Kreeka köök (0)

Kreeka köök
Piret Tillart
Kreeka üldinfo
Kreeka
ELiga ühinemise aasta:
Click to edit Master text 1981
styles
Poliitiline süsteem:
Second level
Third level vabariik
Fourth level Pealinn: Ateena
Fifth level Üldpindala: 131 957 km²
Rahvaarv: 11,2 miljonit
Rahaühik: euro
Kreeka üldinfo
Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas ­ Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle
kuulub üle 2000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid ligikaudu 165 on asustatud.
Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi.
Kreeka on Euroopa tsivilisatsiooni häll, kus antiikaja õpetlased arendasid oluliselt
nii filosoofiat, meditsiini, matemaatikat kui ka astronoomiat. Sealsed linnriigid juurutasid
esimestena demokraatliku valitsusviisi. Kreeka ajaloo- ja kultuuripärand kajastub jätkuvalt
tänapäeva maailmas ­ kirjanduses, kunstis, filosoofias ja poliitikas.
Tänapäeva Kreeka on 1975. aasta põhiseaduse kohaselt vabariik. 300-liikmeline
ühekojaline parlament valitakse neljaks aastaks. Riik on jagatud 13
administratiivringkonnaks.
Üle 50 % Kreeka tööstusest paikneb Suur-Ateena piirkonnas. Peamised
majandusharud on põllumajandus, turism, ehitus ja laevandus.
Tuntuimad tänapäeva kreeklased on rezissöör Kostas Gavras, Nobeli preemia
laureaat Odysseus Elitis ning helilooja Mikis Theodorakis.
Kreeka köök põhineb kitse- ja lambalihal. Populaarsed on samuti kalatoidud.
Oliiviõli toodetakse suures koguses ja see annab kreeka toitudele iseloomuliku maitse
Kreeka köök
Kreeklastele meeldib hästi süüa ning nad on selles valdkonnas
jõudnud nii oivaliste tulemusteni, et Kreeka kööki tuntakse ja
tunnustatakse kõikjal maailmas.
Geograafiline asend on soosinud nii Lähis-Idast, kaugemalt
idamaadest kui Euroopast tulevaid kulinaarseid mõjutusi, mille
segunemisel on tekkinud hulk uusi unikaalseid maitsenüansse.
Põhitoiduaineteks kreeka köögis on oliiviõli, tomat ja sidrun.
Värsked toiduained
Kreeka kokakunsti kõige esilekerkivamaks tunnusjooneks on
toiduainete kasutamine võimalikult värskel ja töötlemata kujul. Kala
enamasti grillitakse ning antakse lauale koos maitseürtide, sidrunimahla
ja isuäratava salatiga. Eeldused nii kadestamisväärselt lihtsaks ja
hõrgutavaks valmistusviisiks on loonud värske kala pidev
kättesaadavaus. Kala püütakse niihästi kogu pikal rannikujoonel kui
arvukatel saartelgi. Lihast süüakse enim kana- ja talleliha; muu lihakarja
kasvatamiseks on Kreeka maapind liiga ebatasane, suvi aga ülemäära
pikk ja põuane. Liha valmib Kreekas enamasti samal viisil kui kala ehk
siis grillis või praevardas.
Aastaajad
Kreeklaste toidulaud on ikka seotud aastaajaga. Talvel
keedetakse munast ja sidrunist ergutavalt tugevamaitselist ja kosutavat
suppi, mis kannab nime avgolemono. Sügisel süüakse ohtrasti
mustsilm-ube koos salatirohelisega, või siis kana, mille juurde kuuluv riis
ehk pilafi on hautatud kanast väljaimbunud leemes. Väga palju
kasutatakse metsikult kasvavat taime hortat, mis maitseb nagu spinat
ega jää viimasest maha ka rauasisalduse poolest; soositud köögiviljaks
on okra. Mitmed Kreeka piirkonnad on saanud kuulsaks kohalike
saadustega ­ Kalamata oma oliivide, Argos mesimelonite ja Kreeta
viinamarjadega.
Joogid
Tavaline lisand kreeklase söögilaual on alkohoolne jook, mida
peetakse söögirõõmude oluliseks osaks; joomisse väljaspool söögiaega
suhtuvad kreeklased halvakspanuga. Arvatavasti kõige kuulsam kreeka
jookidest on ouzo, aniisiga maitsestatud piiritusjook, mis vee lisamisel
muutub piimjaks. Kreekast on pärit ka ainulaadne vein nimega retsina,
millel on selgesti tuntav vaigumaitse.
Hommikusöögilaud
Hommikulaual võib näha Türgi kohvi põhimõttel valmistatud
kanget jooki, mille kõrvale võetakse vaid viil lauasaia või mõni kuivik.
Päevane söögiaeg algab kella kahe paiku ja kestab umbes tunni, õhtune
algab umbes kell kümme ning võib venida hiliste öötundideni. Laual on
aastaajale vastavad puuviljad, rikkalikult on meloneid, aprikoose ja
virsikuid ning kindlasti ka mitmed Kreeka enam kui kolmesajast
erinevast viinamarjasordist. Pakutakse ka magusaid küpsetisi, mis
reeglina on omased vaid antud paigale ega ole mujal tuntud.
Kreeka söömaajast õige naudingu saamiseks aga unustage
eelkõige rutt ning mõnulege iga pakutava roa juures. Ja kui tuju tuleb,
ärge kõhelge, vaid tõuske lauast ja tantsige sirtakit. Kui annate end
jäägitult kaasakiskuva muusika, kauni looduse ja hea seltskonna
meelevalda, saab teile osaks unustamatu kogemus kreeka kuulsast
söögikultuurist.