Sputnik 1 viimine Maa orbiidile 1957. aastal, esimese inimese Juri Gagarini viimine kosmosesse Vostok 1 kosmoselaevas 1961. aastal ja inimese jõudmine Kuule- Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969. aastal Apollo 11 pardal. Tänapäeval on tegevus nihkunud riikidevahelisest konkurentsist koostöö suunas ning ühekordsete rakettide asemel korduvkasutatavate ehitamise suunas. Kõige tuntum kosmose laev on arvatavasti Apollo 13, mille järgi on vändatud ka samanimeline film. Apollo 13 oli kosmoselaev, mis pidi sooritama Apollo programmi kolmanda Kuu pinnal maanduva lennu. Lend startis 11. aprillil 1970. Kaks päeva hiljem toimus kosmoselaeva pardal plahvatus, mille põhjustas vigane hapnikumahuti. Laeva hooldusmoodul sai tõsiselt kannatada ning meeskonna varustamine elektrienergiaga praktiliselt katkes. Meeskond kasutas kosmoses elamiseks kuumoodulit ning tegi Houstoni juhtimiskeskusest saabuvate juhtnööride abil mitmesuguseid leidlikke parandusi.
Jupiter kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, kuid massilt suurem. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane, ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Merkuur oli Rooma mütoloogias kaubanduse, reisimise ja varaste jumal. Arvatakse, et planeet sai oma nime selle järgi, et ta üle taeva kiiresti liigub.Merkuuril pole kaaslasi ja atmosfääri. Merkuuri on külastanud ainult üks kosmoselaev, Mariner 10. Ta lendas Merkuuri orbiidil kolm korda 1973. ja 1974. aastal. Ainult 45% planeedi pinnast on kaardistatud. Merkuuril on temperatuuri kõikumised kõige suuremad Päikesesüsteemis. Teistel planeetidel on temperatuur stabiilsem. Temperatuur võib olla 90 K-st 700 K-ni. Et Merkuuri sisemuses on aine Maaga võrreldes vähem kokku surutud, peab raskete elementide osakaal tema koostises olema suurem. Ilmselt on Merkuuril, nagu Maalgi, rauast tuum, mis aga
(varaseim ülestähendatud märkamine oli 1690 aastal, kui John Flamsteed katalogiseeris teda kui 34 Tauri). Herschel nimetas ta "Georgium Sidus" (Georgia Planeediks) oma patrooni auks, mittetuntud (Ameeriklastele) Inglise kuninga George III auks; teised kutsusid seda "Herschel". Nimi "Uraan" esitas esimesena Bode vastavalt (kooskõlas) teistele planeetide nimedele klassikalisest mütoloogiast, aga see ei tulnud tavakasutusse kuni 1850 aastani. Uraani on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2, 24. jaanuaril 1986. aastal. Suurem osa planeetidest pöörlevad telgedel, mis on peaaegu risti ekliptika tasapinnaga, aga Uraani telg on peaaegu paralleelne ekliptikaga. Voyager 2 möödumise ajal näitas Uraani lõunapoolus peaaegu täpselt vastu Päikest. Sellest tuleneb veider fakt, et Uraani polaaralad võtavad vastu rohkem energiat Päikeselt kui tema ekvatorjaalsed regioonid. Uraan on sellele vaatamata kuumem ekvaatoril kui poolustel. Selle aluseks olev mehhanism on tundmata.
........ 10 Kasutatud materjalid...................................................................................................................... 11 2 Sissejuhatus Referaadi teemaks Pluuto valimine oli põhjustatud huvist Päikesesüsteemi kaugeimast ja väikseimast planeedist ning Pluuto on ainuke planeet, mida ei ole külastanud ükski kosmoselaev. Selles referaadis selgitan Pluuto olemust, iseärasusi ja Pluuto avastamist. Räägin ka sellest, miks ei arvata Pluutot enam planeetide sekka. 3 Pluuto Päikesesüsteem koosneb Päikesest, planeetidest, nende kaaslastest, asteroididest ja komeetidest. Päikesesüsteem moodustus tohutust gaasi- ja tolmupilvest ligikaudu 4500 miljonit aastat tagasi.
kinni ning keeldusid järgnenud kolmekümne aasta vältel uskumast optilise illusiooni võimalust. Alguse said teooriad iidsest Marsi inimtsivilisatsioonist, kellest on planeedile 7 maha jäänud Egiptuse püramiide valvava Sfinksi laadne hiigelskulptuur. Fotolt "leiti" peagi ka nägu ümbritsenud Marsi püramiidide jäänused. Spekulatsioonid hakkasid vaibuma alles seejärel, kui NASA kosmoselaev Mars Global Surveyor pildistas kaljusid 1998. ja 2001. aastal uuesti. Vikingi fotodest tunduvalt parema lahutusega piltidel avanes vaade tavalisele troostitule Marsi kaljukõrbele, milles losutavas kivirahnus oli raske ära tunda kunagist illusiooni näost. Marsi iidsesse tsivilisatsiooni uskujatel seega on, millele mõelda ka järgneval kolmekümnel aastal. Loodetavasti saabub siis Marsi skulptuuriparki ka esimene turist Maalt ning selgub lõplik tõde. 6.Püramiidid
auguga, kisuks selle tohutu gravitatsiooniväli laiali iga viimsegi aatomi su kehas ja isegi kui objekt osutub ussiauguks, võivad selle sees valitsevad jõud olla inimesele surmavad. Kui ruumirändur jääks siiski ellu ning ussiauk ei osutuks sümmeetriliseks, võiks ta end mõne aja möödudes avastada teises universumis. Paraku ei saaks ta selle ilu eriti kaua imetleda, sest ussiauk imeks ta kohe uuesti sisse ning kannaks koduuniversumisse tagasi. Damour rääkis, et hulljulgete katsetajate kosmoselaev jääks seega kahe universumi vahel pendeldama, ent põhimõtteliselt on võimalik, et võimsate mootorite abiga õnnestub universumitevahelise tunneli tõmbejõust vabaneda ja uurimisretkele asuda. Füüsikud tunnistavad, et selliste ussiaukude abil teise universumiga ühenduse pidamine ei ole praktilise väärtusega tegevus, sest teele lähetatute naasmist tuleks oodata miljoneid või miljardeid aastaid.
