soovitav kuumutada tavalises praeahjus. Esemed pannakse külma ahju, kuumutatakse 150 kraadi juures 30 min., lastakse ahjul jahtuda ja alles siis võetakse esemed ahjust välja. On veel matid värvid mida kasutatakse keraamilistele pindadele maalides ja valge värv. Geelvärvid- need värvid jätavad natukene ruumilise pinna. Värve võib pinnale kanda kiht- kihilt ja värve võib omavahel ka segada. Kontuurvärvid- kontuurvärvidega maalida peenikesed detailid või kontuur tööle. Kui avate uue tuubi, siis on soovitav teha hästi väike auk, seda peenema kontuuri saate ja töötada on lihtsam. NB! · klaasimaali värve võib omavahel segada, lahjendada veega või tärpentiiniga · maalida võib ka pinnad ainult ühe kindla tooniga · algajal on lihtsam kontuurid teha hiljem, kui töö on kergelt kuivanud · maalitakse klaasimaali väikeste pintslitega ja väikeste tõmmetega
Pindala määramiseks tehtav planimeetri lugem koosneb neljast numbrist: tuhanded loetakse kettalt indeksi järgi, sajad ja kümned mõõterattalt noonius nullindeksi järgi ning ühelised nooniuselt. Pindala mehaanilise määramise täpsus on 0,2%. Millal planimeetri jaotise väärtus muutub ja tuleb uuesti määrata? Kuidas toimub uue jaotise väärtuse määramine? Kuidas toimub mehaanilise või grafoanalüütilise meetodiga määratud kõlvikute pindalade tasandamine? Mis on pihustatud kontuur? Mis on magistraaljoone tagune pindala? 5. Grafoanalüütiline meetod 6. Peamised nivelleerimismeetodid on geomeetriline, trigonomeetriline, hüdrostaatiline, baromeetriline ja GPS-mõõtmine. Kõige täpsemad, kuid samal ajal kõige töömahukamad, on geomeetriline ja hüdrostaatiline nivelleerimine. Neid viise kasutatakse riiklike kõrgusvõrkude rajamisel ja suurt täpsust nõudvatel märkimistöödel. Kõrguskasvu määramise keskmine ruutviga on siin +-0,5 mm ühe kilomeetri kohta
8)koordinaatide arvutamine. Lahtine käik: 1) nurkade praktiline summa = kõik kokku. 2) nurkade teoreetiline summa 3) nurkade tasandamine ja sidumatus. 4), 5), 6) sama, mis kinnise käigu puhul. Detailmõõdistamine mõõdistatakse püsivaid objekte. Ringjoonte viis kasutatakse mõõdistamisvahenditena kahte tähist, kahte linti ja ekrit. Mõõtmistulemused kantakse välijoonisele e. abrissile, mis koostatakse ligikaudu plaani mõõtkavas. Kasutatakse siis, kui kõverjooneline kontuur või muu objekt jääb mõõdistamisvõrgu joone lähedusse. Ekker täisnurga mõõtmise instrument (peegel-,prisma-,pentagoonekker) Abriss joonestatakse lihtpliiatsiga, et teine plaanikoostaja võib aru saada. Mõõtmistulemused kirjutatakse abissile järgmiselt: 1. Kui joon on mõõdetud kindlaksmääratud algusest, kirjutatakse joone pikkus selle lõppu, risti joone suunaga ja tõmmatakse joon alla. 2. Mingi eseme arvud
ajakava - sageli jäetakse kirjutamine viimasele minutile ja töö ei valmi või kvaliteet kannatab oluliselt. Pikema, ca 10-leheküljelise esse ülesehituse jaoks võib soovitada juba põhjalikumat struktuuri. Vt ka raamatu "Filosoofiakunst" sissejuhatuses toodud soovitusi. Lewis Vaughn (2006) esitab koduse essee koostamiseks samm-sammult 7 soovitust: 1. Vali teema ja kitsenda see oma uurimisprobleemiks 2. Uuri probleemi 3. Kirjuta teeskava 4. Kujunda kogu essee kontuur 5. Kirjuta esimene mustand 6. Uuri ja vaata kriitiliselt läbi esimene mustand 7. Kirjuta lõplik versioon NB! ära unusta kasutatud allikatele viidata. Kuidas esseed "kaunistada"? Filosoofiliselt oluline on üksnes Sinu essee argumentide veenvus. Ometi oleks hea kui Su kirjatööd on ka nauditavalt kirjutatud. Paljud filosoofid on kirjutanud väga kuivalt ja raskepäraselt (nt. Kant, Hegel). Mõni üksik kuulus filosoof on kirjutanud väga hea ja ladusa stiiliga (vt e.k. nt. B
45 Abijooned – mitmesuguste abi- ja konstruktsioonjoonte jaoks. Soovitatav on selle kihi värvuseks anda selgelt tähelepandava värvuse, näiteks "red" (punane), et jooniselt oleks neid kergem märgata ja kohe ära kustutada kui mingit abijoont pole enam vaja (üks Murphy’ seadustest: #Ükski heategu ei jää karistamata”). Ja igaks juhuks võiks olla ka sisse lülitatud sellesse kihti kuuluvate objektide printimise keeld, Kontuur – kujundi välispiiride jooned. Välispiirde jooned on tavaliselt ühes kihis, aga võivad olla ka mitmes kihis, sõltuvalt joone iseloomust, näiteks: Kaared – ringi kaartele Lekaaljooned – keerulised jooned, mis vajavad joonestamiseks erilisi võtteid Ringid – ringjoontele Sirged – sirgjoontele Mõõtmed – mõõtmete paigutuse jaoks. Keerukamate jooniste puhul võib olla ka mitu mõõtmete kihti.
