tempo(kasvas 2%), tekkis juurde uusi tööstusharusid(elektrotehnika, autotöstus, raudtee), monopolid, teaduse ja tehnika saavutused(konveier), kapitali väljavedu(investeeriti raha maadesse kus teenida kasumit), globaliseerumine(majandus muutus rahvusvahelisemaks) 4.Millised olid 1905.a. rev. Põhjused Venemaal? Rahvas nõudis kodanikuvabadust ja õigust osaleda riigi valitsemises, Venemaa ääremaade vähemusrahvad olid venestamise vastu ning taotlesid õigusi oma keelele ja kultuurile, talupojad nõudsid maad, töölised nõudsid paremaid töötingimusi ja suuremat palka. 5.Millised olid 1905.a. rev. Tulemused Venemaal? Rahvas sai kodanikuvabadusi, asutati riigiduuma raahvas sai osaleda poliitikas, lubati õpetada koolides emakeeles, vabamaks muutus rahvuskeelne kirjanduse väljaandmine, talupoegadel kaotati maaväljaostumaksud ja vähendati renti, tööliste tööpäeva lühendati ja tõsteti palka. 6.Millised olid 3 olulisemat sündmust 1905.a.rev
dünaamika, meloodiad olid kurvad. Tekst oli ladinakeelne. IX sajand Alates 9.sajandist pärinevad mitmehäälsed koorilaulud orgaaniumid. Esialgu kõlas nendes lauludes gregooriuse koraal ja teine hääl liikus paralleelselt. Algab polüfoonilise muusika levik, kirikutesse ilmus orel. Heliloojad hakkasid kirjutama instrumentaalmuusikat. Kirikulaulud muutusid. Mitmehäälseks( 30-50 häält) Kirikulaule hakati kutsuma motettiteks. Motetid võisid olla nii ilmalikud kui ka vaimulikud. Muusika kultuurile sai väga oluliseks noodikirja avastamine. Esimesed noodid on pärit 8.-9. sajandist. Esimesed noodid olid neumad. Ilmalikke laule ja rändlugusid lõid ja esitasid rändlaulikud. Armastatumaiks pilliks oli lauto. RENESSANSS Uus kunstistiil, pärit Itaaliast. Alguse sai juba 14. sajand, õitseaeg oli 15-16 saj. Algas hoogne linnade levik. Itaaliast sai kunstikeskus. Renessanss levis kiiresti üle Euroopa. Kaubavahetus muutus intensiivseks, kerkisid linnad.
Idamaade panus Euroopa kultuuri Idamaad on oma filosoofia, religiooni, meditsiini, ehitus- ja kujutava kunsti ning kirjandusega mõjutanud oluliselt Euroopa kultuuri. Allpool on toodud kokkuvõtlikult erinevate Idamaade saavutused ja nende mõju Euroopa kultuurile. Esimese rahvana maailmas võtsid Egiptlased kasutusele päris täpse päikesekalendri. See oli kõige täpsem ja paremini korraldatud ajaarvutussüsteem kuni 1. sajandini eKr, kui roomlased lõid selle põhjal tänapäevase kalendri. Geomeetria arenes Egiptuses seoses ehitustegevusega. Nad oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning püramiidi ja silindri ruumala. Egiptuse arstiteadus oli hästi arenenud, eriti kirurgia ja arstirohtude valmistamine. Lähtuti põhimõttest, et
Ajaloo kontrolltöö kordamine 1. Mõisted: pärisorjus- talupoja täielik sõltuvus feodaalist. sunnismaisus- talupoja kinnistumine maa küöge ning neil puudus liikumisvabadus elukoha valikul. kasumajandus- kujunes välja vaba turg, mille ülesanne oli tuua sisse suuremat tulu. maatarahvas- niimoodi hakati nimetama inimesi, kellel polnud piisavalt raha maa-ala ostmiseks. teorent- feodaalile maksti maa eest füüsilise tööga. vakuraha- maks, millet tulu läks mõisate ülalpidamiseks. pearaha- 19. sajandil Venemaal kehtestatud riigimaks meestele, kellel oli kohusutus maksta regulaarselt maksu, kuna nad olid mehed. kirikumaks- maks, mida talurahvas oli kohustatud tasuma, et tagada kirikuorganisatsiooni ülalpidamine. nekrutiandmise kohustus- ehk nn “verekümnis” on analoogne tänapäeva kaitseväele, kuid karmim. kogukondlikud koormised- maks talurahvale, mille tulud läksid teede korrastamisele, koolide ehitamisele jne. metskapten- ilma do...
rohkem. Edaspidi ei võidelnud eestlased enam oma iseseisvuse eest, vaid see toimus teiste riikide vahel Eesti maa pärast. Võõras võim mõjutas eelkõige neid valdkondi majandus (feodaalsuhted, eestlasest saavad talupojad), ühiskond (kujunes LääneEuroopale iseloomulik killustatus), linnade teke (hakkas kujunema keskaegne linnakultuur), religioon (paganluse asemel ristiusk, paganlike traditsioonide segunemine katoliku kommetega), ilmalik kultuur (tuginemine kristlikule kultuurile, lääneeuroopalike ehitiste rajamine. Juurdusid euroopalikud arusaamad.
MAO ZEDONG Click icon to add picture Click icon to add picture Mao Zedong sündis 26. · detsembril 1893.aastal Hunani provintsis mõõdukalt jõuka talupoja perekonda. · Tema emakeel oli xiang'i keel. · Ta alustas õpinguid 8 aastaselt kohalikus küla algkoolis. 13.aastasena lahkus ta koolist, selleks, et aidata oma vanemaid. Kuid sellega ei lõpetanud ta oma haridusteed. Ta käis Changhasi pedagoogikakoolis ...
Monokultuurne riik on tänapäeva normaalsus, mis annab indiviidile eneseteostusvõimaluse sobivaimas keskkonnas, aga pärsib Eesti rahvusriigiks olemist, kuna võõrriikidest tulijad toovad kaasa oma tavad ja kombed, mida siin juurutatakse. Lõpptulemusena eesti ja teiste rahvuste kultuurid segunevad ning eestluse säilitamise peab seadma eraldi eesmärgiks. Meie kultuuri väärtustamise nimel avati 1. oktoobril 2016. aastal külastajatele ERMi uhke hoone. Tegu on etnoloogilise suunaga eesti kultuurile keskenduva muuseumiga. Sarnased muuseumid on paljudel riikidel, näiteks Suurbritannial British Museum, ja see on rahvusriigi oluline komponent. Rahvusmuuseum näitab, et riigis peetakse lugu kultuurist ja selle säilitamisest, rahvuse ajaloo kajastamisest ning traditsioonide tutvustamisest. Eesti Rahva Muuseum aitab meie kultuuril särada ning on sõnumiks maailmale, et olles monokultuurne riik, tähtsustatakse siin eestlust.
