• Pärimuskultuur on rahva eelnevate põlvkondade poolt loodud ja mineviku tänapäevaga ühendavate aineliste ja vaimsete väärtuste kogum(folkloor, keel, traditsioonid, rahvatants). • Subkultuuriks nimetatakse erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimestega gruppi, mis eksisteerib suuremas kultuuris nn dominantkultuuris(klubi,- hip- hop kultuur, ärikultuur jne). • Kultuure saab jagada veel arheoloogiliseks kultuuriks. • Arheoloogiline kultuur on selline kultuur, mille kohta on meil arheoloogilised leiud. • Vanemad leiud Eestis on Kunda kultuur (9-5 aastatuhat eKr) arvatakse, et see oli kultuur kus olid osalised venemaa, läti,leedu, 1500 inimest elasid. Konn, liha, veri, nüri sellised sõnad arvatakse, et on Kunda kultuurist. • Kultuuri järjepidevus on traditsioonide säilimise tulemus.
Egeuse mere saarte asukate elurõõmu näeme vaasimaalidel. Vormilt lopsakad ja eripalgelised. Varasemal perioodil kaunistati keraamilised vaasid sissekraabitud ornamentidega. Katsid nõud musta, pruuni või punase värviga. Joonistati valgega peale. Keskmisel perioodil muutub lihtne ornament taimornamendiks. Tuntakse Kamarese vaasidena, leiukoha järgi. Muutuvad väga põnevateks, kasut. palju looduslikke motiive. Mandril tekkinud Egeuse kultuuri nimetatakse Mükeene kultuuriks. Hilisajajärk oli Mükeene õitseperiood, juhtiv osa arhitektuuril, aga nüüd on kindlustatud lossidega. Trooja rajati sel ajal. Mükeenekükloobilised müürid. Siit saab alguse hilisema kreeka templi põhiplaan. Lossi pearuum on Megaron. Ristkülikukujuline saal, kahe sambaga sissekäigu juures. Sellestki saabki kreeka tempel alguse. Arhailine ajajärk 7-6 saj enne meie aega Klassikaline ajajärk 5-4 saj enne meie aega Hellenismis ajajärk 330-146 enne meie aega :P Arhitektuur
esineb kultuurtaimede õietolmu (nisu, oder, kaer). Õietolmust radiosüsinikuproov. Umbes 3000 e.Kr levib Eesti alal täiest uus ja eriline kultuur ehk nöörkeraamika kultuur, nim savipottide järgi, mil nööriga tehti kaunistused. Nöör jäljenditesse panna, peale põletamist uus nöör ümber ja nõu siis kantav? Iseloomulikud hästi lihvitud kivikirved, mis on paadi ehke vene kujulised. Nimetatakse vene kivikirveste kultuuriks. Matmiskombestik on eripärane, maetud pooleldi kägaras asendis, jalad konksus, käed ja pea rinnal, külili maetuna. Võib olla olid surnud kinni seotud, sest kardeti surnute tagasipöördumist? Asulatest väljaspoole matmine. Ka hauapanused olid teistsugused, lihvitud tulekiviesemed, luust esemed, mis valmistatud koduloomade luudest. Nöörkeraamika kildudest leitud viljateri. Tuntud ainult nöörkeraamika kultuuri kalmistud, asulaid ei teatud pikka aega. Nöörkeraamika asulad õhukese
02.11.10 POPMUUSIKA KULTUURILUGU (60ndatest) ROMANTISM (1819.s algus) Kui teadus tegeleb fenomenaalse vallaga, siis miksmitte kunstivaldkond suudab tabada nonmenaalset. Kunstil on omadus jõuda selle ülemeeleliseni. Põhimõtteline hoiak: kõik mis seotud valgustusajastu tehtud üldistuste inimese ja maailma kohta, võib pidada teatud mõttes vägivallaks. Romantismi vastus: kõike ei saa mõõta (Galilei tahtis Kõike mõõta). Inimese loomust ei saa välja arvutada. Tekkis mõtteline konflikt (valgusajastul), et inimene on mõistuslik olend, siis romantismi vastus: inimesel mingi loomus, mida ei saa taandada mõistuspärasusele. Romantismil tuli ületada Gutenbergi kuulus leiutis, kõike sai paljundada ja levitada (trükipress, trükilevik). Kunsti individuaalsus läheb kaduma. Teemaks sai inimese loomuse peidus osa, mida pole võimalik teaduslikult seletada. Inglise poeet W. Blake. Romantismi kalduvus märgata ja välja tuua kirgi, kirgede ...