kusjuues igal joonestamise astmel on tegemist eriomadustega joontega nii välimuse kui ka tähenduse järgi. Kõige otstarbekam on selisel juhul jaotada joonis erilisteks üksikosadeks, mis üheskoos annavadki nagu „kokkuklapitud” kujutise. Lihtsaim moodus selleks on kihtide kasutamine, nagu me ka eelmises töös tegime. Abijooned – abijoonte jaoks; soovitatav on selle kihi värvuseks anda selgelt tähelepandava värvuse, näiteks „red” (punane); jooneliik Continous; Kontuur – kontuurjoontele; jooneliik Continous; Teljed – telgjoonte jaoks, jooneliik CENTER; see on esialgu kasutatavaks kihiks Kihtide kujundamse aken, käsuga LAYER on seadistatud vajalikud kihid Loomulikult on vaja eelnevalt kasutaa käske UNITS ja LIMITS (milleks?) Esimesena on kasutatavaks kiht – Teljed. Valime suurema ringjoone keskpunkti joonestusvälja keskpunkti lähedale, näiteks nii, et punkt A (210,150) ja väiksema ringi
Taju töötleb meelte abil saadud informatsiooni põhjalikumalt. Meelte kaudu saadud info on katkendlik ja alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajupildi loomiseks on vajalikud neli tingimust: · Lähedus- ühe tervikuna tajutakse neid objekte, mis on üksteisele lähemal. · Suletus- tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri. Esineb ka subjektiivseid kontuure- kujundi moodustamisel tajuma ka selliseid kontuur, mida tegelikult pole, nt tajuma kolme joont kolmnurgana, kuigi need pole ühendatud. · Sarnasus- ühesuguseid objekte eristatakse tavaliselt värvuse, suuruse ja paiknemise alusel. · Hea jätk- kui joone kõverus teatud punktis ei muutu, siis tajume kujutist ühtse tervikuna. Taju omadused: · Püsivus ehk konstantsus- Inimene tajub objekt sõltumata sellest, et kontekst on muutunud (nt
Omavahel 4 maahärra vahel pidevalt konfliktid ja kodusõjad. Ordul ja Taanil kujunes sõda ja arusaamatus Järvamaa pärast. Mõlemad väitsid, et see peaks kuuluma nendele.Selleks, et kodusõda lõpetada saatis Rooma paavst oma legaati e saadiku siia aladele ja 1238 Stensby leping, millega otsustati, et järvamaa läks Ordule. Kinnistati, et Taanile kuulub endine Virumaa ja Harjumaa. Ordualad olid omakorda jaotatud 1) kontuurkondadeks, mida juhtis kontuur 2) foogtkondadeks, mida juhtis foogt Saule lahingus 1236 Mõõgavendade ordu purustati. Leedukate ja orduvendade vahel. Leedukad lõid ordu laiali. Riismed, mis alles jäid, nim ümber Liivi orduks. Selle peaordu asus Saksamaal ja alates 1236. aastast Saksa ordu Liivimaa haru. Venelased ei olnud ka haldusjaotustega rahul. 1242 Liivi ordu ja Venemaa vahel Peipsi Jäälahing, mille võitsid venelased. Sellega lõppesid ära venelaste rüüsteretked ja nõudmised nendele aladele.
Elektromagnetilisepommi idee tekkiski pärast esimesi tuumapommikatsetusi, kui Vaikse ookeani kohal atmosfääris toimunud plahvatus lõhkus samaaegselt Hawaii tänavavalgustuse ja halvas raadiosideme Austraalias. Pööriselektriväli Kui elektromagnetiline induktsioon tekib elektriahela suuruse või asendi muutumise tõttu, siis on elektromootorjõu põh juseks Lorentzi jõud. Nii kontuuri asendi kui ka suuruse muutumisel liigub ka elektriahel ning selles olevad elektronid. Kuna kontuur on magnetväljas, siis mõjub liikuvatele elektronidele Lorentzi jõud, mis sunnib elektrone juhtmes edasi liikuma. Tulemuseks on elektronide suunatud liikumine ja elektromotoorjõu ning voolu teke. Kui muutub magnetinduktsiooni tugevus, siis on indukt siooni elektromotoorjõu tekkepõhjus teistsugune. Muutuv magnetinduktsioon tekitab uue välja: pööriselektrivälja.Pööriselektrivälja jõujooned moodustavad suletud kõveraid nagu magnetinduktsioonigi jõujooned. Kui laeng liigub tavalises
Esimesele katastroofile järgneb teine (umb. 1200 e. Kr.), see sõda hävitab saarelt viimase, mis sinna veel järele jäänud. On olemas tunnistusi, mis näitavad, nagu oleks esimene retk ühenduses joonlaste, viimane doorlaste rändamisega. Sel rahutul ajal tekkisid Kreeka kuningate lossides oma aega kujutavad ilusad laulud, nagu keskaja rüütlilossideski 3000 aastat hiljem. See on Kreekas Homeros'e laulude sünniaeg. Siin on esitatud ainult Vahemere idaosa kultuuri kontuur umb. a. 2000 - 1000 e. Kr. Teadus on hakanud juba eraldama selle kultuuri provintse ja on üles ehitanud kaunis kindla kronoloogia, seega oleksid esimesed algtingimused saavutatud. Nende tagajärgede läbi paistavad suurte ajalooliste sündmuste piirjooned. See aeg oli Euroopas väga rahutu, sündisid suured rahvasterändamised, mis vaevalt olid väiksemad kui need, mis hävitasid Rooma riigi ja milledest kõneleb ajalugu 300 - 600 a. p. Kr. Kõnealusest esimesest suurest
KLOOSTRID ÜLDAJALUGU 4. sajandi keskpaiku rajas Püha Basil, Cesaria piiskop esimesed kloostrid. U 540 rajas Püha Benedictus Mont Cassini kloostri Napoli lähedal ja pani kirja reeglistiku, mis sai lääne kloostrielu aluseks. Kindel Ida kloostri plaan tekkis 5. sajandil Süürias Püha Simeoni kloostri eeskujul. 9. sajandil fikseeris Lääne kloostri ehitusplaani Püha Galle´i klooster Shveitsis. Ainult kartusiaanid (Chartreux) tegid oma muudatusi, kuna Püha Bruno tahtis luua kõrbesse eremiitidele eritingimused eraldi kongidega, kust väljuti vaid teenistuse ajaks. Kloostrid ehitati eraldatud maaalale, mille lähedal oli vesi, et saaks põldu harida. Kloostri ümber asusid elama ilmalikud teenrid. Klooster ümbritseti müüriga eraldumise mitte kaitse eesmärgil. Mõned kloostrid olid ka kindlused (nt MontSaintMichel Normandias, Tournus Burgundias, Mont Athos Kreekas). Kloostril oli kahekordne müür. Sissepääsu taga oli külalistemaja...
