Maalimine (0)

VÄRVID
Värviring koosneb 12 värvist ja selle aluseks on 3 põhivärvi: kollane, punane ja sinine. Nende segamisel on saadud teise korralduse värvid oranž, roheline ja violetne, ning nende segamisel omakorda 3 astme värvid ehk tertsiaarvärvid ehk 3 taseme värvid.
Värviteoreetikud on värvisuhete selgitamise alusena kasutanud värviringi. Goethe värviring oli kuuvärvine: kolmpõhi värvi ja kolm sekundaarvärvi. Itteni värviring oli 12- värviline. Ta otsustas, et kuuevärviline ring ei ole värvisuhete selgitamiseks piisav.
Värviring on lihtsam värvide liigitamise ja korrastamise viis, milles arvestatakse peamiselt värvi ühte mõõdet- värvitooni, mis on esitatud võimalikult suurimas puhtuses ja antud värvitoonile iseloomulikus keskmises heledused. Kui värviring koosneks ideaalselt puhastes monokromaatilistes värvides, võik selles eristada kuni 180 värvitooni.
Värvisuhted olenevad värvide asetusest värviringis: kõrvuti olevate värvide omadused on sarnased, kaugemal asetsevate värvide erinevused on suuremad, teineteise vastas kõige suuremad.
Vastavalt teoreetiliste lähtekohtade võimalikule erinevustele on värviringide jaotuses ja lähtevärvide arvus teatud erinevus. Mõnede korrastuste puhul on värvide omavahelisi seoseid esitatud kolmnurga kaudu.
Põhivärvid ehk primaarvärvid on värviteooriates tavaliselt kollane, punane ja sinine. Mõnes teoorias on ka kollane, punane, sinine ja roheline. Need on värvid, mille segamisel saadakse kõik ülejäänud. Kuid põhivärvidena on käsitletud ka 5- 8 värvi.
Mitmed värvitaju uurijad ei nõustu nn kolmevärviteooriaga, pakkudes välja neljavärviteooria. Idee pärineb saksa füsioloogiaprofessorilt Ewald Heringilt. Tema järgi on üksteiseks üleminevate vabade värvitoonide reas võimalik näha nelja oma naabervärvidest vaba värvitooni: punast, kollast, rohelist ja sinist . Ta nimetas need algpunane (Urrot), algkollane (Urgelb),algroheline (Urgün) ja algsinine (Urblau). Neile neljale algvärvile tugineb kaks antagonistlikku füsioloogilist süsteemi: punase- rohelis- ja kolla- sini- süsteemi
Sekundaarvärvid ehk 2 astme värvid saadakse põhivärvide omavaheliselt segamisel ja need asuvad värviringis põhivärvide vahel. Teise astme värvideks on roheline- segatud kollane ja sinine, violett- segatud sinine ja punane oranž- segatud punane ja kollane.
AKRÜÜLVÄRVID

• akrüülvärvid on hästi erksad ja neid on lihtne segada
  
• pigista akrüülvärvi paletile, sega värvi veega või võta otse tuubist
  
• vett võib lisada siis , kui soovid heledamat ja läbipaistvamat värvi
  
• pese pintslid hästi puhtaks, sest kuivades on see värv veekindel.
  

GUAŠŠVÄRV

• guaššvärvidega saad särava pildi, paberiks sobib vatmanpaber
  
• värve võib võtta otse purgist või segada neid omavahel paletil
  
• värve lahjendatakse vähese veega
  
• värv peab maalides olema umbes hapukoore paksusega, paber ei tohi jääda läbi paistma
  
• guaššvärve võib katta mitu korda, lasta tööl ära kuivada ja maalida töö üle
  

AKVARELLVÄRVID EHK VESIVÄRVID

• soovitav on osta värvid mis on brikettidena ja värv on karbis  pehme
  
• akvarellvärvidega töötamiseks on spetsiaalne akvarellpaber- krobeline, see paber ei tõmbu märjana kortsu ega ei eraldu paberilt tükikesi
  