105. Aeroplane lennuk 106. Aircraft õhusõiduk 107. To suck sisse imema, tõmbama 108. Combustion chamber põlemiskamber 109. To drive juhtima, käivitama 110. To escape vabanema, pääsema, põgenema 111. Nozzle toruots, nokk, tila, düüs 112. Oxygen hapnik 113. Front engine eesmootor 114. Rear engine tagamootor 115. Four-wheel drive nelikvedu 116. Spacecraft kosmoselaev 117. Front engine driving front wheels = FF esiratta veoga eesmootor 118. Top dead centre = TDC ülemine surnud seis = ü.s.s. 119. Bottom dead centre = BDC alumina surnud seis = a.s.s. - Lubrication - Clutch - Inlet valve - Front engine 1) Power plant jõuseade : subsystems allsüsteem: fuel : electrical , exhaust, lubrication, cooling ,
alati must, sest puudub tihe atmosfäär, päevapoolkeral on pilved, vikerkaar, seal pole heli. Päeva ja öö vahel on temperatuur 430C, ööpoolkeral -173C. selge piir, mida nimetatakse terminaatoriks (joon, mis eraldab päeva ja ööd). Kuu koor on paksem kui Maa Uraan koor, Kuud arvatakse koosnevat rauast. Apollo II oli Selle avastas Sir William Herschel 1781 a. J.E. Bode esimene kosmoselaev, mis viis inimesed Kuu pinnale. pakkus välja nime Uraan. Teeb tiiru ümber Päikese 84 aasta jooksul, planeedi kaldenurk on 97 ° , seega on Jupiter Üks hiidplaneetidest, millel on ühised omadused (suured Uraani pöörlemissuund risti orbiidil tiirlemise suunaga. mõõtmed; Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun; tahke pinna Poolused saavad Päikeselt rohkem soojust, aga ekvaatori
Poliitika ja valitsemise alused (02-09-2013; 1.loeng) Poliitika: Võimu näod: otsustamisena(ähvardus, kasu,seotustunne), teemaseadevõimena, mõttekontrollina. Depolitiseerimine - poliitiliste küsimuste piiritlemine, annab vaid 1 vastusevariandi. Ch. Mauffe: "Poliitika lõppeb seal, kus lõpeb võimalus eriarvamusteks." (2.loeng) Poliitiline sotsialiseerumine - indikaatoriks on kodanikupädevused. Osalemine poliitikas: Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Poliitikas osalejate tüübid: revolutsionäär, parteiaktivist, patrioodid, hääletajad jne. Sisend (hääletamine)--Kujundamine/must kast (kaasamine)--Väljund (avaldamine) Kapitali põhiliigid: inimkapital, majanduskapital, sotsiaalne kapital, kultuurkapital. Sotsiaalne kapital on: kas siduv, sildav(ühendab erinevaid), ühendav või välistav. (09-09-2013; 3.loeng) Institutsioon: Kitsas käsitluses-reeglid, Laias käsitluses-kultuurkoodid. Institutsi...
Neptuun Koostaja: 2009 Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le
seadust: samal ajal, kui siduri üks ketas pöörab käigukasti kaudu auto rattaid, mõjub teisele kettale vastassuunaline (mootori pöörlemist pidurdav) jõud. See tuleb kompenseerida täiendava võimsuse lisamisega (gaasi andmisega), vastasel juhul sureb mootor välja. Newtoni kolmas liikumisseadus väidab, et alati, kui jõud mõjub ühele kehale, siis mõjub võrdne ja vastupidine jõud mingile teisele kehale. Seda võrdset ja vastupidist jõudu nimetatakse sageli reaktsioonijõuks. Kui kosmoselaev käivitab raketimootori, siis põhjustab kütuse põlemine põlemiskambris kuumade gaaside suure kiirusega väljumist raketi düüsist. Kuna kütus ja oksüdant, mis raketti toidavad, peaaegu et ei oma liikumishulka, siis peab põlemisprotsess mõjuma gaasi molekulidele "tahapoole" suunatud jõuga, mis lükkab nad düüsist välja. Põlemiskambri gaaside reaktsioonijõud lükkab kosmoselaeva ettepoole. Et kosmoselaeva mass on palju suurem kui raketigaasidel, siis kiireneb
PLUUTO Pluuto on planeet, mis on väikseim nii seitsmest kuust kui ka suuruselt kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Pluuto avastati 1930 aastal õnneliku õnnetuse tõttu. Arvestused, mis põhinesid Uraani ja Neptuuni liikumisel ja osutusid hiljem valeks, ennustasid planeedi olemasolu teiselpool Neptuuni. Mitte teadlik olles veast, teostas Clyde W. Tombaugh Arizonasest väga hoolika taevavaatluse ja leidis Pluuto. Pluuto on ainuke Päikesesüsteemi planeet, mida pole külastanud ükski kosmoselaev. Seega tuginevad meie teadmised Pluutost vaid arvutustel, vaatlustel ja oletustel. Arvatakse, et Pluuto mass on võrdne Maa massiga. Päiksesüsteemi kõige kontrastsem keha on samuti Pluuto. Seda kontrasti kavatsetakse uurida Pluuto Ekspress missioonil. Pluto pinna temperatuur pole täpselt teada, kuid see on arvatavasti umbes -228 kuni -238 kraadi. Nähtavasti koosneb planeet 70% kivimite ja 30% jää segust. Pluutot tahetakse klassifitseerida mitmesuguselt nii planeedi kui tähena.
