Muusika Läbi Aegade (0)

Kallid klassikaaslased tänapäevase muusika -konserveerituse juures on kujunenud täiesti omaette teemaks nn " sound " ehk kõlapilt. Esmapilgul tundub tegemist olevat väga subjektiivse mõistega - nagu ilugi , ühele meeldib üks, teisele teine. Kui ilu puhul on reeglina üheks selgeks kriteeriumiks sümmeetria, siis mis on selle analoog soundimaailmas? Igasugune muusika , olenemata stiilist, saab kõlada paljude arvates hästi või halvasti – miks see nii on ning kuidas saavutada "ilusat" soundi, sellele proovib valgust heita
Vanal ajal olid muusikud hinnas. Muusik olla oli auasi. Igasugune muusika tundmine alates nooditeadusest kuni laulmiseni välja oli kõrgelt hinnatud. Muusika oli mõeldud inimestes tunnete äratamiseks. Muusika aitas mõista inimmeeli sügavuti, panna märkama ilu enda ümber ning mõistma maailma.
Muusikat sai vanal ajal kuulata ainult otseesituses, polnud võimalusi salvestamiseks ning seda ka ei vajatud.
Kahjuks on tänapäeval muusika kui inimmeele ärataja väärtus hääbumas ning muusik olla polegi enam auasi. Tundub, et tehnoloogia arenguga on muusikuks saada väga lihtne, selleks ei pea isegi omama erilist lauluhäält või tundma nooti. On olemas arvutiprogrammid, mis teevad inimese eest kogu muusika loomise töö ära. Tuleb vaid laul lindistada ning arvuti muudab nn mustad kohad kuulatavaks.
Kiiresti kustuvad tähed
Kuna laule luua on imelihtne, ilmub iga päev muusikataevasse aina uued ja uued tõusvad tähed. Paljud neist tähtedest kustuvad õige pea. Põhjusi on mitu. Nende muusika muutub kiiresti üksluiseks, sest nad ei oska millegi uuega rahvast üllatada.
Teine viga on see, et raadiost nende laule kuuldes tunduvad need ilusad ja head, justkui artistil oleks veatu hääl, kuid reaalsuses, otse laval esinedes, on laulud hoopis teistsugused. Need ei kõla nii, nagu need kõlasid raadios. Kõik selle tõttu, et inimene ei viitsi oma häälega tööd teha, vaid laseb arvutil laule töödelda.
Kolmas võimalus on lihtsalt huulte maigutamine laval. Loodetakse, et inimesed pettusest aru ei saa, aga kunagi juhtub ikka nii, et tehnika ütleb üles ja vale tuleb ilmsiks.
Muusikat austavad inimesed on ühiskonna väärtus
Õnneks on maailma jäänud ka inimesi, kes austavad muusikat. Need inimesed on saanud ülemaailmselt tuntuks just tänu sellele, et on viitsinud endaga tööd teha. Tegeleda muusikaga on olnud nende soov juba lapsepõlvest saadik. Dubstep on elektroonilise tantsumuusika stiil, mis pärineb Londonist ja tekkis 21. sajandi alguses. Dubstepi iseloomustab kaheosalises taktimõõdus rütm või soolotrumm, mis sarnaneb muusikastiilidele garage ja grime. Samuti iseloomustab dubstepi rõhuvaid ja "tumedaid" helisid esile toov bass , mille päritolu peitub USA dubstepi, funky ja reggae valdkondadest. Dubstepi lugude tempo on üldjoontes 140 lööki minutis . Teistest tantsumuusikastiilidest eristab seda kõige rohkem soolotrummi löögi asetsemine takti kolmandal löögil, teistel elektrooniliste tantsumuusika stiilidel (näiteks house, trance ) enamasti teisel ja neljandal löögil. Loo rütm luuakse tihti kasutades basse trummide asemel.
Drum and bass on elektroonilise muusika stiil, mis on välja arenenud jungle muusikast. Algusajaks loetakse kuskil 1990 aastate algus. Stiili iseloomustab kiire tempo, trumm (tavaliselt 160 – 180 lööki minutis) koos raske, vahel ka keeruka bassikäiguga. Tänapäeval on Drum and Bass üks “underground” muusika stiile avaldades mõju popmuusikale ja kultuurile
Elektrooniline muusika, ka elektronmuusika, on muusika, mille loomiseks on vajalikud elektroonilised muusikainstrumendid või laiemalt elektrooniline muusikatehnoloogia ja mille esitamiseks on vajalik helivõimendus.
Kuni 1940. aastate lõpuni nimetati elektroonilist muusikat ka elektrimuusikaks, kuna selle loomiseks olid vajalikud muusikainstrumendid, mille kõla tekkis või edastati tänu elektrile.
Tänapäeval on elektroonilise muusika mõiste kasutusel nii süva- kui ka levimuusikas, hõlmates laia muusikastiilide valikut alates eksperimentaalsest süvamuusikast ja lõpetades elektroonilise tantsumuusikaga (electronic dance music).