Jupiter. (0)

1 Hindamata

Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Müüte universiumi tekkest on miljoneid , kui tänapäeval on jäänud uskumine , et universium tekkis suurest paugust, ning sellest ajast saati jätkab ta laienemist . Kindlalt ei osata öelda millal suur pauk toimus, kuid arvatakse, et kas 13.7 miljardit aastat tagasi, 15 miljardit aastat tagasi ja 17.1 miljardit tagasi. Tänapäeval peetakse esimest aega õigeks. Universumi arenguga aegade algusest kuni tänapäevani ning püündud ennustada Universumi tulevikku on Kosmoloogia . Enamik uuemaid mudeleid ennustab üha jätkuvat paisumist . Ent on ka seisukoht, mille kohaselt Universum lõpuks kollapseerub(Kukkub gaaside ja gravitatsiooni tõttu kokku) (Suur Kollaps).
Päikesesüsteem: Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas.
Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu.
Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje.
Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus , Maa, Marss, Jupiter , Saturn , Uraan , Neptuun ja Pluuto .
Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss(kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine.) ning välisplaneedid Jupiter , Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto.( iseloomulik suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus. Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär, mis koosneb põhiliselt heeliumist ja vesinikust kuid seal leidub ka metaani ja ammoniaaki. Need planeedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus.)
Jupiter:
Kõige rohkem on hiidplaneetidest uuritud Jupiteri. Tema magnetväli on tugevam kui Maal. Esineb kiirgusvöönd. Kiirgusvööndi ja ionosfääri laetud osakeste liikumine tekitab raadiokiirgust. Jupiteri mass on 318 korda suurem Maa massist ning Jupiter ning ta on kolm korda massiivsem kui teised planeedid kokku. Jupiter asub Maast viis korda kaugemal ja tema tiirlemisperiood on ligi kaksteist aastat. Teised hiidplaneedid liiguvad veelgi aeglasemalt kui Jupiter. Jupiteri orbiit on peaaegu ringikujuline kuid Veenuse ja Maa omadest siiski veidi piklikum. Jupiteril on kuusteist kaaslast . Neist neli tuntumat on Io, Europa, Ganymedes ja Callisto (Pildil: Galilei poolt avastatud Jupiteri kaaslased Hubble'i Kosmoseteleskoobiga vaadelduina.). Võrreldes Maa tihedusega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem, see näitab seda, et ülekaalus on kergemad elemendid nagu näiteks heelium ja vesinik . Neid väiteid kinnitab ka spekteranalüüs. Üle planeedi liiguvad ka suure kiirusega tuuled, mis piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel. Külgnevatel vöötidel puhuvad suure kiirusega tuuled vastupidises suunas.
[1]Planeetide võrdlus andmeid:
Planeet: Läbimõõt(km): Mass: Tiirlemisperiood:
(kuu suhtes)
Maa:Kuu 3473 1,00 27,32
Jupiter 3640 1,21 1,77
Suurim asteroid 900 0,02 4,60 aastat.
[2[Suur punane laik-
Suurima planeedi, Jupiteri atmosfäär koosneb mitmevärvilistest pilvevöötidest. Tuntuim moodustis on Suur punane laik-tohutu keeristorm läbimõõduga ligi 30 000 km. Seda nähakse juba üle kolmesaja aasta. Esimesena märkas laiku itaalia rahvusest prantsuse astronoom Cassini 1666. aastal. 1878. aastast tänaseni vaadeldakse Suurt Punast Laiku pidevalt. Laik on ellipsikujuline ja ta pikem läbimõõt on neli Maa läbimõõtu -- 50 000 kilomeetrit, lühem 30 000 km. Laigu suurus ja heledus muutuvad aja jooksul, kuid päris ära ei kao ta kunagi. Suur Punane Laik asub planeedi lõunapoolkeral, umbes kakskümmend kraadi ekvaatorist lõuna pool. "Voyageride" poolt 1979. aastal tehtud fotod näitavad, et tegemist on tõepoolest hiiglasliku kõrgrõhkkonnaga.Punase värvi annab laigule fosfiin (PH3). Numbrilised arvestused ennustavad Jupiteri atmosfääri hiigelkeeristele tuhandete aastate pikkust eluiga. Jupiter kiirgab kaks korda rohkem soojust kui ta ise Päikeselt saab ning läbi paksu õhukihi saab soojus pinnale liikuda ainult konvektsiooni (soojusülekande liik, kus soojus kandub ühelt kehalt teisele liikuva gaasi või vedeliku vahendusel, nt tuul) teel. Tekivad tugevad tuuled ja keerised. Tuule tugevuseks on mõõdetud kuni 100 meetrit sekundis.
Hidalgo:
Hidalgo on ainuke asteroid mis keerleb ümber Jupiteri, ta on ebatavaline , sest tal on pikim tee läbimis aeg: 13, 77 aastat. Hidalgo avastati 31 oktoobril 1920. aastal. Walter Baade, Bergedorfi Observatooriumis, Hamburgi lähedal Saksamaal.
See on nimetatud Miguel Hidalgo järgi, kes kuulutas Mehiko iseseisvaks 1810 aastal. Saksa astronoomid , kes olid Mehikos, et vaadeda, täieliku kuuvarjutust 10. Septembril 1923. Ning neil oli kohtumine President Alvaro Obregon, selle kohtumise ajal palusid nad luba, et nimetada asteroid Hidalgo järgi.
Enne Pluto avastamist oli Hidalgo päiksest kaugeim teadaloev asteroid.
[3]Fakte Jupiterist ja Kosmosest ja sellega seonduvast:

Jupiteri ümbritsevad pilvevööndid, mis on näha ka väikese teleskoobiga vaadates.
Jupiteri öö ja päev on väga lühikesed: Ühe ringi tegemiseks ümber oma telje kulub vähem kui 10 tundi.
Jupiteri 4 suuremat kaaslast võib vaadelda isegi binokliga.
Jupiteri ühe kuu: Io pinnal on rohkesti tegev vulkaane .
Teise kaaslase-Callisto välispind on peaaegu täielikult kaetud kraatridega.
Päike ja tema planeedid moodustusid udukogust.
Maakera ei ole täiesti kerakujuline. Tema ümbermõõt mööda ekvaatorit on 40 077 km, õle pooluste aga 40 009.
Üks valgusaasta on võrdne peaaegu 10 triljoni kilomeetriga.
Kui meteoriit siseneb atmosfääri, põleb ta ära.
Hiinas arvati vanasti, et päikesevarjutuse ajal sööb lohe päikest.
Esimene kosmosereis saadeti õhku 1964 aasta, oktoobris , venemaal.
Mikolaj Kopernik oli esimene kes pakkus välja teooria, et planeedid tiirlevad hoopis ümber päikese, mitte ümber maa.
1690. aastal kasutati esimest korda tähtede uurimiseks teleskoopi.
Teleskoobi suuruse määrab tema peapeegli või-läätse diameeter .
Veenus on Päiksele lähemal kui Maa.
Varaseim ülestähendus täielikust kuuvarjutus on aastast 753 p. Kr.
Tähe või mõne teise planeedi heledust nimetatakse tema tähesuuruseks.
Kerasparved, sisaldavad tuhandeid või isegi miljoneid tähti.

Kosmose uurimine :
16. märtsil 1926 aastal tehti USA-s Massachusettsi osariigis Auburnis suur hüpe inimkonna ühe suure unistuse - kosmoselennu - elluviimise suunas. Raketiteadlane Robert Goddard lennutas sel päeval üles esimese vedelkütusega töötava raketi, mis saavutas kiiruse 100 km/h ja jõudis 2,5 sekundiga 56 m kõrgusele. Tähtsamad sündmused kosmoseuurimise ajaloos on olnud esimese tehiskaaslase Sputnik 1 viimine Maa orbiidile 1957. aastal, esimese inimese Juri Gagarini viimine kosmosesse Vostok 1 kosmoselaevas 1961. aastal ja inimese jõudmine Kuule - Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969. aastal Apollo 11 pardal . Tänapäeval on tegevus nihkunud riikidevahelisest konkurentsist koostöö suunas ning ühekordsete rakettide asemel korduvkasutatavate ehitamise suunas.
Kõige tuntum kosmose laev on arvatavasti Apollo 13, mille järgi on vändatud ka samanimeline film . Apollo 13 oli kosmoselaev , mis pidi sooritama Apollo programmi kolmanda Kuu pinnal maanduva lennu.
Lend startis 11. aprillil 1970. Kaks päeva hiljem toimus kosmoselaeva pardal plahvatus , mille põhjustas vigane hapnikumahuti. Laeva hooldusmoodul sai tõsiselt kannatada ning meeskonna varustamine elektrienergiaga praktiliselt katkes. Meeskond kasutas kosmoses elamiseks kuumoodulit ning tegi Houstoni juhtimiskeskusest saabuvate juhtnööride abil mitmesuguseid leidlikke parandusi.
Kokkuvõtteks ütleks, et me oleme kõvasti arenenud võrreldes sellega mis meie esivanemad teadsid kosmosest mitmeid sadu aastaid tagasi, kuid ma usun, et kosmos , jab meie jaoks alati salapäraseks ja läheb enne veel mitmeid tuhandeid aastaid kui me poolegi kosmosest selgeks saame. Saame teada Jupiterist, tema punasest laigust, kas seal on elu, ja vastuse paljudele küsimustele mis on meie pead vaevand juba aastatuhandeid. Hetke seisuga võibgi öelda, et me teame Jupiterist, palju, kuid praktiliselt mitte midagi. Võibolla kui 20 aasta pärast minu laps või keegi, seda kirjandit kirjutab oskab tema juba vastata nendele küsimustele, mis on hetkel meile kõigile ise otsustada.
Kasutatud kirjandus:
Internet :
http://et.wikipedia.org/wiki/Universu m
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem4.ht m
http://www.aai.ee/~urmas/ast/univ.html
http://opik.obs.ee/osa2/ptk06/box02.html
http://en.wikipedia.org/wiki/944_Hidalgo
http://et.wikipedia.org/wiki/Kosmoseuurimine
Raamatud:
[1]- Enn Pärtel, Jaak Lõhmus „Füüsika 9 klassile. Soojusõpetus, aatom ja universum“ Kirjastus: Koolibri. (Lk. 112. Tabel 8.2)
[2]- Chris Oxlade, Toimetaja - konsultant Robin Kerrod „Tähistaeva Saladused “ Kirjastus: Koolibri. (Lk 17.)
[3]-Brian Jones „Kosmose uurimine“ Kirjastus: Koolibri, Beltha Press. (Fakte läbi terve raamatu.)

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 10 allalaadimist