Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, kaks korda rohkem kui Maa. Juba sajandeid on teada, et Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. Ehkki üheks pöördeks kulub 243 Maa ööpäeva, on tiirlemise tõttu Veenuse päikeseööpäeva pikkus 117 ööpäeva. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjuseks võib olla tõusu- mõõnajõudude mõju, kuid päris kindel see ei ole. Pilvede vahel ja all 1967. aastal mõõtis prantslane A. Dolf fotograafiliselt Veenuse pöörlemisperioodiks neli ööpäeva. Osutus, et ka temal oli õigus, sest Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru 100 tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise
Tallinna Ühisgümnaasium Laura Tammisto Veenus Referaat Juhendaja: Reina Henn Tallinn 2009 Sissejuhatus Veenus on teine planeet Päikesest ja suuruselt kuues meie Päikesesüsteemis. Veenuse orbiit on kõige ringikujulisem Päikesesüsteemi planeetide hulgast. Veenus (Kreeka: Aphrodite; Babüloonia: Ishtar) on armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenust tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Veenuse orbiit on 108,200,000 km (0.72 AU) Päikesest, diameeter on 12,103.6 km ning mass on 4.869e24 kg. Veenus
Maale. Siis võib vaadelda teda õhtuni. Hommikuti hakkab ta paistma pärast alumist ühendust Päikesega, on tema kaugust Maast väiksem kui 40 miljonit kilomeetrit.Kahjuks on ta sel ajal meie poole pööratud oma valgustamata küljega ega ole nähtav. ( P.Popov, K.Bajev, B.Vorontsov-Veljaminov, R.Kunitski. Astronoomia ) Veenus asub päikesele lähemal kui Maa, siis saab ta Maast üle kahe korra rohkem soojust ja valgust. Suuruse ja massi poolest ei erine Veenus Maast peaaegu üldse. Sellepärast nimetatakse teda sageli Maa ,,kaksikvennaks". Veenuse läbmõõt on umbes 12 600 km, seega moodustab see 0,99 Maa läbimõõdust. Kuna Veeusel kaaslasi pole, siis on tema massi väga raske määrata. Seda saab määrata ainult mõningate häirete põhjal, mida põhjustab Kuu oma liikumisega. Nende põhjal ongi kindlalks tehtud, et Veenuse mass ja 2
Adavere Põhikool Planeet Veenus Referaat Autor : Meriliis Laarmaa Juhendaja : Õp. Peeter Aruoja 2012 SISSEJUHATUS Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet . Minimaalne kaugus 42 milj. Km . See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" aastal1970. 2012. aastal tiirleb Veenuse ümber Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) missioon Venus Express.
Räägin ka sellest, miks ei arvata Pluutot enam planeetide sekka. 3 Pluuto Päikesesüsteem koosneb Päikesest, planeetidest, nende kaaslastest, asteroididest ja komeetidest. Päikesesüsteem moodustus tohutust gaasi- ja tolmupilvest ligikaudu 4500 miljonit aastat tagasi. Planeete hoiab kindlal orbiidil Päikese külgetõmbejõud. Planeete on kahesuguseid: siseplaneedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Pluuto on kääbusplaneet, mis avastati 1930. aastal. Pluuto on kaugemal kõigist Päikesesüsteemi planeetidest ja väikseim. Samuti on Pluuto ka väikseim seitsmest päikesesüsteemi kuust (Kuu, Io, Europa, Ganymede, Callisto, Titan ja Triton). Nimi Pluuto on saanud oma nime vanarooma jumala Pluto järgi. Vanakreeka mütoloogias vastab talle allmaailmajumal Hades, Zeusi vend
Merkuur Referaat Tallinn 2014 SISUKORD 1. Merkuuri omadused 1.2. Orbiidi omadused 1.3. Füüsikalised omadused 1.4. Merkuur ja tema Mõõtmed 1.5. Pöörlemine 1.6. Vaadeldavus 1.7. Pinnavormid 2.1. Atmosfäär 2.2. Temperatuur 2.3. Päikese ja planeetide paiste 2.4. Magnetväli 2.5. Keemiline koostis 3.1. Viimaste sajandite Merkuuri uurimine 3.2. Marien 10 3.3. Messenger 3.4. Kasutatud kirjandus 4.1. Lisad Orbiidi omadused Orbiidi pikkus 360 000 000 km (0,38 Maa oma) Keskmine kaugus päikesest 57 919 000 km 0,387 aü Kaugus maast 82 000 000 km – 217 000 000 000 km Orbiidi ekstsentrilisus 0,2056 (12,7 Maa oma) Tiirlemis periood 87,97 Maa ööpäeva Orbiidi kalle ekliptika tasandi suhtes 7,004 Füüsikalised omadused Diameeter 4879,4 km (38,252% Maast) Mass
"Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. Kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas. "Venera 14" nägi tasaseid kihte paksusega 1 kuni 10 cm ja horisondini ulatuvaid murtuid kiviplaate. Tolmu polnud näha. Kihiline pinnas meenutab settekivimeid. Veenusel toimub settimine loomulikult atmosfääris, mitte vees. [redigeeri] Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Atmosfääri rõhk on 9 MPa ehk 90 at. Maal on selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses.
KOOL JUPITER NIMI KLASS TALLINN 2010 SISSEJUHATUS 11 korda Maast suurema läbimõõdu ja massiga, mis on suurem kui kõikidel ülejäänud planeetidel kokku. Ehhki ta ei tule meile kunagi lähemale kui 600 miljonit kilomeetrit, särab ta taevas kõigist tähtedest heledamana. Seda mitte ainult suuruse, vaid ka valugust hästi peegeldava pilvise atmosfääri tõttu. Maa tüüpi planeetodega võrreldes on Jupiter sootuks erinev taevakeha. Tema atmosfäär on palju paksem ja koosneb peamiselt vesinikust, millele lisandub ka pisut heeliumi. Sellest allpool pole ei tahtket pinda ega kivist maastikku. Atmosfääri alumistes kihtides kasvab rõhk nii suureks, et vesinik läheb vedelasse olekusse ja katab kogu planeedi lõputu vedelast vesinikust ookeaniga. Ookeani pinnast 20 000 km allpool saab rõhk nii sureks, et hakkab vesinikku aatomeid kokku pressima. Vesinik muutub sulametalli s
annaabi.ee 
50 punkti
~ 16 lehte
104 laadimist
1 arvamus 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid