Referaat-Alumiinium Sirli Salupõld 10S 15.04.2015 Kose 2015 Ajalugu Esimest korda tootis puhastamata vormis alumiiniumi Taani füüsik ja keemik Hans Christian Ørsted 1825. aastal. Ta pani reageerima veevaba alumiiniumkloriidi ja kaaliumi sulami ning sai tulemuseks tina meenutava metallitüki. Friedrich Wöhler viis läbi sama katse, kuid tõestas, et tulemuseks oli puhas kaalium. 1827. aastal viis Wöhler läbi sarnase katse, milles segas veevaba alumiiniumkloriidi kaaliumiga ning sai alumiiniumi. Hiljem avastas Pierre Berthier alumiiniumboksiidi
Veel rääkis, et kogu selle soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Järgmisel hommikul tahab Anne-Mari parvega üle jõe linna saada. Jairus olevat teda juba kolm korda sinna kutsunud. Nipernaadi läks Küübi kõrtsi ja hakkasid jooma. Nipernaadi tahtis kogu sookuivatamise töö salaja ära teha. Järgmine päev lähevad Nipernaadi ja Joona uuesti soole. Panid dünamiidid ja hakkasid lõhkama. Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas. Kadri sai iga aasta uue
AROOMITERAAPIA AROOMITERAAPIA AJALOOST AJALOOST Aroomiteraapia Aroomiteraapia on on eeterlike eeterlike õlide õlide jaja teiste teiste taimse taimse päritoluga päritoluga lõhnaainete lõhnaainete kasutamine kasutamine inimese inimese meeleolu meeleolu või või tervise tervise mõjutamiseks. mõjutamiseks. Seda Seda peetakse peetakse üheks üheks alternatiivmeditsiini ...
4. Tema osavõtul asutati 1784 Tallinnas Revaler Liebhaber-Theater. 5. Kirjutanud üle 200 näidendi (peamiselt ajaviitetükid), luuletusi, romaane ja mälestusi. Viimastes meenutab ka Eesti olusid. Näidend ,,Isalik ootus" (1789) sisaldab eestikeelseid dialooge ja laule. Slaid 13 ANTON THOR HELLE(1683 Tallinn 1748 Jüri) 1. saksa päritolu vaimulik, keele- ja kirjamees 2. Õppis Kieli ülikoolis usuteadust. 3. Oli aastast 1713 Jüri ja aastast 1740 Kose pastor, aastast 1742 Ida- Harjumaa pastor, aastast 1715 ka Eestimaa konsistooriumi assessor. 4. Asutas 1721 Jüris köstrikooli, mis tegutses aastani 1726, ja õpetas seal ka ise. Slaid 14 ANTON THOR HELLE(1683 Tallinn 1748 Jüri) 5. Koostas keelekäsiraamatu , mille toimetas 1732 Halles trükki Eberhard Gutsleff noorem. See sisaldab lühikese grammatika (80 lk), ulatusliku eesti- saksa sõnaraamatu (umbes 7000 sõna), 525 vanasõna ning kõnekäändu,
a laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäeva kindralkubernerile. Katariina II- 1702.a suvel tõusis Venemaa troonile. Valitsusaeg tõi kaasa olulisi muutusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetes. Kata rõhutas kõikjal Balti provintside lahutamatut kuulumist Vene impeeriumi koosseisu ning manitses kohalikku aadlit usinamale koostööle keskvõimuga. A.T. Helle- oli 1713. aastast Jüri koguduse ja 1740. aastast Kose Püha Nikolause koguduse koguduse õpetaja. George Browne- Iiri päristolu Riia kindralkuberner. Ta püüdis sõjaväelise pedantsusega reglementeerida kõiki eluvaldkondi agraarsuhetest postikorralduseni. G.H.Merkel- Liivimaa koduõpetaja- tema raamat- „Lätlased, eriti Liivimaal, filosoofilise saj. Lõpul.“- milles esitatud otsekohene ja avameelne käsitlus Liivimaa talurahva olukorrast. 16. Mõis ja talu Agraarolud varauusajal 17-18.Saj oli Eestis umbes 100 mõisa
Kose Gümnaasium Uurimustöö küsimustiku alusel Koostaja: Tiiu-Maarja Kink Juhendaja: Õp. Epp Tähe 2008 Kose Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 ITAALIA PÕLLUMAJANDUSE ISELOOMUSTUS...................................................... 4 1.Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis?..............................................4 2.Millised on majanduslikud eeldused?.........................................................................................................