6 km ja kõrgus 24 km. Silma paistab ka 5000 km pikkune, 120 km laiune ja umbes 8 km sügavune lõhe Valles Marineris. /13/ Marss (Kreeka keeles: Ares; Rooma: Marss) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse mõnikord ka kui Punasele Planeedile. Rooma jumal Marss oli põllumajandusjumal, enne kui ta seostati Kreeka Aresega. Marsist tuleneb ka märtsikuu nimi. Esimene kosmoselaev, mis külastas Marssi, oli Mariner 4 1965. aastal. /14/ Marsi kaaslased on Phobos (Hirm) ja Deimos (Õudus). Kui võrrelda Marsi kaaslasi Maa kaaslasega Kuuga siis on need erinevad. Phobos meenutab kujult lömmilöödud kurki ja tema teoreetiline keskmine läbimõõt on 22 km. Sportlane, kes suudaks Maal hüpata 2,5 m kõrgusele saavutaks Phobosel samasuguse pingutusega teise kosmilise kiiruse ja lahkuks alatiseks Marsi raskusväljast
suuruselt kuues meie päikesesüsteemis. Veenust katab paks pilvekiht, mis teeb tema vaatlemise võimatuks, ta atmosfäär on väga tihe. Teda on peetud Maa kaksikõeks, kuna mõnest küljest on nad väga sarnased. Veenusel puudub vesi ja temperatuur on väga kõrge. Inimene seal planeedil elada ei saaks. Veenust on külastanud mitmed kosmoselaevad ja Veenust on uuritud juba väga pikalt. Esimest korda külastas kosmoselaev veenust 1962 a. Veenus on enamasti palja silmaga nähtav. Kasutatud kirjandus: http://opik.obs.ee/osa2/ptk03/box01.html http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/venus.html http://opik.obs.ee/osa2/ptk03/tekst.html http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus http://parsek.yf.ttu.ee/~mars/ttyloeng/Veenus.pps#265,9,Veenus vs Maa (2)
Saturn Meie Universum on sündinud plahvatusest-Suurest Paugust. Enne seda oli täielik tühjus. Suur Pauk toimus 15 miljardi aasta eest. Mõne sekundi murdosa jooksul sai energiast ennekuulmatu tihedusega mateeria: Kogu meie universum mahtus sõrmkübarasse. Planeedid ei sära iseenese valgusest nagu seda teevad tähed, vaid peegeldavad päikese valgust. Füüsikalise ehituse poolest jagunevad nad kahte gruppi. Päikese lähedal asuvad Merkuur, Veenus ja Marss sarnanevad Maaga. Kaugemal planeedid Saturn, Uraan, Neptuun sarnanevad Jupiteriga. Nad on suured ja nende tihedus on väike ning atmosfäär tüse. Ümber oma telje pöörlevad nad kiiresti ning kaaslasi on neil palju. Saturn on suuruselt teine Päikesesüsteemi planeet. Heledus on tal keskmine. Päikesest asetseb ta 9,45 astronoomilise ühiku kaugusel. Saturn tiirlemisperiood on 29,46 aastat. Läbimõõt ekvaatori kohal on Saturnil 120 670 km ning ta on Päik...
Näib tõenäoline, et tumedad piirkonnad - marsi mered - ei ole mitte madalamad alad nagu Kuul, vaid hoopis reljeefi kallakused, kust tuul tolmu kergesti ära puhub, heledamad mandrid aga on tasased alad, kas madalad või kõrged, millele tolm ladestub. AJALUGU Nimi Marss on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnevad. Kosmoselaevad Marsil Esimene kosmoselaev, mis külastas Marssi, oli Mariner 4 1965. aastal. Järgnes palju teisi, kaasa arvatud kaks Viking maandurit 1976. aastal. Pärast pikka 20 aastast vaheaega maandus 4. juulil 1997. aastal Marsil edukalt Marsi Rajaleidja (MarsPathfinder). Kosmosesondide abil on õnnestunud saada väga väärtuslikku lisa maapealsete vaatlustega kogutud andmetele. Väga viljakas oli 1971. aasta (mida tinglikult nimetatakse ka Marsi-aastaks, sest Marss oli siis suures vastasseisus),
Kreeklaste poolt anti talle kaks nime: Apollo - tema ilmumise järgi hommikuse tähena ja Hermes kui õhtune täht. Kreeka astronoomid teadsid siiski, et need kaks nime osutavad ühele ja samale taevakehale. Heracleitos uskus isegi, et Merkuur ja Veenus tiirlevad ümber Päikese, mitte ümber Maa, nagu varem arvati. Merkuur on planeet, kus päevas on kaks aastat. Asudes päikesest keskmiselt vaid 0,4 a. ü. kaugusel, teeb ta ühe tiiru 88 ööpäevaga. Merkuuri on külastanud ainult üks kosmoselaev, Mariner 10. Ta lendas Merkuuri orbiidil kolm korda 1973. ja 1974. aastal. Ainult 45% planeedi pinnast on kaardistatud. Teleskoobis on näha selle planeedi pinnal ebamääraseid püsivaid laike. Merkuuri orbiit on üsna ekstsentriline; periheelionis on ta ainult 46 miljoni km kaugusel Päikesest aga apheelionis 70 miljoni km kaugusel. 19nda sajandi astronoomid tegid väga hoolikaid vaatlusi Merkuuri orbiidiparameetrite kohta, aga ei suutnud neid Newtoni mehaanikat kasutades selgitada
umbes 100 km kõrgusel maast elektronide, ioonide ja muude osakeste toimel. Sisenedes atmosfääri osakesed ergastavad lämmastiku ja hapniku aatomeid ja nii tekivadki virmalised. Eksosfäär Kõrgemal kui 800 km asub eksosfäär mis läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks. Eksosfääris, millena Maa atmosfäär kosmosesse hajub, leidub vaevalt õhku, kuid temperatuurid võivad seal ulatuda +1650 kraadini. Ent õhk on seal niivõrd hõre, siis inimene või kosmoselaev seda kuumust ei tunneks. Ilm, selle elemendid ja kliima. Ilm on õhkkonna seisund mingil ajahetkel. Ilmaelemendid ehk meteoroloogilised elemendid on õhutemperatuur, õhu niiskus sademete hulk, tuule kiirus, õhurõhk. Ilm on lühiajalise kestusega ilmanähtus, ilmastiku moodustavad suve ja talveilmad ja paljude aastate jooksu kujuneb kliima. Kliimaks nimetatakse mingile maaalale iseloomulike ilmastikuolude kordumist paljude aastate jooksul. Kliimatekketegurid
