osa mängis madu. Sabaziost ennast kujutati habemikuga mehena, käes kuusirp Orpheuse kultus Orfism. Orpheus oli kreeka mütoloogias laulik, kaunis noormees pärit Traakiast, mängis keelpilli nii lummavalt et võlus sellega nii loomi ja taimi (peale naiste). Läks päästma Euridiket. Orfism mõjutas kreeklasi... Attis Kybele Attise abikaasa 8. saj e.m.a. esimesed müntide vermimised VIII loeng 26.03.2012 Egeuse mere kultuurid Kreeta Minoiline kultuur Minose järgi 1) Indo-eurooplaste eelne Kreeta 2600 eKr 2) Ahhaia Kreeka Kreeta kultuur 3000 eKr tekkinud. On säilinud Knossose palee, keraamika jm arheol. Kaevamistel leitud esemed. Knossos asub Kreeta saare põhjarannikul. Palee oli majanduslik ehitis laoruumid, ruumid veini hoidmiseks jms. Kultusesemed kaksikkirved, härjast pead Madu allilma, viljakuse, surma ja taassünnina??? Kahe peaga kotka motiivid*
· Aabraham - legendi järgi juutide esiisa, leping jumalaga. · Mooses - tõi iisreallased tagasi Egiptusest ja päästis nad sellega Egiptuse vangipõlvest. Talle anti 10 käsku, mis tegid juutidest välja valitud rahva. · Taavet - loob tugeva Iisraeli riigi, mis oli 10. saj eKr tolle aja tugevaim riik. 5. Vana-Kreeka Loodusolude mõju ajaloole · Eredaimalt paistab see ehk silma Kreeta-Mükeene perioodist, kus Kreeta saare kultuur arenes väga jõudsalt tänu sellele, et saarele oli raske ligi pääseda ning vallutajad sinna ei pääsenud. Ajalooperioodid: piirid ja iseloomustus · Egeuse kultuur - 2400-1400 eKr Kreeta saar ja Peloponnesose poolsaarel asuv Mükeene Rahumeelne kultuur. Kunstialaselt kindlasti üks omapärasemaid. · Tume ajajärk - 1100-800 eKr Egeuse meri saab Kreeka sisemereks (kreeka kolooniaid paikneb Väike-Aasia rannikuni)
Augeias Elise kuningas. Aurora koidujumalanna Castor - Sparta kuninga Tyndareose ja Leda poeg. Polluxi vend. Nad tõsteti Kaksikute tähtkujuks taevasse. Cerberus(Kerberos) Kolmepealine koer, kaitses Hadese väravaid. Cupido armastusejumal. Teda kujutati tiivulisena ja sageli ka vibu ja nooltega. Tema nooled panid armuma kõik, keda need tabasid. Charon paadimees, viib surnud Hadeses üle Acheroni jõe. Daidalos kunstnik, ehitusmeister, käsitööline, leiutaja. Põgenes Kreeta saarele, kuhu ehotas labürindi, kus hoiti Minotaurust. Tahtis saarelt põgeneda ning ehitas tiivad. Lendasid koos pojaga nendega minema. Mete kohal aga poeg kukkus vette ja hukkus. Danae - Peloponnesosel asuva Argose kuninga Akrisiose tütar ja ainus laps. Ta sai Zeusilt poja Perseuse. Daphne nümf, neitsilik kütt. Jõejumal Peneuse tütar. Muutus loorberipuuks ja pärast seda hakati võitjaid pärjama loorberipärjadega. Delfi Vana-kreeka linn Phokises
KONTROLLTÖÖ II KORDAMINE Perioodid ja lühiiseloomustus · Küklaadide tsivilisatsioon 3200-1100 a e.m.a, tegeleti põlluharimise ja karjakasvatusega, kunstiks olid marmorist kujukesed ja seinamaalid. · Kreeta ehk Minoilise ehk Minoiline kultuur 2000-1400 a e.m.a, tegeleti karjakasvatusega, põlluharimisega, ülemerekaubandusega; sõjakad jõud puudusid; lineaarkiri A; keskusteks olid lossid (Knossos), need olid ümbritsetud linnaga, ebasümmeetriline, ruumid asetsesid ümber siseõu; losside otstarve majanduskeskus, valitseja võimukeskus, usukeskus; loss oli kindlustamata; usk jumalannasid austati, härja
Kreeka mütoloogia jumalad Zeus kreeka keeles 'jumalik kuningas' on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Ta pääses ainsana oma pere lastest surmast, teised lapsed kronos neelas alla. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost , mida peeti ühiseks valitsemise territooriumiks.. Zeusi naine oli Hera. Zeusi järglased: Apollon ja Artemis olid kaksikud, Ares, Dionysos, Graatsiad, Helena, Hephaistos, Herakles, Hermes, Minos, Perseus.
suppi, mis kannab nime avgolemono. Sügisel süüakse ohtrasti mustsilm-ube koos salatirohelisega, või siis kana, mille juurde kuuluv riis ehk pilafi on hautatud kanast väljaimbunud leemes. Väga palju kasutatakse metsikult kasvavat taime hortat, mis maitseb nagu spinat ega jää viimasest maha ka rauasisalduse poolest; soositud köögiviljaks on okra. Mitmed Kreeka piirkonnad on saanud kuulsaks kohalike saadustega Kalamata oma oliivide, Argos mesimelonite ja Kreeta viinamarjadega. Joogid Tavaline lisand kreeklase söögilaual on alkohoolne jook, mida peetakse söögirõõmude oluliseks osaks; joomisse väljaspool söögiaega suhtuvad kreeklased halvakspanuga. Arvatavasti kõige kuulsam kreeka jookidest on ouzo, aniisiga maitsestatud piiritusjook, mis vee lisamisel muutub piimjaks. Kreekast on pärit ka ainulaadne vein nimega retsina, millel on selgesti tuntav vaigumaitse. Hommikusöögilaud
Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur on hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid III at eKr suurte jõgede kallastele, kuna seal olid looduslikult paremad elutingimused. Seega võime kohata esimesi tsivilisatsioone Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse kallastel. Neile järgnesid India Induse jõe ääres, Vahemeres paikneval Kreeta saarel ning Hiinas Huanghe jõe orus ning hiljem ka Kesk-Ameerikas ja Peruus paiknevad tsivilisatsioonid. Tsivilisatsioonide tekke põhjuste üle on palju vaieldud. Teadlane Arnold Toynbee on inimkonna ajaloo jaotanud 13 tsivilisatsiooniks, samas kui Harvardi professor Samuel Huntigton eristab kaheksat tsivilisatsiooni. Tänapäeval räägitakse siiski seitsmest tsivilisatsioonist. Esimeste tsivilisatsioonide tekkimise ajal puudus kiri või oli selle areng veel algstaadiumis
1. Asend. Geograafilised olud. Ajaloo perioodid, lühiiseloomustus. Kreeka kolonisatsioon Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on väga mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene ajajärk (u 2000-1100 eKr) 2000 eKr algas Minoiline kultuur Tume ajajärk (u 1100-800 eKr) madal tsivilisatsioonitase ja suhteline eraldatus muust maailmast. Kreeklased võtsid kasutusele raua. Arhailine ajajärk (u 800-500 eKr) u 800 eKr võeti kasutusele tähestik ja 776 eKr hakati üles kirjutama olümpiavõitjaid, seega umbes sellel ajal algasid olümpiamängud. Klassikaline ajajärk (u 500-338 eKr) V saj. I pool eKr oli Pindarose ja Aischylose loomeperiood ning V saj. II pool eKr oli Sophoklese loomeperiood. Hellenismiperiood (338-30 eKr) 336-323 eKr oli Makedoonia ...