ja põder. Raplamaa rabades on paikasid, kus on võimalik metsise ja tedre kevadist pulmamängu jälgida, ja kus elutsevad inimpelglikud musttoonekured või kaljukotkad. Palju erinevaid kooslusi ja lõputud üleminekualad kasvatavad haruldasi taimi. Eestist leitud 36 käpalise ehk orhideeliigist on Raplamaalt leitud 25 liiki. Vallad Raplamaa on jagatud kümneks omavalitsuseks: Juuru vald Naabervallad on Kaiu, Kohila, Rapla, Kehtna, Kose ja Kõue Elanikke: 1595 (01.01.2008 seisuga) Valla keskus on Juuru alevik (elanikke 570) Külad: Atla, Hõreda, Härgla, Jaluse, Järlepa, Lõiuse, Mahtra, Maidla, Orguse, Pirgu ja Vankse Territoorium on 152,4 km² (läbimõõt põhjast lõunasse 18 ja idast läände 15 km), millest haritavat maad 3942 ha, metsamaad 4435 ha ja rohumaad 590 ha Teed: kokku 129,1 km, millest erateid 83,7 km ja vallateid 38,0 km Maakonnakeskusest Rapla linnast asub Juuru alevik kirde suunas 15 km kaugusel
Vaivara oli Eesti pealaager, kus asus ka laagri administratsioon. See oli laialipaigutamise ja edasisaatmise laager, kus muuhulgas uuriti ka kohalesaabunute füüsilist seisundit. 1943 1944. aastani loodi siin terve hulk suuremaid ja väiksemaid laagreid: Auvere, Aseri, Ereda, Jägala, Kohtla, Narva-Jõesuu, Vaivara I ja II, Narva, Sonda, Kunda, Kuremäe, Kiviõli, Klooga koos harulaagriga Laokülas, Jõhvi, Viivikonna, Lagedi, Putki (Virumaal Kose vallas), Soski (Vasknarva vallas) jpt. Osa laagreid tegutses lühemat, osa pikemat aega. Kiviõli koonduslaager Kokkuvõte Holokausti käigus hukkunud juutide arvu kohta on esitatud erinevaid andmeid: 4,2 miljonist (Gerald Reitlingeri ja Rudolph Joseph Rummeli järgi) kuni 6,2 miljonini (1990. aastal, teatas Auschwitz-Birkenau surmalaagri muuseum, et ainult selles
Vene aeg Balti erikord- Eesti ja Liivimaa kubermangu erilised õigused Vene riigi koosseisus pärast Põhjasõda.- 1918.aastani/Balti-Saksa aadli omavalitsussüsteem Eesti alal. | Iseloomustus: *aadlimatrikklid *linnad ja omavalitus *rüütelkonnad(3 tk) *luterlus *maapäev *tollipiir jäi kehtima *igapäevast elu juhtisid maanõunikud *Saksa keel säilis *Seadused & maksukorraldus jäid samaks | Head küljed: Eesti jäi Lääne-Euroopa kultuuriruumi | Halvad küljed eestlastele: Balti aadli ülemvõim säilis & kadus lootus pärisorjusest vabaneda Roseni deklaratsioon(1739-kinnitus pärisorjusele) Liivimaa maanõuniku Roseni vastus Vene tsaarivalitsusele talupoegade olukorrast 18.saj alguse Eesti-ja Liivimaal. Katariina II asehalduskord *pearahamaks meeshingedele(70 kopikat)->hingeloendused *nekrutikohustus *luuakse Võru-ja Viljandi maakonnad, ajutiselt Paldiski mk; linnad: Kuressaare, Võru, Paldiski. *reformiti kohtusüsteem Eesti linnad *Saksa keel, Saksa m...
Koos Valge Niilusega on see jõgi üks kahest suurest Niiluse lisajõgedest. Jõe ülemjooksu nimetatakse Abbaiks, ja osad usuvad, et see voolab välja Eedeni aiast. Sinine Niilus voolab Tana järvest edasi lõunasse, läbi Etioopia ja loodesse Sudaani. 30 km kaugusel oma allikast siseneb jõgi umbes 400 km pikkusesse kanjonisse. See kuristik on suur takistus reisimiseks ja suhtlemiseks põhja Etioopia ja lõuna Etioopia vahel. Sinise Niiluse võimsust on hea hinnata Tis Issati kose järgi, mis on 45 meetrit kõrge ja asub 40 km Tanast allavoolu. Kuigi Tana järvel on mitu oja, mis voolab järve, siis tema allikaks peetakse väikest allikat Gish Abbaid, merepinnast kõrgusega 2744 meetrit. See voolab Tana järve põhjaossa. Teised lisajõed on näiteks Magech, Reb, Gumuara ja Kilte. Tana järv voolab umbes 30 kilomeetrit enne kui läheb üle Tis Issati joaks. Seejärel lookleb jõgi läbi loode Etioopias olevate orgude ja kanjonite Sudaani
Eesti Motospordi ajalugu Motosport üle kogu Eesti aastatel 1921-1978 Eestis toimus esimene autode ja mootorrataste võidusõit 28.augustil 1921 Tallinnas. Võistluse korraldajaks oli Eestimaa Autoomanike Ühistu. Osalejatel tuli läbida saja neljakümne üheksa kilomeetrine marsruut. Selleks oli Tallinn-Nõmme alev-Kanama-Ruunavere-Orgita-Kuusiku-Rapla-Kohila ning mööda Raudalu maanteed tagasi Tallinna. Hommikul aga avanes korraldajatele kurb vaatepilt. Kohale oli tulnud kõigest kaheksa autot ja kaks mootorratast, kuid sellest hoolimata peeti võistlus ära. Võidusõidu võitjaks tuli auto numbriga kolm, mida juhtis Vold Johanson. Mees läbis raja kahe tunni ja neljakümne kolme minutiga. Sellest sündmusest sai Eesti auto- ja motospordi sünnipäev. Motokrossi tipphetk oli aga siis kui valmis Pirita ringrada. Seal hakati korraldama rahvusvahelisi võistlusi, kuhu kogunes vaatama ja kaasa elama palju inimesi. Algsetel a...
Ettevõttes töötab kokku 13 töötajat, kes on plaanis värvata konkursi korras. Professionaalne abi: Püsivalt ostame sisse raamatupidamisteenust. Vajadusel kasutame ka juriidilist abi. Tooted ja teenused Tooted: Pakkume kvaliteetset ning värsket toidu. Lisa 2: Menüü Sihtgrupp: Turistid ning kohalikud nõudlikumad kliendid, kes moodustavad regulaarse kliendibaasi. Eelis: Menüüs on nii Itaalia kui ka Vene köögist pärit toite. Konkreetses menüü koostamisel lõi kaasa ka Imre Kose, kuid tema roll piirdus pigem nõustamisega. Toodete juures on kõige tähtsam kvaliteet ning sellega kaasaskäiv teenindus. Ettevõtte põhiprotsess Tooraine ja hankija (asukoht) : Kalatööstuse tooraine- Virge Veermäe Kaubandus Kalakeskus (Rakvere) Kondiitritööstuse tooraine- Pihlakas AS (Rakvere) Toiduainetetööstuse tooraine- OG Elektra Tootmine AS (Rakvere) Lihatööstuse tooraine- Rakvere Lihakombinaat As (Rakvere)
Tääkis Põhikool Juhan Viiding Referaat Marta Mikkor 9. klass Tääksi 2013 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................3 Elulugu....................................................................................................................................4 Looming..................................................................................................................................5 Luulekogu............................................................................................................................... 7 Kokkuvõte...........................................
