ja müük finantseerimistegevus: muutuvad ettevõtte omakapital või laenude koosseisud või suurus. P.s: Amortisatsioon ei ole rahakulu KONTODD Iga bilansi rea jaoks üks või mitu kontot Iga kasumiaruande rea jaoks üks või mitu kontot Kontoplaan sõltub ettevõtte välistest ja ettevõtte sisestest faktoritest Konto saldo Deebetkäive Kreeditkäive Aktiva kontod, passiva kontod, tulemikontod KAHEKORNE KIRJENDAMINE Iga majandustehing kajastatakse samaaegselt samas summas kahel kontol – ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis Järgides kahekordse kirjendamise põhimõtet, on bilanss alati tasakaalus Tasakaalus olev bilanss ei pruugi olla õige RP ARVESTUS Kasutusiga üle ühe aasta Olulisuse printsiip (põhivarade alampiir määratakse ettevõtte sise-eeskirjades)
M0, M1,M2 __A_9. Reisitsekid I. Reservi suurus, mida pank peab alal hoidma. __F_10. Elastne raha J. Riiklikult kehtestatud paberraha ja mündid. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. _b__ 1. Keeglikuul ei sobi rahana kasutamiseks, sest tal puudub järgmine raha omadus: a. stabiilsus. b. jagatavus. c. vastupidavus. d. äratuntavus. _c__ 2. Enamik ringluses olevat raha on a. paberraha. b. mündid. c. jooksvad kontod. d. säästukontod. _d__ 3. Mis on 10-kroonise rahatähe väärtus? a. Spetsiaalse paberi hind, millele raha on trükitud. b. Tema tagatiseks oleva kulla väärtus. c. Trükkimiseks kulunud tööjõu väärtus. d. Kaubad ja teenused, mida selle 10 krooni eest saab osta. _d__ 4. Rahvamajanduses toimib raha a. vahetusvahendina. b. väärtuse mõõdupuuna. c. säiliva aardena d. kõigis eelnimetatud funktsioonides.
pealehel. Kui jälgid 20 inimest, näed erinevat laadi säutse: Säutsud hommikusöögihelvestest, huvitavad uued lingid, muusikalised soovitused, isegi mõtteid hariduse tulevikust. " Juunis 2008 Algatas Twitter tõendamisprogrammi, mis lubas kuulsustel siduda oma Twitteri konto enda isikuga. Kuigi algselt oli see mõeldud selleks, et tuvastada, millised kontod tehti kuulsuste endi poolt (seega mitte võltsitud kontod) kasutatakse seda tõendamisvõimalust ka erinevate asutuste ja avaliku elu tegelaste tõendamiseks, kes võivad ka mitte säutsuda, kuid soovivad siiski Twitteri kontot oma nimega näiteks Dalai-laama. Tõendatud kontosid saab identifitseerida valge linnukese järgi sinisel taustal, tuntud ka kui tõendamismärgis, kasutaja täisnime järel, profiilis või otsingutulemustes nime järel. Sõnumid
v Ettevõtte turunduskanalid on järgimised: Veebileht, kus klient saab tutvuda meie ettevõtte tegevusega, kaubavalikuga ja toimuvate kampaaniatega. Soovi korral võib auto broneerida. Veebilehe loomise ja haldamise peale ettevõtte ei kuluta esimestel aastatel ühtegi senti, kuna juhtkonna esindaja on ise pädev seda teha. Vaja on vaid domeeni eest maksta. Sotsiaalmeedia (Facebook, Twitter, Instagram, VK, foorumid). Ettevõtte planeerib luua kontod turustamise eesmärgil, kus klient saab uuemat infot toimuvate kampaaniate ja autopargi uuendamise kohta. Reklaam autode peal
Arvestuse alused KT kordamine Kassapõhine arvestus majandustehinguid kajastatakse siis, kui raha on laekunud või välja makstud. Tekkepõhine arvestus majandussündmused kajastatakse selle toimumisel, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või mitte. Varaobjekt möödunud sündmuste tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majandusliku kasu saada. Vara raamatupidamisekohustuslase valitseva mõju all olev resurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majandusliku kasu. Kohustis hetke kohustus, mis on tekkinud mõõdunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Kohustis Raamatupidamisekohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sünmdustest ja millest vananemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. Omakapital jääkosalus ettevõtte varas pärast kõi...