Kurgjale 17.Kelle vahel oli nn. suurlõhe rahvuslikus liikumises? Jakobson ja Hurt 18.Miks Hurt lahkus Eestist Peterburi Jaani kiriku õpetajaks (2)? 1. Tüli tulemustel 19.Miks vaatas Vene valitsus esialgu eestlaste liikumisele soosivalt? Vene valitsus arvas, et eestlased võitlevad ainult sakslaste vastu. 20.Miks hiljem venelaste suhtumine muutus? Kuna see kasvatas mässu kogu impeeriumis 21.Jakobson pühendus rohkem poliitikale, Hurt kultuurile. Kumb neist toetas, kumb pelgas Vene poliitikat? Jakobson toetas, Hurt pelgas 22.Kes eesti ajaloolastest on kirjutanud uurimuse ,,Äratajad" rahvuslikust ärkamisajast? Mart Laar 23.Millal ja millise valitseja ajal algas venestamine Eestimaal? Aleksander III 24.Sel ajal määrati ametisse uued kindralkubernerid. Kes? Mihhail Zinovjev, Sergei Sahhovskoi 25.Milliseid samme venestamisel tehti? Kõik koolid vene keelseks, 26
aasta väga suurejooneliselt Eesti sajandat sünnipäeva. Rahvas rõõmustab oma riigi sünnipäeva üle ning unustab probleemid. Sotsiaalmeedias on olnud väga palju üles kutseid ja aktsioone projekti Eesti 100 raames. Seda sündmust tuletatakse inimestele pidevalt meelde, et hoida inimesi rõõmsana ning võõrutada neid iga päevastest muredest. Valitsus kasutab meedia abi, et juhtida rahva tähelepanu majanduse probleemidelt. Peale majanduse avaldab sotsiaalmeedia mõju ka kultuurile. Uus meedia võimendab globaliseerumist. Ülemaailmastumine tekitab eri kultuuride kadumise. Sotsiaalmeediast tingitud kultuuri vahetus tekitab ühtlustumise, ehk erinevused kaovad ja tekib üks ühine. Globaliseerumisele aitavad kaasa erinevad sotsiaal meedia platvormid, mis peegeldavad tüüpilisi lääne või ameerika päraseid elustandardeid. Instagrammis on väljakujunenud elustiil, toit, teemad, mida väärtustatakse rohkem kui teisi. Instagrammi pidaevalt kasutavate inimeste väärtus
ÜRGAEG Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil päris loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. Tõetruud ja loomulikud teosed. Piisonid, põdrad, harvem inimkujud. MESOLIITIKUM Lihtsustatud, skemaatiline. NEOLIITIKUM Kiviarhitektuur...
SUUR RAHVASTERÄNDAMINE. LÄÄNEROOMA LANGUS JA IDAROOMA PÜSIMAJÄÄMINE Rooma rahu lagunemisega algas kriisi ja muutuste ajastu Rooma aladel: Senise elukorralduse säilitamiseks tuli keskvõimudel teha kompromisse ääremaadega, millega kaasnesid piiridelt lähtuvad välismõjutused, mis kujunesid senisele ühiskonnale saatuslikuks. 212 aasta Caracalla edikt kiirendas Rooma rahu lagunemist kõikudele impeeriumi vabadele inimestele anti rooma kodanikuõigused. Riigi äärealade asukad jõudsid võimustruktuuridesse. Toimus nn. Kultuuride kokkupõrge ja elav vastastikune mõjutamine. Impeeriumi ja tugeva keisrivõimu säilitamiseks toimus ida ja lääne eraldumine (330.aasta). Impeeriumi lagunemisele aitas kaasa barbarite sisseränne ja sõjaline surve. 5.sajandi algul rajasid läänegoodid Rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi ( 418.aasta). Põhjaaafrikas loodi vandaalide riik. 451.aastal purustasid roomlased Aetiuse juhtimisel hunnide hõimu...
Hiina sadamad suleti väliskaubandusele ja kaupmeestele keelati kauged merereisid. Noor Hiina haritlane Hong Xiuquani ei olnud rahul konfutsiaanliku ideoloogiaga ning hakkas otsima teed ristiusu põhimõtete levitamiseks. Rajas 1843. aastal Taeva Isa Austamise Ühingu. Kuid Xiuquani ideede elluviimiseks tekkinud taipingide liikumine suruti siiski valitsuse poolt maha. Ühiskond ja kultuur 19. sajandil Esimesele oopiumisõjale (1840-1842) järgnenud Hiina taasavamine Euroopa kaubandusele ja kultuurile mõjutas oluliselt ühiskonna arengut. Hakkas arenema ulatuslik liikumine nn uue teaduse eest. See tähendas nõudmist võtta omaks maailma tsivilisatsiooni saavutused, õppida tundma võõrkeeli, Euroopa loodusteadusi ja tehnikat, võidelda eksamite süsteemi vastu. AlgasHiina kultuurielu moderniseerimine. 1861 rajati diplomaatide kool. 1898. aastal aga pandi alus Pekingi ülikoolile. Euroopa keeltest tõlgiti ilukirjandust, õpikuid, käsiraamatuid. 1870. aastatel hakkasid ilmuma uut
tänapäeval humanist inimene kes näitab üles sallivust teiste vastu, ja ühiskond on muutunud inimlikumaks. Thomas More tuntuks teosega Utoopia- rõhutab õiglast kodaniku ühiskonda, oli seotud oxfordi humanistide ringiga. Martin Luther ketser , tõlkis piibli saksa keelde, oli seotud reformatsiooniga, peakiriku uksele tegi 95 teesi. Antiikaeg- 8.saj ekr kuni 5.saj. pkr. Hõlmab vana-kreekat ja vana-roomat. Seda aega iseloomustab optimistlik vaade kultuurile, usk inimese ja inimmõistuse jõusse. Antiikajal elati polistes need on linnriigid. Inimesed uskusid jumalatesse ja müütidesse. 5.saj jõudis kreeka orjanduslik ühiskond oma suurima majandusliku, poliitilise ja kultuurilise õitsenguni. Keskaeg- Hõlmab 5saj. Kuni 15.saj. oli ristiusk ehk kristlus. Ühisnimetaja oli katolik kirik. Ehitati suuri katedraale, käidi ristiretkedel. Oli feodalism ehk läänikord. Saavutsed teaduses(prillid,aurumasin, tuuleveskid
Kultuur tähendab mõistuse kollektiivset "programmeerimist", mis eristab ühte kategooriasse kuuluvaid inimesi teistest. Kultuur on kõik see, mis inimmõistuse poolt loodud. Kultuuri edasiandmine toimub õppimise ja omandamise teel antud kultuurikeskkonnas. Kultuur toimib ühiskonnas, kus on ühine keel, sarnased uskumused, ideed, väärtused, kombed, traditsioonid, sümbolid ja lood. Globaliseerumise mõju kultuurile Globaliseerumine põhjustab ühe tihenevat üleilmset kultuurivahetust, mis seisneb kultuuriväärtuse ühtlustumises maades. Globaliseerumine on kaasa toonud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise. Eriti mõjutab see väiksemaid rahvuseid Infosüsteemide areng ja inglise keele domineerimine on kaotanud barjäärid kultuuride vahel Kultuuri globaliseerumise põhjused Parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale
Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eestis? Gustav Adolfi võitudega Poola-Rootsi sõjas oli pandud alus ühele selgesti eristuvale perioodile Eesti ajaloos, nimelt ,,Rootsi ajale", mille alla veidi lihtsustatult võib liigitada 17. sajandi. See oli eesti rahva kultuurilise arengu seisukohalt ülimalt oluline sajand. Rahvapärimusse jäi 17. sajand kui ,,vana hea Rooti aeg". Mõjutusi hilisematele eestlastele ning nende kultuurile ja usule võib tihti näha ka tänapäeval. 17. sajand määras ära Eesti kuulumise luterlike maade hulka, mis hõlmasid eeskätt Skandinaaviat ja Põhja-Saksamaad. Rootsi riigi ametlikuks usuks oli luteri usk, mida hakati levitama ka Eestis. Rootsi riik andis raha uute kirikute ülesehitamiseks ja saatis kirikuõpetajad. Eestlaste loodususundid hakkasid 17. sajandi jooksul taanduma ning talupojad hakkasid kirikus käima, millele aitasid loomulikult kaasa ka eestikeelsed jutlused.
1)kirjuta välja Inimõigused vastavalt valdkondadele (õ lk 200 skeem) Põhilised Poliitilised õigused ja Sotsiaal- Kultuurilised õigused inimõigused vabadused majanduslikud õigused Õigus vabadusele, Õigus rahvusele ja Õigus tööle, Õigus haridusele ja võrdsusele, kodakondsusele töötasule ja kultuurile isikupuutumatusele Usu- ja puhkusele Õigus Õigus korrakohasele mõttevabadus Õigus puhtale toidule rahvuskultuurile ja kohtumõistmisele Sõnavabadus ja joogiveele -keelele Õigus kaitsele julma Liikumisvabadus Õigus väärikale Õigus teabele ja alandava Koosolekute- ja elatustasemele kohtlemise eest ühinguvabadus Õigus sotsiaalsele
(a) mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine või levimine; (b) luulumõtted kontrollist, mõjustusest või hõivatusest, mis selgesti hõlmavad keha või jäsemete liigutusi, mõtteid, tegevusi või aistinguid; luululine tajumine; (c) kuulmishallutsinatsioonid, mis kommenteerivad pidevalt patsiendi käitumist või vaidlevad omavahel tema üle, või mõnest kehaosast tulevate hallutsinatoorsete häälte muud vormid; (d) muud püsivad luulumõtted, mis on patsiendi kultuurile ebakohased ja täiesti ebareaalsed "Teise järgu" sümptomid (e) ükskõik millise modaalsusega püsivad hallutsinatsioonid, kui nendega kaasnevad kas kiiresti mööduvad või osaliselt väljakujunenud kindla afektiivse sisuta luulumõtted või püsivad ülekaalukad mõtted, või kui nad esinevad iga päev nädalate või kuude vältel; (f) mõttekäigu tõkestused või seosetus, mis avaldub ataktilises ja seosetus kõnes või neologismides;
a valmis tal 12 loost koosnev nn ,,Alg-Kalevipoeg". 1857.a valminud 20 loost kogumahuga 19047 värssi. Eepose süzeesse on põimitud rohkesti kõrvalepisoode, kus sündmustikku kannab mõni kõrvaltegelane. ,,Kalevipoja" süzee on paiguti lõdvalt seotud. Eepose kompositsioonilise ühtsuse aluseks on kangelasel lasuv veresüü saarepiiga eksitamine, ema arvatava röövija ning Soome sepa saatuslikuks(sooma sepa sajatatud mõõk läikab Kalevipojal jalad alt). ,,Kalevipoja" mõju eesti kultuurile on olnud suur. Eepose kirjanduslik tähendus seisneb eelkõige eestlaste muistse iseseisvusaja ja rahvaluule avamises ning väärtustamises. Tõlgetena on ,,Kalevipoeg" tutvustanud eesti kirjandust paljudele rahvastele. Kreutzwaldi teine rahvaluulealane töö, kogumik ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", sisaldab 44 muinasjuttu ja 18 muistendit. Need on rahvasuust kuulduud lugude ainetel loodud terviklikud kunstiteosed, mida võib värrelda vendade Grimmide ja Andreseni muinasjuttudega
Tänapäeva Euroopa kultuur rajaneb Vana-Kreeka kultuurile. Kultuur on kõik see, millega tegeletakse vabast tahtest ning mis on üldiselt piirkonniti veidi erinev ja konkreetset rahvast iseloomustav. Kultuuri kantakse põlvest-põlve edasi ja seetõttu ta jääb üldjoontes samaks. Loomulikult ta ka areneb, kuna võetakse üle nüansse teistest kultuuridest ja kohandatakse need endale sobivaks. Nõnda võtsid roomlased üle kreeka kultuuri, kui nad vallutasid Kreeka (146.a eKr), ning nii on Kreeka kultuur osaliselt püsinud Euroopas tänapäevani.