Kõik arvutati mõõtmise tulemuste põhjal. Koreserikkaid rähkmuldasid oli sellel põllumassiivil kokku 16,9 %. Õhukest paepealset rähkmulda oli ainult 2 % (õhukest paepealset mulda – 70 % ulatuses ja rähmulda – 30 % ulatuses). Leetjaid muldasid leidus sellel põllumassiivil 34,8 %. Leostunud muldasid oli sellel põllumassiivil kokku 46,3 %. Joonis1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassivi nr 42648298604 kohta. Põllumassivi kontuur punase joonega. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga). Kolm suurima osatähtsusega mulla liiki: Ko, KI , Kr. Ko on leostunud muld, mis hõlmab kogu maast 4,2 % ning põllumaast uumbes 9,7%. Nende muldade puhul toimub tavaliselt kihisemine 30...60 cm sügavusel ning mulla ülemine kiht on leostunud vabadest karbonaatidest. Leostunud muldadele on iseloomulik pruuni savistunud horisondi (Bw) olemasolu
kiire ja meeldiv. 2 1. TURUNDUSKESKKOND 1.1. Turundusorganisatsioon Lähtuvalt ettevõtte suurusest juhib ettevõttes turundust turundusjuht, kes kordineerib kõigi esinduste turundustegevusi (koostöö kohaliku keskuse juhiga). Turundusjuht allub juhatusel ja käesolevas ettevõttes puudub suurem turundusüksus, kuna selleks puudub otsene vajadus. Igapäevaselt toimub turundusjuhil tihe koostöö reklaamiagentuuriga, kelleks on Kontuur Leo Burnett OÜ ja kus valmivad turundusjuhi tellimusel kõik peamised kujundused, copyid kampaaniatele jne. Teine oluline koostööpartner turundusjuhile on Honda Balticu OÜ, kes on kogu Baltikumis Honda ametlik maaletooja. Lisaks neile kahele olulisele koostööparnerile on igapäevased koostööpartnerid meediaagentuur (Mediabroker OÜ) ja Newton Marketing OÜ (WWW haldus). "Catwees OÜ aastase turundusplaani ja turunduseelarve esitab iga aastaselt juhatusele turundusjuht.
Domeen Piirkond, kus magnetväli on ühesuunaline. ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON JA VAHELDUVVOOL Magnetvoog Magnetvoog on magnetvälja iseloomustav füüsikaline suurus, mis võrdub magnetinduktsiooni B mooduli, juhtmekontuuriga piiratud pinna pindala S ja pinnanormaali ja B-vektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. Magnetvoog on võrdeline kontuuri läbivate jõujoonte arvuga. Kui kontuuri läbiv magnetvoog muutub, indutseeritakse kontuuris elektromotoorjõud. Kui kontuur on suletud, tekib selles nn iduktsioonivool. =B*S*cos - nurk magnetinduktsiooni ja kontuuri normaali vahel Ühik veeber 1 Wb = 1T 1m2 Elektromagnetilise induktsiooni nähtus ja seadus Induktsioonivoolu tugevus sõltub: liikumise kiirusest (magnetvoo muutumise kiirusest), magnetilise induktsiooni tugevusest, kontuuri pindalast. Antud nähtust nim elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks. Elektromagnetilise
Digitaalelektroonika 1.Miks digitaalelektroonikas kasutatakse kahendarvude süsteemi? Sest 2nd süsteemis on ainult kaks väärtust 0 ja 1 (FALSE ja TRUE). Nendega on kõige lihtsam teha vajalikke arvutusi. Teine võimalus, et on oluliselt lihtsam teha kahte olekut omavaid elemente (näiteks: juhib ja ei juhi elektrit). 2.Negatiivne ja positiivne loogika. Positiivse loogika puhul edastatakse 1 suurema pingega kui 0. Negatiivse loogika puhul vastupidi. 3.Maa mõiste elektronlülitustes. Negatiivne ja positiivne toitepinge. Maa on sisuliselt kõikidele komponentidele ühine jupp juhet, mis garanteerib vooluringi olemasolu elektronlülituses. 4.Loogika baaselemendid NING, VÕI, EI. Lihtsaim seadis, mis sooritab sisendsignaalidega mingit loogikatehet. Neil on ainult kaks olekut 0 ja 1. Tähtsamad on invertor (EI), konjunktor (NING), disjunktor (VÕI), Pierce'i element (EI-EGA) ja Shefferi element (NING-EI). 5.Baaselemendid NING-EI, VÕI-EI. 6.HiZ otst...
tulemusi ei andnud. 12 Inimesed on üritanud saata signaale ka ise. 1974. aastal võeti ette sümboolne katse saata teade tähtede kogumisse M13. Signaal oli kodeeritud ning sisaldas mõningat informatsiooni Maa asukohast päikesesüsteemis, numbreid 1-10, inimkonna populatsiooni suurust, inimolendi kuju, DNAs sisalduvate ainete võrrandid ning raadioteleskoobi kontuur. Teate edastamiseks kasutati Arecibo raadioteleskoopi, mis asub Puerto Ricos. Kuna teade peaks oma sihtkohta jõudma alles 25 000 aasta pärast ning oletatava tsivilisatsiooni vastus jõuaks meieni veel 25 000 aasta pärast, siis on antud saadetise ülesanne demonstreerida inimkonna tehnoloogilise arengu taset. Mõned ajakirjanikud ning teadlased on püstitanud küsimuse: ,,Kas aktiivne SETI on ikka ohutu?" On avaldatud arvamust, et teised tsivilisatsioonid ei pruugi olla sõbralikud ning
tulevikus, luua iroonilise pildi, samal ajal aga jääb kunst muutumatuks ja pühaks. Rikkalikes variatsioonides, ühe uutest vaatepunktidest lähtudes loob ,,Tolm ja tuli" eesti lüürikas ainulaadse kiidulaulu kunstile. Kunsti imeni jõudmine tundub pühaliku, inimest ennast loova aktina: ,, Kuidas kõrgete palmide salgus / oli äkitselt kohin nii suur, / ürgne metslane, kui sinul valgus / puusse esimest korda kontuur!" (,,Kunsti sünd"). Oma lemmikpoeedi Puskini luuletusega ,,Poeedile" solidariseeruvalt tundis Betti Alver vajadust asuda loominguvabaduse ja kunsti iseseisvuse kaitsele. ,,Tolmu ja tule" lõpetab fantaasiaküllane, tulevikku suunatud vaatega luuletus ,,Galeer", optimistlikult reibas vastukaja kogu alustatud ,,Ekstaasile". Need luuletused rõhutavas teose ideelist ja kunstilist terviklikkust.