Deebet Kreedit Algsaldo Algsaldo 12800 6700 2) 6800 Käive 6800 Käive 0 Käive 0 Käive 0 Lõppsaldo Lõppsaldo 6700 Käibea ndmik Kontod Algsaldod Käive Lõppsaldod deebet kreedit deebet kreedit deebet kreedit Kassa 3500 2500 6000 Deebitorid 6700 6700 Arveldusarve 40500 46000 15500 71000 Põhivara 273000 21500 251500
Deebet Kreedit Algsaldo Algsaldo 12800 6700 2) 6800 Käive 6800 Käive 0 Käive 0 Käive 0 Lõppsaldo Lõppsaldo 6700 Käibea ndmik Kontod Algsaldod Käive Lõppsaldod deebet kreedit deebet kreedit deebet kreedit Kassa 3500 2500 6000 Deebitorid 6700 6700 Arveldusarve 40500 46000 15500 71000 Põhivara 273000 21500 251500
pank, kulukohad ja arvestus, aruanded, kliendihaldus, täitur, projektid, põhivara hinnapakkumised, Automaatsed reisid, laenuleping arvestus, laoarvestus, kliendibaas, kanded, Eelarved, Laiendatud Aktivas: seadistamine ja Analüütilised Kasutajate süsteem lisavõimalused kontod, (paroolid ja Mitmeaastane kasutajaõigused), andmebaas kliendi, hankija ja artikli grupid, tulu- kulu isekujundatud aruanded Hind Standard 19 / kuu Põhipakett 9.90 + km / Põhipakett 26 / Põhipakett 900 +
3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Punktides 68 sätestatud andmed võivad olla kajastatud vastavate algdokumentide alusel koostatud koonddokumendis. 11. Konto Kontod on majanduslikult üheliigiliste varaobjektide, nende allikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. 12. Kahekordne kirjendamine Kahekordse kirjendamise puhul tuleb iga majandustehing kajastada samaaegselt samas summas kahel kontol ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. 13. Lausend Raamatupidamislausendiga ( lihtlausend ) määratakse, milliseid kontosid debiteeritakse ja milliseid krediteeritakse
kodus, lapse toas, on ka õpetajatel raskem lapsi selle eest kaitsa. Loomulikult räägitakse nii koolis kui ka sotsiaalmeedias palju kõiksugustest kiusamistest, kuid tihtipeale jäetakse just kübernarrimine varju. Seda sel põhjusel, et ega ükski täiskasvanu ei kujuta endale selle tegelikku mõju ette. Minul õnneks isiklikke kogemusi pole, aga see eest saan rääkida lähedase sõbra kogemusest. Inimeste esimene mõte, nii nagu ka minul, on; ,, Aga pane siis oma kontod kinni." Jah see on mõistlik ettepanek ning ligi pooltel kordadel sellest tõesti aitab ja kõik saabki läbi. Teisel poolel noortest aga nii hästi ei lähe. Sagedane on kiusamise tugevnemine aga seda siis juba hoopiski päriselus. Täpselt nii nagu läks minu sõbrannal. Kiusajad läksid närvi sellepeale, et tal oli julgust justkui neile vastu hakata läbi kontode sulgemise. Peale seda vahejuhtumit ei julgenud tüdruk enam edasi kaebama minna ning kannatas vaikides.
vastavasisulisest aktist esitatakse pearaamatupidajale ja materiaalselt vastutavale töötajale. Inventuuri tulemuste alusel tehakse vajalikud raamatupidamiskanded. (2) 3.2 Kontoplaan Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontod on liigendatud 5-ks rühmaks. Rühma tähistab konto koodi esimene number: 1 - bilansi aktivakirjete kontod 2 - bilansi passivakirjete kontod 30 - realiseerimise tulude kontod 31 - realiseerimise kulude kontod 40 - kulude kontod 41 - toodangu arvelevõtmise kontod 50 - äritulude-kulude kontod 60 - finantstulude ja kulude kontod 70 - tasaarveldused 3.3 Rahaliste vahendite arvestus Rahalised vahendid hoitakse pangas arvelduskontol ja sularaha kassas. 12
Kontoristid Kassakonto Pangalaenu konto Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo 45 000 Algsaldo 0 720 000 2. 75 000 1. 87 000 4. 200 000 Käive 75 000 87 000 Käive 200 000 0 Lõppsaldo 33 000 Lõppsaldo 520 000 Arvelduskonto Kreeditoride konto Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo 375 000 Algsaldo 305 000 3. 115 000 3. 115 000 4. 200 000 Käive 115 000 0 ...
