Alumiinium (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

11

docx

Alumiiniumi tootmine, tema sulamid ja kasutamine

................. Tallinn 2017 Sisukord  Tiitelleht ............................................................................................................ ..............................1 Sisukord........................................................................................................... 1 Sissejuhatus..................................................................................................... 2 Alumiinium....................................................................................................... 4 Omadused........................................................................................................ 4 Alumiiniumi levik looduses ning tema tootmine...............................................5 Alumiiniumi kasutamine................................................................................... 5 Ajalugu.......................................................

Keemia

3

docx

Keemiline element "Alumiinium"

Alumiinium Alumiinium on keemiline element IIIA rühma metall 3 perioodis, järjenumbriga 13 ja oks. astmega +3. Alumiiniumi aatomi elektronskeem Al:+13/-2)-8)-3) Al ­ 3e = Al3+ ( Al oksüdeerub = tema oksüdatsiooniaste suureneb) Alumiiniumi saamine: Alumiiniumi looduses ehedalt ei esine, kuigi ta on maakoores üks levinumaid elemente (massisisaldus maakoores 8,2 %, kolmas element hapniku ja räni järel). Alumiiniumi saadakse maakidest, üks põhiline maak on boksiit- Al2O3

Keemia

34

docx

Alumiiniumi referaat

Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 29.10.2014 Üliõpilase allkiri:……………. Õppejõu allkiri: …………….. Tallinn 2015 SISUKOR SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1. ALUMIINIUM.......................................................................................................................................4 1.1.Tootmine..........................................................................................................................................4 1.2.Ajalugu.............................................................................................................................................5 1.3. Aatomi ehitus.........................

tehnomaterjalid

12

docx

Metallide erinevad liigitused

...................................................3 1. VÄRVILISED METALLID.............................................................................................................4 1.1 Pronks.........................................................................................................................................4 1.2 Messing.......................................................................................................................................5 1.3 Alumiinium.................................................................................................................................5 1.4 Magneesium...............................................................................................................................6 2. MUSTAD METALLID....................................................................................................................7 2.1 Malmid........................................................................

Tehnomaterjalid

8

docx

Alumiiniumi kordamine

Puuduseks on suur joonpaisumistegur. Puudub külmhapruse nähtus, mistõttu saab kasutada kuni - 163C. Madalam tõmbetugevus, nt. puhtal Al 50 N/mm2, kuid termotöödeldud Zn-Mg-Cu legeeritud sulamitel kuni 700 N/mm2. Väike elastsus, kõrge plastsus. Väsimustugevus problemaatiline. Hea löökkoormustel, kuna neelab löögienergiat. 4. Alumiiniumsulamite tardlahuste tüübid kahte tüüpi, kus lisaaine aatom on paiknenud alumiinium aatomi vahele ja teine- lisaaatom on paiknenud võrgustikku. 5. Alumiiniumsulamite liigitus Alumiiniumsulameid liigitatakse , lähtudes töödeldavuselt ja termotöötlusest. Alumiiniumit võib legeerida paljude elementidega, andes rida kasulikke konstruktsioonimaterjale. Puhas Al ja pulberjal ­ sulamid: deformeerit. (vanand. ja mittevanand) ja valussulamid (vandand. ja mittevanand.) Alumiiniumi deformeeritavad sulamid Liigitatakse:

Keemia

36

pptx

Metall: alumiinium

ALUMIINIUM Lisette Põld  Mis on alumiinium? • Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13. • Tema keemiline lühend on Al. • Alumiinium on hõbevalge, pehme, plastne metall. • Alumiinium on kolmas kõige levinum element maakoores. • Alumiiniumi kõrge keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu teda puhtal kujul. • Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi III rühma element. • Järjenumber on 13. • Aatommass 26,98154. • Sulamistemperatuur on 660˚C. • Keemistemperatuur 2060˚C.  Füüsikalised omadused • Alumiinium on suhteliselt pehme, vastupidav, kerge, plastne ja hästi sepistatav metall.  • Värvus varieerub  hõbedasest hallini. • Süttib raskelt. • Hea nähtava valguse ja infrapunakiirguse peegeldaja • Alumiinium on väga hea soojus- ja elektrijuht.

Metallid

11

ppt

Alumiiniumist

esine Alumiiniumi saadakse boksiidist, mida leidub kõige rohkem Austraalias, Guineas ja Brasiilias Alumiiniumi toodetakse enam Hiinas, Venemaal ja USA's Alumiiniumi kasutamine Raua järel teine enam kasutatav metall Valmistatakse ka aknaid, uksi, peegleid jne. Alumiiniumit kasutatakse lennuki- ja laevaehituses Kasutatakse elektrijuhtmete ja mitmete tarbeesemete sh. pakkevahendite valmistamisel(foolium) Pulber hõbevärvi pigmendiga Alumiinium on kasutusel masina-, mootori- ja suurtükitööstuses Alumiiniumi tootmine Alumiinium on maakoores levinuim element hapniku ja räni järel(massisisaldus 8.2%) Alumiiniumi tootmine on suure energiakulu tõttu kallis Tonni alumiiniumi tootmiseks kulub 6,5 korda rohkem energiat kui tonni terase tootmiseks Vanasti rajati alumiiniumi tootmistehased hüdroelektrijaama lähedusse, tänapäeval sadamatesse Faktid alumiiniumist

Keemia

5

doc

Alumiinium

Tartu Kutsehariduskeskus Majutus- ja toitlustusosakond Referaat Alumiinium Koostaja: Andres Leima  Tartu 2009 Alumiinium( Al) Koostis / struktuur: Keemiline element alumiinium (Al), kristallstruktuur ­ tahkkeskendatud kuubiline võre. Saamine: Alumiiniumi looduses ehedalt ei esine, kuigi ta on maakoores üks levinumaid elemente (massisisaldus maakoores 8,2 %, kolmas element hapniku ja räni järel). Alumiiniumi saadakse maakidest (boksiit) elektrometallurgilisel menetlusel. Suurim alumiiniumitootja ühe elaniku kohta on maailmas Island (2001. aastal üle 900 kg metalli elaniku kohta), kus selleks

Keemia

Meedia

Kommentaarid (0)