"Toida mind paremini"-kampaania sundis valitsust oluliselt muutma oma senist koolitoidu poliitikat, suurendades dotatsioone ja viies uued, tervislikud menüüd kõigisse koolidesse.5 Tema eesmärgiks on keelustada rämpstoit koolides ja panna lapsed sööma värsket, maitsvat, toitaineterikast toitu. Jamie enda sõnul on vaja teha radikaalseid muutusi koolilõunate süsteemis ja esitada väljakutse rämpstoidu kultuurile, näidates koolidele, et nad saavad pakkuda värsket toitaineterikast toitu, mida lapsed ka naudivad. 3 http://www.jamieoliver.com/about/timeline 4 http://en.wikipedia.org/wiki/Jamie_Oliver#Television_shows 5 http://www.turism.ee/et/articles/country/Itaalia/85/189/?raamat-jamie-itaalia Oliveri eesmärgiks on luua muutusi nii individuaalsel kui ka riiklikul tasandil.6 ,,See, mida me sööme, mõjutab kõike: meie tuju, käitumist, tervist, kasvu, isegi meie võimet keskenduda
Suur Prantsuse revolutsioon ja muutused moes ja olmes Referaat Suur Prantsuse revolutsioon toimus aastatel 1789-1799. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, mis sai alguse majanduskriisist, seisuslikust ebavõrdsusest ja kolmanda seisuse rahulolematusest. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim viisid Prantsusmaa suurde kriisi, mida üritati likvideerida kutsudes kokku esinduskogu generaalstaadid. Kuna aga saadikute hulgas puudus üksmeel, lahkusid kolmanda seisuse esindajad, kuhu kuulusid kaupmehed, käsitöölised ja talupojad ning kuulutasid ennast 1789.a Rahvuskoguks. Rahvuskogu otsuseid ei olnud kuningal õigus tühistada. Kuna nendega ühinesid ka paljud aadlikud ja vaimulikud, siis muudeti Rahvuskogu Asutavaks Koguks. Nad asusid koostama põhiseadust, et panna alus uuele riigi...
5 Väärtused (A. Realo) 3.seminar 1. Palun selgitage, milliste teguritega on seotud Ingleharti ja tema kolleegide sõnul väärtuste muutumised ühiskonnas ja kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga? Ingleharti ja tema kolleegide sõnul sõltub väärtuste areng olulisel määral ühiskonna sotsiaalmajanduslikust ja tehnoloogilisest arengust, kuid jälgib samal ajal kultuurile omaseid ajaloolis-religioosseid mustreid. Sotsiaalmajanduslik areng algab tehnoloogilistest uuendustest, mis suurendavad tööjõudlust ning see omakorda toob kaasa tööjaotuse suurema spetsialiseerumise, sissetulekute ja haridustaseme tõusu, mitmekesistab inimestevahelist suhtlust. Pikemas perspektiivis toob selline areng aga kaasa olulised muutused soorollides, seksuaalsete normides, võimude suhtes käibivates hoiakutes, samuti inimeste suurema poliitilise aktiivsuse ja osaluse
majandusareng toob endaga kaasa süstemaatilisi kultuurilisi muutusi. Pean selle väitega igati nõustuma, kuna meid ümbritseb väga palju erinevaid kultuure, mis on vangutamatude seadustega, väärtustega vms. näiteks siin kohal võib tuua Aafrika ja India, nende kultuurid on totaalsed teistsugused kui on meil siin euroopas. Isegi kui äri maastik korrigeerib ja ühtlustab kultuure siis analoogsed kultuurid jäävad siiski mingites väärtustes vms oma kultuurile kindlaks. Artiklis on ka välja toodud, et mida suurem rõhk on ellujäämise väärtushinnangutel, seda madalam on isiklik heaolu seal hulgas ka tervis, nendes riikides on väiksem ka vastastikune usaldus ja sugude vaheline võrdus. Sellistes maades on tähtsamatel kohtadel materiaalne heaolu, usutakse rohkem tehnoloogiasse ja tehnikasse. Lisaks on veel positiivsem suhtumine autoritaarsele juhtimisele. Need maad kus aga rõhutakse rohkem eneseväljendusse on palju
Lootuses, et see ühtsustaks meie lõhestunud ühiskonda. Lisaks oleks tugev ja stabiilne valitsus vähem vaidlemist ja kiiremad ning kindlamad otsused, mis on väikeriigile sobivam. 4. Vali üks poliitiline teema ning paku välja erinevate ideoloogiliste positsioonide seisukohad sellel teemal. MASSIMIGRATSIOON TEEMA: Kindlalt massimigratsiooni vastane. Nähakse ohtu enda rahvusele Konservatii ja kultuurile. vne Immigratsioonivoogude suhtes vastuvõtlikuimad. Tahetakse olla Liberaalne sallivad ja nähakse võimalust multikultuursuseks. Sotsialistli Nähakse probleemi sotsiaalsel tasandil. Ollakse valmis põgenike 1 aitama leidma neile töökohti ja pakkuma haridusvõimalusi ning k keeleõpet. 5
Rahvusvahelistumine kutsealal Iseseisev töö Tänapäeva ühiskond on muutumas järjest multikultuursemaks. Ühes ainsas riigis võib elada mitmekümneid erinevaid rahvusi, kes elavad oma kultuurile omaselt. Õdede töös tuleb tihtipeale kokku puutuda erinevate inimeste, rahvuste ja nende kommetega. Praegusel hetkel ei kuulu õe töö kohustuste hulka vaid õendustegevused, tuleb osata suhelda ka erinevate kultuuriliste taustadega inimestega. Maailmas on 2011. aasta seisuga 194 riiki. Igal riigil on oma rahvas, kes elab selle riigi tavade ja uskumuste järgi. Kuna tänapäeval toimub palju rahvastikurännet, tuleb ka õdedel kokku puutuda väga paljude erinevate riikide esindajatega
täisväärtuslikeks kodanikeks. Tänu sellele oli Sparta riigil uskumatult heal tasemel sõjavägi ning teised riigid ei julgenud neid rünnata.Seetõttu ei vajanud Sparta riik ka kõrgeid müüre, mis neid kaitseks. Ateenas seevastu said noormehed sõjalise väljaõppe alles pärast õppimist, 18-20. elusaastad veetsid Ateena noormehed riiklikus teenistuses. Riiki ümbritsesid pikad müürid, mis leevendasid nõrgema sõjaväe olemasolu. Ateena riigis keskenduti pigem kultuurile, kaubandusele ja vaimsele arengule. Eesmärgiks oli maailmas läbi lüüa vaimu ja kultuuriga, seega oli põhjendatud ka koolis õppimise vajadus. Loodi tihedaid suhteid välisriikidega. Samuti oli Ateenal tugev laevastik, mis võimaldas samuti teiste riikidega lähemalt kokku puutuda. Sparta oli aga teistele kultuuridele suletud. Samas olid spartalased teiste riikide poolt austatumad, vaatamata nende kartusele. Neile oli tähtsam riigi turvalisus ja võimsus, kui üksikisiku heaolu.