Saksamaa vallutab Balkani poolsaare Hitleri tähelepanu pöördus nüüd itta. Oktoobris 1940 oli Itaalia edudult tunginud Kreekasse. Hitles kaasas Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria ning sekkus. Hitler ründas ka oma liitlastega läänemeelse valitsusega Jugoslaaviat ning purustas selle. Sõjakäik kreeklaste ja nende toetajate inglase vägede vastu oli pikk ja kaotusterohke, kuid aprilli lõpuks oli Kreeka vallutatud. Edasi suudnus Hitler Vahemere poole inglastelt tuli vallutuda Malta ja Kreeta. Kreetas oli II MS suurim õhudessantoperatsioon ja inglased sunniti taanduma, kuid Malta jäi alistamatuks. Jugoslaavia alistub sakslastele Sõjategevus teistel rinnetel 1940 kandus sõda Euroopast ka Aafrikasse. Itaalia ründas ebaõnnestunult Inglismaa all olevat Egiptust. Briti väed alustasid vastupealetungi ning lõid Itaalia üksused puruks, vallutades suure osa Liibüast. Liikusid edasi 650 km, võtsid 130000 vangi ja kaotasid alla tuhande mehe.
sõjakäigu Kreekasse,kuid sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa . Mõneaja pärast tungis Kreekasse kuningas Xerxese hiigelvägi.Sõja lõpustõrjuti pärslased Kreekast ja egeuse mere piirkonnast välja. 3.´Makedoonia tõus Kunigas Philippos II tugevdas oma ümberkorraldustega Makedoonia riiki ja armeed ning hakkas sekkuma Kreeka riikide omavahelistesse suhtesse 4.Iseloomusta Kreeka tsivilisatsiooni Tsivilisatsioon kujunes Kreeta saarel III ja II aastatuhande vahetusel eKr ja levis sealt edasi hiljem ka Mandri-Kreekasse kus selle kuulsamaks keskuseks sai Mükeen.Kreeka tsivilisatsiooni nim minoiliseks,tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad ja eelkõige nendes linnades esilekerkivad lossid 5 mis on klükloopsed müürid Kreekas kerkisid esile kindlustatud lossid ,nendeseast kuulsaim oli mükeene,on tuntud massiivsetest kiviplokkidest nn
Kes oli 21Nimeta rahvas kelle vallutusteni 16 saj alguses arenes Minotaurus? indiaanlaste rahvakust iseseisvalt. sõnnipäine koletis, Eugese kultuur, minose naise pasiphae ja ühe sõnnipoeg. 22Tempel, mis asub Indoneesias, Jaava saarel. Iseloomusta. 49Millise maa arhitektuuris ahanevad sambad allapoole? Bordridini tempel, astmeliselt tõusvatest terassidest. Kreeta 23Kuidas nimetatakse inkade muistset linna andide 50Mis on monoteism, mis polüteism? kõrgmäestikus? Monoteism on usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavassse Machu Picchu jumalasse 24Kes olid Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri loojad? Polüteism on usk kus usutkse paljusi jumalaid.
Välksõja ründekäik Londoni pommitamine ja Kreeka ja Jugoslaavia vallutamine Kui Prantsusmaa oli põlvili surutud, ründasid sakslased Inglismaad. Inglased aga suutsid suure vaevaga sakslasi tagasi tõrjuda. Samal ajal ründas Itaalia Kreekat, kuid sai lüüa. Kreekat abistasid inglise väed. Neile tulid appi Bulgaaria, Rumeenia ja saksa väed, kes vallutasid Kreeka ja Jugoslaavia. Kõige verisem Lahing Kreekas oli Kreeta saarel, kus sakslased kasutasid rohkesti langevarjuüksusi. Lõpuks oli kogu Kreeka vallutatud. Kreeklaste afiss "Edasi Hellenid" Barbarosso plaan NSV Liit valmistus suureks pealetungiks sakslaste vastu, valmistades läänepoolsete sõjaväeringkondade asemel kolm rinnet. Sakslased ründasid NSV liitu kaks nädalat ennem.
AJALUGU Inimene kujunes 2.Inimese tunnused: olid suurema ajumahuga ja oskasid mõelda, kaaslastele anti mõtteid edasi häälitsustega, arenes häälikuline kõne. 3.*Kuna üleminek koriluselt ja küttimiselt karja kasvatusele ja põlluharimisele toimus aeglaselt ja järkjärgult ja mitte igal pool siis selle tõttu olid osad inimesed paiksed ja osad rändasid. Kuna inimesed ei sõltunud enam nii palju loodusest ja hakkasid ise endale toiduaineid tootma võisid nad paikseks jääda. Küttimine ja korilus nõudsid ringiliikumist. Igal pool ei leidunud sobivaid taime ja looma liike keda kasvatada ja kodustada ega sobivaid loodustingimusi seega rännati sobivamatele aladele. 4.*Kuna metallist tööriistad olid teravamad ja vastupidavamad oli tööviljakus suurem ja suudeti toota rohkem kui endal tarvis oli. Arenes tööjaotus ja arenes kaubavahetus. Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid, kujunes varanduslik ebavõrdsus-tekkis klassiühiskond. 5.Esiaja kult...
1. Vana-Kreeka ürgjumalused Hemera-päev Aither-õhk Oroi-mäed Gaiast sündis Uranos, kes sai võimule. Kaosest sündis Gaia. 2. Olümpia jumalad 12 jumalat. Peajumal Zeus, kes oli peajumal. Hera-Zeusi naine ja õde. Abielu kaitsja. Poseidon-merede valitseja Hades Zeusi ja Poseidoni vend, surnuteriigi valitseja. Athena-Zeusi tütar, kes hüppas välja tema peast. Apollon-Zeusi poeg. Poeesia ja lüürika. Artemis-Apolloni kaksiküde Aphrodite-armastusejumalanna ja ilu jumalanna. Hermes Zeusi käskjalg. Ares-sõjajumal. Hephaistos-Tulejumal Hestia-Zeusi õde. Kodukolde jumalanna. 3. Muusad Ilma muusadeta ei toimunud ühtegi pidu. See keda muusa õnnistas, sai temast luuletaja või valitseja. Muusa-kunstide, teadmiste jumalanna. Muusa-inspiratsiooni allikas. Orhpeios oli kuulasm järeltulija. Muusad oli Apolloni lummuses. 4. Heeros Heeros olid kangelased. Nt Herkales. Thoros-võitlus Melotaurusega. Achilleos-Homerose ja Iiliase kange...
622- Muhamed põgenes Mekast Mediinasse ja algas ajaarvamine 630 Muhamed läks Mekasse tagasi ning temast sai araablaste valitseja 4. Koosta ülevaade araablaste vallutustest ja islami laienemisest (aeg, piirkonnad). Aastatel 622-632 toimusid vallutussõjad vallutati Süüria, Palestiina, Egiptus, Uus-Pärsia. 7.sajandi lõpuks oli vallutatud kogu Põhja-Aafrika. 711.aastal vallutati ka Hispaania, kus võeti vastu ka islam. Araablased said endale ka suuremad saared nagu Küpros, Kreeta ja Sitsiilia. Edasi vallutati osa Kaukaasiast ja Kesk- Aasia. 5. Miks hakkas Araabia riik kohe laienema? Muhamedi õpetuste järgi ei tohtinud hõimud enamomavahel tülitseda, vaid pidid ühte hoidma ja ründama ainult naabermaid. Lisaks koraan nägi ka ette, et iga moslem peab pingutama oma usu nimel ja levitama seda, sellepärast arvatigi, et sõjaretked rikkamatesse naabermaadesse on igati õigustatud. Miks sinu arvates õnnestus araablastel vallutada suured maa-alad?
templid avatakse valgusele. VANAKREEKA JA-ROOMA : KNOSSOSE PALEE: Põhiplaan: Labürint (MÜÜT; Minotaurusest).Valgus tuleb läbi katuseavade või sammaste vahelt. Sambad puidust, alt kitsenevad. Värvitud kollase, punase, mustaga. KUJUTAVA KUNSTI LIIKE KREETAL Seinamaal e FRISKO skulptuur, keraamika, metall. MEELEOLU; Rõõmus, teemad seotud ümbritseva looduse ja merega. Usuga seotud teemad mängulised(mängud sõnniga). ERINEVUS: Meeleolu, Kreeta teemad seotud õnneliku eluga, keskkonnaga. VANAKREEKA seinamaalid seotud jumalate, inimeste omavaliste võitluste, ajalooliste sündmustega või spordiga. VANAKREEKA KOLM ARHITEKTUURI STIILI; SAMBAD DOORIA STIIL: Kõige vanem, jõuline, raskepärane stiil. Sambal keskel paksendus, nimetatakse ORTOOSIKS, kapiteel koosneb kahest lihtsast plaadist, sammas toetub otse alusele- stülobaadile. Puudub paas, Friis koosneb metoobist ja triglüüdist
Kiilkiri on kirjaviis,kus kiilukujulised kirjamärgid vajutati kolmekandilise või neljakandilise krihviga niiskesse savitahvlisse. Kiri tekkis algul Sumeris,siis Akkadis ja levis kõikjal Idamaades. Kiri arenes piltkirjast sünamärkidega silpkirjaks. Hieroglüüfid- vanaegiptuse kirjaviisi kreeka nimetamise. Lingvistikas on neli kirjasüsteemi: ideograafiline kiri,logograafilis-süllaabiline (sõna-silbiline),süllaabiline ja alfabeediline (hääliku täheline märkimine). Kreeta ehk Minose kiri oli loodud Kreetal enne kreeka hõimude sissetungi. Algul oli ideograafiline kiri,hiljem sõna-silbiline kiri. Eelmise sajandi algusest oli teada Egeuse mere 3 kirjasüsteemi,üks oli hieroglüüfkiri,teised kaks olid lineaarkirjad A ja B. Praegu eristatakse kahte kreeta ja kahte kreeta- mükeene kirja kuju. Kreeta piltkirjas on umbes 150 ideogrammi:inimene,loomad,taimed ja esemed. Lineaarkiri oli kiri,kus grafeemid ehk märgid koosnevad liinidest,joontest,mitte piltidest
Tähelepanelikult jälgiti eri tahvuste rasiilisi tunnuseid ja eripära. Egiptuse poosi kasutamine polnud tingitud oskamatusest, vaid soovist rõhutada erinevaid väärtusi. Vähemtähtsaid inimesi kujutati õigemini. Värvid ei olnud täpsed, aga kaunid. Inimfiguuride ümbrust märgiti mõne üksiku taimemotiiviga ja tagapool asuvad tegelased paigutati lihtsalt eespoolsete peade kohale. Kunsti tehti nii, et inimesed selle ära tunneks. 5.Kreeta-Mükeene kunst. Kõige rikkalikum oli kunst Kreeta saarel ja Peolpennesose poolsaare asulates, Mükeene linnas. Sellepärase räägitakse Kreeta-Mükeene kunstist. Kreeta ehituskunsti tähtsaimateks saavutusteks olid suured lossid. Knossos, Phaistos ja Hagia Triada! 20.sajandil kaevati need välja ja konserveeriti ja osaliselt restaureeriti. Lossides palju väikseid ruume, paiknesid korrapäratult ümber siseõue. Keerukas põhiplaan on teikitanud müüdi labürindist.
