Ühskonna kontrolltöö küsimused-vastused (0)

1. Nimeta ühiskonna kolm sektorit . Mida need endast kujutavad ja millega tegelevad? Mis on iga sektori eesmärk?
Ühiskonna kolm sektorit on: Avalik ehk riigisektor , era- ehk tulundussektor ja mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond .
• Avalik ehk riigisektor koosneb riigi- ja omavalitsuse asutusest ning selle ülesanne on tagada riigi normaalne toimimine .
• Era- ehk tulundussektor koosneb eraettevõtetest. Eesmärk on teenida kasumit.
• Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond on inimeste vaba tegevus, mille eesmärk on mingit valdkonda parandada, ilma ise kasu saamata. Nt: MTÜ.
2. Seleta mõisted: ametiühing, vabaühendus , mittetulundusühing, kodanikualgatus
Ametiühing- mingi kutseala tööliste või teenistujate organisatsioon nende sotsiaalmajanduslike nõudmiste kaitsmiseks ja esindamiseks.
Vabaühendus- kodanike omal algatusel loodud ühendused ühiskonna edevdamiseks.
Kodanikualgatus- isikliku initsiatiivi ülesnäitamine. inimeste isiklik initsiatiiv mingi arutelu algatamiseks või probleemide lahendamiseks.
3. Mida kujutab endast kodanikuosalus? Miks on see vajalik? Nimeta erinevaid kodanikuosaluse vorme.
Kodanikuosalus on inimeste omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides.
Vormideks on näiteks protestiavaldus , keskkonna- ja rahuliikumises osalemine, kampaaniates osalemine, heategevusüritustel osalemine. See on vajalik, et inimesel oleks vabal ajal vabast tahtes midagi head teha ise kasu saamata.
4. Miks on kasulik/vajalik kodanikuaktiivsus?
Sest kodanikud peavad ise samuti üles näitama empaatiat. Kuna kui nad ei tea ega oska midagi arvata näiteks valimistel hääletamisest ning valitakse huupi ilma tutvumata kanditaatide programmiga. Ning siis tuleb lihtsalt leppida valitud poliitikaga, mis ei vasta ootustele. Inimesed ei oska esitada omapoolseid argumente või ettepanekuid ajakirjanduses. Nii kritiseeritakse valitsust ja poliitikuid kuigi ei vaevuta isegi päevaprobleemidega ennast kurssi viia.
5. Mida nimetatakse inimõigusteks? Miks on neid vaja?
Inimõigused on iga inimese põhiõigused . Inimõigusi on vaja kuna nende põhimõtete järgimine annab vabaduse, lugupidava suhtumine kaasinimestesse, inimväärsed elutingimused . Need annavad inimestele õigused.
6. Nimeta olulisemad (2-3) põhiõigused, poliitilised õigused, majanduslikud-sotsiaalsed inimõigused ja kultuurilised õigused.
Põhiõigused: • Õigus elule. • Õigus perekonnale ja eraelule. • Õigus vabadusele, võrdusele ja isikupuutumatusele.
Poliitilised õigused: • Usu ja mõttevabadus . • Sõnavabadus. • Liikumisvabadus .
Majanduslikud-sotsiaalsed inimõigused: • Õigus tööle ja puhkusele. • Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele . • Õigus tervisekaitsele ja arstiabile.
Kultuurilised õigused: • Õigus haridusele ja kultuurile . •Õigus rahvuskultuuri ja -keele säilitamisele. • Õigus teabele.
7. Milline on riigi, milline üksikisiku roll inimõiguste tagamisel?
Riik on vastu võtnud erinevad inimõigusi tagavad seadused nagu näiteks Euroopa inimõiguste konvektsioon, Euroopa sotsiaalharta ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta. Inimese õigused on ka kirjas riigi põhiseaduses.
8. Miks kaasnevad (inim)õigustega alati ka kohustus ja vastutus? Too näiteid, kuidas õigusega kaasneb kohustus/vastutus.
Õigusega kaasneb kohustus. See tähendab, et kõigil on kohustus austada teise inimese õigusi. Õigused ja kohustused käivad ... Näiteks: Sul on õigus haridusele, mis samas on ka kohustus koolis käia. Kohustused on sellepärast, et seaduses on nii kirjas.
9. Mida kujutab endast Euroopa Nõukogu inimõiguste kohus?
See on kohus, kuhu tohib pöörduda igaüks pärast seda, kui kõik võimalused on õiguse kättevõitmiseks oma riigis on ammendatud.
10. Nimeta rahvusvahelised ja Eesti Vabariigi dokumendid , milles on kirjas inim- ja lapse õigused.
Inimõiguste dokument on Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ehk ÜRO . Ja lapseõiguste dokument on lapse õiguste konvektsioon.
11. Too näiteid inimõiguste rikkumiste kohta nii tänapäeva Eestist kui ka muudest riikidest.
Näiteks inimkaubandust põhjustab vaesus ja selle vormideks on tööorjus ja seksikaubandus. Tööorjus, kus inimest sunnitakse töötama vägivallaga või vabaduse piiramisega ning ka palk on üüber väike või siis puudub täielikult. Aasia ja Aafrika riikides rakendatakse lapsi tegema tööd, mis kahjustavad nende tervist ja arengut. Näiteks kutsutakse ka inimesi tegema tööd välisriiki, ning võetakse ära dokumendid ja pannakse tegema tööd millega pole absoluutselt mingit pistmist sellega kellena ta tööle oleks pidanud tulema . Seksikaubandusega on tegu siis, kui inimest sunnitakse töötama prostituudina, striptiisitarina või eskortijana. Üldjuhul viiakse ohver teise riiki kuid ei pruugi, kuid seda sellepärast, et siis loodetakse, et ohvril on raskem abi saada või põgeneda.