Rahvusriigi võimalikkus Eestis 21. sajandil (0)

Rahvusriigi võimalikkus Eestis 21. sajandil
Rahvusriik on riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest. Rahvusriigis koosneb elanikkonna enamus ühe rahvuse liikmetest. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas tuleb Eestil rahvusriigiks olemisega vaeva näha ja võimalik, et ka rahvusriigi tingimusi ajas muuta.
Eesti ülikoolides on hakatud üha enam pakkuma ingliskeelset õpet: Tartu ülikoolis on võimalik võõrkeeles õppida nii arstiteadust, ettevõttemajandust kui ka loodusteaduseid ja tehnoloogiat, mis tagab hariduse omandanutele küll laiema tööturu, aga vähendab meie emakeele vajalikkust . Rahvusriigis pole rahvuse ja kultuuri säilitamine ilma keeleta võimalik, aga tendents maailmakeelte tihedama pruukimise suunas on eesti keelega konkureeriv faktor, mis momendil ei pruugi näida suurima ohuallikana, kuid võib tulvikus saada sellele saatuslikuks, kui hägustub teadlikkus reeglitest ning vajadus eesti keele järele igapäevaelus väheneb.
Väiksesse Eestisse rändab välisõpilasi ja võõrtööjõudu. Ettevõtte ISS, mis pakub kõiki kinnisvaraga seonduvaid teenuseid, Eesti juht Madis Kase ütles, et nende Taani haru tegi koos PriceWaterhouseCoopersiga uuringu, mis näitas, et multikultuurse ettevõtte kasumimarginaal on 3,7% kõrgem kui monokultuursel ettevõttel. ISS Eesti 1650 töötajat on 18 erinevast rahvusest, kuna olukord näitab, et eestlased ei soovi teha lihtsamaid, räpasemaid ja ohtlikumaid töid. Võõrtööjõu sisenemine aga lõhestab rahvusriigi ühiskonda, kuna kultuurilised erinevused tekitavad inimeste vahel pingeid. Riigil tuleb suunata ressursse lõimumispoliitikasse ja vähemusrahvuste õiguste tagamisse ning eestlus jääb tahaplaanile. Monokultuurne riik on tänapäeva normaalsus , mis annab indiviidile eneseteostusvõimaluse sobivaimas keskkonnas, aga pärsib Eesti rahvusriigiks olemist, kuna võõrriikidest tulijad toovad kaasa oma tavad ja kombed, mida siin juurutatakse. Lõpptulemusena eesti ja teiste rahvuste kultuurid segunevad ning eestluse säilitamise peab seadma eraldi eesmärgiks.
Meie kultuuri väärtustamise nimel avati 1. oktoobril 2016 . aastal külastajatele ERMi uhke hoone. Tegu on etnoloogilise suunaga eesti kultuurile keskenduva muuseumiga. Sarnased muuseumid on paljudel riikidel, näiteks Suurbritannial British Museum, ja see on rahvusriigi oluline komponent . Rahvusmuuseum näitab, et riigis peetakse lugu kultuurist ja selle säilitamisest, rahvuse ajaloo kajastamisest ning traditsioonide tutvustamisest. Eesti Rahva Muuseum aitab meie kultuuril särada ning on sõnumiks maailmale, et olles monokultuurne riik, tähtsustatakse siin eestlust.
Üks rahvusriigi tunnus on, et elanikkonna enamus koosneb ühe rahvuse liikmetest. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli eestlaste osakaal Eesti püsielanikest 69,72% ja eesti keel oli emakeel 68,54% kõigist püsielanikest, mis viitab eestlaste enamusele. Vaatamata võõrriikide kontingendi sisenemisele ja globaliseerumisele oli 2011. aastaks märgata hoopis püsielanike seast eestlaste osakaalu kasvamist, mille üheks teguriks on Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetus pikka aega Eestist eemal viibinud või välisriigis sündinud eestlaste ja Eesti kodanike Eestisse naasmise osas, makstes abivajajatele tagasipöördumistoetust. Eestis tegeldakse riigi atraktiivsemaks muutmisega meie oma inimestele.
Multikultuurses maailmas, kus on tavaline rahvaste rändamine, on rahvusriigi säilimine muutunud keeruliseks. Eesti on teinud teatud samme , nagu võõrsil elavatele Eesti kodanikele tagasipöördumiseks toetuse maksmine või meie kultuuri tähtsustamine rahvusmuuseumi abil, et eestlus püsiks. Samas pole täiusliku rahvusriigina eksisteerimine võimalik ja isegi vajalik, kuna inimesed liiguvad riikide vahel: otsivad paremaid võimalusi eneseteostuseks ning elus püsimiseks. Tegu on tänapäeva normaalsusega, kus Eesti panustab rahvuslikkusele arenedes samal ajal edasi ja minnes kaasa trendiga olla multikultuurne ning võõrrahvaste vastu tolerantne.