Muinas-Eesti sõjandus Kirjandus: Harri Moora „Eestlaste sõjaline kultuur muistsel iseseisvusajal“ (71- 97) Sissejuhatus Eestlaste tavaettekujutus muinasaegsest sõjandusest põhineb: ilukirjandusel, maalidel, joonistel ja illustratsioonidel, mängufilmidel, ajalooõpikutel ja populaarteaduslikel ajalooraamatutel. Kõige olulisemal kohal on olnud tõenäoliselt ilukirjandus, mis on aga üpriski eksitav. Eduard Bornhöhe „Tasuja“ on täenäoliselt raamat, mida enamik on lugenud. Bornhöhel raamatu kirjutamise ajal tõenäoliselt erilisi ajalooteadmisi aga ei olnud, kuigi võib arvata, et tänapäeva noorte teadmisi muinasajast on see oluliselt vorminud. August Mälk „Läänemere isandad“ on samuti olnud oluline raamat Muinas-Eesti sõjanduse arusaamade kujundamisel. Relvastuse ja sõjanduse seisukohalt ei ole sellele aga erilist kriitikat teha. Mait Metsanurk „Ümera jõel“...
Siis ei elanud siin veel kreeklased, vaid Kreeta põliselanikud. Nende kasutatud kirja ei ole suudetud tänaseni desifreerida. Kui inglane Arthur Evans 1900. a. alustas Kreeta saarel väljakaevamisi, said talle osaks järjest hämmastavamad leiud. Need tõendasid paljude vanakreeka müütide paikapidavust. Oli ju neis juttu Kreeta paleede toredusest ning valitseja Minose1 võimsusest. Tema järgi nimetatakse kreeta kultuuri ka Minose e. minoiliseks kultuuriks, kuid tihti kasutatakse ka kolmandat nimetust egeuse kultuur. Müüdid jutustasid kohutavast inimsõnnist Minotaurosest2 ning tema elupaigast labürindist3. Viimasele oli omamoodi eeskujuks saare suurim loss Knossos, mis koosnes sadadest suure paraadõue ümber koondunud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube, mille veejuhtmestik on säilinud. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest.
kohtukõne ja pidulik kõne. Igal ateenlasel oli oluline osata pidada kohtukõnet, sest kaitsti ennast ise. Retoorikakoolid said hariduskolleteks ehk omamoodi ülikoolideks. 8. Mida tähendab hellenistlik ajastu kreeka kultuuriloos? Hellenismi ajajärk 330 146 eKr. Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreekalaste sisserännule ja kreeka kultuuri mõjule. Kreeka kultuur levis Idamaadesse ja segunes sealse kultuuriga. Seda segakultuuri nim hellenistlikuks kultuuriks. Toimus pidev kultuurivarade vahetus. Rajati Kreeka polise tüüpi linnu ja sõjaväeasulaid. 3 saj e.m.a elasvnes orjanduslik majandus, eriti arenes kaubandus ja rahandus. 2 saj e.m.a alanud majanduslik ja poliitiline kriis lõppes Ida- vahemeremaade langemisega Rooma võimu alla. Hellenistlik kultuur tekkis põhiliselt uutes keskustes Idamaade kultuuri mõjul. Kreeka ühiskeel (koinee) sai hellenistliku maailma suhtlemis- ja kultuurikeeleks. Hellenistlikule kultuurile olid
oder ak põldhein põldhein 4 oder kartul s.nisu v.oder ak põldhein põldhein talirukis 5 kartul* s.nisu v.oder ak põldhein põldhein talirukis oder 6 s. nisu v.oder ak põldhein põldhein talirukis oder kartul 7 v.oder ak põldhein põldhein talirukis oder kartul s.nisu Külvikorralüli Koosneb kultuuridest, kus esimeseks kultuuriks (kultuuride grupiks) on kultuur(id), millel on mullaviljakust tõstev ja taastav funktsioon, teiseks kultuuriks (kultuuride grupiks) on mullaviljakust põhiliselt tarbivad kultuurid *- sõnnikut saavad kultuurid Külvikorda kavandades tuleb põhjalikult läbi mõelda oma ettevõtte olukord. - hinnata tuleb muldade omadusi - millist orgaanilist väetist on kasutada, - millised taimekahjustajad on probleemiks, - milline on masinapark ja tööjõud.
Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimi hakati kasvatama juba kiviajal. Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan , Süüria ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasias. sai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e.m.a., Volga- ja Kubanimaal 4-3 tuhat aastat e.m.a. Igas piirkonnas oli juhtivaks kultuuriks erinev kultuur: · Kaug-Idas - riis · Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder, · Aafrikas - sorgo · Ameerikas mais 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumise tõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites)
Üldse ei sobi nt oder-nisu Lina-hernes Osadele on see eritis kasulik nt kartul-mais 40. Külvikord ja keskkonnakaitse. Keskkonnasõbralik tootmine ja viljavaheldus. - mõju kasurputukatele (nende arvukus suureneb näiteks pikema õitsemisajaga taimede kasvatamise korral – raps) - nitraatide leostumine põhjavette. Sobivad nn püüdjad taimed (järelkultuurid), mis vaba lämmastikku seovad. Näiteks herne järgi saab püüdjaks kultuuriks panna rapsi, rüpsi või õlirõika; varajase kartuli järgi rapsi või õlirõika - erosiooniohtlikel aladel sobivate kultuuride kasvatamine. Vältida või vähendada rühvelkultuuride (köögiviljade) kasvatamist; panna harimissuunnad paika - vedelsõnniku (läga) majandamiseks sobiva külvikorra rakendamine 41. Külvikordade kavandamise alused – kultuuride vaheldumise põhimõtted. Külvikorda kavandades tuleb arvestada sellega, et - vahelduma peaksid:
NALJANDID JA ANEKDOODID Naljandid ja anekdoodid on koomilised rahvajutud. Sõna koomiline on siin kasutatud tähistamaks ligikaudu kõike seda, mis teeb nalja, paneb naerma, kuulub mõiste "huumor" alla. Huumor ja nali on lahutamatult seotud naeruga. Kuid nende piirid pole kattuvad. Naer on ühest küljest laiem: on olemas nt. "närvinaerud" -- hüsteeriline naer, kõdinaer, naerugaasi-naer, naer, mida kutsutakse esile teatud ajupiirkondade elektrilise ärritamisega. Inimene võib naerda ka lihtsalt rõõmust või elujõudude küllusest. Naer kui viisakusnaer või "kaameranaer" kuuluvad lihtsalt etiketti. Teisalt on naljaga külgnevaid nähtusi, nagu vaimukus, iroonia, sarkasm, mis ei tarvitse esile kutsuda välist naerureaktsiooni. Nalja suhteid kirjanduse ja muu folklooriga Folkloorne rahvajutt eristub siis kõigepealt mittefolkloorsest jutust, nt. Mark Twaini või Eduard Vilde humoreskidest, kuigi folkloori ja autorilooming...
* Foiniiklased olid need, kes võtsid kasutusele tähestikkirja ja see koosnes 22-st konsonandist ning see tähestik tekkis juba 14 sajand eKr. * Kirjaoskust vajasid preestrid, ametnikud. * Iisrealased kuuluvad Heebrealaste hulka. Kreeka * Kõige varasem periood Kreeka ajaloos kannab nime Egeuse ehk Kreeta Mükeene periood See oli umbes aastatel 2000 e.Kr 1100 e.Kr. * Kreeta Mükeene periood jaguneb omakorda kaheks kultuuriks: Minoiline kultuur ja Mükeene kultuur. * Minoiline kultuur levis Kreeta saarel. Sellele saarel tekkis primaarne tsivilisatsioon ilma teiste mõjutusteta. Selle saare elanikud jõudsid kõrgkultuuri tasemele juba umbes 2000 e.Kr. * Kõrgkultuuri rajajate päritolu on teadmata. * Ajalugu on õpitud esemeliste leidude põhjal. On ka kirjalikud ajalooallikad lineaarkiri A- s, kuid seda ei osata lugeda, sest ei teata, kust need elanikud tulid ja seega ei teata ka, mis keelt nad rääkisid.