peale inglismaal ebaõnnestumist suunas hitler tähelepanu itta. Okt 1940 alustati sõjakäiku Kreeka vastu, kuid saadi lüüa. Saksamaaga liitusid ungari, rumeeniaja bulgaaria. Saksa mõju alla langes ka jugoslaavia, kuni 1941 tuli riigipöördega J's võimule läänemeelne valitsus. 6. apr 1940 ründas saksamaa Jugoslaaviat ja lõi selle kiiresti puruks. Aprilli lõpuks oli ka kreka vallutatud. Järgmiseks taheti valutada Vahemere maidtuli vallutada Malta ja Kreeta. 20. mai 1941 rünnatigi kreeta ja inglased taandusid. Malta jäi alistamatuks. Sõjategevus MS teistel rinnetel: 1940 kandus sõjategevus euroopast ka aafrikasse. Itaalia alustas sept 1940 rünnakut egiptlaste vastu, mis oli mehitatud briti vägedega. 7. sept 1940 alustasid briti väed vastupealetungi ja itaalia väed löödi täielikult puruks. Britid vallutasid ka teisi itaalia kolooniaid. Aafrikasse saadeti eraldi Aafrika korpus. Selle eesotsas Erwin Rommel (Kõrberebane). 1941 märtsis surusid
Jaota alljärgnevate märksõnade numbrid Vana-Kreeka ajaloos sobivaima etapi juurde. Sündmused, mis jäävad kahe ajalooperioodi piirile, paiguta selle etapi alla, kuhu ta Sinu arvates (sümboolselt) paremini sobib. a) kreeka kultuuri õitseaeg (kunsti, kirjanduse, filosoofia areng) b) üle kogu Makedoonia riigi levis kreeka keel ja kultuur c) toimusid Kreeka-Pärsia sõjad d) tsivilisatsioonile iseloomulike tunnuste teke Kreeta saarel e) kreeka kultuur segunes teiste piirkondade traditsioonidega, kreeka kultuur oli domineeriv f) looduskatastroofist (vulkaanijärgsed hiidlained) tingitud purustused hävitasid senised kultuurisaavutused g) kreeka kultuur mõjutas kogu Idamaade kultuuri, oli eeskujuks h) kaubanduse areng i) lossikultuur: lossid kui majandus-, kultuuri- ja poliitilise elu keskused j) toimusid esimesed teadaolevad olümpiamängud
Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Antiikaja sünkretistlikus ettekujutuses seostati teda mitmete teiste jumalustega (Ammon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias ja võib-olla isegi Dyaus Pitar hinduismis).Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama.Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks.Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed
14. Ülevaade Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost Looduslikud tingimused 1. Asub Balkani poolsaarel (Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Kreeka (Peloponnesose poolsaar) ja Egeuse mere saartel 2. Mägine ja geograafiliselt väga liigendatud 3. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaase lõikuvad merelahed 4. Peamine ühendustee – meri, selle kaudu peeti sidet ka välismaailmaga 5. Avatus muu maailma suhtes, aga ka sügav sisemine killustatus 6. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust 7. Kultuurivahendaja, võeti üle ida kultuuri silmapaistvaid saavutusi, mugavdasid neid ja arendasid oma originaalse tsivilisatsiooni 8. On mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri Ajalooperioodid 1. Egeuse e. Kreeta-Mükeene ajajärk (u. 2000 – 1100 eKr) 2. Tume ajajärk e. Homerose ajajärk (u. 1100 – 800 eKr) tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati hetii...
Nad võtsid sealt mitmeski valdkonnas õppust, kuid mugandasid omaksvõetu loominguliselt oma tarvidustele ja kujundasid omanäolise tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda mõjutas suurel määral läänepoolseid Vahemeremaid, suunates otsustavalt Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Kreeka ajaloo varaseim periood on tuntud kui Kreeta-Mükeene ajajärk. Tsivilisatsioon kujunes Kreeta saarel III ja II aastatuhande vahetusel eKr ja levis mõni sajand hiljem ka Mandri-Kreekasse, kus selle kuulsaimaks keskuseks sai Mükeene. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon : Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel Kreeta muistsed elanikud ei olnud kreeklased. Enamik teadlasi arvab, et siin elas osa Egeuse mere piirkonna ja Väike-Aasia põliselanikest, kes asustasid saart enne indoeurooplaste hulka kuuluvate kreeklaste sisserännet
Zeus ehk Dias (,,jumalik kuningas") on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Sümboliks on valitsuskepp, piksenool ja kotkas. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide1 Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi
Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga. Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos, Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega. Mägised alad olid vanasti kaetud männi-, tamme-, pöökpuu- ja kastanimetsadega. Orgudes kasvasid igihaljad küpressid, loorberid ja oleandrid. Mäekallakuil kasvatati viinapuid ja oliivisalusid. Orgude viljakandvais osades külvati viljataimedest peamiselt otra.