näidanud, et niimoodi reisiv kaksik jääks tõepoolest nooremaks. millegi kiirendamiseks, olgu see miski siis osake 5 Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI või kosmoselaev, siis kiirendatava objekti mass suureneb, muutes edasise kiirendamise aina raskemaks. Osakest valguse kiiruseni kiirendada osutub võimatuks, sest selleks läheks vaja lõpmata suurt energiahulka. Mass ja energia on ekvivalentsed, tõdeb Einsteini kuulus võrrand E mc 2 . Arvatavasti on see ka ainus füüsikavõrrand, mille igaüks meist ära tunneb. Sellest valemist lähtudes on võimalik taibata sedagi, et kui
planeedid 3. 1. Merkuur Merkuur on Päikesele lähim planeet ja suuruselt kaheksas. Merkuur on oma läbimõõdult väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, aga massilt suurem. Rooma mütoloogias oli Merkuur kaubanduse, reisimise ja varaste jumal. Tõenäoliselt sai planeet oma nime sellest, et ta liigub nii kiiresti üle taeva. Nimi on võetud Vana- Rooma jumala Mercuriuse järgi. Merkuuri on külastanud ainult üks kosmoselaev, Mariner 10. Ta lendas Merkuuri orbiidil kolm korda 1973. ja 1974. aastal. Ainult 45% planeedi pinnast on kaardistatud. Rääkides Merkuurist, tuleks kindlasti rääkida tema temperatuurist. Nimelt on selle kõikumised Merkuuril kõige suuremad Päikesesüsteemis. Teistel planeetidel on temperatuur stabiilsem. Temperatuur võib olla 90 K-st 700 K-ni. Et Merkuuri sisemuses on aine Maaga võrreldes vähem kokku surutud, peab raskete elementide osakaal tema koostises olema suurem
Nii on ta loonud Veenuse atmosfääri mudeli, mis sealseid kõrgeid temperatuure seletab alalise tolmutormiga planeedi pinnal. Rida tõid on ilmunud Kuu ja Marsi pinnavormide kohta. 1950. a. avaldatud töös arvutas ta, lähtudes päikesesüsteemis toimuvate kokkupõrgete teooriast, milline peaks olema Marsi pind. Ta ennustas, et Marss peab olema kaetud kraatritega ja arvutas ka nende esinemissageduse. Kui Ameerika Ühendriikide kosmoselaev «Mariner 4» pildistas 1965. a. Marsi pinda, siis selgus, et Marsil on tõesti kraatreid ja nende esinemissagedus osutus ennustatust suuremaks. «Marineri» eksperimendi läbiviijad kirjutavad, et kraatrite esinemine Marsil oli neile ootamatuseks (nad lootsid näha kanaleid). Järgmiseks ootamatuseks osutus neile aga see, et Öpik oli ennustanud seda juba üle 10 aasta varem. ALL nurgas on pilt-------
jooksul. Merkuur on oma läbimõõdult väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, aga massilt suurem (seega tema tihedus on väga suur). Merkuuril kaaslased puuduvad. (3). Rooma mütoloogias oli Merkuur kaubanduse, reisimise ja varaste jumal. Tõenäoliselt sai planeet oma nime sellest, et ta liigub nii kiiresti üle taeva. Nimi on võetud Vana- Rooma jumala Mercuriuse järgi (3). Merkuuri on külastanud ainult üks kosmoselaev, Mariner 10. Ta lendas Merkuuri orbiidil kolm korda 1973. ja 1974. aastal. Ainult 45% planeedi pinnast on kaardistatud (3)." 2.2 VEENUS Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, kaks korda rohkem kui Maa. Juba sajandeid on teada, et Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine.
Siit järeldub omakorda, et kui rakendada energiat olevat tavakogemusele vastupidine, on arvukad katsed näidanud, et niimoodi reisiv kaksik jääks tõepoolest nooremaks. millegi kiirendamiseks, olgu see miski siis osake 4 või kosmoselaev, siis kiirendatava objekti mass suureneb, muutes edasise kiirendamise aina raskemaks. Osakest valguse kiiruseni kiirendada osutub võimatuks, sest selleks läheks vaja lõpmata suurt energiahulka. Mass ja energia on ekvivalentsed, tõdeb Einsteini kuulus võrrand E = mc 2 . Arvatavasti on see ka ainus füüsikavõrrand, mille igaüks meist ära tunneb. Sellest valemist lähtudes on võimalik taibata sedagi, et kui
Uraani atmosfääris on umbes 83% vesinikku, 15% heeliumi ja 2% metaani. Uraani sinakasroheline värvus tulenebki metaani sisaldusest. Tal on avastatud ka magnetväli. Kokku on Uraanil teadaolevalt 21 kaaslast, neist 15 on kuud - Cordelia, Ophelia, Bianca, Cressida, Desdemona, Juliet, Portia, Rosalind, Belinda, Puck, Miranda, Ariel, Umbriel ja Titania. Neptuun Neptuun on kaheksas planeet Päikesest ja suuruselt neljas (diameetri järgi). Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2, 25.augustil 1989 aastal. Peaaegu kõik, mida me teame Neptuuni kohta tuleneb sellest kohtumisest. Nagu kõikidel hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Neptuuni pöörlemisperiood on umbes kuusteist tundi. Neptuuni koostis on arvatavasti sarnane Uraani koostisele: mitmesugused "jääd" ja kivimid koos umbes 15% vesiniku ja vähese heeliumiga. Neptuuni sinine värvus on punase valguse neelamise tulemus metaani poolt atmosfääris. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on
Termosfäär See paikneb 80 kuni 480 kilomeetri kõrgusel. Seal on õhk väga hõre, kuid piisavalt tihe selleks, et neelata Päikese ultraviolettkiirgust. See inimsilmale nähtamatu kiirgus soojendab termosfääri kuni +1480 kraadini. Eksosfäär See paikneb 480 km kõrgusel ja isegi veel kõrgemal. Eksosfääris, millena Maa atmosfäär kosmosesse hajub, leidub vaevalt õhku, kuid temperatuurid võivad seal ulatuda +1650 kraadini. Ent õhk on seal niivõrd hõre, siis inimene või kosmoselaev seda kuumust ei tunneks. Magnetosfäär See on kiht, mis on isegi eksosfäärist kõrgemal ning seda mõjutab Maa magnetväli ja see võib ulatuda meie planeedist 64 400-130 000 kilomeetri kaugusele. 17. selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi; kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine.