Kolmefaasilise tarviti võimsus sõltub ühendusskeemist. Tähtühendusega tarvitil on suurem võimsus kui kolmnurkühendusega tarvitil. P = 3 U l I l cos 20. Miks on kolmefaasilise tarviti kolmnurkühendusel liini- ja faasivoolud erinevad, aga tähtühendusel pole? Kolmefaasilise tarviti kolmnurkühenduse puhul in liini- ja faasivoolud erinevad, sest punktid A, B, C on hargnemispunktid (ühe faasi algus ühendatakse teise faasi lõpuga tekib kontuur, millel kolm sõlme A,B,C) ning Kirchhoffi esimene seaduse põhjal on hargnemispunkti suunduvate voolude summa võrdne hargnemispunkist väljuvate voolude summaga. Tähtühenduse puhul pole aga punktid A, B, C hargnemispunktid ning liini- ja faasivoolud on võrdsed. I l = I f r r r I A = I AB - I CA r r r I B = I BC - I AB valemid kolmnurkühenduse puhul r r r I C = I CA - I BC 21. Milleks on kolmefaasilises süsteemis vajalik neutraaljuht?
Printer on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile või muule materjalile. Printer on ühendatud arvutiga kas otse (LPT, COM või USB pordi abil) või võrguprinteri korral arvutivõrku. Sel juhul on printeril sisseehitatud võrgukaart. Tänapäeval on peamised printeritüübid termoprinter, maatriksprinter, tindiprinter ja laserprinter. Printerite liigid Printereid võid jagada kategooriate vahel mitme eri teguri järgi: - tava- ja võrguprinterid; - personaalne-, töögrupi-, suure töögrupi- (ka terve kontori), tööstuslik jne. printer; - väljaprindi formaadi järgi (foto 10x15cm, A4, A3, A2, A1, A0); - printtehnoloogia - termo-, sublimatsioon-, tindi-, vaha-, laser- ja nõelprinter; - mustvalget või värvilist trükki võimaldav printer. Sagedane küsimus on printeri ostul - kas soetada laser- või tindiprinter? Siinkohal tuleks selgeks teha endale, mille jaoks on Teil printerit vaja (laias laastus): - fotode printimis...
Sisukord PRINTERID................................................................................................................................ 3 VÕRGUPRINTER............................................................................................. 12 PRINTERITE ÜHILDATAVUS VÕIMALUSED........................................................ 12 PRINTEREID ISELOOMUSTAVAD SÄTTED.......................................................... 13 KASUTATUD ALLIKAD:................................................................................... 13 Printer on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile või muule materjalile. Printer on ühendatud arvutiga kas otse (LPT, COM või USB pordi abil) või võrguprinteri korral arvutivõrku. Sel juhul on printeril sisseehitatud võrgukaart. Tänapäeval on peamised printeritüübid termoprinter, maatriksprinter, tindiprinter ja laserprinter. Printerite liigid Printere...
Impressionis oli tema arvates ,,silmad ilma ajuta". Ta oli üsna egoistlik ja kõrge enesehinnanguga kusntnik. Ta tutvus kirjanike ja kriitikutega. Ta arvas et kunst peab kandma hingelist ja vaimset sõnumit, kunstis peab olema midagi müstilist. Ta elas hilisematel aastatel Haitil. Ta otsis inspiratsiooni eksootilistest kultuuridest. Ta töötas ka koos sümbolistidega. Ta nimetas ennast uhkelt barbariks loobudes läänetsivilisatsioonist, minnes lõunamere saartele. Teostes on oluline kontuur ja ta loobub varjudest. Värv , joon ja vorm. Selle taga ka mõte.Teosed: ,,Nägemus pärast jutlust", ,,van Gogh päevalilli maalimas", ,,Öine kohvik Arles'is", ,,Autoportree kollase Kristusega", ,,Kaunis Angele", ,,Maastik", ,,Tahiti naised rannas", ,,Neiu lehvikuga". Paul Cezanne temast algab pihta 20 saj kunst. Teda peetakse kunstnikuks, kelle töödes on suur hulk küsimusi ja otsinguid, mis mõjutavad uue sajandi kunsti. Ta loobub kõikidest senistest kujutamisprintsiipidest ja
8. Kammlõikamine Sissejuhatus o Kammlõikamine on metallilõike viis kus mitmelõikeservaline lõikeriist lõikekamm eemaldab materjali, Lõikekammile antakse ühesuunaline liikumine pikki telge –tööliikumine, Lõikekammil puudub ettenihkeliikumine (on antud 13 lõikekammile); Kogu materjal eemaldatakse ühe käiguga. Tsükli algul madalamad pöörded ning kui kontuur on terviklikult lõigatud võib pöördeid suurendada. Peamiselt kasutatakse mineraalõli baasil jahutusvedelikke. Jahutusvedeliku ülesanne on määrida ja jahutada lõiketsooni, Mineraalõli hoiab ära terakasvaja ning aitab uhub minema laastu. o Eelised: Lühike tsükliaeg ja kõrge täpsus; Võimalus suhteliselt lihtsalt lõigata keerulisi ebakorrapäraseid kujusid; Märkimisväärselt stabiilne protsessi täpsus;
kujutati harva. Loomadest kujutati mammuteid, põtrasid, hirvi, piisoneid, metshobuseid. Ilmekalt on edasi antud loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Suurusvahekorda pole aga arvestatud. Pole üritatud kujutada loomi ümbritsevat ruumi. Üks varasemaid ja kuulsamaid on kivist naisekujuke Willendorfi Veenus U. 30 000-25 000 e.Kr ja see leiti Austriast. Koopa ja kaljumaalide tehnika oli mitmekesine. Kõige lihtsamad on loodud ainult kontuuride abil. Mõnikord on kontuur täidetud värviga. Pehmele seinale on joonistatud sõrme või pulgaga. Mitmevärvilisi maalinguid tehti pintsli või käsnaga. Värvid saagi peeneks hõõrutud mineraalidest eri toonis värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane. Paleoliitikumi kunstnik ei joonistanud näituste jaoks nagu tänapäeva inimesed.Maalid olid tihti koopasügavustes, mida võis näha ainult tule valgel. See näitab, et ilmselt oli kujutamine