Nool on sihitud amburi poolt vaadates Kotka tähtkuju poole.Kui Päike on Amburi tähtkujus, siis tõusevad Lüüra, Kotka ja Luige tähtkuju. Sel ajal algab Kreekas vihmaperiood ning paljud varem kuivad kohad soostuvad. See andis linnunimelistele tähtkujudele halva maine (Lüürat kutsusid vanad kreeklased Raisakulliks), mis võis mõjutada Stymphalose lindude legendi teket. 7.Kreeta sõnni kinnipüüdmine-Kreeta sõnn oli vanakreeka mütoloogias imekaunis pull, kelle Poseidon kinkis Kreeta kuningale Minosele ja kelle äratoomine oli Heraklese seitsmes vägitöö.Poseidon kinkis pulli Minosele, et see tolle jumalatele ohverdaks. Ent Minose naisele Pasiphaele hakkas loom meeldima ja ta rääkis mehele augu pähe, et see pulli tõuparanduseks alles jätaks.Poseidoni kättemaks oli hirmus: et Pasiphae pulli armastas ja selles tõuparandajat nägi, siis pani ta naise pulli armuma, nii et see loomaga suguühtesse astus ning tõi
Idee seisnes selles, et et krotaloni heli hirmutas linde, kes lendu tõusid, mille peale Herakles neid üks-haaval oma vibuga maha laskma hakkas. See ülesanne ei tundu küll väga ohtlik või ületamatult raske, kuid ainuüksi teadmine, et seda tööd saadeti tegema Herakles, peaks meile tõendama, et ülesanne käis üle jõu igale teisele kreeklasele. 7)Kreeta sõnn Seitsmenda ülesandena saatis Eurystheus Heraklese Kreetale sealse võimsa sõnni järele. Kreeta sõnni kohta on mitmeid erinevaid müüte, kuid Heraklese lugudega seostatakse kõige enam müüti, mille kohaselt Poseidon käskis Kreeta valitsejal Minosel ohverdada talle looma, kes pidi ühel päeval mere põhjast välja ilmuma. Nii juhtuski, kuid Minos oli üüratust sõnnist niivõrd vaimustuses, et lisas ta oma karja ning ohverdas Poseidonile ühe tavalise pulli. Vastutasuks muutis Poseidon looma taltsutamatuks. Kui Herakles Kreetale jõudis, palus ta Minoselt sõnni püüdmisel abi
Uuendused, mis tõi kaasa pronksiaeg elatusalades: Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus Miks on raud parem kui pronks: tugevam, teravam, vastupidavam Puudused vase ja pronksiga võrreldes: kallis ja raskem sulatada Rauaajal toimusid Eesti ühiskonna arengus: varandusliku ebavõrdsuse suurenemine, haritava maa maksustamine, eliidi kujunemine, võimuvõitlus Lõunapoolsed piirkonnad, kus toimus kiire areng: Vahemere piirkonnad (Kreeka, Kreeta, Rooma) Rauaaeg: (500e.Kr-1200p.Kr) vanem rauaaeg eel-rooma rauaaeg u 500eKr-50 pKr rooma rauaaeg u 50 pKr-450pKr keskmine rauaaeg u 450-800 eKr noorem rauaaeg viikingi aeg u 800-1050 hilisrauaaeg u 1050-1200 Kunda kultuur Kunda kultuur-Läänemere ida ranniku mesoliitiline kultuur Faktid seoses asulakohtadega: Rajati asulad veekogude lähedusse Elati umbes 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest Pole kindel, millistes elamutes elasid Seoses tööriistadega:
Euroopa riigid Kreeka Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid ligikaudu 165 on asustatud Kreeka pinnamood on kohati väga erinev. Seal on tasandikud, kivised kõrgendikud ja mägised kallakud. Temperatuuri poolest on talv väga leebe ja tavaliselt umbes 10 kraadi ning suvi on väga kuum ja kuiv, umbes 40 kraadi. Kreeka vabariigis on presidentaalne, pralmantaarne demokraatia. Kreeka Vabariigi president on hr. Karolos Papoulias, peaminister hr. Constantinos Karamanlis. Kreeka parlamendis on kolmsada valitud liiget, valimsed peetakse iga nelja aasta järel. Kreeka on Euroopa liidu liige aastast 1981 ning kreeklaste rahatäheks on euro. Põhjas asub Kreekal neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia,...
ühiskonna tegevust teatud territooriumil. 4)Tarvutisel oli kiri esmalt kasutati majandamist ja riiklikku korraldust puudutavate ülestähenduste tegemiseks. 5)Kiri lõi eeldused mitmekesiseks vaimseks tegevuseks hakati üles tähendama pärimusi, uskumusi ja ajaloosündmusi. Kirjaga kaasnes ka arenenud usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus. Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres: Mespopotaamias ja Egiptuses(u 3000 eKr); Seejärel Indias(u 2400 eKr), Kreeta saarel(u 2000 eKr), Hiinas (u 1700 eKr). Hiljem jõudsid tsvilisatsiooni tasemele Kesk-Ameerika ja Peruu rahvad. Primaarsed e esmased tsivilisatsioonid kõrgkultuurid kujunesid suurel määral üksteiselt sõltumatult, sisemistel põhjustel. Sekundaarsed e tesesed tsivilisatsioonid kõrgkultuuride kujunemist mõjutasid arenenud naaberpiirkonnad Tsivilisatsioonide tekkimist uuritakse peamiselt arheoloogiliste leidude põhjal, võrreldes neid etnoloogia andmetega
1. Kreeka asub Balkani poolsaarel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Peamine ühendustee tuhandeid aastaid olnud meri. Läänes Joonia meri, idas Egeuse meri ja lõunas Kreeta meri. Asub Vahemere ääres. 2. Spartas olid Heloodid kes tegid nende eest töö ära, Ateenas orjandus keelatud. 3. Polis - oli Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. 4. Heloot - Spartiaadi maaori (enamasti alistatud messeenlased ja ka Lakoonika pärisrahvas). 5. Demokraatia - rahvavõim, kõige varasem oli Ateena demokraatia. 6. Pedagoog - usaldusväärne, vanem ja kogenenum ori, kellele usaldati laste saatmine kooli ja nende tagasitoomine. 7
Pealinn: Ateena Pindala: 131 940 km² Riigikeel: Kreeka Riigihümn: mnos eis tin Eleftherían (Hümn vabadusele) Rahvaarv: 11 325 900 (2011) Rahvastiku tihedus: 85,3 in/km² Riigikord: parlamentaarne vabariik Prestitent: Károlos Papoúlias Iseseisvus: 25. märtsil 1821 Rahaühik: Euro(EUR) Kreeka ajalugu Kreeka oli asustatud juba Paleoliitikumis ja 3000 eKr tekkis Küklaadi saartel kultuur, mille kunst on siiani meeldejäävamaid maailma ajaloos. Teisel aastatuhandel eKr valitses Kreeta saarel Minose kultuur, mille kaubandus ulatus Egiptusest Sitsiiliasse.Minose kultuuri võttis üle Mükeene kultuur Kreeka mandriosas, kus räägiti vanakreeka murdeid. Rooma, Bütsantsi ja Ottomani impeeriumi aegadel muutus Kreeka rahvuslik koosseis mitmekesisemaks. Kreeka keele ja kultuuri juured ulatuvad vähemalt 3500 aastat tagasi ning kaasaegne Kreeka on säilitanud paljusid elemente oma eelkäijast. Majandus Kreeka on kapitalistliku majandusega Euroopa riik
Kreeta-Mükeene per(~2000-1100 eKr)Tume ajajärk(~1100-800 eKr)Arhailine per(~800-500 eKr)Klassikaline per(~500-338 eKr)Hellenismi per(~338-30eKr)Esimesed Olümpiamängud(776 eKr)Polis ehk linnriik koosnes asulast ja selle lähiümbrusest.Sokrates (469-399 eKr).Märksõnad: teadmised ja voorus.On öelnud:"Filosoof ei pea mitte loodust uurima, vaid peab uurima inimhinge ja lahendama elulisi probleeme".Platon (427-347 eKr).Oli Sokratese õpilane.Pärit väga jõukast ja kuulsast suguvõsast.Aristoteles (384-322 eKr).Oli Platoni õpilane.On öelnud: "Vooruslikuks muudab inimene end oma hinge täiustades ise".Aristokraatia-parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega ülikutele,vastandub monarhiale ja demokraatiale.Türannia-autoritaarne vägivalla reziim, hirmuvalitsus.Türanniasse kaldub ainuvalitsus siis, kui ta jalgealune kõikuma lööb või kui on tegemist ebaseaduslikult või vägivaldselt võimu haaranud valitsejaga.Oligarhia-Mõis...