talle püstitada rippaiad · Kuningalossi juures asus ka peatempel Marduki tempel · Marduki templi juures oli ka tsikuraat Piibli Paabeli torn VII Egeuse kultuur ja kunst · Egeuse meri on Kreeka ja Väike-Aasia vaheline Vahemere sopistus · Just Egeuse mere saartel ja rannikul tekkis Euroopa vanim kõrgkultuur egeuse kultuur · Egeuse kultuuri kutsutakse ka Kreeta-Mükeene kultuuriks, kuna kaks peamist kultuurikeskust olid Kreeta saar ja Mükeene linn Peloponnesose poolsaarel · Arheoloogias kasutatakse ka nimetust minoiline kultuur · Minos Kreeta saare kuningate tiitel · Peloponnesos ,,Pelopsi saar", Pelops oli üks Kreeka kuningas · Selle kultuuri avastajatena on saanud kuulsateks arheoloogid Heinrich Schliemann ja Arthur Evans · Schliemann oli tegelikult Peterburis elanud sakslane, kes sooblinahkade müügiga oli saanud
Noorem kiviaeg ehk neoliitikum algas Eestis 5. aastatuhandel eKr ja lõppes umbes 1800 eKr. Selle ajal eksisteeris Eestis kaks suuremat arheoloogilist kultuuri: Kammkeraamika kultuur ja Nöörkeraamika kultuur. Esimest, varasemat, on tihti seostatud soomeugrilaste asumisega Eestisse, teist aga baltlaste (indoeurooplaste) asumisega Läänemere äärde. Nöörkeraamika kultuuri on nimetatud venekirveste (varasemal ajal ka sõjakirveste) kultuuriks, sest tollest perioodist on teada mitmeid hoolikalt lihvitud paadikujulisi kivikirveid. · Pronksiaeg ja rauaaeg Umbes 1800 eKr alanud pronksiajal muutus asustus Eestis paikseks ja levisid põlluharimine ning karjakasvatus. Tekkisid ka kindlustatud asulad. Küllaltki tihedad majandussuhted olid Skandinaaviaga. Umbes 500 eKr algas Eestis rauaaeg, mis kestis kuni muinasaja lõpuni. Et antud perioodi
surutud, sageli üks käsi pea all. Surnule pandi kaasa ka esemeid- eluks teises ilmas. Tegeleti algelise loomakavastusega, kasvatades kitsi, veiseid ja sigu. Võimalik, et nad tundsid ka mõningaid kultuurtaimi, seetõttu seostatakse venekirveste kultuuriga maaviljeluse algust. 5. Asva kultuur 9.-6.s. e.Kr. (elanike tegevusalad, aletamine) Lk.16-17 Asva kindlustatud asula järgi Saaremaal nimetatakse kogu kultuuri Asva kultuuriks. Peamised tegevusalad karjakasvatus, maaviljelus, küttimine, kalandus, arenes ka kaubavahetus(toodi sisse metalli). Tänu metallkirvestele levi aletamine. Mets raiuti maha ja puud jäeti mõneks ajaks kuivama. Nende põletamisel tekkinud tuhk oli heaks väetiseks. Kui põllu viljakus langes, siis lasti talle uus mets peale kasvada. 6. Kalmete liigid Lk.17-19 (Muinaseestlaste matmiskommetest, kivikirst-, laev-, tarandkalmed)
Seega ka Kaana valitsejad olid peagi islamiusku. Kaanas tuntuim linn Timbuktu. Joruba, tänapäeva Nigeeria alal, kujunesid u 1000 välja linnriigid, mis jäid savanni ja vihmametsa piirile. Olid kontaktis küll põhjaga, kuid olid materjaalseslt kultuurilt erinevad ja jäid aafrikalikuks, ilma islami usuta. Püsis kuni 16 saj kuni tulid portugaallased. Välismõjud olid, kuid originaalne alge tugev ja seetõttu peetakse originaalseks e primaarseks kultuuriks. Ameerika. Kaks erinevust- karjakasvatus edenes vaevaliselt, veoloomi seal ei tuntud ja seega künnipõllunudus puudus. Kõplapõllundus. Teine erinevus see, et metalli kasutus vähetähtis, ainult lux esemete jaoks. Metallurgia arenenud, kuid mitte tööriistade ja relvade osas. Seega võiks nad kiviaega lugeda, kuna tööriistad kivist. Ameerika tsivilisatsioone ühendab inimohvrite toomine suurel määral. Siiski peetakse neid teineteisest sõltumatuteks: Kesk-Ameerika-maiad ja Andide-inkade
