Pluuto referaat (3)

Kool
Pluuto
Referaat füüsikas
Juhendaja :
Koostaja :
Klass:
Tallinn aasta
Sisukord
Tiitelleht ............................................................................................................................................1
Sisukord........................................................................................................................................... 2
Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3
Teema Pluuto.................................... .......................................................................................... 4-8
Pildid............................................................................................................................................... 9
Kokkuvõte..................................................................................................................................... 10
Kasutatud materjalid...................................................................................................................... 11
Sissejuhatus
Referaadi teemaks Pluuto valimine oli põhjustatud huvist Päikesesüsteemi kaugeimast ja väikseimast planeedist ning Pluuto on ainuke planeet, mida ei ole külastanud ükski kosmoselaev .
Selles referaadis selgitan Pluuto olemust, iseärasusi ja Pluuto avastamist. Räägin ka sellest, miks ei arvata Pluutot enam planeetide sekka.
Pluuto
Päikesesüsteem koosneb Päikesest, planeetidest, nende kaaslastest, asteroididest ja komeetidest. Päikesesüsteem moodustus tohutust gaasi- ja tolmupilvest ligikaudu 4500 miljonit aastat tagasi. Planeete hoiab kindlal orbiidil Päikese külgetõmbejõud. Planeete on kahesuguseid: siseplaneedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn , Uraan, Neptuun ja Pluuto.
Pluuto on kääbusplaneet, mis avastati 1930. aastal. Pluuto on kaugemal kõigist Päikesesüsteemi planeetidest ja väikseim. Samuti on Pluuto ka väikseim seitsmest päikesesüsteemi kuust (Kuu, Io, Europa, Ganymede, Callisto , Titan ja Triton).
Nimi
Pluuto on saanud oma nime vanarooma jumala Pluto järgi. Vanakreeka mütoloogias vastab talle allmaailmajumal Hades, Zeusi vend. Rooma mütoloogias oli Hades allmaailma jumal. Planeedile omistati see nimi (pärast paljusid teisi soovitusi ) võib-olla sellepärast, et ta on nii kaugel Päikesest, et ta on pidevas pimeduses

Suurus

Pluuto on kääbusplaneet. Ta jääb suuruselt alla isegi seitsmele päikesesüsteemi kuule – Kuule, Iole, Europale, Ganymedesele, Kallistole, Titanusele ja Tritonile. Pluuto kõige iseloomulikum erinevus teiste planeetide suhtes on peale tema väiksuse ka erandlikult suur kalle Maa orbiidi suhtes.
Andmeid Pluutost:

• raadius: 1137 km (0, 18 Maa raadiust)
  
• mass: 1, 4 * 1019 tonni (1/418 Maa massi)
  
• keskmine tihedus: 2, 2 g/ cm3 (0, 4 Maa keskmist tihedust )
  