• akvarellvärve segatakse töö peal
  
• tehnikaid on kaks: sulatamine ja kiht kihilt katmine
  
• kasta pintsel vette ja niisuta paber, niiskele paberile hakka sulatama värve, täpsemad detailid kanna tööle hiljem kuivema värviga
  
• kui tahad veelgi heledamat pinga lahjenda värvi töö peal veega, üleliigne värv kõrvalda kuiva pintslida, või pehme paberiga
  
• kuna akvarellvärviga töötades värv valgub niiske töö peal laiali, on kasulik laste puhul kujundite ääred , enne üle joonistada pastellidega
  
• akvarelltehnikat maalitakse pehmete pintslitega
  
• arvesta, et  akvarellvärvide toonid muutuvad kuivades heledamaks
  

PASTELLID

• pastellidega võid joonistada hoides teda käes nagu pliiatsit või joonista pastelli küljega
  
• segada saad pastelle  tõmmates jooni üksteise peale
  
• pastelle saad helendada, kattes värve valge värviga
  
• höörudes värve sõrme või vatipulgaga, saad värvidele pehme efekti
  
• katsu värvida pindadega, mitte joonteda- see on maalitehnika
  

MAALI ÜLESEHITUS
Enne maalima hakkamist vaadelge oma objekti või maastikku pikalt. Määrake kindlaks, missugused värvitoonid selles esinevad ja kus on varjud , kus valgus. Kissitage silmi ja vaadake sel moel oma objekti- kus on kõige tumedamad kohad, kus kõige heledamad , missugused detailid haihtuvad jne.
Ärge töötage tükikaupa ehk siis maalite pildil ühe õuna täiesti valmis, siisteise õuna jne. Kõike tuleb maalida nö ühekorraga, et läheksid paika õiged tumedused ja heledused, vormid jms. Kõik peab hakkama omavahel suhestuma.
Näiteks võib õlimaali puhul kanda maalile kõigepealt lahustiga lahjendatud õhukesed värvikihid, millega pannakse paika üldine kompositsioon . Värve järk järgult täiendades säilib maali värskus ja elavus.
Kogu aeg peaks jälgima, kuidas mingi objekt maalil suhestub teistesse esemetesse ja objektidesse sellel maalil. Kas tonaalsus on paigas? Kas valitud värvid annavad edasi vajalikku tumedust või heledust ? Kogu aeg lasta pilgul rännata üle terve maali ja maalimisobjekti, võrrelda maali eri osi pidevalt. Kas kõik on vajalikus tasakaalus?
Ei tohiks varakult kanda õlimaalile liiga paksult värvikihte, see muudab värvi maalil libedaks inetuks massiks. Liikuge üldiselt üksikule. Pange paika lahustatud värvidega üldine komp ja hakake järk järgult lisama detaile. Kõige peenemad detailid kõige viimasena.
Õlimaalile võiks teha alusmaali nt kiirelt kuivavate akrüülidega. Tehke see neutraalsete toonidega, pange paika valguse ja varju jaotumine , proportsioonid. Alles siis hakake tööle värvidega, kui olete veendunud, et komp ja hele-tumeduste vahekorrad on paigas. Keerulist motiivi maalides võib sellest teha kõigepealt pliiatsiga visandi ja selle siis võrgustiku abiga maalialusele kanda. Võrgustik aitab säilitada õiged proportsioonid ja perspektiivi.
Tehke maalimisse aega ajalt paus . Kui tagasi tulete, näete kogu oma maali hoopis värskema pilguga. Nii saab kergelt jälile ka vigadele. See, mida sa parajasti kestvas maalimistuhinas ei märka, tuleb ilmsiks, kui pole oma pilti vahepeal mõnda aega üldse vaadanud.
Erinevad maalimistehnikad
IMPASTO - õlimaal
See on tehnika, kus õlivärvi või akrüüli kantakse maalipinnale paksult ja jõuliselt, sageli otse tuubist. Jäävad näha pintslijälgede triibud , mis annavad maalile tekstuuri ja elavuse. Kasutatakse sageli maalimisel alla prima ehk kui maal ühe maalimiskorraga valmis tehakse.
Vt. Vincent van Gogh
Kasutada jäika harjaspintslit või maalimisnuga.
paljudest kirevatest värvidest koosneva motiivi puhul võib alguses eri värvi objektid katta õhukese värvikihiga, et hiljem oleks kergem aru saada, kuhu mis värvitoon käib.
Vältige olukorda, kus värvid paletil on segamini läinud ja liialt ära määrdunud. Kui see on juhtunud, puhastage oma palett . Määrdunud toonidega maalimine jätab lõpptulemuse koledaks ja elutuks halliks massiks.
KLAASIMAAL
Värvid:
On kahte tüüpi värve