Munevad enamasti aprilli teisel poolel. Sookurel sünni korraga 1- 2 poega. Nad võivad adopteerida ka orvuks jäänud poja. Tavaliselt on kõige rohkem poegi siis, kui pesakondade kaugus üksteisest on vähemalt pool kuni üks kilomeeter. Väiksema vahekauguse korral tekib konkurents eluruumi ja toidu pärast. Rohupesades on poegi enamasti rohkem kui roost pesades. Kulu on haudumiseks kohasem ning hoiab paremini soojust. [4] Pilt 1. Poegade sünd. Autor: Kose, M. Allikas: Leito, A. 2008. Sookurel on Eestis seni hästi läinud - Eesti Loodus, nr. 10, lk 9. Toitumine ning ööbimine Toituvad sookured peamiselt taimsest toidust - oras, rohulibled jne, kuid ka loomsest- pisiloomad, putukad, limused. Toiduotsingud piirnevad pesa suhtes paari kilomeetriga. Mõni päev peale pojade sündi hakkab pere käima ühistel toiduretkedel. Ööseks naastakse enamasti tagasi pessa. Mida vanemaks pojad saavad, seda kaugemal toitumas käiakse. [ 4 ]
külastus, jalutuskäik Geishade kvartalis. 4) Kimonoga tuttvumine. 5) Ekskursioonid Atamises sõit järvel, vulkaanilise Ohwakudani vaatamine. 6) Ekskursioonid Kamakuras - Suure Buddha templi külastus. 7) Ekskursioonid Tokyos - Tokyo naabruses asuva Akihabara elektrilinna külastus. 8) Sumomaadlusega tuttvumine. 9) Ekskursioonid Nikkos - Toshogu pühamu külastus, Chuzen-ji järve ning Kegoni kose külastus. 10) Ekskursioon Mashiko linna võimalus valmistada ise savinõusid. Pakkuja III: Perereisid Hind: 8590.- Kestvus: 12 päeva HISPAANIA LÄBI PARIISI Hind sisaldab: - sõit standardmugavustega bussiga - laevade piletid (kajutikohad neljastes alumise teki kajutites) - ööbimised koos hommikusöökidega - grupijuhi-giidi teenus - ekskursioonid Programm: 1) Jalutuskäik Kopenhaagenis.
Suure-Kõpu veel Ridala, Tihemetsa, Kärsu ja Taagepera mõis. Kui Alexander Georg Gottlieb von Stryk 1836. aastal teist korda abiellus, asus ta ehitama uut peahoonet. Abikaasa Ameline Helena aga suri juba 1843. aastal. Lesk sattus masendusse ning häärberi ehitus jäi soiku. 1903. aastal pärandus mõis Alfred Georg Alexander von Strykile. Ta abielus 1905. Aastal Anna Jeanette Aimee Stael von Holsteiniga ning neil oli kokku viis last. Alfred Georg Alexander von Stryk langes 1919. aastal Kose kihelkonnas Külevando küla juures punavägede vastu võideldes. 1920. aastal asus peahoonesse kool, mis töötab seal ka praegu. Kõpu hariduselust Esimesed kinnitatud kirjalikud andmed kooli olemsolust Kõpus pärinevad 1768 aastast. Kirikuõpetaja kooli kontrollimise protokollis on öeldud: Abikoguduse kihelkonnakooli maja seisund oli vilets. Kooli peetakse taluperes. Koolmeistriks on Johann Thomsen, 58 aastat vana. Laste kooliskäimine on korratu
Vene aja esimene sajand 1710-1819 Laura Peets Vene võimu aeg Peeter I andis (1710, 1723) Balti aadlile Vene aadli õigused, vabastades nad peagi teenistuskohustusest Baltisakslased leidsid rahendust Vene haldusaparaadis ja sõjaväeteenistuses Rüütelkondade mõju kasvas: nende käes lid kohalik omavalitsus, kohus ja politsei ning osaliselt kontroll kooli ja kiriku üle Rüütelkondade liikmeskonna piiritlesid aadlimatriklid mis valmisid Liivimaal 1747 a. , Eestimaal 1756 a, Saaremaal 1741 aastal. 18.saj. I poole Eesti- ja Liivimaad iseloomustab õiguslik segadus Venemaaga liitumine tähendas reduktsioonieelse erikorra ja privileegide taastumist ning kehtivate õigussuhete konserveerimist Rootsi aegne halduskord jäi Vene-aegse aluseks Vene võim ei tegelenud 18 saj. I poolel talurahva olukorraga ega kontrollinud Rootsi-aegsete seaduste täpset rakendamist Balti provintside omavalitsuskorraldus ei taganud talupoegadele õiguskaitset Esialgu üritasi...
peksavad Endlit nii kaua kuni lumele jääb ainult märg plekk. Kaarel võtis Jaani jahipüssi laeb seda armulaualeivaga ja laseb kiriku ust. See muuda tema kõikvõimsaks üheks päevaks, ning ta läheb kõrtsi joob 3 pudelit viina ja siis läheb mõisa vägistab Luise ja sööb seepi ja jäi magama kuna ei osanud enam midagi asjalikku teha. Tegelased · Rehepapp e. Sander - tark ja kaval, ravitseja · Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees · Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise · Joosep - Rehepapi kratt · Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab · Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga · Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne · Liina - Reinu tütar · Luise - on môisas teenija · Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada · Moosel - kirikuôpetaja
Üldajaloo kursus, 10. klass Kose Gümnaasium, õpetaja Moonika Oll Kontrolltöö: Ajaloo baasoskused NB! Kontrolltöö ajal on lubatud kasutada kõiki abivahendeid ja allikaid. Küsimused tuleb vastata eraldi faili kas arvutisse või Google Drive’i, fail või link laadida üles Tera kommentaari. Arvesta esimesele kahele ülesandele kokku umbes 15 minutit, et mitte viimase ülesandega ajahätta jääda. Ülesanne 1. Vaata pilte ja vasta järgmistele küsimustele (NB! Nr 2 all olevad pildid moodustavad ühe grupi)
Sissejuhatus "Iga vald peab oma sandid ise toitma". Kas see põhimõte kehtib ka tänapäeval? Lahendusi on kindlasti mitmeid ja pidevalt vaieldakse selle üle, milline neist siis see kõige parem peaks olema. Kas panustame rohkem riiklikule sotsiaalabile või lükkame vastutuse koorma rohkem inimese enda õlule? Selge on see, et erinevates riikides on erinevad võimalused. Siin mängib suurt rolli riigi majanduslik tase ja vaieldamatult ka rahva kultuuriline taust. Juba sajandeid oli traditsiooniks, et abivajajate eest hoolitsesid eelkõige tema perekonna liikmed. Siis oli igaühe enda mureks, et tal oleks piisavalt tugevaid järglasi, kes teda vajadusel hiljem aidata saaksid. Teadagi on sellest lähtekohast eelisolukorras lasterohkusega hiilgavad aafrika ja Aasia rahvad. Võibolla oleks perepoliitika muutmiseks üks võimalus panna rohkem rõhku suunale, et igaüks peab ise hakkama saama. Peaks võtma karmi suuna, et head inimesed, unustage riigi ...