Seega pole Karnaugh' kaardi kontuurideks ruutudegrupid küljepikkusega 3 10 ruutu. Ülejäänud võimalikud küljepikkused on kontuuridel lubatud. x3 x3 Karnaugh' kaardi iga kontuur vastab ühele kahendvektorite intervallile: Loogikafunktsioonide MINIMEERIMINE x3 x 4 Loogikafunktsiooni minimeerimine on tema esitamine minimaalse x 2 x3 x 1 x 2 00 01 11 10
tumedad huulepulgad. Nahk võis olla kas loomulik või siis päevitunud. Puuder oli siiski kohustuslik. Kulmud olid tumedad ning suu ja silmad rõhutatud. Silma limaskestale tõmmati tugev rõhutatud tugev lainerijoon. Meigiks: · Jumestuskreem valida nahatooni, teha õhuke aluspõhi kergelt puudriga. · Valida pruun kulmutuss, harjata kulmud üles ja fikseerida. · Pruunide ja beezide värvidega varjutada laud kuni kulmudeni välja. · Joonistada tume kontuur silma limaskestale. · Põsepuna valida huulepulgaga toon toonis. · Huuled värvida erksavärvilised, joonistada kontuurpliiatsiga. Mari Sarv 15 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Jumestuse teooria Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jumestuse ajalugu Madonna 1990 2000
ogajätke, mis on tunda ka lülisamba kompimisel. Nee don kinnituskohaks lihastele ja ligamentidele. 5 1.4. Õige kehahoid Esmamulje inimesest loob suurel määral rüht. Hea kehahoiuga inimese profiil on seistes kergelt laineline. Pea-, selja- ja istmikukumeruse äärmised punktid asetsevad enam-vähem ühel joonel ja rinnakorvi kontuur on eespolt kõhu eesmist pinda läbivat vertikaali. Tpetades selja vastu seina, saab veenduda kas pea, seljakumerus ning puusavööde asetsevad õigesti. Kehaosade õige paiknemine üksteise suhtes tagab kõikide organiet normaalnse funktsioneerimise. Lülisamba õige asendi korral on rindkereelundid kaitstud ning kopsud ja süda saavad normaalselt funktsioneerida. Vaagna õige asetus on vajalik seal paiknevate organite kaitseks ja normaalseks tööks. (Hermlin,2001)
ulatuses . . . . . . kaheksaruudulise kontuuri Vastus 5 . . . 1 konstantne muutuja; ulatuses . . . Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 kas väide on õige või vale ? Karnaugh' kaardi naaberruutudele vastavad argumentvektorid on teineteise lähiskoodid Vali üks: Tõene Väär Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 kas järgnev väide on õige või vale? Karnaugh' kaardi iga kontuur vastab mingile kindlale intervallile Vali üks: Tõene Väär Küsimus 5 Õige Hinne 2,00 / 2,00 Milline on kontuuride valimise kriteerium (reegel) minimaalse normaalkuju leidmisel ? Vajalikud kaardiruudud tuleb katta Vasta võimalikult väikse arvu Vasta kontuuridega võimalikult suurte Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 kas väide on õige või vale ?
fikseeritud juba rohkem kui seitseteist aastat. Seetõttu lähtuvadki nii Eesti Pank kui valitsus eeldusest, et Eesti liitumine euroalaga toimub sama kursi alusel, mis on kehtinud seni ehk 15,6466. MILLINE ON EESTI EUROMÜNT? Kes kujundas Eesti euromündi? Eesti euromündi rahvusliku külje kujundusvõistluse võitja on Lembit Lõhmus võistlustööga Hara 2 (nr 4). Lõhmuse töö sai telefonihääletusel 12 482 häält. Mida on kujutatud Eesti euromündil? Võidutööl on kujutatud Eesti kontuur ja sõna "Eesti". Kes valis välja Eesti euromündi kujunduse? Kuidas valik tehti? 2004. aasta juunis väljakuulutatud konkursile laekus 19. oktoobriks õigeaegselt kokku 134 tööd. Ekspertide zürii väljavalitud kümme parimat tööd osalesid nädala väldanud telefonihääletusel, mille käigus anti kokku 45 453 häält. Telefonihääletuse tulemused kinnitas Eesti Panga kokkukutsutud zürii, kes tegi novembri alguses ka otsuse kümne rahvuslikku hindamisvooru jõudnud kavandi osas.
näitab kui palju on magnetiline induktsioon aines suurem kui vaakumis. µ=B(aines)/B(vaakumis). Sõltuvalt µ väärtusest jaotatakse ained 3 gruppi. Diamagneetikud(µ<1) nõrgendab veidi talle mõjuvat magnetvälja ja paramagneetikud(µ>1) veidi tugevdab. Ferromagneetik-on aine,mis tugevdab talle mõjuvat magnetvälja kuni tuhandeid kordi. Ferromagneetikud on raud,nickel,koobalt.kasut.mäluelemendia IT-s. Elektromagnetiline induktsioon ja vahelduvvool Magnetvoog-=BScos [wb] kui kontuur pindalaga 1m² paikneb magnetväljas 1 tesla risti jõujoontega,siis magnetvoog läbi selle kontuuri on 1 weeber Wb. Kui raam on jõujoontega risti siis normaali ja jõujoonte vaheline nurk on 0º elektromagnetiline indusktsiooni nähtus- seisneb selles, et muutuv magnetväli tekitab elektrivälja- pöörisvälja. Pööriselektrivälja jõujooned on erinevalt elektrostaatilise välja jõujoontest kinnised jooned. elektromagnetiline indusktsiooni seadus- induktsiooni
rasvhappeid. Linnumuna kui loote arenguks kõiki toitaineid sisaldav ja preservina käideldav toiduaine on kõrge dieetilise väärtusega. Lihalindude tapmine, linnuliha töötlemine ja toidumunade sorteerimine on kõrgtasemel mehhaniseeritud ja automatiseeritud. Kanakasvatussaadused Kanamuna Kanamuna ehitus Kanamuna on elliptilise kujuga, ühest otsast jämedam. Muna kontuur kujutab enesest ebasümmeetrilist ellipsit ehk Cassiani ovaali. Standardne kanamuna: ruumala 53,0 cm3, tihedus 1,09 g/cm3, pikem ümbermõõt 15,7 cm, lühem ümbermõõt 13,5 cm, 2 kuju indeks 74, pinnalaotus 68 cm2. Muna moodustumine munajuhas Munajuhas lisatakse rebule 2/3 muna massist: munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikoor Munajuha Pikku Muna Funktsioon
1.*** Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja omadusi ja liikumise seadusi. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. näiteks: punktmass, ideaalse gaasi mudel, absoluutselt elastne keha, ainepunkt. 2.Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mis on ruum ja aeg? Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras. ...