t.On toimunud üleminek põlluharimisele ja karjakasvatamisele(alates pronksiajast)Varanduslik kihistumine,riikluse teke,kirja olemasolu(5000 a.t sumeritel Mes.ja egiptlastel)vaimne tegevus koolides(koolide teke,kirjanduse,teaduse ja kunsti areng,vaatlused ja religioonid.On kujunenud ühiskondlik tööjaotus.Primaarne tsivilisatsioon.~3000 ekr leidis aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres.Indias Induse kallastel tekkis tsivilisatsioon ~2500 ekr,Vahemeres Kreeta saarel ~2000 ekr ja Hiinas Huang He jõe orus ~1600 ekr.Ameerika muistsed tsivilisatsioonid Kesk-Ame. Ja Peruus kujunesid 1200 ekr.Sekundaarne tsivilisatsioon- Kreeka,Rooma.Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria,Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas küllaldaselt vihma ning tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad .Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nim mägede ümbruskonnas nn viljaka poolkuu alal.
Oma hiilgeajal kuulus Vana-Rooma alla kogu vahemereäärne ala ning ulatus ka Kesk-Euroopasse tänapäeva Prantsusmaale ja Inglismaale. Selle ajastu lõpuks peetakse 476. aastat. Vana-Roomat on palju mõjutanud Kreeka, eriti sarnane oli nende kultuur. Samuti võib palju paralleele tuua nende ühiskonnast, kuid seal on ka mõningaid erinevusi. Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis on asustatud kreeka hõimude poolt alates 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. Vana-Kreeka ajajärk kestis kuni 30 a eKr, mil Rooma oli lõplikult Kreeka oma võimu alla allutanud. Suur ja tugev Rooma oli kultuuriliselt Kreekast väga mõjutatud, kreeka alfabeedi põhjal kujundati oma tähestik, nad old tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest, kirjandusest, filosoofiast ning üldisest elulaadist. Vana-Kreeka arhitektuuris oli tähtsaim templite ehitamine sammastega (enamasti marmorist).
Pelgulinna Gümnaasium Kreeka jumal - Zeus Kokkuvõte Katre Kasemets 6.C klass Tallinn 2014 Kasutatud kirjandus : · http://www.slideshare.net/guestdf1a8c/kreeka- jumalad · http://et.wikipedia.org/wiki/Zeus · lepo.it.da.ut.ee/~avramets/referaat.zeus Zeusi sünd ja lapsepõlv Zeusi vanemad on titaanid Rheia (Rhea) ja Kronos. Kuna Kronos ise oli kastreerinud oma isa, kartis ta sama saatust endale ja neelas kõik oma lapsed kohe pärast nende sündi alla. Uranos ja Gaia andsid Rheiale nõu tuua väike Zeus ilmale Kreetal. Nii ta tegigi ja Rheia andis Kronosele Zeusi asemel lapse mähkmetesse mässitud kivi, mille Kronos kohe alla neelas. Kuid kivi oli kõhus liiga raske ja Kronos oli sunnitud vastu võtma Gaia pakutud rohu, mis ajas ta iiveldama ja ta oksen...
Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Päritolu Olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides nelja-aastastes tsüklites olümpiamängude vahel. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta Ühe müüdi kohaselt oli mängude alusepanijaks Herakles oma vendadega. Kuni täisikka jõudmiseni teenisid vennad truult peajumal Zeusi, siis aga lahkusid Kreeta saarelt, kus nad seni olid elanud, ja asusid elama Olümpiasse, kus nad oma tubli töö tähistamiseks korraldasid iga viie aasta tagant võidujookse Müüdid olümpiamängude päritolu kohta Teine lugu jutustab, et olümpiamängude rajaja olnud teine Herakles pooljumal, Zeusi ja Alkmene poeg, kes korraldanud Olümpias jooksuvõistlused, millega ta tähistas oma võitu kuningas Augeiase üle. Ta võitis need võistlused ning määras need siis iga nelja aasta tagant korduma.
Minoiline Minose või Kreeta Trieer aerude ja purjede jõul (kultuur) 3000-1400 eKr liikuv Vana-Kreeka sõjalaev Lineaarkiri savitahvlitele 500eKr kirjutatud silpkiri Sümpoosion - Vana-Kreeka Minolise/Mükeene kultuuri ajast koosviibimine veinijoomisega ja Barbar - võõramaalane, kes intellektuaalse vestlusega (sünd, rääkis kreeklastele arusaamatut pulm, matus vms) keelt Patriarhaalne ühiskond, kus Hellen - Kreeklaste nimetus võim ja otsustamine on iseendile perekonnapea ehk isa käes Hellenism - antiikaja ajaloo- ja Matriarhaalne - kultuuriperiood (A. Suure surm Hetäär - haritud ja sotsiaalselt Egiptuse langemine Rooma võimu tunnustatud prostituut, ülalpeetav alla) 323-30 eKr naine Vana-Kreekas Alfabeet - tähestik Draama - tõsise konflik...
Terve hulk Nofretete büste on palju. Teda peeti tolle aja naisideaaliks. Representatiivne toredus e esinduslik oli Ramses II ajal, kes lasi ehitada kuulsa Ramasseumi. Abu Simbeli templi ees Ramses II istuvad figuurid. Pärast Ramses II hakkas langus, aga veel Ptolemaioste ajal püsis kunst. § 9. KreetaMükeene kunst e Egeuse kunst. Euroopa vanim kunst. Eristatakse kolme piirkonda. Küklaadiline kunst. Küklaat saarestik Kreeta ja mandriKreeka vahel. Sealt pärinevad peamiselt stiliseeritud väikefiguurid. Kreeta kunst. U 26001100 eKr. Kutsutakse ka minoiliseks, tuleb Kreeta legendaarsest kuningast Minosest. Minotaur poolinimene, poolhärg. Veel jagatakse see 3ks ajajärguks. Vara, kesk ja hilisminoiline. Kreeta kultuur hävines üheainsa hetkega Santorini vulkaanipurse. Hiigellaine 30m. Kreeta arengu eripäraks oli asendist tingitud, et tal ei olnud vaja teha sõjalisi kulutusi
kummardamine Võimul Tutanhamon, viis pealinna Teebasse Tutanhamoni haud: · 3 inimesekujulist kirstu, keskmine kullast, nägu kaetud maskiga · Kirstud asetatud suurest kiviblokist õõnestatud sarkofaagi, ümber luksusesemed · Päises olid urnid siseelunditega Egeuse kunst Polnud ühtset riigivõimuga riiki, kunstis seega ühised jooned nii Mandri-Kreekas, Peloponnesose ps ja Väike-Aasia rannikul Rikkaim kunst kreeta saarel ning peloponnesose ps, mille tähtsaim keskus Mükeene-Kreeta- Mükeene kunst Kreetalased ei kartnud välisvaenlaseid seni kuni neil olid laevad merel, seega polnud nende lossid kaitstud ja nad ei rajanud linnuseid Usus neil kindlad jooned puudusid, aga mingisugused jumalannad neil olid, kujutati madudega Kujutavas kunstis olid neil skulptuur-reljeefid ja kujud. Tähtsamateks arhitektuuri saavutusteks kreetalastel lossid(Knossos, Phaistos ja Hagia triada) Lossid:
tagasi saada Bessaraabiat) ja Soome (kättemaks NSVL-le) BALKANI VALLUTAMINE Oktoobris 1940. aastal ründas Itaalia Kreekat, kuid sai lüüa ja Mussolini palus seejärel Hitleri abi. Hitler suutis Sksm võimu alla saada Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia ja 1941. aasta aprilliks ka Kreeka Hitler soovis ka võimu Vahemerel, selleks oleks pidanud ta vallutama nii Malta kui ka Kreeta. Kreeta vallutamisega saa Sksm hakkama, kuid Malta jäi alistamata AAFRIKA VALLUTAMINE 1940. aastal alustati sõjategevust ka Põhja-Aafrika rindel septembri ründas Itaalia Egiptust (SB koloonia), kuid ebaõnnestunult. Britid alustasid vastupealetungi ning tuli taaskord abi paluda Hitlerilt. 1941. aasta märtsis saadeti Egiptusesse Aafrika korpus, kelle eesotsas seisis väga võimekas väejuht Rommel (Kõrberebane). SÕDA SAKSAMAA JA NSVL VAHEL
Pikka aega polnud keisrivõim päritav, aga tegelikkuses määras keiser endale ise järeltulija, kes oli ühtlasi kaasvalitseja. Keisrile allusid riigielu korraldavad ametkonnad. Justinianus I Püüti eduka vallutuspoliitika abil taastada Rooma impeeriumi muistset valitsusaeg hiilgust. 527-565 7.-11. sajand Bütsantsi ründasid mitmed sissetungijad, bulgaarid ja araablased. Araablastele kaotati Vahemere idaannik, Egiptus, Küpros ja Kreeta. Väike-Aasias suudeti oma võim siiski säilitada. Kreeta tagasivallutamisega saadi Egeuse meri kindlalt kontrolli alla ja tagati Konstantinoopoli turvalisus. Bütsants vallutas maid juurde Süürias ja Armeenias. 11.-15. sajand Türklased-seldzukid tungisid Väike-Aasiasse, nad purustasid Bütsantsi väe ning suur osa Väike-Aasia elanikkonnast langes türklaste võimu alla
Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Koos Eleusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest (ülekreekalistest mängudest). Ühe müüdi kohaselt oli mängude alusepanijaks Idaiose Herakles oma vendadega. Kuni täisikka jõudmiseni teenisid vennad truult peajumal Zeusi, siis aga lahkusid Kreeta saarelt, kus nad seni olid elanud, ja asusid elama Olümpiasse, kus nad oma tubli töö tähistamiseks korraldasid iga viie aasta tagant võidujookse. Ühe müüdi kohaselt oli mängude alusepanijaks Idaiose Herakles oma vendadega. Kuni täisikka jõudmiseni teenisid vennad truult peajumal Zeusi, siis aga lahkusid Kreeta saarelt, kus nad seni olid elanud, ja asusid elama Olümpiasse, kus nad oma tubli töö tähistamiseks korraldasid iga viie aasta tagant võidujookse
Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Sadamate ehitamiseks sobivaid lahti esineb seal harva. Kreeka manner jaguneb oma looduselt kolme ossa: Põhja-, Kesk- ja Lõuna- Kreekaks. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos, Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega. Vahemerelise kliima iseärasuseks on palav ja kuiv suvi ning pehme ja vihmane talv. Kreeta saarel on mõõdetud Euroopa absoluutne kuumarekord 46 C. Mägise reljeefi tõttu on kliimas ka kontraste talvel püsib mägedes mitu kuud, rannikul ei lange õhutemperatuur alla nulli. Suvel on põud tavaline
aastal toimus pealepööre, basileus tapeti. Lääne-kristlased vallutasid Konstantinoopoli ja teisi provintse ning lõid Ladina kuningriigi. Innocentius III oli üllatavalt kiiresti jõudnud ühe oma põhieesmärgini ida- ja läänekristlus ühinesid katoliku kiriku egiidi all. Veneetsiagi võis tulemuste üle üksnes rõõmu tunda. Vabariik sai osa Konstantinoopolist, Adrianoopoli, Marmara mere sadamalinnad ja Kreeta saare, mis kõik kujutasid endast olulisi tugipunkte Vahemere kaubanduses. Bütsantsile aga tähendas IV ristisõda suurimat tagasiööki 4. sajandist alates. Kuigi 1261. aastal õnnestus Nikaia keisril Michael VIII Palaiologosel Genova raha ja laevastiku abiga Konstantinoopoli basileuse võim taastada ja ristisõjad Bütsantsi südaaladelt välja tõrjuda, ei saavutanud impeerium enam kunagi oma endist hiilgust. Ristisõjad olid kokkuvõttes minu arvates täiesti mõttetud ettevõtmised
türannia-hirmuvalitsus Demokraatia-rahvavõim Aleksander Suur- oli piiramatu võimuga monarh. Platon - kreeka filosoof. Rajas Ateenas oma kooli, arendas ideedeõpetust, mis ainsaks tõeliselt olevaks, muutumatuks, igaveseks peab ideid, ülimaks ideeks on hüve. Aristoteles - suurim kreeka filosoof ja õpetlane. Asutas Lükeionis nn peripateetilise filosoofilise kooli. Ta rajas nüüdisajani kehtiva loogika, tegeles eetikaga, loodusteadustega, riigiteadusega jm. Minoiline tunnusjooned: Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. lossid: Lossid olid labürinditaolised. Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos. Loss oli nii kultuspaik, valitseja eluase kui ka võimukeskus .Lossid olid linnakvartalitega kokku kasvanud ühtseks tervikuks. Teadmata, kas lossid olid sõltumatud või moodustasid ühtse riigi. Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaal...