• värvid mida saab lahustada lahustiga ehk tärpentiiniga-VITRAIL värvid
  
• teised värvid on veega lahustuvad- VITREA värvid
  

Vitrail värvid jätavad ilusa läikiva ja ühtlase pinna. Need esemed mida on vaja pesta, nende kuivamise aeg oleks isegi 3 nädalat enne kasutamist.
Vitrea värve on lihtne kasutada väiksemate laste puhul. Vee baasil värvidega esemeid on soovitav kuumutada tavalises praeahjus . Esemed pannakse külma ahju, kuumutatakse 150 kraadi juures 30 min., lastakse ahjul jahtuda ja alles siis võetakse esemed ahjust välja.
On veel matid värvid mida kasutatakse keraamilistele  pindadele maalides ja valge värv.
Geelvärvid- need värvid jätavad natukene ruumilise pinna. Värve võib pinnale kanda kiht- kihilt ja värve võib omavahel ka segada.
Kontuurvärvid- kontuurvärvidega maalida peenikesed detailid või kontuur tööle. Kui avate uue tuubi , siis on soovitav teha hästi väike auk, seda peenema kontuuri saate ja töötada on lihtsam.
NB! 

• klaasimaali värve võib omavahel segada, lahjendada veega või tärpentiiniga
  
• maalida võib ka pinnad ainult ühe kindla tooniga
  
• algajal on lihtsam kontuurid teha hiljem, kui töö on kergelt kuivanud
  
• maalitakse klaasimaali väikeste pintslitega ja väikeste tõmmetega
  
• tööd vaadata vahepeal vastu valgust, siis saad teada kas tööpind on ühtlaselt kaetud ja paraja paksusega
  
• segada ei tohi omavahel veebaasil ja lahustibaasil värve, lähevad klimpi
  
• kui kasutate töö huvitavamaks tegemisel läikivaid puistevärve,siis laske enne värvipindadel kergelt kuivada, muidu vajub puru värvi sisse
  