eeposte ajal tekib ka hinduism. puraanad-kokkuvõte hin puraanad-kokkuvõte hindu usindist tantrad-lühemad ja konkreetsemad kui puraanad. Hiina kirjandus 3.5 tuhat aastat tagasi, sama keel mida kasutatakse ka praegu. Vanemad tekstid pärinevad huang- he jõu orust ja räägivad religioosetest teksitdest ja ennustusest valitsejatele. Zhou hõim ühendas hiina üheks terviklikuks riigiks ja siis pandi alus hiina klassikalisele kultuurile. Sellel ajal pandi kirja neli raamatut: 1. ajalooraamat (koondati kokku kõik mida teati rahvatest, riikidest, pärimutest ehk raamat mis peaks andma ülevaate) 2. laulude raamat (folkloori sest saadi earu et nendes raamatutes peitus vanemate, targemate põlvde elutarkus. Sinna valiti välja 305 laulu) 3. muutuste raamat (aastaajad, metroloogilised, astronoomilised nähtused (kuu loomine jms ) ööpäev jin-jang (jin passiivne, tume, naine, jang hele, mees)) 4
4. Talinisu 13 LP(g) Sl2 P-2 K-1 56 5,9 3 5. Raps 10 LP(g) Sl P-2 K-3 52 5,6 3 (Tabel 1. Külvikordade agrokeemiline iseloomustus) Külvikorra koostamisel lähtusin järgnevatest andmetest: Kultuuride otsene ja kaudne mõju: 1. Eelvili avaldab otsest mõju talle järgnevale kultuurile ja kumulatiivset mõju mulla omadustele. 2. Mullaviljakusele avaldab suurt mõju taimetoitainete, eriti lämmastiku erinev tarbimine taimede poolt. 3. Mõned taimeliigid (kaer, lupiin) suudavad hankida taimetoitaineid raskemini kättesaadavatest ühenditest kui teised. 4. Kultuurid mõjutavad mulla füüsikalisi omadusi, ka juurekarva. Kultuuride iseendale järgnevuse taluvus:
kultuuriökoloogia uurib seda, kuidas erinevad ühiskonnad kohanevad looduskeskkonnaga, kus nad asuvad. Eelkõige uuritakse traditsionaalseid kultuure. Eeldatakse et kultuurilised traditsioonid ja kombed peavad kuidagi sobituma ümbritseva looduskeskkonnaga. Geograafiline determinism ühiskonna olemus sõltub sellest, millises geograafilises piirkonnas ta asub; riigi võimsus ja poliitika sõltub tema asukohast ja kujust. Kuidas läheneda võõrale kultuurile: - etnotsentrism: teist kultuuri hinnatakse oma kultuuri standardite põhjal. - kultuurirelativism: igat kultuuri hinnatakse selle kultuuri enda standardite põhjal. - universalism: kõiki kultuure hinnatakse mingite universaalsete standardite põhjal. Kultuur kui üks ühiskonna komponent Tihti öeldakse et ühiskond koosneb kolmest komponendist: 1. Majandus 2. Poliitilis-õiguslik sfäär 3
Eesti muutus omamoodi ka Nõukogude lääneks, kuna seal hakati supermarketeid ehitama.Venemaalt voolas rahvast sisse ja nad tahtis Eesti täiesti endale saada ja sellega suurenes ka rahvaarv. Oli ka Eestis Rootslasi, Soomlasi ja Sakslasti, aga pärast nad põgenesid ikkagi oma maale tagasi nii paljud kui said. KULTUUR Olid eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja suundumustest. Selline infosulg tingis omakorda orienteerituse vene kultuurile. Lisaks prooviti avalikult hävitada ellnevat kultuuripärandit. Hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest. Alles jäeti vaid üksikud aastakäigud. Tsensuur oli ühiskonnas koguaeg olemas. Selle tagamisel etendasid rolli ka julgeolekuorganid. ETV alustas saateid aastal 1955. 1970 aastatel mindi üle värvitelevisioonile. Suurenes ka Eesti raadiosaadete maht. MAAELU HÄVIMINE 1960 aastatel hakati järjest rohkem raadioid, telereid ja magnetofone otsima
Eestis on palju erinevaid turismiettevõtteid, mis pakuvad erinevaid pakette ning teenuseid. Siiski on olemas erilisemaid ettevõtteid, kelle põhieesmärgiks on loodussäästlikus ning kultuuriväärtuste hoidmine. Selleks, et loodust hoida ning erinevaid kultuure säilitada turismi käigus, on vaja kasutada erilisemaid meetmeid. Sarnased meetmed garanteerivad inimestele selle, et nende mõjul ei teki ökoloogilist jalajälge ning kogu protsess sujub nii, et kahjulikku mõju loodusele või kultuurile ei avaldu. See tagab looduse ning kultuuride säilimise. Ettevõtted saavad märgist taotleda siis, kui nad vastavad oma tegevusviisidega kvaliteedimärgise kriteeriumitele ning nõudmistele. Oluline on kirjeldada ettevõtte eesmärke, tegevust ning toodet väga täpselt. Kogu protsess peab olema keskkonnasäästlik ning ei tohi avalduda negatiivset mõju ei kohalikele inimestele ega kohalikule keskkonnale. Sarnane märgis on vajalik selleks, et eristada ehedat ning
Ka Hitler eristas selle sümboli abil juudid sakslastest. Religioosse sümboli kandmine, oma religiooni ja päritolu kandmine, määras nad hukule. Aga ka Saksamaa suure sõbra Venemaa juhid kandsid endas üht sümbolit. Punast värvust. Algselt armastuse sümbolit. Ilmselt raklaamiti komunismi liikumist kui armastust töörahva vastu. Armastuse märgi all pandi alguses toime kohutav genotsiid oma rahva suhtes ja hiljem suunati see ka teiste rahvaste vastu. Kommunismi mõju kultuurile oli ilmselt sama laastav kui natsionalismil. Haritlased ja kultuuri tegelased tapeti või sunniti avaldama armastust juhtide vastu. Ülistama kurjategijaid. Kuid ma ei taha jätta muljet, et religioonil ja temaga seotud sümbolitel on kultuurile ainult negatiivne mõju. Seda kindlasti mitte. Kui otsida religioossetest maalidest või ükskõik millistetst teostest sümboleid, siis kahtlemata neid ka leiab. Kunstivool, mis hakkas