Vana-Kreeka usundid Maailma Usundid Kohustuslik kirjandus: 2001.a Avito "Vana-Kreeka inimene" peatükk "Inimene ja jumalad" Kreeka religioon on sümbioos, segu erinevatest mõjudest. Mõjud on nähtavad 3 suusalt. Kreeta tsivilisatsioon - vahemere aluskiht - on kindlasti hilisema kreeka religiooni mõju. Üld mulje on see, et see on olnud jumalanna keskne. Jumalanna keskne religioon on väga ammune. Juured püsisid väga kaua. Tänapäeva Türgis (kesk-aasia) austati palju mäe-jumalannasid (Kybele). Vahemere aluskiht (supstrad) - 1 kiht. 2 kiht -(Indo-euroopa pealetung)(superstrad) Kreeka kiht ise. Paljude oletuste jägi on kreeklased keekasse tulnud sisse, ei saa 100% kindel olla, 3 aasta tuhat. Pigem domineerivad seal jumalad. mingite analoogiate puhul võis ka kreeklastel nii olla. Need ürgalged on teinud läbi tugevad mõjutused. edendad tsivilisatsiooni. Mõjutasid lähi...
Manerismi aega võib pidada ka kunstiajaloo sünni ajaks. Nimelt kogus Giorgio Vasari (1511- 1574) lugusid ja andmeid renessansskunsti suurkujudest ning andis need 1550. aastal välja raamatuna "Väljapaistvate kunstnike elulood". Samuti silmapaistvateks maalijateks peetakse :Parmigianinot(1503-1540) ja tema"Pikakaelalist Madonnat ,,. Angolo Bronzinot(1503-1572) kes maalis esinduslikus poosis ja luksuslikus riietuses tardunudilmelisi aristokraate. El Grecot (1541-1614) kes oli pärit Kreeta saarelt, õppis Veneetsias, töötas Hispaanias. Loomingu lähtekoht Veneetsia manerism, sellele aitas anda sügavama sisu müstikasse kalduv usuelu. N: "Krahv Orgazi haudapanek" Gorreggiot (1489-1534) , kes kasutas illusionistlikut ruumikujundust, mis ei vastanda pildiruumi vaatajale, vaid sulatab need ühte. N: Parma toomkiriku kupli fresko "Maarja taevaminek". Virtuaalselt maalinud mitte ainult usulisi, vaid ka meelelisi külgi. N: "Zeusi armulood"
,,Iidsete aegade lood" Stephaniedesed Tegelased: Uranos, Kronos, Zeus, Hera, Aphrodite, Apollon, Hermes, Demeter, Artemis, Hephaistos, Ares, Athena, Poseidon ja Hestia. Kord lõi jumal Kaos jumalanna Maa, hirmsa Tartarose, musta Öö ja särava Päeva. Seejärel sünnitas jumalanna Maa armastusjumalanna, sinise Taeva, Mäed ja Mered. Võimsaim ja suurim neist oli Taevas, Uranos. Too võttis endale naiseks Maa ja ta sünnitas talle palju lapsi. 12 neist olid titaanid. Ühel päeval vihastas Uranos titaanide ja sajakäelisete hiiglaste peale ning viskas nad Tartarose pimedasse sügavikku. Ema abiga põgenes sealt Kronos, kes hakkas ise valitsejaks. Hirmust isa needuse vastu neelas Kronos alla oma viis last. Ellu jäi Zeus, kes sündis Kreeta saarel, Dikte mäel ühes koopas. Suuremana päästis Zeus oma vennad ja õed. Toimus suur lahing olümplaste ja titaanide vahel. Pea...
Vana-Kreeka Kordamine 10. klassile 1. Mõisted 1) Polis vana-kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. 2) Alfabeet-kreeka tähestik, tuleneb alfast ja beetast 3) Hellen-kreeklane. 4) Barbar-vanaaja kreeklastel ja hiljem ka roomlastel võõramaalased, kes kõnelesid arusaamatut keelt. 5) faalanks-tüüpiline kreeka lahingurivi, ruudu kujuline. 6) aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. 7) Demokraatia-rahva võim 8) Demos- rahvas 9) rahvakoosolek-kodanikest koosnev, põhiliseks ülesandeks oli polise juhtimine.Kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant 10) Türannia-ise hakanud valitseja võim 11) Spartiaat-sparta kodanikkond 12) Heloot-spartiaatide maaorjad 13) Perioik-lakoonika asunik 14) akropol-kalju nukile rajatud kindlus, kus jalamil paiknes tavali...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