Kultuur. Põhiküsimus on, mis on põhiline termin, mis on selle mõte? Keskne mõiste mõlemas distsipliinis on KULTUUR. Üldiselt mõeldakse kultuurist millestki, mille on loonud inimesed, kes on üle keskmise andekad (muusika, kunst jne). Lisaks selle järgi suudab seda mõista ja tõlgendada samuti vähemus. Sel juhul on kultuur ainult mingile tippkihile. Selline mõistmine on intellektuaalide seas olnud valitsev ja kõik muu mis elus ette tuleb ei ole kultuuriks peetud. Kuid etnoloogia ja kultuuriantropoloogia järgi on kultuur kõik, see mõiste on väga avar. Siiski see eelnev arusaam on ka praegu valitsev. On selline arusaam, et osa rahvaid on kõrgemalt arenenud ja teised maha jäänud, sama kehtib ka ühe ühiskonna sees. Kaks võimalust, kuidas kultuuri mõista: 1. On see, mis on inimeste poolt loodust kõrgemalt hinnatakse. Kuskit tunnetuslikult tajume, et mõni asi on väärtuslikum ja mõni asi mitte. 2
Eesti asustus hakkas kujunema mandrijää taandumise järel umbes 12 000 aastat tagasi. Mere alt vabanenud maa on tänaseni märgatav Madal-Eesti väheviljaka pinnasena. Esimesed inimesed liikusid Eestisse kagu poolt. Uuematel arheoloogilistel andmetel jõudsid nad Eestisse pärast jääaja lõppu umbes 11 000 aasta eest, sellest ajast on teada Pulli asulakoht Pärnu lähedalt. Veidi hilisem on Kunda Lammasmäel olnud asulapaik, mille järgi varaseimat inimasustust on nimetatud Kunda kultuuriks. Umbes samasse aega paigutatakse ka Reiu asulakoht. Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Oma nime on saanud Kunda kultuur Kunda linna lähedalt Kunda Lammasmäelt saadud leidude järgi. Ka teised olulisemad Kunda kultuuri leiukohad paiknevad Eestis (näiteks Pulli asula, Siimusaare asula, Narva Joaoru asula)
sugulusliinide analüüsil ehk põlvnemise uurimisel. Rõhutas lineaarseid sugulussuhteid. Levi-Strauss: sugulus pole ennekõike ühiskonna organiseerimise viis, vaid tähendusrikas suhete süsteem. Esmaseks suhteks polnud mitte veresugulussuhe lapse ja tema vanema vahel, vaid sotsiaalselt konstrueeritud suhe mehe ja naise / abikaasade vahel. Abielu on bioloogilise suguluse määramatuspunkt. Abikaasa valik on teatav avaus, mille kaudu kultuur imbub sugulusse, muutes hõimuühiskonna bioloogiast kultuuriks. Hõimuabieludes vahetatakse naisi meestegruppide vahel nende gruppide vahel tekivad tähendusrikkad suhted (lateraalsed suhted, alliance). Suguluse loogika tugineb pigem lateraalsetele kui lineaarsetele suhetele. Tulemuseks abielule keskenduv teooriateooria, mis vastandub sugulusliini teooriale ning mis paigutab lateraalsed suhted olulisemale positsioonile kui lineaarse põlvnemise, kontrasti olulisemale positsioonile kui jätkuvuse, vahendamise olulisemale kohale kui normid
Lõunast tulnud olid Swidry, läänest tulnud Madeleine'i-Ahrensburgi kultuuri esindajad. Nende põhiline kultuuriline erinevus- erinev tulekivi töötlemine. Läänemere kujunemine (Litroiinameri): kliima soojenemine- preboreaalne kliima asendus atlantilisega. Soojem kliima tõmbab ligi uusi loomaliike. Ajutised laagrid hakkavad asenduma püsiasulatega. Mesoliitikumi ehk keskmise kiviaja (9000-5000 eKR) algul arenes Swidry kultuurist esimene kohalik kultuur. Seda nimetatakse Kunda kultuuriks, leiukoha järgi Põhja-Eesti rannikul. Tegemist oli küttide ja korilastega, põllumajandust veel ei tentud. 7. Aastatuhandel eKR hakkas Lõuna- ja Kesk-Leedus kujunema Kunda kultuuriga tihedalt seotud NEEMENI kultuur. Tulekivi- palju tööriistu ja relvi (Kunda ja Narva kultuuri esindajad kasutasid pigem luid ja sarvi). - Kammkeraamika kultuuri seostatakse tavaliselt soomeugrilaste saabumisega, nöörkeraamika kultuuri indoeurooplaste, täpsemalt baltlaste mõjudega.