Margusel ja Ivol oli võimalus teha enda äri. Nad ei pidanud töötama riigi heaks. Nendest eelnevatest aspektidest saabki järeldada, et tegemist oli kapitalismiga. 1.3. Kultuur Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli. Samuti tähendab kultuur ka niisuguse inimkoosluse ühist omadust, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel ning kes tunnevad teineteise eest vastutust ja tunnustavad oma ühist identiteeti. Kultuurile on omased 3 peamist komponenti, milleks on kognitiivne, normatiivne ja materiaalne komponent. Kognitiivust iseloomustab mõtlemisviis, tunnetlikkus, näiteks keel, sümbolid, väärtused. Normatiivsust iseloomustab see, kuidas käitutakse, mida iseloomustavad normid ja kombed. Materiaalsust iseloomustab see mida tehakse, mida omakorda iseloomustavad näiteks kunst ja arhitektuur. Filmis „Mandariinid“ oli näha kognitiivseid komponente Ivo käitumises. Tal oli hea taju, mälu ja mõtlemine
9. Turumajandust iseloomustavad konkurents, hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise alusel, eraomand. 10. Turumajanduslikus ühiskonnas seisneb valitsuse roll maksude kogumises, riigi majandusarengu pikaajalises planeerimises ning pidevas juhtimises, ühishüvede pakkumises. 11. Eesti riigieelarve peamised tuluartiklid on käibemaks, sotsiaalmaks, tulumaksud ja aktsiisimaksud. Eelarve peamised kuluartiklid on riigivalitsemis- ja kaitsekulud, kulutused haridusele, teadusele ja kultuurile ning sotsiaalkulud. 12. Demokraatlikus riigis saavad kodanikud poliitikat mõjutada, osaledes valimistel, osaledes mõne erakonna või kodanikuorganisatsiooni töös, avaldades oma arvamust ajakikirjanduses või Internetis. 13. Vabade valimiste tunnused on võistevate kandidaatide olemasolu, iga valimisõigusliku inimese vabadus propageerida oma vaateid ja valimistel osaleda, valimiste korraldamine vastavate seaduste alusel. 14
Ühiskonna mõisted § 5.1 5.4 1. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) majandusnäitaja, millega mõõtetakse ühiskonna rikkuse taset. SKP peegeldab riigis teatud ajaperioodil, tavaliselt aasta jooksul, toodetud kaupade ja teenuste maksumust. 2. Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv tõus piisavalt pikal perioodil. Hinnataseme tõus vähendab olemasoleva raha väärtust.(raha väärtuse, elanike ostujõu vähenemine) 3. Nominaaltulu summa, mida inimene palgana saab e. rahas väljendatud tulu 4. Reaaltulu kaupade ja teenuste hulk, mida saab osta teatava rahalise sissetuleku eest; näitab reaalset ostujõudu 5. Elukallidus elatusmaksumus; summa, mille üks leibkonna liige kulutab keskmiselt kaupadele ja teenustele konkreetses ühiskonnas mingi aja (tavaliselt aasta) jooksul 6. Tarbijahinnaindeks (THI) indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust 7. Toimetulekuressursid ra...
teistele baltikumi rahvastele ei sunnitud peale uue valitsuse kombeid ja kultuuri, tänu millele said eestlased oma kultuuriga sama rada pidi edasi minna. Suurt tähelepanu pöörati haridusolude parandamisele, pandi alus eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele. Laienesid kultuurikontaktid välismaaga. Suureks muutuseks oli kindlasti 1925. aastal loodud Kultuurikapital, kogu sissetulek jagunes 6 sihtkapitali. Kaasa aitas kindlasti auhindade jagamine aga samas kultuurile mitte surve avaldamine. 5. Mil moel muutus inimeste olme ja elulaad iseseisvusajal võrreldes varasema ajaga? Inimeste elatustase tõusis, see tõi endaga kaasa heaolu. Iseseisvusega kaasnenud hariduse ja kultuuri arendamine rõõmustas kindlasti kõiki eestlasi ning majandustõusuga kaasnenud uued töökohad, palga tõus aitasid inimeste heaolule kaasa. Kõik toetused mis rahva suunas saadeti, tegid eestlased kindlasti väga õnnelikuks. Kaasa aitasid ka paranenud tehnika, elumajade
2. usu ja mõttevabadus 3. sõnavabadus 4. liikumisvabadus 5. koosolekute ja ühingutevabadus 6. hääleõigus Majanduslikud ja sotsiaalsed õigused: 1. õigus tööle ja puhkusele 2. õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele 3. õigus inimväärsele elatustasemele 4. õigus sotsiaalsele kindlustatusele 5. õigus tervise kaitsele ja arstiabile Inimõigused kultuuri vallas: 1. õigus haridusele ja kultuurile 2. õigus rahvuskultuuri ja keele säilitamisele 3. õigus teabele 1. Inimõiguste eripärad võrreldes teiste õigusliikidega : · inimõigustest kinni pidamiseks vajalikud tingimused peab looma riik ja valitsus · inimõigused on kujunenud rahvusvaheliselt 2. Inimõigused tõusid päevakorda peale 2. maailmasõda:
teostes, et ehtne romantilinevaim on gremaani rahvastel ja Lõuna-Euroopa rahvad kalduvad klassikalise vaimuloome poole. Tänu Walter Schotti loomingule tekkis ajaloolise romaani zanr, mis peagi segunes tänu Dumas'le ajaloolise seiklusromaaniga. Taas uuriti suuri renessansi- ja barokk-kirjanike (Shakespear'i, Cervantese, Calderóni) loomingut. Tõusis huvi Ida kirjanduse vastu. Romatisimi peamisi teeneid oli uus filosoofiline lähenemine kirjandusele ja kultuurile tervikuna. Suuri teeneid oli saksa nn Jena vararomantikute ringil...Euroopa kultuuripärandi uueks filosoofiliseks ümberhindluseks andsid tugevaima tõuke Herderi jälgedes vennad SHLEGELid, NOVALAIS ja TIECK. Shakespeare kuulutati ülimaks kehastuseks. Kuulsaks sai ka "Don Quijote". Need mehed algatasid Euroopas filosoofilise kallakuga kirjanduskriitika ja kirjandusloo, mis mõjutas tugevasti järgnevat kirjndusprotsessi.