kõrgusel asuv parasiitkraater, ent mõlema tegevus kulgeb teineteisest täiesti sõltumatult, mispärast Kilauead võib vaadelda ka täiesti iseseisva vulkaanina. Koostiselt on Mauna Loa laavad oliviinbasaldid, mis sisaldavad 48% SiO2. Mauna Loa on koos veealuse osaga u. 4500m ja kraatri ümbermõõt on 6,5km, tippu katab enamasti igilumi. Marsi vulkaanid Kuidas tolmutorm aitas avastada hiidmägesid Kui 63-kilogrammist teadusaparatuuri kandev USA kosmoselaev Mariner 9 alustas 1971. aasta 30. mail oma teekonda Marsi suunas, kulges kõik ladusalt ning ka Marsil oli rahulik. Ainus ärev aeg saabus 13. novembril, mil laev jõudis Marsi juurde ja käivitati rakettmootor, et juhtida sõiduk marsiringsele orbiidile. Mootor töötas nagu vaja, laev pidurdus ja kadus Marsi taha. Kui pärast 34- minutilist pingelist ootust Mariner 9 õiges kohas välja ilmus, oli Ameerika kosmoseuurijatel põhjust
on sarnane. Nende sarnasuste pärast arvati, et tihedate pilvede all võib Veenus olla väga Maa sarnane ja seal võib olla isegi elu. Aga Veenuse detailsem uurimine näitas kahjuks, et paljudes olulistes valdkondades on ta radikaalselt Maast erinev. Uurides seda, miks põhiliselt sarnane Veenus osutus nii erinevaks, võime me saada palju teadmisi Maa kohta. Mariner 2 Veenust külastas 1962.a esimest korda kosmoselaev Mariner 2. Mariner kaalus 200 kg ja kandis kaasas 6 teaduslikku aparaatikahesuunaline raadio, päikeseenergia elektrisüsteemi ja erinevaid elektroonilisi ja mehaanilisi seadmeid. Avastused: Pinna temperatuur on 428°C Veenuse atmosfääris pole veearu. Puudusid tõendid magnetvälja olemasolust ümber planeedi. Venera 4 Aastal 1967, 18 oktoober. Esimest korda suudeti kohapeal analüüsida atmosfääri teiselt
35e22 kg Roomlased panid Kuule nimeks Luna, kreeklased Selene ja Artemis, ning tal on palju teisi nimesid erinevates mütoloogiates. Kuud on tuntud juba esiajaloolisest ajast peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas pärast Päikest. Vastavalt tema suurusele ja koostisele on Kuud vahetevahel klassifitseeritud kui maist "planeeti" kõrvuti Merkuuri, Veenuse, Maa ja Marsiga. Kuud külastas esimesena Vene kosmoselaev Luna 2 1959. aastal. Ta on ainuke taevakeha, mida on külastanud inimesed. Esimene maandumine toimus 20. juulil 1969. aastal (kas sa mäletad, kus sa sel ajal olid?); viimane 1972. aasta detsembris. Samuti on Kuu ainuke keha, mille pinnaseproovid on toodud Maale. 1994. aasta suvel kaardistati Kuu väga ulatuslikult kosmoselaeva Clementine poolt. Gravitatsioonijõud Maa ja Kuu vahel põhjustavad huvitavaid tagajärgi. Kõige silmnähtavamad on looded
tuntakse kui Epsiloni rõngast. Uraani rõngad avastati järgmisena pärast Saturni rõngaid. Uraan ei pöörle ümber Päikese nagu teised planeedid tiirlemisega samas suunas vaid on sellega peaaegu risti. Kui täpselt öelda, siis pöörleb planeet isegi tiirlemissuunale vastassuunas nagu Veenus. Uraani pöörlemisperiood on praegustel andmetel 17, 2 tundi. Pilvemass pöörleb kiiremini, 14- 16 tundi. (Allikad 4, 5, 8, 10) Uraani on külastanud vaid üks kosmoselaev Voyager , mis käis Uraanil 24. jaanuaril 1986. Pärast seda "väljasõitu" saadi aimu Uraani pilvevööst, mis oli piltidel siiski üsna ähmane. Uraani sinine värvus on ülemistes atmosfäärikihtides metaani poolt neelatava punase valguse tagajärg. Seal võib olla värvilisi vööte nagu Jupiteril, aga nad on vaatlemise eest peidetud pealasuvate metaanikihtide poolt. (Allikad 4, 5, 8, 10) Voyager 2 avastas 10 väikest kuud lisaks juba teatud 5 suurele
KÜSIMUSED 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Et lisandit saaks käsitleda saasteainena, peab sellele olema kehtestatud lubatud saastetaseme piirväärtus (SPV) ja selle määramise metoodika. (SO2) happevihmades, tekib kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja keemia- ja metallitööstuses. (NOx) - allikaks on fossiilsete kütuste põletamine küttekolletes. NH3-eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest (CO2) üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt poolt, taimkate ja ookean seovad atmosfääri süsinikdioksiidi, töötades CO2 neeluna ja süsinikuvaruna. tahm eraldavad sisepõlemismootorid. Aerosooli üks tähtsaim omadus puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus. See oleneb omakorda mitmest tegurist, sh sadeneva aerosooliosakese diameetrist. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Gravitatsioo...