MAALIMISE ABIVAHENDID
Akvarellide puhul on abiks sketšide joonistamise tarbed , valge rasvakriit (valgete kohtade märkimiseks maalil), käsn, hambahari, sool, alkohol , vatipadjad, salvrätikud, kraapimisnuga, maalriteip sirgete servade kujutamise jaoks, föön. Kõikide nende asjadega saab kaasa aidata maalimisele kas eriefektide tekitamise näol, paranduste tegemise lihtsustamise näol või muul moel.
Õlivärvidega töötamisel tulevad kasuks kõikvõimalikud topsikud meediumite segamise jaoks, hambaharjad, puhtad kaltsud, söepliiatsid visandamiseks ja käsnad.
Akvarelli paber
Kõige kvaliteetsem on puuvillakaltsudest käsitsi valmistatud akvarellipaber, millel on omapärane ja hea pinnatekstuur. See on muidugi kallis ka.
Tööstusliku paberi puhul jälgida, et tekstuur ei oleks liialt tuim.
Kuumpressitud (HP) paber on peaaegu ilma pinnatekstuurita (kornita). Sobib piltidele, kus on palju peeneid detaile. On üsna libe.
Külmpressitud (not) paberitel on pooleldi jämedakoeline pind, sobib väga hästi algajatele .
Jämedakorniline paber jätab pintslitõmbed hästi näha, jäljed jäävad katkendlikud. Jätab tillukesed valge paberi laigukesed nähtavale, mis paneb värvipinna valguse käes särama.
Akvarellipaberi kaal ehk paksus: kõige õhem on 150 g/ruutmeetri kohta (70lb); paksem on 285 g/rtm (140lb); kõige paksem on 640 g/rtm (300lb).
Akvarellipaberi venitamine : alla 285 g/rtm paberit peab ene maalima hakkamist venitama, et see ei hakkaks vedela värvi ja vee all lokkima. Kasta leht paariks minutiks veevanni. Niisked kiud paisuvad . Ühest nurgast hoides, lase veel maha valguda ja tõsta paber puitlauale. Siluda käeseljaga keskelt servade poole, et ei jääks ühtki õhumulli. Kinnita paber servapidi aluse külge nt teibiga (5cm seravdest üle). Lase kuivada. Paber tõmbub pingule. Ärge võtke teipi ära enne, kuni maal on lõpetatud. Korralikult venitatud paber ei hakka lokkima isegi siis, kui sellele rohkelt vett kanda.
Paletid
Kvaliteetseimad paletid on tehtud mahagonvineerist. Head on ka kiudplaadist ja melamiinvaiguga kaetud paletid.
Puitpaleti peab enne kasutamist linaõliga sisse hõõruma, et tekiks puitu kaitsev kiht (hõõruge mõlemalt poolt ohtra õlikihiga, jätke mitmeks päevaks kuivama, kuni kõvastub puidu kiududesse). Siis värv ka ei kuiva nii kiiresti, pärast on kergem puhastada .
Ühekordselt kasutatavad paletid on eelkõige väljas maalimise jaoks mõeldud. Kui koristamine on tüütu, siis on neid mugav kasutada.
Akrüülide jaoks, mis väga ruttu kuivavad, müüakse spets plastikuts valmistatud palette, kuid need on üsna kallid.
Mina kasutan sageli paletina vana portselantaldrikut. Suurema koguse värvi segamiseks on head tassid, topsikud jms. Kuivamise eest kaitseb, kui need katta kasutuskordade vahel tavalise toidukilega.
Kui teed tööd, mis eeldab paljude erinevate värvitoonide kasutamist, siis kanna puhtad värvid paleti äärtele, keskmine osa jääb siis vabaks, et värve segada.
Hea mõte on paletil ära otsustada, missugune koht missuguse värvi jaoks on mõeldud ja kasutada iga värvi jaoks “oma kohta” paletil.
Paleti peab pärast maalimiskorda väga hoolikalt puhastama , vanast värvist ilusti puhtaks kraapima .
Pintslid
Harjased : valged jäigad seaharjased on kvaliteetsed, nende lõhestunud otsad haaravad hästi värvi.  Sobivad paksu värvi kandmiseks pinnale ja värvi laialihõõrumiseks.