· mida loetakse riigi pädevuses olevaks; · kes osalevad millistes hääletustes. Tänapäeval on demokraatia kõige levinum vorm esindusdemokraatia, mille puhul võib rahvas oma esindajad valida väga erineval viisil, kuid sellest sõltumata peavad valitud tegutsema rahva nimel ja andma oma tegevusest rahvale aru. Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid, milles kodanikud teevad poliitilisi otsuseid tuginedes enamuse võimule. Demokraatlik kord toetub seadustele, mis vastavad kultuurile, vajadustele, riigi arengusituatsioonile. Nagu ütles Winston Churchill: "Demokraatia on halvimatest parim". [1] Esindusdemokraatiate puhul esineb vahel ka otsedemokraatia elemente, nt rahvahääletused, kus iga kodanik saab vahetult otsustamisel osaleda. Sellist otsedemokraatia elementidega esindusdemokraatiat nimetatakse ka osalusdemokraatiaks. Otsedemokraatia on iseloomulik väikestele gruppidele ja kogukondadele
Hinduism Ajalugu ja tekkimine: Hinduismi juured peituvad u 2500 a eKr, Indias õitsele puhkenud induse kultuutis, sellele kultuurile panid aluse u 3000 a eKr Indiasse saabunud draviidid. Nende religionn (usund) oli polüteistlik ( mitu jumalat). Õpetus: Hindud usuvad ühte lõpmatusse ülimasse olendisse, kellel on piiramatu hulk kehastusi. Kõik elusolendid nii inimesed kui loomad on osakesed jumalast. Materiaalse maailma loomikseks võtab jumal 3 erinevat kehastust : 1. Brahma looja 2. Visnu hoidja 3. Siva hävitaja Hinduistlikud pühakirjad
majandus peamiselt põllumajandus. Tööd tegid orjad, tähtsal kohal käsitöö ja kaubandus. Tööd talupojad. tegid orjad. vaimnepool(haridus; suurt rõhku pandi poiste sõjalisele välja suurt rõhku pandi haridusele, kaunitele kultuur) õppele. Kultuurile ei jäänud aega. Vaimse kunstidele. Sõjaline pool oli palju vähem tele erioludele ei pööratud eriti täheöepanu. tähtsam, kui Spartas. 4.Kreeka eluolu ja perekond. Kreeka riikide ühiskond oli linnaline. Kuigi enamik rahvas elas maal, täitsid linnad ühiskonna majanduslikku, poliitilise ja usukeskuse rolli ning määrasid seega ühtlasi tsivilisatsiooni üldilme
poolt 4.EELDUSED: . Eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kommunikatsiooni võrgu avardumine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus, talupoegadele kehtestati seadusd EESMÄRGID: Emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuse toetamine,üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. 5. 1864-Eesti Postimeees Jannseni poolt. Saadeti ka palvekiri tsaarile, milles paluti koolide avamist ja kultuurile rohkem tähelepanu, kiri oli kirj KÖLERI poolt. 1865-Vanemuise mängu ja laulu selts Jannseni poolt. 1868-Jakobsoni 3 isamaakõnet, milles ta jagas ajaloo 3 perioodi. Valguse,pimeduse ja koidu ajast rääkis ta. 1869-üldlaulupidu Jannseni poolt 1870- Eesti Põllumeeste Selts-Jakobsoni ja Jannseni poolt. Korraldati näitusi, kus jagati juhtnööre ja õpetusi põllu ja karja pidamisest. 1871-Aleksandtri kooli peakomitee, millest pidi saama eesti keelne kõrgkool. Kõik 3
sümboleid. Jaapani arheloogid on välja kaevanud tohutult palju vana keraamikat, mille hulgas mõne nõu vanuseks loetakse isegi üle 10000 aasta. Jaapanis olid levinud keraamiised anumad. Anumate kuju on lihtne kitsa kaelaga pott, kõrgemal jalal asuv kauss jne. Ornament oli väga tagasihoidlik, geomeetriline. Mõnikord kaeti anum punase värviga või poleeriti. Mida idapoole, seda nõrgem on mandri mõju ja tugevam Jomoni kultuurile iseloomuliku keraamika mõju. Ühed vanemad keraamikad Jaapanis on dogu'd.Savist valmistatud dogu'de mõõdud on mõnest sentimeetrist kuni poole meetrini. Eriti iseloomulikud on nad kesk ja hilisele Jomonile. Paljudel figuuridel on suured silmad, kuid miks, ei osata seletada, oletatakse, et tegemist võib olla maskiga. Rõhutatakse naiselikke tunnuseid. Miks neid tehti? On mitmeid versioone: 1) laste mänguasjad; 2) jumalate kujutused; 3) viljakuse sümbolid; 4) amuletid
Aetakse taga võimalikult suuri tiraaze ja internetis üüratut klikkide arvu. Üldjuhul on intellektuaalseid artilkeid raskem leida kuna kollane ajakirjandus on orienteeritud enese müümisele ja meelitab ennast ostma. Nii ei jõua paljud kogenematud lugejad artikliteni, mis oleksid maailmas toimuva seisukohalt hädavajalikud kuna kollane meedia lihtsalt pimestab. Sõnavabadus on hindamatu väärtusega, aga sellega kaasnevad ka keelele ja kultuurile ohtlikud aspektid. Seetõttu oleks vaja süsteemi, eriti internetis, mis suudaks välja filtreerida keeleliselt ja kultuuriliselt ebasobimatu. Muidugi ei saa enesestmõistetavalt sõnavabadust lihtsalt kaotada ja kehtestada totalitaarne kord. Mariette Vilgo