ühe täispöörde 59 ööpäeva jooksul, samal ajal kui Maa teeb täispöörde 24 tunniga. Merkuur on nii väike, et tema gravitatsioonist atmosfääri kinnihoidmiseks ei piisa. Atmosfääri puudumine mitte üksnes ei soosi päevase ja öise temperatuuri suurt erinevust, vaid teeb ka planeedi pinna meteoriitidest kergesti haavatavaks. Ammusel ajal sadas tema pinnale rohkesti kaljutükke, mis katsid selle suuremate ja väiksemate kraatritega. Merkuuri on külastanud ainult üks kosmoselaev, Mariner 10. Ta lendas Merkuuri orbiidil kolm korda 1973. ja 1974. aastal. Veenus . Veenus on Maale lähim, Päikesest lugedes teine planeet. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi. Tugevad tuuled, puhudes päevapoolelt õhtupoole ja ekvaatorilt poolustele, ei lase kusagil tekkida olulisi temperatuuri erinevusi. Veenuse pilvkate on mitmekihiline. Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest
» Sellele plaadile olid varakult oma allkirja andnud astronaudid ja president Nixon. Armstrong ja Aldrin olid Kuu pinnal natuke üle kahe tunni. Nad korjasid kokku 22 kilogrammi pinnast, tegid kümneid fotosid ja jõudsid vastu võtta president Nixoni õnnitlused. Liikumine oli astronautidel üsna kohmakaks, kuid kõik läks hästi. Esimesena ronis moodulisse tagasi Aldrin, tema järel Armstrong. Esmalt võtsid astronaudid einet, puhkasid pisut ja lahkusid Kuult 21. juulil. Kosmoselaev maandus peaaegu neli päeva hiljem Vaikses ookeanis 812 meremiili Hawaii saartest edelas. Kopterid korjasid Armstrongi, Aldrini ja Collinsi ookeanist. Sõjalaevastiku ristleja pardal toodi nad mandrile. Texases Houstonis ootas kõigepealt ees 18-päevane karantiin. Seejärel korraldatud pikka kuulsusteekonda annab võrrelda vahest vaid esimese kosmonaudi Juri Gagarini omaga. 11
Päikese pind 500 kilomeetri paksune fotosfäär ( Päikese atmosfääri helendav alumine kiht), kust lähtub nähtava päikesevalgusena suur osa tema kiirgusest. Meieni jõuab see ümbes kaheksa minutiga. Päikesel on äärmiselt tugev magnetväli, mis kaugusega küll nõrgeneb, kuid ulatub Pluuto- tagusesse ruumigi. Aeg-ajalt toimuvad Päikesel ka metsikud plahvatused, millega käib kaasas tohutu energiahulk ja Päikesest eemale suunatud osakestevoog. Kui Maa või kosmoselaev peaks nenede teele sattuma, võib see mõjuda tähelepanuväärselt. Kosmoselaeva elektroonika võib saada rikutud, aga maised efektid ulatuvad raadioside katkemisest kuni imeilusate virmalisteni pooluslähedases taevas. Päikese kroon on Päikese atmosfääri välisosa, mille sära jääb täieliku päikesevarjutuse ajal nähtavaks. Päikese müstilise krooni üle murravad teadlased siiani pead, kuna see ulatub
Säästva eluviisi propageerijad väidavad, et mõõdukas majanduslik kasv ökoloogiliste võimaluste piires on ilmselt vajalik vaeste arengumaade puhul. Rikaste riikide kodanikel aga tuleks oma elustandardit allapoole lasta. Maksimaalse tootmise, tarbimise, ressursikasutuse, ja kasumi majandust nimetavad mõned ameerika majandusteadlased kauboimajanduseks ja seavad sellele vastukaaluks kosmoselaeva majanduse. Viimane nimetus viitab, et Maa on nagu kosmoselaev piiratud ressurssidega ja täielikult sõltuv elutalitlussüsteemide korrasolekust. Säästva arengu puhul tuleks lähtuda taastumatute ressursside ülimalt efektiivsest ja kokkuhoidlikust kasutamisest. Põhirõhk tuleks panna juba kasutatu korduvkasutusele. Rakendada tuleks jäätmevabu (minimaalsed jäätmekogused) tehnoloogiaid. Kõigiti tuleks soodustada looduslike ökosüsteemide säilimist ja kasutamist kõigi inimeste heaoluks. Eesmärgiks tuleks seada kõigi inimeste elu kvaliteet,
(Michael J.S. Belton jt 2009) Marsi pöörlemisperioodi avastas esimesena Cassini aastal 1666 ning siis oli see 24 tundi ja 40 minutit. Hõreda atmosfääri kohta sai esimesena teada Saksamaal sündinud Briti astronoom William Herschel. Esimene teada olev kaart Marsist tehti 1830. aastal Willhelm Beer´i ja Johann Heinrich von Mädleri poolt. Hollandi-Ameerika astronoom Gerard P. avastas 1947. aastal, et Marss koosneb peamiselt süsinikdioksiidist. (Michael J.S. Belton jt 2009) Robot kosmoselaev hakkas Marssi jälgima aastal 1960. Ameerika Ühendriigid saatsid Marsi poole Mariner 4 1964. aastal ja Marineerid 6 ja 7 aastal 1969. Nad avastasid, et Marss on viljatu maailm ja elu märke seal polnud näha. Aastal 1971 Mariner 9 kaardistas 80 protsenti Marsi pinnast ja sellega avastati erinevaid vulkaane ja mägesi. Esimene õnnestunud maandumine Marsi pinnale toimus aastal 1976 ja selle tegi Viking 1. (Michael J.S. Belton jt 2009) 1.2. Üldised andmed
Poliitika tegemine ja uurimine n Poliitika erinevates lähenemistes: n võimuga seotud küsimused n riigi valitsemise küsimused n ühiste asjade korraldamise küsimused n nappide vahendite jagamise küsimused n Poliitika tegemine on poliitikaküsimuste iga-päevane lahendamine: koostöö ja konflikt n Poliitika uurimine on midagi muud kui igapäe-vane poliitikategemine. Püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel Argi- ja teaduslik teadmine Argi- e tavamõtlemine: n Mitteusaldatavad vaatlustulemused n Valikulised tähelepanekud n Liialdatud üldistamine n Põhjendamata otsustused n Pinnapealsed järeldused n Olulise ja ebaolulise eristamatus Teaduslik teadmine: n Algupärasus n Objektiivsus n Sallivus n Tõestatavus n Kontrollitavus n Täpsus n Süsteemsus n Kumulatiivsus n (Empiirilisus) n Otsitakse seaduspärasid...
Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Poliitika ja valitsemine ning nende uurimine 1. Sisend- ja väljundpoliitika (politics ja policy) tähendus ja erinevus. Politics on poliitika võimuvõitlusena( nn päevapoliitika) Policy on poliitika tegevusalade elluviimine(rakenduspoliitika) 2. Iseloomusta Eastoni poliitilise süsteemi mudelit. Eastoni poliitikamudel koosneb sisendist, mustast kastist ja väljundist. Sisendisse kuuluvad kõik ootused, nõudmised ja toetused, mida ühiskond esitab, mustas kastis toimub kaalumine, otsustamine ja konversioon ning väljund on reaktsioonid, nõudmisteootuste täitmine ning tekkivad vaidlused, väljund omakorda annab tagasisidet sisendile ning ring hakkab uuesti peale. 3. Poliitika ja valitsemise piirid ja nende eristamine. Poliitika = valitsemine. See on riigi juhtumine kui poliitika. Poliitika on kui tasaka...
http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised/rito3/artiklid/37oja.htm Millised on Eesti eeldused olla jätkusuutlik väikeriik? Ahto Oja SEI-Tallinn, Säästva Eesti Instituut, säästva ühiskonna programmi juhtJätkusu utlik arendamine on jätkuv dialoog erinevate maailmavaa dete ja väärtushinn angutega inimeste vahel selleks, et ka meie lapsed saaksid omi dialooge pidada. 1. Alguseks On lihtne öelda, et ilm on hukas. Palju raskem on seda arusaadavalt , usutavalt ja argumentee ritult tõestada. Mis võib tunduda hukutavana lähiajal, ei pruugi seda teps mitte olla sadade ja tuhandete aastate lõikes. Mõni kuulutab kurjalt, et kliima soojeneb, samavõrra on uskujaid, et kliima võib hoopis külmeneda, õigus võib olla mõlemal, sest saja- ja saja tuhande aastasi trende ei saa lihtsalt võrrelda. Kummal on õigus, seda näitavad järgmised millenniumid . Kui uskuda, et loodusseadu sed kehtivad, on siiski võimalik loodusseadu stest tuletatud keskkonnata sak...
Mõned ilmastikuhäired on nähtavad ka Maalt. Umbes kolm korda sajandis häirivad planeedi pinda raevukad tormid. . Need on nähtavad heledate laikudena planeedi ekvaatori läheduses. Kolm Saturnile saadetud kosmosesondi on meile selle planeedi kohta paljut õpetanud. "Pioneer 11" oli 1979. aastal esimene, järgnesid "Voyager 1" ja "Voyager 2"aastatel 1980- 1981. Nad said üksikajalikku informatsiooni mitte ainult planeedi kohta, vaid vaatlesid ka rõngaste süsteemi ja avastasid 12 kuud. Kosmoselaev "Cassini" on praegu teel Saturnile. Saabudes sinna 2004. aastal, hakkab ta tiirlema ümber Saturni ja uurib seda 4 aastat, ning saadab Titani atmosfääri väikese sondi. Kõik neli gaashiidu on ümbritsetud rõngaste süsteemiga, kuid Saturnil on see kõige ulatuslikum ja tähelepanuväärsem See lai, kuid õhuke süsteem paistab olevat jagatud mitmetesse laiadesse rõngastesse, kuid igaüks neist koosneb tuhandetest kitsastest eraldi rõngakestest
Kiirlift 0,9...1,6 Startiv sõiduauto Ford Escort RS 1600i 3,2 Pidurdav auto -4...-6 Startiv võidusõiduauto McLauren F1 8,7 Maanduv reaktiivlennud -5...-8 Vabalt langev keha Tartus ja Tallinnas 9,818 Startiv kosmoselaev 30...90 Pidurdamine langevarju avanemisel -60 Suurim inimesele talutav kiirendus 100 Vihmapiisa pidurduine maandumisel -250 Kuul püssitoru 100'000 4.1.3. Jõud ja impulss * Newtoni 1. seadus vastastikmõju puudumisel liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
Poliitika ja valitsemise alused Kordamisküsimused 2005 Hindrek Lootus Märkus. Arvestusküsimused erinevad kordamisküsimustest, sest arvestus toimub testi vormis Punase värviga on tähistatud iga teema kesksed küsimused, mis on aine omandamise seisukohalt võtmetähtsusega ja mis tulevad suurema tõenäosusega käsitlusele ka arvestusel. NB! Arvestusel ei tule käsitlusele ainult punasega tähistatud küsimused, vaid võib tulla ka teisi küsimusi; samuti ei tule ühes arvestuse variandis käsitlusele kindlasti mitte kõik punasega tähistatud küsimused!!! Seega tuleks aine täielikuks omandamiseks ja arvestuse 100%-kindlusega läbimise soovi korral kindlasti selgeks teha kõik (k.a. mustaga tähistatud) küsimused. (1) Sissejuhatus ainesse, põhimõisted 1 Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on poliitika võimuvõitlusena( ...
KÜSIMUSED 1.Keskkonnajuhtimine Keskkonnajuhtimine ehk keskkonnaohje on organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, mis aitab organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust. Efektiivse keskkonnajuhtimise eesmärk on kindlustada loodusvarade ratsionaalne kasutamine ning säästev areng erinevatel tasemetel. Maailma tulevik sõltub otseselt meie tegevusest tänasel päeval 2. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest. Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja dii...
hulga liikide väljasuremise ja iriidiumi hulga muutuse K-T kihis. 1983 Rubbia, van der Meer ja CERNI UA-1 töögrupp avastavad W ja Z vahebosonid. 1984 Alec Jeffreys mõtleb välja meetodi inimeste tuvastamiseks DNA abil. 1985 Kroto, Heath, O'Brien, Curl ja Smalley avastavad 60 süsiniku aatomist koosneva molekuli (teatava fullereeni) ebatavalise stabiilsuse ja teevad kindlaks selle struktuuri. 1986 Kosmoselaev Voyager jõuab Uraanini. 1986 Viis kosmoselaeva märkavad Halley komeedi taasilmumist. 1986 Avastatakse, et universumi struktuur koosneb tühimikest ja tihedamatest pindadest nende vahel. 1986 Füüsikuid vaevad päikeselt kiiratavate neutriinode probleem. 1987 Burstein, Davies, Dressler, Faber, Lynden-Bell, Terlevich ja Wegner teatavad, et suur grupp galaktikaid umbes 200 miljoni valgusaasta kaugusel liiguvad kokku Suure Atraktori poole.