Karnaugh’ kaart on F-ni tõeväärtustabeli sihipärane topoloogiline ümberpaigutus tasandil või ruumis. Põhiomadused: kaardi iga ruudu naaberruutude arv võrdub kaardi muutujate arvuga ; suvalise kahe naaberruudu argumentvekt. on teineteise lähiskoodid. 6-muutuja kaart on suurim Karnaugh’ kaart. 2-, 3- ja 4-muutuja kaardid on tasandilised, 5- ja 6-muutuja kaardid ruumilised. Karnaugh’ kaardil valitakse välja kindlate mõõtmetega ruutude gruppe, mida nim kontuurideks, iga kontuur vastab 2ndvektorite mingile intervallile. Võimalikud suurused : 1x1, 1x2, 1x4, 2x2, 2x4, 4x4 1x1x1, 1x1x2, 1x1x4, 1x2x1, 1x2x2 … 4x4x4 n-muutuja kaardil on 2n omavahel kattuvat piirkonda. Karnaugh’ kaarti kasutatakse kõige enam loogikaF-de minimeerimiseks. LoogikaF-ni minimeerimine on tema esitamine minimaalse keerukusega normaalkujul – MDNK/MKNK. Minimeerimine Karnaugh’ kaardiga: tõeväärtustabel kaardile ; katta 1-d/0-d
sümptomaatikaga, pitsumine ebatüübiline. Võib esineda igas vanuses. Paraösofageaalne song (5%) mao fundus liigub läbi diafragma üles, GE-üleminekukoht ei liigu. Sfinkteri töö ei häiru ja refluksi ei esine. Annab vähem GERD sümptomaatikat, aga võib esineda songa pitsumine. Esineb rohkem vanemaealistel patsientidel (60+). Diagnostika: Rindkere röntgen maomull ulatub läbi diafragma rindkeresse Baariumi neelamistest (Rö) songa kontuur ülesvõtel, refluks Gastroskoopia songa otsene visualiseerimine, vajadusel võimalik biopsia (nt Barett'i söögitoru) Refluksi mõõtmiseks manomeetria ja pH monitooring Ravi: Asümptomaatiline libisev song ei vaja spetsiifilist ravi libisev song + sümptomid, mis ei allu täielikult PPI teraapiale = kirurgiline ravi Paraösofageaalne song reeglina kirurgiline ravi (pitsumise oht)
Siiski, kui kasutada mittelineaarseid tagasisidesid, saab mingis koordinaatide väärtuste vahemikus neid reguleerida ka teineteisest sõltumatult. Alluvkontuuridega skeemi on kujutatud joonisel 4.4. Joonis 4.4 See skeem erineb eelmisest põhimõtteliselt teistsuguse ülesehituse poolest. Iga koordinaadi reguleerimine toimub omaette regulaatoriga, millised koos vastava tagasi- sidega moodustavad omaette suletud kontuuri. Kiiruse reguleerimise kontuur koosneb kiiruseregulaatorist KR ja kiiruse tagasisideseadmest kts,. Kiiruseregulaatori KR sisendisse antakse kiiruse etteandesignaal Ue, ja kiiruse tagasisidesignaal Uts,. Kiiruseregulaatori väljundsignaal Ue,i on voolu reguleerimiskontuurile etteande- signaaliks. Voolu reguleerimise kontuur koosneb vooluregulaatorist VR ja voolu tagasisideseadmest kts,i ja tema sisendisse antakse voolu etteandesignaal Ue,i ja voolu tagasisidesignaal Uts,i
102. Kasutades allolevat joonist, tuletage kontuuris tekkiva elektromotoorse jõu avaldis selle ühtlasel pöörlemisel. 103. Mis on kontuuri induktiivsus? Kasutades allolevat joonist, tuletage pika solenoidi induktiivsuse arvutamise valem. Võib öelda, et kontuuri läbiv magnetvoog on võrdeline vooluga I, seda võrdetegurit L nimetatakse kontuuri induktiivsuseks 104. Mis on omainduktsiooni elektromotoorjõud? Andke selle avaldis kõige üldisemal kujul. Olgu meil vooluga kontuur. Väline magnetväli puudub. Kui kontuuris muutub voolutugevus, siis muutub kontuuri asukohas ka magnetvoog. Vastaval Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadusele indutseeritakse ka sel juhul kontuuris elektromotoorjõud, mida nimetatakse mainduktsiooni elektromotoorjõuks. 105. Lähtudes allolevast seosest, tuletage solenoidi magnetvälja energia avaldis. 106. Kasutades allolevat solenoidi induktiivsuse valemit ja
Naisterõivastust mõjutas ampiir eriti tugevasti. Materjalid ja värvused. Alguses kleidid tihedast siidist või õhukestest läbipaistvatest kangastest (musliinist), sel juhul võisid olla voodriga. Kaunistuseks kuld- ja hõbeniitidega tehtud tikandid. Hiljem siid ja samet. Rõivastus värvilisem. Soosituimad pastellvärvid, vedikud ja pealisrõivad heledate kleitide juures tugevad pompeippunased, erkkollased, rohelised või violetsed. Siluett: kõrge ja sihvakas, sirget sammast meenutav kontuur. Kleidi pihaosa ja seeliku proportsioonid 1:7 või 1:6. Kleit lühikese liibuva pihaosaga, vöökoht rinna all, läbilõike kohal seos või vöö, seelikuosa volditud või kroogitud, langes vabade voltidena maani, sageli kleidid slepiga. Voldid ja krooked paigutatud rohkem seljale. Varrukad erinevad: lühikesed 7
Impressionistlikule maalikunstile on omane: a) tähelepanu pöörati e eskätt õhu ja valguse maalimisele. Kuna need muutuvad kiiresti, tuli ka maalida kiiresti ja kindlasti vabas õhus. Sageli maaliti terveid seeriaid ühest ja samast motiivist eri päevaaegadel ja erinevas valguses b) Ar mastati heledaid, erksaid, rõõmsaid värve c) Musta värvi peaaegu ei kasutatud. d) Kadus must, selge, rõhutatud kontuur ehk piirjoon. Värvide ja ese m ete piirjooned on sulavad, hajuvad e) Maalides ei kaetud pindu ühtlaselt ja siledalt, vaid maaliti väikeste pintslilöökidega. f) Suured muutused kompositsiooni ehk maali ülesehituse alal g) Muutused temaatikas. Dadaism Dadaism on kunsti ja kirjandusvool LääneEuroopas ja USAs u 1916-1925. On sürrealis mi e elkäija. Nime tekke kohta on mitu versiooni: a) juhuslikult leitud s õna sõnaraamatust