Vallutatud aladel puhkes õitsele niinimetatud hellensitlik maailmakultuur, millest Kreekast, Roomast ja Idamaadest pärit sugemed ühinesid segakultuuriks, minetamata täielikult oma erijooni. Püsivat mõju teadusele ja filosoofiale avaldasid helleniseerunud idamaalased nagu näiteks Zenon Kitionist, Poseidonios jt. Nende tegevus kiirnedas oluliselt loodusteaduste, filoloogia ja leksikograafia arengut sellistest keksustes nagu Aleksandria, Antiookia ja Pregamon. Üldiselt olid kultuurile omased järgmised jooned: loodusteadused eristusid filosoofiast ja üksikteadused klassikalisest haridusringist, teaduskeskused nihkusid itta, maailmakeeleks sai kreeka ühiskeel koinee, kirjandusest kadus rahvalikkus, kreeka, rooma, idamaiste ja juudi sugemete ühinedes kujunesid uut laadi usukujutelmad (monoteism), usundit seletati mõistupäraselt, luulest, kujutavast kunstist ja filosoofiast kadus poliitiline ainestik, tähtsaks muutus õpetatud maneerlikkus. Hellensimi kultuuriline
Tööstuses muuusid valitsevaks suurettevõtted ning põllumajanduses maa sundvõõrandamise järel ühismajandiskolhoosid ja sovhoosid. Eesti juurutatud käsumajandusega kaasnes sundkollektiviseerimine ja industrialiseerimine. Viimane põhjustas massilise võõrtöölliste sissevoolu mujalt NSV Liidust.Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas.Soosustad linnastumist. Nõukogulik kultuuripoliitika Orienteeritus vene kultuurile. Nõukogude võim püüdis valikuliselt häbitada varasemat kultuuripärandit, sellesk põletati hävitati raamatuid jne. Hävitada eelnevate põlvkondade kultuuripärandti. Alles jäeti vaid üksikuid aastakäigud perioodilistest väljannetestning mõned ekemplarid raamatutest. Kirjanduse tellimine välismaalt muutus piiratuks. Lisandus tervet ühiskonda hõlmav punaporpaganda, mis pidi aitama allutaga kogu vaimusfääri valutseva reziimi kontrollile. Kultuurielu lõhestatus
Migratsioon Eestis- kas probleem? Terve maailm on liikumas uuenduste poole. Kõik inimesed tahavad midagi uut, midagi paremat. Ühiskond arvab petlikult, et mujal on parem ning otsib kohta mujal. Eestlased otsivad midagi uut välismaal ning välismaalased otsivad kohta Eestis. Migratsioon on saanud ülemaailmaliseks probleemiks ning lõppu ei tundu sellele tulevat. Inimrassid segunevad ning ühtne ühiskond kaob päevade kiirusega. Inimesed pole rahul sellega, mis nende ümber on. Tahavad saada seda, mis naabril on, kuna temal on nigunii parem. Paljud eestlased teevad maha meie armast kodumaad, kuna meedia ja kultuur kajastab, kui suurepärane elu on välismaal. Just sellepärast, üksteise järel liiguvad inimesed välismaale ja jätavad kodumaa seljataha. Nii palju võimalusi end arendada ja tagada endale hea elu tundub olevat välismaale kolivate inimeste peamiseks põhjuseks, kuna nende enda riik selliseid võimalusi...
1154. esimest korda Tallinna. Skandinaavia allikates leidub korduvalt teateid sõjakäikudest Eesti rannikule, kuid alates 11. sajandist käisid ka eestlased sõjaretkedel Rootsi ja Taani rannikualadel (Rootsi pealinnas Sigtunas). Töö-, tarbe- ja majapidamisriistadeks olid peamiselt kivi-, raud-, puit- ja rantkirved, luust noole- ja harpuuniotsad, mõõgad, nooled, sirbid, savinõud, niinest vakad, käsikivid, konksadrad jpm. Muistsete soome-ugri hõimude kultuurile olid omased kujutlused úamaanist ehk nõiast, kes võis oma erakordse hingejõuga mõjutada (nõiduda). Oli kujutlus ka vägevatest loomadest, keda austati inimeste esivanematena ja kelle hingi tuli lepitada nende tapmise puhul (nagu Põhja rahvaste karutapmise rituaalid). Keskne koht muistses usundis oli surnutekultusel. Surnute hauatagust elu kujuteldi jätkuvat samasugusena nagu maapeal. Et surnuid arvati olevat vallanud mingi kuri jõud, siis
Niisiis käib haridus tihedalt koos keele ja kultuuriga. Lisaks ka eestlaste populatsioon. Õige eestlane tunneb oma kultuuri ja keelt, seega on haridus ja eestlased isikuliselt Lennart Meri mõtte sees. Kuidas aga majandusega? See ei käi väga tihedalt koos teiste mainitud teguritega, kuid on samuti väga oluline. Seda seepärast, et kui majandus käib alla, põgenevad eestlased välismaale ja Eesti olemus kaob. Nii et lisaks Lennart Meri mainitud tugevale keelele ja kultuurile on meil ka vaja tugevat majandust, et meie riik püsima jääks. Meil on väga tugev kultuur, üsna tugev keel. Samas lahkuvad eestlased välismaale parema elu lootuses. See ei aita kaasa riigi püsimajäämisele, vaid pigem laastab seda. Kuigi Lennart Meril on igati õigus, et meie juured on tähtsad, peame me ka rõhku panema oma majandusele, et hoida eestlasi. Kodanikud on need, kes hoiavad riiki. Ilma eestlasteta, ei ole see õige Eesti.
terviliku õpetuse riigist,riiki pidi põhinema hüvel,olema muutumatu ja täiuslik. 18.Aristotelese nägemus inimese ja riigi vahelistest suhetest? Inimesele oli aristotelese meelest loomuomane riiklik ühiselu,ta ei saa elada õnnelikult väljaspool riiki seetõttu on inimene riiklik elusolend- 19.iseloomusta hellenistliku kultuur Linnadesse rajati uhkeid ehitisi,kõige enam pöörasid kultuurile rõhku egiptuse kuningad,aleksandriast sai hellenismiajastu silmapaistvam kultuurikeskus,teise suurema kultuurikeskusena kerkis esile Pergamon 20.mis onstoitsism Hellenistlik filosoofiakoolkond,mis sai nime Ateena agoraad ümbritseva sammassaali toa järgi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