Mikrobio eksam. 1. Milleri-urey katsed Tõestasid, et ürgse Maa atmosfäär oli erinev tänapäevasest ta oli redutseeriv. Seal esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan, millest võisid moodustuda orgaanilised molekulid, elusaine ehituskivid. Veeaur juhiti läbi gaaside segu ja seejärel jahutati. Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained (nt. ammoniaagist ja metaanist moodustus vesiniktsüaniid HCN), mis kondenseeriti jahutades veefaasi, kus toimusid põhilised sünteesireaktsioonid. Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini. Moodustusid alaniin, glütsiin, aspartaat ja aminobutüraat. 2. Proteinoidid ...
KONTROLLTÖÖ 1)MIDA TÄHENDAB KOSMOLOOGIA Kosmoloogia tähendab maailmaõpetust või korraõpetust. Kosmoloogia ülesandeks on luua olemasolevate teadmiste baasil võimalikult terviklik pilt maailma ehitusest ja arengust. Eelajalooline kosmoloogia kirjeldas inimese enda toonast eluolu, mis lihtsalt oli laiendatud kosmilistesse mastaapidesse. Küll peeti maailma ristküliku kujuliseks ja taevast sellele toetuvaks ümmarguseks taevaks, mis paigutas Maa itta ja Taeva läände – see olevat põhjus miks kõik jõed itta voolavad (Hiina) või kujutati Maad hiiglasliku kettana, mille servadele toetub Taevas, kus liiguvad pilved, Päike, Kuu, planeedid; taevas on täis peenikesi augukesi, kust paistavad läbi tähed ja pritsib aeg-ajalt taevast vett – vihma, kõige üle – Taevaste Taevas on aga Jumal Jahve (Heebrea). Geotsentristlikus käsitluses, asus maailmaruumi keskpunktis Maa, mille ümber tiirlesid Kuu, viis planeeti ja Päike. Tiirlevaid taevakehi ümbritses n...
kiirendus. Kiirendusühikuks on võetud sellise liikumise kiirendus, mille puhul ühtlaselt muutuva liikumise kiirus muutub ühes ajaühikus ühe kiirusühiku võrra. Mõned kiirendused a (m/ s2) Tramm 0,5... 1 Kiirlift 1... 2 Võidusõiduauto 5...10 Startiv auto 2... 6 Pidurdav auto - 4....-6 Inimese taluvus piir 100 Maanduv lennuk -5....- 8 Kosmoselaev 30...90 Teades keha algkiirust vo ja kiirendust a, saab ühtlaselt muutuva liikumise kiirus leida mistahes ajahetkel. Selleks tuleb kiirus avaldada kiirenduse valemist. v = vo + at , Ûhtlaselt kiireneval liikumisel kiirendus on positiivne arv ( + a ). Ûhtlaselt aeglustuval liikumisel kiirendus on negatiivne ( - a ) ja v = vo - at . Kui algkiirus on null ( vo= 0 ), siis v = at Kui lõppkiirus on null ( v = 0 ) S.t
Poliitika 1. Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine, lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust. 4. Kuidas on tekkinud tänased poliitik...
juures on oluliseks Johannese ilmutusraamat nad ootasid terve oma elu kosmoselaeva, mis neid siit ära viib. Nende ülesandeks oli inimeste viimine järgmisele tasandile. 70ndate keskel nad loobusid uute liikmete vastuvõtust. Lapsi ei võetud üldse vastu. Selleks ajaks oli neil u 150 järgijat. Nad püüdsid eraldada tõelisi väljavalituid ebatõelistest. 1997. aastal ilmus taevasse Hale-Boppi komeet. Keegi väitis, et selle komeedi taga on kosmoselaev. Do arvas, et aeg on käes. Nad tapsid ennast ära (39 inimest). · Teistele: Aum Shinrikyo budistlik joogatradistioon Jaapanis. Ta oli ise suure sisendusjõuga, kogus endale järgijad. Rajas organisatsiooni Ülim Tõde; 20. märtsil 1995. aastal kasutasid nad metroos gaasi. Nad arvasid, et maailm kukub kokku sellega ja siis hakkab ülim tõde valitsema. Püüti teha ka atendaat kohalikule politseiametnikule. Sinna kuulus 500-1000 liiget
Kordamisküsimused (teemad) Mikrobioloogia I kursuse kohta 2016 1. Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Selgita neid katseid. Tingimused ürgsel Maal. Milleri- Urey katsetes sünteesitud produktid. Proteinoidid. Prebiootilised aminohapped. RNA ahelate abiootiline süntees. Tahke pinna (näiteks savi) tähtsus abiootilises sünteesis. Ürgrakk. RNA-elu. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad. Stromatoliidid. Hapniku kogunemine atmosfääris ja tsüanobakterid. Miller-Urey katsetega prooviti tõestada, et ürgse Maa atmosfäär, kus esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan, võisid moodustada orgaanilised molekulid, eluaine ehituskivid. Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (HAPNIK PUUDUS). Need oli ained, mis võisid olla valdavad var...
teeriv reliktkiirgus ), kuid mingisugust ,,plahvatust" ei olnud. 39 1.1.6 Teleportatsiooni füüsikalised alused 1.1.6.1 Teleportatsioon relatiivsusteooria järgi Erirelatiivsusteooriast on teada seda, et mida lähemale jõuab keha liikumiskiirus valguse kiirusele vaakumis, seda enam aeg aegleneb. Seda kirjeldab ka tuntud valem: See tähendab ka seda, et kui v << c, siis Oletame seda, et üks kosmoselaev X liigub kiirusega v = c d ja d = 1 m/s, kus c on valguse kiirus vaakumis. Tegemist on konstantse liikumiskiirusega. Sellisel juhul saame aja dilatatsiooniks: Sellisel liikuval kosmoselaeval X käiksid kellad 12 000 korda aeglasemalt kui mingisugusel suvalisel paigalseisval kosmoselaeval ( tähistame seda Y ). Kui kosmoselaeval X on näiteks möödunud 1 päev, siis kosmoselaeval Y on möödunud juba 33 aastat. Kuna kosmoselaeva X kons-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