22) Popkultuur: massiteabevahendid, popmuusika ja sport - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 22 22.1. Mis vahe on pop-, massi- ja eliitkultuuril? Mõeldud massidele tarbimiseks. Toodetud teadlikult et läheks korda paljudele inimestele. Popkultuur koosneb massitarbimiseks mõeldud toodetest ja teenustest. Alternatiivselt väib väita, et see on küik mida inimesed teevad oma vabal ajal (kui ei õpi, tööta või maga) ning seda on nimetatud ka meelelahutuseks, populaarseks kultuuriks, massikultuuriks ning erinevalt kõrgkultuurist ka lihtsalt äriks Massikultuur on populaarkultuuri elemendid, mida toodetakse ja levitatakse massimeedia vahendusel. Eliitkultuur on koosnev kultuuriobjektidest (nähtustest, toodetest ja teenustest) ... 22.2. Kuidas selgitab õigust kui institutsiooni strukturaal-funktsionalistlik paradigma? Popkultuuri roll on toetada sotsiaalset korda, pakkudes meelelahutust ühiskonna liikmetele
Üldine teatriajalugu 1. Kuidas ja millest tekkis kreeka klassikaline teater (enamlevinud kultused ja muud elemendid)? Antiikteater põhineb mütoloogial nagu Uus-Euroopa teater kristlusel. Teater tekib kultusest/religioonist, ta fikseerib selle hetke, kui kultus käib alla enne kultuuriks muutumist teater on siis allakäigu nähtus. Langus usulises teaduses vohama lööb teater. Kreeka mütoloogia fikseerib hästi ära ühe maailmavaate ja selle arenguetapid. Iga uus etapp sulab eelnevaga kokku. Kui kreeklased vallutasid Trooja, siis tõid nad endaga kaasa päikesekuninga Apolloni kultuse, mis sai Kreekas tuntuks oma optimistlikkuse poolest. Apolloni kultus saab peaaegu tähtsamaks kui Zeusi
Keskenduti nähtavatele vormidele: majad, küünid, põlld, linnaväljakud jne, kujunes välja kutluurideterminism, mis välistas maastiku keerulisuse ja kultuuri muutumise. Kultuur on inimeste poolt pidevalt taastoodetud, kus juures enamik tegevusi on rutiinsed argitegevused. Kultuur on inimeste teadvusest ja tegevusest determineeritud ja samaaegselt see determineerib neid vastu. Nt kirikusse minnes me räägime vaikselt ja aupaklikult. Iniemse sekkumine loodusesse toob kaasa selle muutumise kultuuriks ehkki muutus ei pruugi olla alati nähtav. Nõnda on pühahiis võhikule täiesti arusaamatu kui uskujale on tegemist väga tähendusrikka kohaga. Erineva ühiskondliku positsiooniga kaasneb mingil määral ka erinev kultuur. Samuti võib üks ühiskond hõlamata kultuure, mis on radikaalselt erinevad nt katolik ja protestantlik kultuur põhja-iirimaal. Kultuuri uurimine on tihedalt seotud võimu uurimisega, kes domineerib ja kes suudab end maksma panna. Sümbol
tegevuspaik oli Kreeta.19.saj.lpus leiti arheoloogilistel kaevamistel Trooja, Mükeene ja Tiryns,20.saj.algul avastati Kreeta saare mälestised. Nende tulemuste phjal vib egeuse kultuuri jagada kolme perioodi: varane 3000-2000 eKr, keskmine 2000-1600 e.Kr, hiline 1600-1100 eKr. Kreeta saarega seotult on neid nimetatud ka vara-, kesk-ja hilisminoiliseks kultuuriks, lähtudes Kreeta saare legendaarsest valitseja Minose nimest. Saarte kultuuri vime nimetada kreeta kultuuriks, mandril (Kreekas) levinut aga mükeene kultuuriks. Ehitistest olid egeuse kultuuris levinud paleed, linnused, hauakambrid, megaronid. Iseseisvaid kultusehitisi ei ole leitud. Palee oli egeuse kultuuris nii kultuuriline kui ka majanduslik tsentrum. Palees oli keskne suur valgusu, mille ümber olid mitmele erinevale tasandile koondunud arvukad majandus ja eluruumid. Ruumide keeruline ja tihti kaootiline paigutus oli aluseks, et egeuse paleesid nimetati labürintideks.