Soobel : parimad akvarelli jaoks: pehmed , elastsed, pika varrega. Karvad koonduvad nii, et tekib terav pintsliots. Peente detailide maalimiseks viimases järgus. Vedela värvi pealekandmiseks. Vajavad head hooldamist!
Loomakarvadest: nt orav, härg, kits . Ei ole nii terava otsaga kui sooblipintslid, muidu sobivad ka väga hästi akvarelli jaoks.
Sünteetilised: on vastupidavad, kerged puhastada, odavamad. Ei kesta nii kaua, kui loomakarvadest pintslid.
Ümarad: laia kasutusalaga, nt värvi pealekandmine suurtele pindadele, kujutiste visandamine jne. Pehmete ümaratega saab varieerida pintslilöögi laiust, sest see on tipust teravam.
Lapikud: jäigad on head paksude värvikihtide kandmiseks, jõuliseks maalimiseks (impasto) õli ja akrüüliga. Akvarelli puhul head veekihi pealekandmiseks. Õhukese servaga on hea tõmmata teravaid jooni.
Lühikeste karvadega lapikud (brights): jätavad silmatorkava tekstuuriga jälje. Impasto jaoks head.
Servadest ümardatud jäigad: leiavad laialt otstarvet eri olukordades .
Lehvikud: värvide sulandamine väga ühtlaseks ja viimisteltuks pinnaks.
Peened (liners, riggers): sobivad väikeste, peente detailide väljajoonistamiseks. Pikakarvalised peened on mõeldud rohke värvi võtmiseks, et tõmmata pikka peent joont.
Maalripinslid: maalimisaluse kruntimiseks.
Pintsleid peale iga maalimiskorda puhastda hoolikalt! Pühi värv paberisse, siis puhasta white spiritiga, siis loputa sooja vee ja seebiga . Vormi sõrmedega pintslile õige kuju ja jäta kuivama.
Missugune pintsel mida teha aitab, on suuresti katsetamise asi.
Meediumid ja lahustid
Õlivärve lahustada tärpentiniga (white spirit) või tärpentini ja õli seguga, so meediumiga. Ainult lahustiga vedeldades jäävad pinnad hiljem matiks ja kuivamine on kiirendatud . Mitte kasutada majapidamistärpentini, vaid ikka destilleeritud tärpentini. Asendaja: white spirit, mis on odavam, ei lõhna nii tugevalt ning säilib kauem. Kunstitarvete poodides ka spetsiaalsed lahustid müügil.
Lahustatud värvi sisse võib segada puhastatud või külmpressitud linaõli. See jätab pinna läikivaks, siidiseks ja pind on hiljem vastupidav pragunemisele. Keedetud linaõli ei kõlba, värv hakkab sellega segatult kollaseks tõmbuma.
Kui soov valmistada värvisegu, mis on paksem, kuid kuivab kiiremini, segada tärpentinile ja linaõlile juurde natuke dammarvaiku.
Kunstipoodides saadaval ka erinevad valmismeediumid.
Akrüülvärvide lahustamiseks sobib tavaline puhas vesi.
Akvarellide meediumiteks on kummiaraabik (lisab sära ja läbipaistvust), härjasapp (parandab voolavust), aquapasto (želee, mis aitab akvarelle paksendada ja maalida nendega pastoosselt).
PRITSIMISTEHNIKA
Töövahendid: akvarell -või guaššvärvid, vana hambahari, paber või värvilised paberid, veetops, pintsel
Töökäik: 

• aseta paberi alla ajaleht või kilest  alus
  
• vala topsidesse värv ja lahjenda veega
  
• kasta vana hambahari värvi sisse, hoia harja paberi kohal
  
• vea joonlauda või vana plastikkaarti mööda harja enda poole, nii et värv pritsiks paberile
  
• pritsi seni, kuni saad sobiva tooni, sega teine värv ja pritsi esimese tooni peale
  
• suuremate pritsmete saamiseks kasta värvi sisse suurem pintsel ja pritsi
  

Võimalused

• erinevaid värvilisi pritsitud pabereid kasuta kollaaži töödeks
  
• kasuta väljalõigatud kujundeid ja täienda tööd pastellidega
  
• kasuta elavaid taimi ja puulehti
  
• põnevust lisab, kui kasutad nihutamise efekti st. pritsitakse leht  või kujund üle, lastakse kuivada ja pritsitakse veelkord üle tugevama värviga