nii, et sama ajavahemiku jooksul võib esitada 130% eelnevalt mittekompresseeritud teabest, saab tõsta kõne meeldivust ja tajutavust. Tajuorganisatsioon (geštaltfaktorite mõju): figuur ja foon. Figuur on tähtsam ja juhtiv üksus, mida kasutatakse põhisõnumi edasiandmiseks. Foon on tahaplaanile jääv osa, mis mõjub aeglasemalt, aga mille mõjud on üldised, assotsiatiivsed. Figuuri tunnuseks on esileulatuvus, hea reaalne või nääiv kontuur, läheduse ja terviklikkuse mulje. Fooni tunnuseks on kauguse, tahaplaanile jäämise mulje, ebaterviklikkus. Hea kujundi loomise tendents tajumehhanismides viib selleni, et lõpetamata, sulgumata figuuride puhul tekib spontaanne püüd taju nö lõpuni viia. Seda kasutatakse reklaami meeldejäävuse tõstmisel. Alalävine taju: Kui reklaamis sisalduvad ärritajad või reklaamteade tervikuna on esitatud väga nõrgalt (väheintensiivselt, ülikiiresti, väljaspool inimese
............................................................58 Roolimasina andmed .................................................................................................................59 Stabilisaatorid ............................................................................................................................60 Veekindladuksed .......................................................................................................................65 Veekindel kontuur .....................................................................................................................66 ELEKTROONILISED LAEVAJUHTIMIS SEADMED .............................................................67 Integreeritud sild ........................................................................................................................67 Manta Radar ......................................................................................................................
Kinemaatika 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). Amplituud maksimaalne hälve. Hälve kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t. Hetkkiirus e kiirus antud trajektoori lõigus võrdub seda punkti sisaldava (küllalt väikesele) trajektoori lõigule vastava nihke ja selleks nihkeks kulunud ajavahemiku suhtega. Joonkiirus v on võrdne nurkkiiruse ja pöörlemisraadiuse korrutisega. Keha kiiruseks nim vektoriaalset suurust, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Kehade vabalangemiseks nim kehade langemist vaakumis. Keskmine kiirus näitab, millise nihke sooritab keha keskmiselt ühes ajaühikus. Keskmiseks kiirenduseks nim kiiruse muutu ajaühikus. Ühikuks on 1m/s 2, st ühes sekundis muutub keha kiirus 1m/s võrra. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. Koordinaat on arv, mis näitab keha kaugu...
KORDAMISKÜSIMUSED KARTOGRAAFIA 1. Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused? Kaart on Maapinna või muu taevakeha vähendatud, üldistatud ning leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. Omadused: 1) erilised matemaatilised seaduspärasused(transformatsioon, projektsioon, mõõtkava 2) sümbolism(leppemärkide kasutamine-vähendamiseks, ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks, mittefüüsiliste nähtuste kujutamiseks) 3) abstraktiivsus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? 1. Igal kaardil on esile toodud just antud juhul oluline info. Seetõttu on kaardi võrreldes satelliitpildi või aerofotoga palju kergem mõista ja lugeda. 2. Kaardi abil on võimalik saada ülevaate ka selliste nähtuste levikust ja paiknemisest, mida tegelikkuses ei ole võimalik otseselt näha nagu maapõue geoloogiline kaart, õhutemperatuuri jaotumise kaart või rahvastiku tihenduse kaar...
kontaktpinna suurusel, teravusel ja erisurvel. Lõikevõimsuse seisukohalt on võrdsete tulemuste korral lõikevõimsus suurem peeneteralise abrasiivi kasutamisel. Abrasiivide teralisuse vähenemisel suureneb lõikeservade teravus ja töödeldavalt materjalilt eemaldunud laast muutub õhemaks. Seetõttu saadakse peeneteralise materjali kasutamisel parem pinna kvaliteet. Abrasiivide haprus põhjustab uute lõikeservade tekkimist. Algselt on abrasiivterakese kontuur siksakiline. Kogu protsess võib lõppeda ka tunduvalt varem kui abrasiivtera murtakse paberi küljest lahti ning tekkinud ava täidetakse tolmu ja vaiguga. Lihvimisel on üsna oluline tähtsus kontaktpinna suurusel, mida arvestatakse erineva teralisusega abrasiivide puhul. Vajaliku eendekiiruse leidmiseks, et tagada nõutav pinna kvaliteet tuleb leida lihvimise eritootlikus, mis erinevatel abrasiivmaterjalidel on erinev.