Suletud foorumid, ilmastiku eest. Päeval kõikidele avatud va orjadele, õhtul suhteliselt vara suleti. Rooma maaelu Valdav elanikkond elas maal. Suurimad linnad roma- maksimaalselt võis olla keisririigi aja alguses kuni 2 miljonit ja syracusa- kreeka linn. Idas suured linnad aleksandria ja veidi hiljem antiochia, mõlemas kuni miljon inimest. Päris itaalias elas 1.saj ekr 7 miljonit inimest, vähemalt 60% elas maal. Rooma tsivilisatsioon muutus linlikuks kultuuriks, algselt urbaalne. Etruski kultuur linlik alguselt peale. Roomlased nägid enda ajalugu teisti, meeldis ennast pidada talupoegadeks ja rõhutati talupoeglikku päritolu. Kreeka tsiv-s teisiti, neil ei olnud põllumajandusega tegelemine väärtustatud, oli kaubandus ja põhiline rikkus tuli sealt, tihti ka vahendajad, tähtis käsitöö- kõikvõimalike kunstiesemete valmistamine. Roomas oli suhtumine, et maaharimisega seotud tegemised olid au sees ja midagi õilsat
Aafrika ajalugu 1. Sissejuhatus Teooriate seas, mis soodustasid Euroopa riikidel ülejäänud maailma koloniseerima, domineerisid evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud. Kui varem oli tuntud Lääne-Aafrike suuri impeeriume nagu Ghanat ja Malid, siis 19. s...
vajalikust puhkamisest jääb aega üle, siis võib seda kasutada mitmeti (vt. joonis 7.1). Üks mõistlik võimalus on pühendada vaba aeg vaimsetele väärtustele, nende tarbimisele ja loomisele, kultuurile ja teadusele. Teine võimalus on kulutada ülejääv aeg täiendavate materiaalsete väärtuste hankimiseks, valmistamiseks ja tarbimiseks. Kolmas võimalus on kulutada see aeg naudingutele või lihtsalt surnuks lüüa. Tihti nimetatakse ka seda kultuuriks, isegi massikultuuriks. Eriti nende poolt, kes sellist vaba aja kulutamist korraldavad ja selles kasu saavad. Paraku ei sisalda selline ,,kultuur" kaasajal peaaegu midagi harivat, pigem kasvatab inimestes egoismi, ükskõiksust, vihkamist ja vägivalda üksteise suhtes. Inimeste materiaalsete vajaduste rahuldamise ainus võimalus on loodusvarade kasutamine ehk üldistatud tootmisprotsess. Selle vajalik maht ja loodusvarade kasutamise intensiivsus sõltuvad inimeste arvust maakeral ja nende
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks s...
aspekte nagu ruum, aeg, värv vms. Keele hinnanguline mõõde. 5.1.7. Sümbolid: zestid Zest ehk viibe, tahtlikult rõhutatud, tähelepanu äratamiseks mõeldud liigutus või tegu; väljenduslik käeliigutus. Vahel tähendab zest ka tahtlikult rõhutatud, ülepakutult suurejoonelist tegu. Zestikuleerimine on käeliigutuse tegemine (ehk väljendumine zestide abil, nt näitekunstis). (Wikipedia) Zestid keskajal omasid suurt tähendust, Euroopa keskaegset kultuuri nimetati ka zestiliseks kultuuriks. Nt kuni 13.sajandini omas zest suuremat tähendust kui notari allkiri. Põhjuseks madal kirjaoskus. Zestid kui sotsiaalse kuuluvuse väljendid. Igal seisusel vaimulikul, ülikul, talurahval olid omad zestid, mida nad kasutasid ja mis omakorda määras ka nende kuuluvust. Loe pikemalt Akadeemia nr 1, 2002, Silvi Tenjes "Zestid keskajal" 5.1.8. Rituaalid · Rituaalid kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks
majanduslikku tingitust.See on mõte kultuurist kui ideoloogiast, vägivallaõpetusest. Mõtet kogu vale välja juurida radikaalselt kasutades kitkutakse koos ebatõesega välja ka tõene, kõik, mis jõuetult püüab vabaneda universaalse praktika ringist, igasugune õilsama seisundi aimamine kujutluses ja jõutakse välja barbaarsusesse, mida kultuurile, kui vahendatule 72 heidetaksegi ette. Kui kultuuriks peetakse seda, mis tõrgub materiaalse maailma ülemvõimu aktsepteerimast, siis on see näiline. Mis on kultuur piiride panemisega võime jääda ilma ühest osast kultuurist. ? Kunsti teoseid ei saa üksteisega võrrelda, aga nad tahavad üksteist hävitada, nõudes tähelepanu ja ilu üksnes endale, sest kui iluideaal saab kujuvaid jaotatuna paljudesse kunsti teostesse, siis eeldab igaüks neisttingimata tervikut, nõuab endale ilu tema ainulisuses, ega saa
junenud egiptuse (tekkeaeg u. 3000 a. e.m.a.) ja sumeri (u. 3000 a. e.m.a.) ning hilisem maajade (4. saj.) kirjas¨ usteem pakuvad erinevalt hiina m¨arkidest paraku huvi u ¨ksnes muinasajaloolastele. Maailmaaja- loolises perspektiivis on kanji m¨arkidel seega ainulaadne koht. M¨arkide aastatuhandete pikkust muutust ja arengut v~oiks laiemalt vaadata kui muinas¨ uhiskonna v¨a¨artustest v¨alja kasvanud t¨ahenduspuud, mida pole palju nimetada selle ilmaosa kultuuriks. Kuna k¨aesoleva t¨o¨o p~ohiteemaks on kanji m¨argid, siis olen neid oma tekstis julgelt kasutanud paralleelselt eesti- v~oi inglisekeelse terminoloo- giaga vastavalt j¨argmistele skeemidele: aaldus (3) on kun pinyin-h¨¨ (1) eestikeelne termin (2) kanji m¨ark v~oi s~ona ((4)inglise keelne termin); (1) eestikeelne termin (2) kanji m¨ark v~oi s~ona ((3) on kun pinyin- h¨a¨aldus ),
Kultuuri on definee- ritud kui teadmiste, uskumuste, kunstipärandi, moraalinormide, seaduste, tavade ja muude inimese kui ühiskonnaliikme poolt omandatud võimete keerukat kogumit. Kultuuri all mõiste- takse majanduspoliitikas peamiselt nn mentaalset programmeeritust (vaimset suunitlust). Kultuuri on defineeritud ka kui mõistuse kollektiivset programmeerimist. Hollandi kultuuriteadlane Geert Hofstede nimetab kultuuriks kultiveeritud, kindlatüü- biliselt treenitud ja kujundatud meele- ja mõttelaadi, mentaalset kollektiivset program- meeritust, milles avaldub kollektiivile iseloomulik viis tegutseda, mõelda, tunda ja väljenduda. Mentaalne kollektiivne programmeeritus avaldub kollektiivsetes rahvuslikes väärtustes, rituaalides, kangelastes ja sümbolites. Tavaliselt käsitletakse mentaliteeti kui koos elavate inimeste vahel tekkivat sümboolset mentaalset võrgustikku
juudi rahva tegevuse tulemused, andis saatus ise mulle oma vastuse. Marksismi juutlik õpetus lükkab ümber aristokraatliku sünniprintsiibi ja asetab igavikulise jõu üleoleku ja indivi-duaalsuse asemele massi arvukuse ja tema surnud kaalu. Marksism eitab inimese kui isiksuse väärtust, ta vaidlustab rah-vuslikkuse ja rassi tähenduse ja võtab niiviisi inimkonnalt ära eeldused tema olemasoluks ja tema kultuuriks. Kui marksism saaks kogu maailma aluseks, tähendaks see lõppu igasugusele süsteemile, mida seniajani inimmõistus enesele ette on kujutanud. Meie planeedi asukatele tähendaks see nende olemasolu lõppu. Kui juudil õnnestuks tema marksistliku ususümboli abil saavutada võit maailma rahvaste üle, saaks selle kroonist pärg kogu inimkonna hauale. Siis meie planeet, nagu see juhtus temaga miljoneid aastaid tagasi, tormaks mööda eetrit, olles taas inimesteta ja tühi.
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