Nt 5 hüpet edasi, 5 külg ees edasi, 5 teise küljega ja 5 tagurpidi. Teine variant on näiteks pöiahüpped (koosjalu, põlvest sirge) treppidest üles. Pikad horisontaalsed hüpped jalalt jalale, vasakul ja paremal jalal, "konnahüpped". NB! Hüppeid ei ole kasulik teha kõval pinnasel, nt tartaanil või asfaldil, sest see tekitab riski ülekoormusvigastusteks. Erinevaid jooksuharjutusi: Pikemad lõigud vastupidavuse treenimiseks. Kõige lihtsam on joosta Kose staadioni murul diagonaale ühest staadioni otsast teise otsa (u 150 m). Sealjuures on väga oluline jälgida jooksutehnikat ja tempot. Pikki lõike ei tasu liiga kiiresti joosta, sest siis läheb lihas krampi ja sellest ei ole kasu. Samuti ei tohi joosta liiga aeglaselt, sest ka siis keha ei arene. Veel on võimalik joosta erineva pikkusega lõike staadionil: 200, 300 või 400 m pikkuseid lõike. Väga oluline on jällegi jälgida tempot ja jooksutehnikat - keha ei tohi
REFERAAT JUHAN VIIDING (pseudonimi Jüri Üdi) 2010 Juhan Viiding (1948-1995) Elulugu: Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948. aastal Tallinnas kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija ja Literaadi Linda Viidingu perre. Juhan oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps. Viiding õppis kuues üldhariduslikus koolis(Tallinna 7. keskkoolis, Kose-Lükati sanatoorses metsakoolis, Otepää keskkoolis ja veel mitmes Tallinna keskkoolis), keskhariduse omandas töölisnoorte keskkoolis ja pärast seda jätkas ta 1968. aastal õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal, asudes samal aastal näitlejana tööle Draamateatrisse. Teatris mängis ta väljapaistvaid rolle Hamlet, Peer Gynt. Tema oskus hingeliselt luulet väljendada tegi temast legendi laval. Ta tegutses ka lavastaja...
Iseseisev töö nr 7 Erikool kui arenduskeskus. Erikoolide ajaloost Probleemseid lapsi ja noori oli juba sajand tagasi võimalik suunata institutsioonidesse, mille eesmärk oli nende eest hoolt kanda, kasvatustööd teha või haridust anda. 20. sajandi alguses Eesti Vabariigi esimesel perioodil tegeleti kuritegelike kalduvustega noortega üldise hoolekande raames. Sel ajal tegutsesid hoolekandekoolid, mis olid kinnised asutused, kus lisaks õppetööle pöörati tähelepanu eluks vajalike oskuste õpetamisele. Samuti võis raskestikasvatavad lapsed suunata abikooli, mis töötas tavapärase kooli põhimõtetel ja kus lapsed viibisid vaid õppetöö ajal.. 1930ndatel kohaldati õigusrikkujatele mõjutusvahendina laste töökolooniasse suunamist. Nõukogude Eesti perioodil võis käitumisprobleemidega noori suunata erikasvatusasutusse, mille hulka kuulusid erikool ja erikutsekool. ENSV aegne periood rõhutas eelkõige erinevusi. Sellel ajal suleti puuetega inimes...
28. oktoobril 1683. Esimese hariduse sai ta Tallinna gümnaasiumis, mille järel läks Saksamaale Kieli ülikooli usuteadust õppima. Tagasi tulek kodumaale: Tema tagasituleku ja Põhjasõja-aegse käekäigu kohta puuduvad andmed. 1713. aastast töötas Thor Helle kirikuõpetajana Tallinna lähedal Jüri (St. Jürgens) kihelkonnas, 1715 valiti Thor Helle Eestimaa konsistooriumi erakorraliseks ja 1721 korraliseks assessoriks. Alates 1740. aastast hooldas ta lisaks Jüri kogudusele ka Kose (Kosch) kogudust, 1742. aastast määrati ta Ida-Harjumaa praostiks. Isiklik elu: 1713. aastal abiellus Thor Helle Jõhvi (Jewe) pastori Knieperi tütre Catharine Helenega, kellega tal oli üks tütar. Teistkordselt abiellus Thor Helle 1725. aastal Tallinna pürjermeistri tütre Maria Elisabeth Oldecopiga, kellega tal oli viis poega. Tema kaugematest järeltulijatest pole aga midagi teada ning arvatakse, et suguvõsa on lõplikult välja surnud. Eesti kultuurikihi kasvatamine:
Põltsamaa Ühisgümnaasium KÜTUSEELEMENDID Referaat Koostaja: Marita Kose 10A 2012 Sisukord Sisukord.....................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................3 Mis on kütuseelement?................................................................................................................4 Kuidas kütuseelement töötab?...........................................................................