Kaugus ja orbiit

Pluuto on kaugemal kõigist Päikesesüsteemi planeetidest (orbiidi suure elliptilisuse tõttu võib Pluuto asuda ka Päikesele lähemal kui Neptuun). 5,913,520,000 km Päikesest.
Pluuto keskmine kaugus Päikesest on 39,4 astronoomilist ühikut ja ühe tiiru tegemiseks kulub tal 247,7 aastat. Pluuto orbiit on väga ekstsentriline. Mõnikord on ta lähemal Päikesele kui Neptuun (see on olnud nii 1979. aastast peale ja kestab kuni 1999 aastani). Pluuto pöörleb ümber oma telje vastupidises suunas kui suurem osa teistest planeetidest.
Tema orbiit on nii piklik (ekstsentrilisus 0,25), et oma Päikesele lähima punkti (periheeli) ümbruses on ta Neptuunist lähemal (kaugus periheelis 29,5 aü). Kokkupõrget pole siiski karta , sest Pluuto orbiit on tugevalt kaldu (17°). Pluuto pöörleb orbiidil külili nagu Uraangi. Neptuunist lähemal oli Pluuto ka hiljuti, 1979. aastast kuni 1999. aastani, kusjuures periheelis oli ta 1989. aastal. 21. jaanuaril 1979 läks Neptuunile Pluutost kaugemale. Pluuto orbiit on nii piklik, et toob ta igal 248 aastat kestval tiirul ümber Päikese umbes 20 aastaks Neptuunist lähemale. Kokkupõrget siiski karta ei ole, sest nende orbiidid on erinevates tasandites. 11. veebruaril 1999 tuli Neptuun jälle Päikesele lähemale kui Pluuto. 
Avastamine
Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh.
Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda Neptuunist suurem, leiti aga planeet, mis oli Neptuunist 6900 korda väiksem.
Kui ilmnes , et Pluuto poolt tekitatud häiritustest ei piisa Uraani liikumise ebakorrapärasuste seletamiseks, siis hakkasid selle probleemiga tegelema USA astronoomid Percival Lowell ja William Pickering, kes kumbki püüdsid häirituste põhjal arvutada tundmatu planeedi orbiiti ja seega ka arvatavat asukohta taevavõlvil. Otsingud tulemusi ei andnud. P. Lowell pärandas üle miljoni dollari tema poolt asutatud ja tema nime kandvale observatooriumile Flagstaffis ( Arizona ) "Planeet X" (nagu Lowell seda nimetas) otsimiseks.
Et Lowelli lesk vaidlustas selle otsuse ning kohtuskäimine võttis üle kümne aasta, sai observatoorium otsingutega alustada alles 1929. aastal.
Sellele tööle võeti noor, ilma erihariduseta amatöörastronoom Clyde Tombaugh, kellele sai seetõttu vähem palka maksta. Järgmisel aastal saatiski teda edu.
Uurides 18. veebruaril 1930 eelmisel kuul Kaksikute tähtkuju piirkonnas tehtud fotosid, leidis ta neilt täpi, mis võis olla uus planeet. Kordusvaatlused kinnitasid seda ja 12. märtsil teatati avastusest kogu maailmale.Uus planeet asus küllaltki lähedal P. Lowelli ja W. Pickeringi poolt ennustatud kohale. C. Tombaugh sai oma avastuse eest peale Kuningliku Astronoomiaseltsi medali ja 25-naelase preemia ka stipendiumi koduosariigi Kansase ülikoolilt astronoomilise hariduse omandamiseks.

Uurimislugu

Pluutot ei ole külastanud ükski automaatjaam. Isegi Hubble'i kosmoseteleskoop suudab eristada tema pinnal vaid üksikuid suuremaid vorme. 19. jaanuaril 2006 asus Pluuto poole teele NASA kosmosesond New Horizons, mis jõuab sinna aastal 2015. Avastamisele järgnenud ligi viie aastakümne jooksul ei saadud teada peaaegu midagi uut selle kauge maailma kohta. Vaid 1950. aastate algul leiti, et Pluuto heledus muutub 6,4-päevase perioodiga, põhjuseks ilmselt planeedi pöörlemine.

Kaaslased

1978. aastal selgus, et Pluutol on kaaslane, mis tiirleb ainult 19 000 km kaugusel taevakeha keskmest ( tiirlemisperiood on 6 päeva). Leitud kaaslane sai nimeks Charon . Pluuto läbimõõduks arvutati 4000 km, tema kuu Charoni läbimõõduks 2000 km ( massid vastavalt 1/500 ja 1/4000 Maa massi). Hiljem on Charoni mass ja läbimõõt tunduvalt täpsustunud. 2005. aasta lõpus leiti Hubble'i Kosmoseteleskoobi abil Pluutol kaks uut kaaslast , mis said esialgsed nimed S/2005 P 1 ja S/2005 P2. Nüüdseks on neile omistatud nimed vastavalt Nix ja Hydra .
Charoni tiirlemisperiood 6,4 päeva on sama suur kui Pluuto pöörlemisperiood ümber oma telje. Seetõttu Charon nagu ripuks kogu aeg ühe ja sama Pluuto punkti kohal.
Kaaslase avastamine andis võimaluse määrata Pluuto ja Charoni kogumassi -- see on üle neljasaja korra väiksem Maa massist. Seega ei saanud Pluuto tekitada ka Uraani liikumises selliseid häireid, millel põhinesid P. Lowelli ja W. Pickeringi arvutused ning tema avastamine ennustatud koha läheduses oli vaid juhus . Isegi Maa häirib Uraani liikumist rohkem kui Pluuto.
Füüsikalised omadused ja koostis
Pinnatemperatuur on Pluutol -235°C ja -210°C vahel. Taevakeha keemiline koostis on teadmata, kuid tihedus (2 gm/cm3) viitab 70% kivi ning 30% jää mikstuurile. Heledamad alad on arvatavasti kaetud lämmastiku jääga, millele lisatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi. Tumedamate alade koostis on seni teadmata. Üheksakümnendate aastate keskpaigas õnnestus Hubble'i kosmoseteleskoobiga näha Pluuto pinnal ligi tosinat erineva heledusega ala ja koostada nende põhjal kaart. Üldjoontes öeldes on Pluuto ekvaatori ümbrus tume ja polaaralad heledad.

