christiaan Barnard. Teaduse ja tehnika suurimaks saavutuseks võib pidada kosmonautika arengut, mille tipphetkeks oli USA astronautide jõudmine Kuule . Kosmoselaev Apollo jõudis Kuule 1969. aastal 20. juulil, esimese mehena astus Kuule Neil Armstrong.
1950. ja 1960. aastatel käis täie hooga võidurelvastumine ja külm sõda, kuid see ei takistanud kultuuri arengut, vaid aitas selle hoopis kaada. Eelnevast võib välja lugeda, et areng toimus pigem lääneriikides, kui NSV Liidus. Kunstis tekkis uus vool nimega popkunst, mis ülistas reklaami ja tarbegraafikat. Plahvatuslik menu kujunes televiisorile, mille abil inimesed said teada kõigest ühiskonnas toimuvast. Arenes filmikunst ja muusika, nende tähtsaimateks stiilideks said popmuusika ning rock´n´roll. Tänu külma sõja tehnika ja teadus avastustele astus 1969. aastal esimene inimene Kuu pinnale ja sellega algas kosmoseajastu.