päevalehes Sõna. Mõne kuu pärast lõpetas Sõna ilmumise ja Põld läks tagasi Tartusse, kus töötas Postimehe ning selle asetäitjate Meie Aastasada, Sõna ja Elu toimetuses kuni 1907. aasta sügiseni. PEREKOND 1907. aastal tegi Peeter Põld abieluettepaneku mitmekülgsete huvidega agarale seltskonna- ja karskustegelasele Helmi Einbergile (s. 1882). Koolitegelane-aspirant Peeter Põld ja rahvakooliõpetajanna Helmi Einberg laulatati Kose kirikus 1908. aasta sügisel. Neid laulatas 6 Peetri vanem vend kirikuõpetaja Harald Põld. Helmi Põld (1882 Järvamaa 1969 Vancouver, Kanada) omandas Rakveres algkooliõpetaja kutse (1900); töötas kasvataja ja õpetajana Kurskis (19001903); õpetajana Viru- ja Tartumaal (19031907); omandas võimlemisõpetaja
2. veebruar - küünlapäev. Kirikukalendris on ka selle kohta ilus legend. Nimelt läks Maarja vastsündinuga esimest päeva jumalakotta. Ja ennäe imet - kõik küünlad kirikus süttisid iseenesest põlema! Sellest on saanudki küünlakuu omale nime. Küünlaid valmistati ka sel päeval kodudes. Vanarahvas pani tähele, et küünlapäeval antakse talvele lõplik ja viimane hoop. Mustjala kandis arvati, et küünlapäeval kammitud juuksed kasvavad hästi pikaks. Seevastu Kose inimesed arvasid, et kui sellel päeval juukseid kammida, siis kukuvad need üldse peast ära. Igaks juhuks peaks 2.veebruaril juustega ettevaatlik olema. Harjutus 12. (Mõnel programmil ei ole seda võimalust!) Järgnevad valemid on piltidena. Tee need järele.
• INCLUDES AGRICULTURAL RESIDUES • WITHOUT MINERAL FERTILIZERS • ONLY BIOGAS PLANT DIGESTATE IS USED AS FERTILIZER CATTLE BREEDING • OÜ REVER, Tänavotsa talu, Tuula küla, Saue vald • AS KINDLUS, Kiia, Saue vald • NEIGHBOURING REGIONS: • AS PAKAR, Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, • AS FERAX HAIBA, Haiba, Kernu vald • AS KINDLUS, Vääna, Harku vald • AS METSAKÜLA PIIM, Kumna küla, Harku vald • OÜ KUIVAJÕE FARMER, Karla küla, Kose vald PIG FARMS IN ÄÄSMÄE REGION • OÜ HINNU SEAFARM, Allika küla 74601 Kuusalu vald • SAMIRTE OÜ, Lehola 76603 Keila vald • TRIIGI SK, Triigi 75001 Kõue vald • KÜÜNI SIGALA ÜHISTU, Mustametsa, 74602 Kuusalu vald • OÜ Pihlaka farm, Mõisaküla, Kiili v. INPUT FOR BIOGAS PLANT • 3500 tons biomass • 18 000 tons slurry (2 pig farms) • 40 tonni slaughter house residues • Biomass from nature protection area 200 ha 7,5 ton per ha 1500 tons/year
Piiskop Jakob Kukk (1870-1933) 1919-1933 EELK kirikud: Aegviidu kirik; Alatskivi kirik; Ambla kirik; Anna kirik; Anseküla kirik; Audru kirik Avinurme kirik; Elva kirik; Emmaste kirik; Esku kabel; Haapsalu toomkirik; Haapsalu Jaani kirik; Hageri kirik; Haljala kirik; Halliste kirik; Hanila kirik; Hargla kirik; Harju-Jaani kirik; Harju-Madise kirik; Häädemeeste kirik; Iisaku kirik; Ilumäe kirik; Juuru kirik; Järva- Madise kirik; Jüri kirik; Karja kirik; Kihelkonna kirik; Kose kirik; Kuusalu kirik; Leesi kirik; Nõo kirik; Nõva kirik; Paistu kirik; Pickwa kabel; Põltsamaa kirik; Põlva kirik; Pühalepa kirik; Reigi kirik; Ridala kirik; Ruhnu puukirik; Ruhnu uus kirik; Räpina kirik; Suure-Jaani kirik; Tallinna Kaarli kirik
Ajalugu 18.10.12 Põhjused miks eestlased vabadusvõistluses alla jäid.Leia vähemalt 4. ;Ordu koosnes väljaõppinud sõduritest ;Nende relvastus oli parem ;Vaenlasi oli rohkem,nad said tuua abivägesid ;Maakondade vaheline koostöö oli halb Kuidas toimus linnuste piiramine? -ehitati piiramistorn,vallikraav täideti kokkukantud puudega ja torn läkati nende peale.Lätlased koos ammuküttidega ronisid üles ja surmasid noolte ning odadega paljusid linnuses. Kuidas eestlased käitusid vaenlastega? -Nad vangistati , pandi jalapakkudesse ja ahelatesse , raha, vara ja hobused võeti ära ja jagati omavahel.Tapetute kehad heideti aga mööda välju laiali koertele järada. Eestlaste suhtumine ristiusku? -hästi, vanad jumalad ei sobinud enam..taheti uut. -halvasti,nad ei tahtnud ristimist. 07.12.2012 Jüriöö ülestõus 1343-45 Ülestõus valmistati ette hoolikalt.. Appi käidi palumas Rootsit ja Venemaad. Ülestõusu algus 1343 23.apr Puhkes harjumaal , seal oli kõige...
Avinurme Gümnaasium Referaat Mitmevõistlus Eestis Mariann Kask 11.klass 2010 Eesti mitmevõistluse traditsioonidest Eesti kergejõustiku ajaarvamine algab ala komplekssest (jooks, hüpped, heited) ellukutsumisest mitmevõistlusena aastal 1909. Eesti kergejõustiku esimese kümnendi suurkujud olid mitmevõistlejad Johannes Villemson, Anton Ohaka, Bernhard Abrams, Eduard Hiiop, Aleksander Klumberg-Kolmpere. Mitmevõistluse traditsioonid Eestis on tugevad olnud läbi aegade, kus igal ajastul on olnud oma suurkujud- Heino Lipp, Uno Palu, Rein Aun, Heino Tiik jpt. Põhjalikuma ülevaate mitmevõistluse arengust annab Erlend Teemägi koostatud raamat "Eesti mitmevõistlus läbi aegade". Mitmevõistluse juures eraldi tähelepanuvääriv on asjaolu, et alates 1971. aastast on olemas Eesti Televisiooni eestvedamisel alguse saanud noorte...
Teatati ordumestrile Burchard von Dreilebenile, oli pihkva piiril, kasutas võimalust. *paides läbirääkimised 1343. 4.mail, eestlaste 4 kuningat+3sõjasulast. Taani huve kaitses Tlna pskp. viibis kohal kroonik Bartholomäus Hoeneke, edastas nähtut, õigustas ordu käitumist. eestlaste esindus tapeti. halvas võitlusvõimet. *ordu pealetung - algas liikumine Tlna suunas. rünnati edutult sakslasi. Suurem lahing Kanavere külas rabas Kose kihelkonnas. ordumeeste võit, eestlasi suri palju. Tee tlna suunas oli vaba. Mõigu külas peeti nõu. surnu tõusis. *18.19 mail jõudsid laevadega Tlna Rootsi väed Turu ja Viiburi foogtide juhtimisel. sündmused olid arenenud loodetust kiiremin, abiväed pöördusid tagasi. *mai lõpuks tungisid 5000 meest pihkva väest Tartu piiskopkonda kuni otepääni. Sakslastel tuli oma väed lõuna-eestisse konndada. varsti pöördusid tagasi, eestlased said aga vabamad käed
See lõik ristub paljude loomaliikide oluliste liikumisradadega. Tähtis on hoida ära liiklusõnnetusi, ent vähemalt niisama tähtis on võimaldada ulukitel liikuda kummalegi poole teed jäävate asurkondade vahel (Javois, 2008). Vana maantee iga kilomeetri kohta koostatakse ulukitega seotud ohtude hinnang ehk ohupass, lähtudes liiklusõnnetuste statistikast ning tee ja selle ümbruse iseloomust. Varem on Eestis säärased ohupassid koostatud teelõikudele Tallinnast Kose ja Keilani, Maardust Aaspereni ning Tallinna ümbersõidu kohta. Püütakse kaardistada elupaigad ja suuremate ulukite liikumisradade koondumiskohad. Hiljem kõrvutatakse uuel trassil kaardistatu praeguse tee ohupassidega. Nii selguvad ulukite võimalikud liikumisrajad ja saab planeerida uue tee turvameetmeid (Javois, 2008). 12
§ 30. Pärisorjuse kaotamine Eestis Esimesed kriisinähud mõisamajanduses. Viljahinnad püsisid kõrged, Venemaa sisekubermangud pakkusid soodsaid turustamisvõimalusi. Esimesed kriisinähud tekkisid 18. saj lõpul, kui mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Puuhoonete asemel hakkasid mõisates kerkima mõisahäärberid parkide ja järvesilmadega. Toidulauale ilmusid kallimad road. Üha rohkem mõisnikke pidid võlgu tegema. Nende katteks tuli rohkem toota ning sellega tõsteti talupoegade koormisi. Reformide taotlused. Kujunesid mõisnike rühmitused, kes otsisid kriisist väljapääsu. Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene riigi mainet Euroopas. Suure töö Baltikumi agraarolude tutvustamisel tegid rahvasõbralikud haritlased. 1801. aastal võimule tulnud keister Aleksander I oli valmis Baltikumi olusid muutma. Keiser andis Eestimaa rüütelkonna peamehele mõista, et lae...
Lisaks on kirjutatud ka tema loomingust: romaanidest, novellidest ning luulest. Lõpetatud on Jaan Krossi surmajärgse järelkajaga: kuidas teised inimesed teda mäletavad. Materjali Jaan Krossi kohta on võetud internetist ning entsüklopeediast. Lisaks on leitud ka ajalehtedest. 2 1. ELULUGU 1.1. Jaan Krossi esivanemad Krossi esivanemad on pärit Kose vallast ning olid talumehed. Jaan Krossi isa Jaan Kross seenior oli ettevõtlik mees. Ta täitis riikliku relvatehase Arsenali tellimuse suurtükimürskude ümbertreimiseks. See võimaldas 1934. aastal ehitada Kalamajja kena üürimaja. Tublidus ja töökus pidi olema eeskujuks juba lapseeast peale ka pojale Jaanile. Mees lõpetas Venemaa vangilaagris. (Kesküla, 2005) 1.2. Kooliaeg 3 Jaan Kross sündis 19. veebruaril 1920. aastal Tallinnas
Kui röövimiseks ja rüüstamiseks läks oli Päärn üks tagasihoidlikumaid. Ta pätsas vaid paar hõbelusikat nagu ka hiljem selgus. Neist süüd tõendavatest argumentidest sai ta lahti aga tänu, teda sõtta otsima tulnud pruudi Huntaugu Miina tähelepanelikkusele. Päärn pääses karistusest vaid Miina palve ja Juliette Marchandi eestkostele ( Noor mõisahärra parun Herbet Heidegg saatis Päärna koos Jüriga vana paruni uude mõisa, ülekuulamiste ja läbiotsimiste ajaks, Kose kihelkonda uut mõisamaja ehitama ). Teose lõpus jõuab Päärn oma õnneni. Ta saab endale talukoha ja abiellub Miinaga.
Luulekogu analüüs Juhan Viiding „Elulootus“ Sinu Nimi Luuletajast Juhan Viiding (kirjanikunimi Jüri Üdi; 1. juuni 1948 – 21. veebruar 1995) oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Viiding sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu pere neljanda lapsena. Ta oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk, mis väljendub näiteks selles, et poisi haridustee kulges kuues erinevas üldhariduslikus koolis. Pärast keskhariduse omandamist Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis jätkas (1968–1972) õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal. Seejärel asus ta tööle näitlejana Draamateatrisse. Juhan Viiding oli edukas näitleja - tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval. Juhan Viiding abiellus Riina Kiisaga 20. märtsil 1972. Täpselt kaks aastat hiljem sündis tütar Elo. Juhan Viiding lõpetas oma elu enesetapuga. Luuletusi on ta pidevamalt hakanud kirjutama 1965. aastast. Ala...