Pinnamomentide väärtusi kasutatakse detaili ristlõike pinnakeskme asukoha ning tugevuse määratlemiseks. Priit Põdra, 2004 68 Tugevusanalüüsi alused 5. DETAILI SISEPINNA OMADUSED Tasandkujundi geomeetria parameetrid dA Pinnaelement Kontuur z y Rist-teljestik A Pindala z 0 y
Pinnamomentide väärtusi kasutatakse detaili ristlõike pinnakeskme asukoha ning tugevuse määratlemiseks. Priit Põdra, 2004 68 Tugevusanalüüsi alused 5. DETAILI SISEPINNA OMADUSED Tasandkujundi geomeetria parameetrid dA Pinnaelement Kontuur z y Rist-teljestik A Pindala z 0 y
hõlma vasaku ja parema tõstesilindri teineteisest sõltumatu toimimine. Kahekontuuriline, avatud tüüpi, põhijagajate juhtimine toimub pilootjagajate abil. Kaksikpumba poolt arendatav töörõhk on piiratud 10,0MPa'ni (100 bar'ini). Hüdrosüsteemid käitatakse lisaks peale töö-ja lisaseadmete: seisupidur, diferentsiaali lukk, juhtimine (rool), 2x pidurikontuur(sõidupidurid) Rõhu reguleerimine, parem kontuur: Reguleerimine toimub parempoolse jagaja peas olevast kaitseklapi seadekruvist. Rõhu reguleerimine, vasak kontuur Reguleeritakse nagu parempoolset kontuuri, ainult et vasakpoolse jagaja seadekruvist. Hüdrosüsteemi juhthüdraulika rõhu kontroll ja reguleerimine Kontroll: Ühenda tööriistadega kaasasolev manomeeter höövli vasakul poolel, kabiini all oleva manomeetri ühendustutsiga. Rõhk peab olema u 2500...3000 (25...30bar). Reguleerimine:
Reeglina paigaldatakse rööpühenduses MOSFET-transistorid ühisele jahutusradiaatorile minimaalsete vahedega. Et vältida järelvõnkeid sulgumisel, varustatakse transistoride paisuahelad täiendavate takistitega (joonis 2.4, b), mille suuruseks on mõnikümmend oomi. Ülekuumenemise vältimiseks lühise toimel kasutatakse MOSFET-transistoridel sageli täiendavat väljundit, mida tuntakse vooluandurina. Tänu vooluanduri signaalile on kaitseahelas tagasisidestatud kontuur, mis kiirendab selle talitlust ja suurendab selektiivsust. Tõhusaks lahenduseks on täielikult kaitstud MOSFET-transistoridel põhinevad jõulülitid, mis võimaldavad kõrgeid töötemperatuure ja suuri voolusid ning lülituvad välja anormaalsete talitluste puhul. Märkimisväärset tähtsust omavad IGBT-transistorid, mis ilmusid turule alates aastast 1998. Viimase kümne aasta jooksul on võimsate muundurite väljatöötamisel olnud domineerivaks GBT-tehnoloogia
Tööpingi spindli põõrlemissagedusega muutuv lõigatava kihi paksus. 4. Teriku esipinna kuju tsükliliselt muutvad haardumisnähted teriku esipinnal. 157. Kirjeldada laastu teket üksteisele järgnevate nihete toimel, ideaalse kristallivõrega materjali korral. Teha joonis. Joonisel on näidatud põhimõtteliselt võimalik laastutekke skeem, mis eeldab haardumisnähete puudumist teriku esipinnal A ning struktuuri defektideta töödeldavat materjali. Lõigatava pinna nominaalne kontuur on tähistatud AA, teriku tipu trajektoorBB. Teriku esipinda surutakse katsekehasse jõu Fz sihis. Positsioonis I on toodud aatomite asetus katsekeha kristallvõres ja teriku asend pärast iga järjekordse nihke algust. Sidemed pinnast BB kõrgemal ja madalamal olevate aatomite vahel katkevad. Kuna omavahel nihkuvate aatomikihtide aatomid satuvad teriku esipinna aatomite mõjupiirkonda esipinna teekonna erinevate pikkustega lõikudel, kujuneb laastu välispind aatomite suurusjärgus konarlikuks
19. KOGUVOOLUSEADUS Bdl 0 ik Mis tahes kinnises kontuuris mõjuv magnetmotoorjõud on võrdeline selle kontuuri poolt aheldatud l i amperkeerdude arvuga. Kontuuri läbivate voolude summat nim amperkeerdude arvuks , sest tavaliselt saadakse mitu voolu juhtme kerimsega ümber kontuuri. 20. SOLENOIDI VÄLI Magnetilise induktsiooni tsirkulatsioon erineb 0, kui kontuur, mille üle võetakse tsirkulatsioon, hõlmab juhti. Sellist välja nimetatakse solenoidi väljaks. Solenoid kujutab endast peenikest juhet, mis on keerd keeru kõrval tihedalt silindrilisele karkassile keritud. Tema tekitatud väli on ekvivalentne ühist sirget telge omavate ühesuguste ringvoolude väljaga. Bl=μ0Ni= μ0*N/l*i= μ0ni. Solenoidi välja suuna saab määrata kruvireegliga. 21. AMPERE VALEM, LORENTZI VALEM
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Noorsootöö-ja täiendõppe osakond Kuulmispuue Õpimapp Koostaja: Loore Kääramees Juhendaja: Ingrid Veskiväli Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Kuulmispuue on kuulmiskahjustusest tingitud hälve, mida pole võimalik kompenseerida meditsiinilise ja/või meditsiinilistehnilise sekkumise ning abinõudega ja mis piirab või välistab inimese eale, soole, sotsiaalsele ja kultuurilise taustale normaalsete sotsiaalsete rollide täitmist. Kuulmispuude funktsionaalsetest piiranguteks on helide eristamisraskused (inimene ei suuda eristada talle vajalikku heli taustamürast). Kuulmispuue on kuulmise langus võrreldes normaalse kuulmisega. Kuulmispuue esineb 15-20% elanikkonnast Võimalikeks põhjusteks võivad olla erinevad se...
Ja tegeliku kauguse mõõtmiseks tuleb kasutada kohe järgmisena käsku DISTANCE, mis kasutab käsu DIST tulemusi ja arvutab välja kauguse „ainult lugemiseks”: R= 25.5486 ≈ 25.55 mm. NB! Enne järgmist etappi – kontuurjoonte joonestamist – teha vahesalvestus käsuga QSAVE. Joonestada käsuga PLINE kujundi väliskontuurid, eelkõige on vaja muuta kasutatavaks kiht Kontuur ja alles siis alustada kontuurjoonte joonestamist käsuga PLINE: Liitjoone algpunltiks võtame punkti C: {punkt C } ┐ Valikureale vastuseks sisestame W ↵ (seadistame joonelaiuse) arvuti küsib joone alglaiust, vastame 2 ↵ Näide 4 11 arvuti küsib kohe lõpp-laiust (ja võtab selle võrdseks alalaiusega ↵ (ühtlase laiusega joon) nüüd vastame valikuteale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