Atmosfäär

Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri olemasolus esmakordselt 1989 ja planeet on sellest ajast pidevalt Päikesest eemaldunud. Miskipärast ei mõjuta temperatuurilangus aga atmosfääri. Pariisi observatooriumis Prantsusmaal töötava Bruno Sicardy sõnul on rõhk siiski kahekordistunud.
Üks seletusi on, et Pluuto pinda kattev jää võib olla tumenenud ja püüab seetõttu endisest rohkem päikesevalgust. Lõplikult on praegu võimatu öelda, sest orbiit pole täpselt teada.
Asja võib seletada NASA uurimisretk New Horizons (Uued horisondid ), mida on paaril korral välja kuulutatud ning tühistatud. Praeguse kava järgi saadetakse süstik välja 2006, möödudes sihtkohast 2016.
1988. aastal viibis Pluuto Päikesele kõige lähemal viimase 248 aasta jooksul. Siis uuriti asja ning pakuti välja, et sealne atmosfäär koosneb molekulaarsest lämmastikust. Ilmselt kõrvetasid päikesekiired pinnasest välja gaase .
Palju ei teata Pluuto atmosfäärist, kuid see koosneb tõenäoliselt peamiselt lämmastikust, millele lisaks veidi metaani ning süsinik monooksiidi. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega, enamuse aja Pluuto pikast aastast on atmosfäär jäätunud.

Pluuto ning Triton

Ebatavaliste Pluuto ning Tritoni (Neptuuni kaaslane) orbiitide olemuse ning massi samasuse tõttu oletatakse, et neil kahel on ühine ajalugu. Algul usuti , et Pluuto võis esialgu olla Neptuuni kaaslane, kuid nüüdseks tundub see ebatõenäone, palju populaarsem on arvamus, et Triton, nagu Pluutogi, liikus kunagi iseseisvale orbiidile ümber Päikese, kuid tõmmati Neptuuni mõjuvõimu. Võimalik, et Pluuto, Charon ning Triton on viimased liikmed kunagi eksisteerinud sarnastest objektidest , kuna ülejäänud paisati Oorti Pilve.
Pluuto kui kääbusplaneet
Pluuto planeedistaatuse tühistamine on olnud päevakorras juba pikemat aega ning põhjuseid selleks on päris mitu: Pluuto on väiksem kui meie Kuu, ta koosneb peamiselt jääst ja on drastiliselt kergem kui meie kuu ja erinevalt pärisplaneetidest ei asu tema trajektoor teistega ühel tasandil. Pluutol on ka erakordselt väljavenitatud ellipsi kujuline trajektoor. Niisiis on Päikesesüsteemi suurus kahenenud kaheksale planeedile. On mõned, kes arvavad , et pigem tuleks Pluutot klassifitseerida suure asteroidi või komeedina, mis on omale suhteliselt stabiilse trajektoori tekitanud ja kui Pluuto oleks päikesele lähemal, siis tekiks talle ja komeetidele iseloomulik saba.
Pildid
Joonis 1
Joonis 2 Joonis 3
Joonis 4. Pluuto ja Charon
Kokkuvõte
Pluuto on kääbusplaneet, mis paikneb võrreldes teiste planeetidega kõige kaugemal Päikesest ja teda ei loeta planeetide sekka.Ta on Päikesesüsteemi kõige vähem uuritud planeet ja selle uurmine ja jälgimine kestab ikka edasi. NASA saatis kosmoselaeva teele, et see uuriks toda kivist ja jääst palli lähemalt. Kui kõik hästi läheb, saabub laev Pluutole ajavahemikus 2015 kuni 2017 aastal ning siis saadakse uut infot, mis võib-olla taastab Pluuto planeedistaatuse. 
Kasutatud materjalid
http://www.postimees.ee/260106/lisad/teadus/189436.php
http://opik.obs.ee/osa2/ptk10/box01.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto
http://opik.obs.ee/osa2/ptk10/tekst.html
http://pluto.planetologie.de/images/pluto.jpg
http://www.miksike.ee/
http://voyag.blogspot.com/2006_08_01_voyag_archive.html
11