Kui röövimiseks ja rüüstamiseks läks oli Päärn üks tagasihoidlikumaid. Ta pätsas vaid paar hõbelusikat nagu ka hiljem selgus. Neist süüd tõendavatest argumentidest sai ta lahti aga tänu, teda sõtta otsima tulnud pruudi Huntaugu Miina tähelepanelikkusele. Päärn pääses karistusest vaid Miina palve ja Juliette Marchandi eestkostele ( Noor mõisahärra parun Herbet Heidegg saatis Päärna koos Jüriga vana paruni uude mõisa, ülekuulamiste ja läbiotsimiste ajaks, Kose kihelkonda uut mõisamaja ehitama ). Teose lõpus jõuab Päärn oma õnneni. Ta saab endale talukoha ja abiellub Miinaga.
vähemalt 40 000 kr/ha.Näiteid varem liigniiske, kuid kaevanduse tõttu kuivendatud ja seejärel põllumajandusmaana kasutusele võetud alade kohta on ka Viru, Sompa ja Kohtla kaevanduse mõjupiirkonnas Kiikla ja Võrnu küla lähistel. Apandiku külast edelas paikneva, varem liigniiske soise metsaala veereziim on Sompa kaevanduse toimel asendunud kuivendatud maa reziimiga. Kuigi leidub näiteid ka kaevanduse tõttu märjemaks muutunud metsamaa kohta (näiteks Kose küla juures), ei pea põllunduse ja metsanduse seisukohast siiski paika kategooriliselt üldistav väide aastasadadeks rikutud veereziimist. Õigem on rääkida muutunud veereziimist, mis võib, olenevalt hüdrogeoloogilistest jm. oludest, osutuda igas konkreetses kohas kas positiivseks või negatiivseks.Faktilise katteta on ka väide, et langatuste alast ei saa enam tootlikku põllu või metsamaad.
Kokkuvõte Peale referaadi koostamist tekkis tungiv tahe külastada Niagarat, et saada isiklikult erilise kogemuse osaliseks ning selle lähiümbruses ka hetki jäädvustada fotografeerides. Olen nüüdseks teadlik, et Niagara mängib suurt rolli Ameerika ajaloos ning tänapäeval teenib see suurt raha turismi, transpordi kui energeetika alal. Veel tasub meenutada, et nii laevareisijad kui jalutajad saavad ,,mälestuseks" vihmakeebi. Laevnikel on seljas sinised, kose all jalutajatel kollased vihmakeebid. Järeldada võib sellest, et vettekukkumise korral teada oleks, kummalt firmalt kahjutasu nõuda! 7 Kasutatud allikad · Neumann, N. 1999, Sloveenia ,,101 Vaatamisväärsust Maailmas - imepäraseid paiku ja ehitisi igast maailmajaost" Tõlge: Kadri Ugur · Burnie, D. 1998, Suurbritannia ,,Looduse Entsüklopeedia" Tõlge: Kirjastus Varrak, 1999 · Raitviir, A. Niagara juga, Eesti Loodus 1992 Nr. 2, lk. 98. http://www.miksike
Kõige tavalisem väljaveoartikkel oli teravili (1/3), kui ka lina. Venemaalt vahendati Tallinna kaudu Lääne-Euroopasse veel laevaehituskraami, karusnahku ja muid metsasaadusi. Eestisse sisse veeti peamiselt soola (Hispaaniast), samuti vürtse, veini, puuvilju, kangaid jms. Rootsist laevatati Eestisse rauda ja Inglismaalt tina. Manufaktuurse tööstuse keskus oli Narva, kus olid lina- ja kanepitöötlemise ettevõtted ning Narva kose vee-energia jõul töötav vase- ja saeveski. Elava Venemaa-kaubanduse tagajärjel tõusis Narva tähtsus sedavõrd, et 17. sajandi keskpaiku kaalusid Rootsi võimud võimalust kuulutada Narva Rootsi riigi idapealinnaks 17. sajandil arenes Rootsi riigis kiiresti tööstus; ka Eestis rajati esimesed töönduslikud ettevõtted -- mõisate juures alustasid tööd telliselöövid, lubjaahjud, saeveskid; mõnda aega tegutses ka üks klaasikoda (Hiiumaal). Luterlik kirik
Kuigi sinna lubjakivikarjääri ei planeerita, on vallavanem Tarmo Vaigu sõnul tegemist mõjualaga. Saku valda on algatatud Tagadi maastikukaitseala loomine, sinna piirkonda on planeeritud viis karjääri. Valla keskkonnaspetsialisti Maigi Meri sõnul on kaitseala eesmärk kaitsta rohevõrgustikku ja karstipiirkonda kui tervikut ning kaitsealuseid taimeliike. Keskkonnamõjude hinnang on tehtud Nõmmküla karjääri kohta. Kõige halvemini kaitseala loomisega on läinud Kose vallal, mis moodustas Nabalas 2007. aastal Rahkvälja maastikukaitseala. Paekivitoodete Tehase OÜ aga pöördus kohtusse ning maastikukaitseala loomine tühistati. Praegu tegeletakse Nabala maastikukaitseala moodustamise ettepaneku menetlemisega. Keskkonnaminister Keit Pentus ütles, et eksperdid vajavad täiendavat inventuuri sel aastal, mis uuriksid näiteks linnustikku, taimestikku ja ohustatuid kooslusi. Keskkonnaamet jõuab kaitseala loomises kindla seisukohani ilmselt
Itaalia restoran Da Rocco- rõõmustab kõiki Itaalia toidu austajaid, parimast toorainest valminud road tekitavad tunde, justkui viibiksidki Itaalias. Tallinn väljaspool Vanalinna. Kesklinnast lääne pool asuvad Kalamaja, Pelgulinna, Lilleküla ja Tondi asum, neist kaugemal Paljassaare ja Kopli, Harku järvest lõunas Väike-Õismäe ja Mustamäe. Idakaares paikneb Tallinna suurim park Kadriorg, mille kohal paekaldal asuvad Ülemiste ja Lasnamäe, kaugemal kirdes, Pirita jõe orus, Kose ja Pirita, Viimsi poolsaarel lõpeb linn Merivälja ja Mähe aedlinnaga. Edelas, laialdasel liivikualal, paikneb Nõmme aedlinn, kus eristatakse Rahumäed, Männikut, Hiiut, Kivimäed, Pääsküla, Liivat ja muid paikkondi. Muuseumid väljaspool Vanalinna. Kumu kunstimuuseum- ligi 25 000-ruutmeetrises muuseumihoones on läbi maja kõrguv aatrium ning seitse korrust, millest kaks on maa all. Lennusadam- sadam Tallinna lahe ääres. Sadamas on tähelepanuväärne
temaga küüni poole. Tüdruku nimi oli Anne-Mari. Ta oli jäänud põõsa alla magama, kui pikne hakkas taguma, pani Küüp plehku. Küüp on kõrtsmik. Anne-Mari teenis Küübi juures. Ta mees Jairus oli ära. Anne-Mari räägib Nipernaadile Traavli-Jaanist ja Taavet Joonast. Nipernaadi küsis, kas Anne-Mari teda enda juurde võtaks mõneks päevaks, kuid tüdruk keeldus. Vihm oli järgi jäänud, Anne-Mari pani plehku. Nipernaadi arvas, et Anne- Mari on upsakas. Ta läks Kaava kose ning siis Kaava kõrtsi poole. Ta astus kõrtsi taga oleva aida juurde ja hakkas Anne-Mariga rääkima. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees vangis. Rääkis veel Kapurthala vürtsist ja tolle tütre Enelest, kes jäi haigeks ja enam ei naernud ning tema ravis Enele terveks. Veel rääkis, et kogu selle soo 2 asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja
Referaat Katerina Alfavitskaja Kose Gümnaasium 9. a klass Juhendaja: Kaido Härma Kose 2007 Päikesesüsteem 1 Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooni tõttu seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt väike täht, mis siiski moodustab 99,86%
Tüdruku nimi oli Anne-Mari. Ta oli jäänud põõsa alla magama, kui pikne hakkas taguma, pani Küüp plehku. Küüp on kõrtsmik. Anne-Mari teenis Küübi juures. Ta mees Jairus oli ära. Anne-Mari räägib Nipernaadile Traavli-Jaanist ja Taavet Joonast. Nipernaadi küsis, kas Anne-Mari teda enda juurde võtaks mõneks päevaks, kuid tüdruk keeldus. Vihm oli järgi jäänud, Anne-Mari pani plehku. Nipernaadi arvas, et Anne-Mari on upsakas. Ta läks Kaava kose ning siis Kaava kõrtsi poole. Ta astus kõrtsi taga oleva aida juurde ja hakkas Anne-Mariga rääkima. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees vangis. Rääkis veel Kapurthala vürtsist ja tolle tütre Enelest, kes jäi haigeks ja enam ei naernud ning tema ravis Enele terveks. Veel rääkis, et kogu selle soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Anne-Mari ei vastanud. Nipernaadi hakkas kannelt mängima, kuid Anne-Mari ikka ei vastanud. Siis tuli kõrtsist
Anne-Mari lidus kohe vangla poole, ta jäi linna ka kauemaks. Nipernaadi tahtis kogu sookuivatamise töö salaja ära teha, kuna Joona ei julgenud. Paduvihma tuli ning sood täitusid veega. Jairus sai enneaegselt vangist välja ning Anne-Mari oli õnnetu, et mees enam ei ropenda, ei joo, ei tee tubakat, ei sülita maha jne. Järgmine päev lähevad Nipernaadi ja Joona uuesti soole. Panid dünamiidid ja hakkasid lõhkama. Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa
temaga küüni poole. Tüdruku nimi oli Anne-Mari. Ta oli jäänud põõsa alla magama, kui pikne hakkas taguma, pani Küüp plehku. Küüp on kõrtsmik. Anne-Mari teenis Küübi juures. Ta mees Jairus oli ära. Anne-Mari räägib Nipernaadile Traavli-Jaanist ja Taavet Joonast. Nipernaadi küsis, kas Anne-Mari teda enda juurde võtaks mõneks päevaks, kuid tüdruk keeldus. Vihm oli järgi jäänud, Anne-Mari pani plehku. Nipernaadi arvas, et Anne-Mari on upsakas. Ta läks Kaava kose ning siis Kaava kõrtsi poole. Ta astus kõrtsi taga oleva aida juurde ja hakkas Anne-Mariga rääkima. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees vangis. Rääkis veel Kapurthala vürtsist ja tolle tütre Enelest, kes jäi haigeks ja enam ei naernud ning tema ravis Enele terveks. Veel rääkis, et kogu selle 2 soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja
Tüdruku nimi oli Anne- Mari. Ta oli jäänud põõsa alla magama, kui pikne hakkas taguma, pani Küüp plehku. Küüp on kõrtsmik. Anne-Mari teenis Küübi juures. Ta mees Jairus oli ära. Anne-Mari räägib Nipernaadile Traavli-Jaanist jaTaavet Joonast. Nipernaadi küsis, kas Anne-Mari teda enda juurde võtaks mõneks päevaks, kuid tüdruk keeldus. Vihm oli järgi jäänud, Anne-Mari pani plehku. Nipernaadi arvas, et Anne-Mari on upsakas. Ta läks Kaava kose ning siis Kaava kõrtsi poole. Ta astus kõrtsi taga oleva aida juurde ja hakkas Anne-Mariga rääkima. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees vangis. Rääkis veel Kapurthala vürtsist ja tolle tütre Enelest, kes jäi haigeks ja enam ei naernud ning tema ravis Enele terveks. Veel rääkis, et kogu selle soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Anne-Mari ei vastanud. Nipernaadi hakkas kannelt mängima, kuid Anne-Mari ikka ei vastanud
juurde appi paluti. Selles osas ei olnud suurt vaeva vaja näha, sest töö oli juba Hornungi poolt väga hästi tehtud. Hornungi keele ja kirjaviisi põhjal oli nüüd vaja ka Tallinna käsiraamat ümber teha. Selleski aitas Thor Helle kaasa. 1721. a. ilmus Halles uus parandatud ,,Koddo- ning Kirko-Ramat". Et rahvast Jumala tundmisele ja õnnistuse teele juhatada, andis Thor Helle koos Kullamaa õpetaja Heinrich Gutsleffiga, Harju-Jaani õpetaja Heinrich Christoph Wredega ja Kose õpetaja Hermann Johann Heitzigiga 1727. a. välja usuõpetuse raamatu ,,Jumala Nõuu inimese igavesest õnnistusest, ehk lühike õpetus, kuidas inimene on I. Jumala sarnaseks loodud, II. Patu sisse langenud, III. Patust ära päästetud ja kallisti lunastatud, ja mil viisil tema IV. Sest kallist äralunastamisest peab kasu saama, et igamees võib lühidalt tunda, kuidas tema peab õieti uskuma, vagasti elama ja igavesti õndsaks saama. Küsimistega ja kostmistega üles
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