Reguleerib tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel Reguleerib vara ja kohustiste inventeerimist Reguleerib raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi Reguleerib aruande koostamise korda Reguleerib arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises Reguleerib raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. 16. 17. KONTOD 18. Kontod on üheliigiliste varaobjektide, nende finantseerimisallikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. 19. Konto debiteerimine – summa kandmine konto deebetisse 20. Konto krediteerimine – summa kandmine konto kreeditisse 21. 22. 23. 24. 25. 26. Tulude ja kulude koondkonto on konto, kus kajastatakse tulude ja kulude lõpptulemi leidmist. Tulukonto sulgemisel: D (vastav) tulukonto; K tulude ja kulude koondkonto
o Lisainfo: http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc753063.aspx 7. Käivitada (või restartida) ja konfigureerida Desktop masin domeeni liikmena o Kontrollida, et Windows 10 masin sai oma teise võrguliidese aadressi domeenikontrollerist DHCP serveri käest. Võib kasutada käsureal ipconfig korraldust vm vahendeid o Lisada Windows 10 (virtuaal)masin domeeni liikmeks [email protected] paSSw0rd o Luua domeeni veel 2-3 masinakontot o Masinate kontod peavad paiknema vastavas OUs o Lisainfo: http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc753063.aspx 8. Luua ja rakendada group policy, mis keelaks kõigil domeeni kasutajatel Download kataloogist rakenduste käivitamise o Vastav policy säte asub Computer Configuration / Windows Settings / Security Settings / Software Restriction Policies o Lisainfo: https://technet.microsoft.com/en- us/library/cc725970.aspx https://technet.microsoft.com/en-us/magazine/2008.06.srp.aspx
audiitorkontroll, eelarvestus, maksuarvestus on: Õige Vale Tagasiside Õige vastus on: Õige. Küsimus 2 Mis tekib minevikus toimunud sündmuste tagajärjel ja millest vabanemine nõuab tulevikus ressurssidest loobumist? Kulu Tulu Kohustus Vara Tagasiside Õige vastus on: Kohustus . Küsimus 3 Milliste sünteetiliste kontode juurde võib moodustada analüütilised kontod: Kõikide püsivate kontode Kõikide kontode Ainult kasumiaruande kontode Ainult bilansikontode Tagasiside Õige vastus on: Kõikide kontode. Küsimus 4 Aktivakonto lõppsaldo arvutamine: Algsaldo miinus deebetkäive pluss kreeditkäive Algsaldo pluss kreeditkäive miinus deebetkäive Aktiva konto on ajutine konto ja sellel lõppsaldot ei arvestata Algsaldo pluss deebetkäive miinus kreeditkäive
kehtetuse. Vaatamata majandustehingute arvukusele peavad dokumendid sisaldama eelpool loetletud kohuslikke rekvisiite, nende kohustuslike rekvisiitide puudumisel kaotab dokument juriidilise jõu. Algdokumendi rekvisiite võib olla rohkem sõltub äriühingu vajadustest ja teistest õigusaktidest. Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koondokumendi) nimetus ja number. Käibemaksukohustuslane peab arve koostamisel lähtuma käibemaksuseadusest (§ 37). Maksukohustuslane on kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast kui teenus, mille osutamine kestab kauem kui
Deebet Kreedit Algsaldo Algsaldo 115000 165000 1) 80000 Käive 80000 Käive 0 Käive 0 Käive 0 Lõppsaldo Lõppsaldo 35000 165000 Käibeandmik Kontod Algsaldod Käive Lõppsaldod deebet kreedit deebet kreedit deebet kreedit Kassa 8500 8000 500 Deebitorid 165000 165000 Arveldusarve 215000 258000 250000 223000
1.Viirusetõrje tootjate informatsiooni pidev jälgimine .......................................................... 8 2.Operatsioonisüsteemi haavatavaid kohti otsimine .............................................................. 8 1.Eemaldada programmid, mida ei kasutata ...........................................................................9 1.Olla ettevaatlik internetis pakutava suhtes! .........................................................................9 1.Teha kontod tavakasutajatele ............................................................................................ 10 Kokkuvõtte................................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus:................................................................................................................. 12 Sissejuhatus Arvuti on täpselt samasugune vara nagu teie kodu, auto, stereokombain ja CD-d
Heaks näiteks on Viljandimaa poisi enesetapp. Küberkiusajad · Küberkiusajad on mingi punt inimesi, kes saadavad korduvalt Internetis ähvardusi, õelad emaile jms. Samuti meelitavad ohvritelt personaalset ja isiklikku informatsiooni ning levitavad seda. · Luuakse ka kodulehekülgi, suhtluskeskkondasid kaaslase üle naermiseks, tema alavääristamiseks või vaenu õhutamiseks. · Kui sind kiusatakse, vaheta meiliaadress ja sulge kontod. Ära näita kellelegi oma salasõnu ega usalda võõrastele oma mobiilinumbrit. Räägi kiusamisest kellelegi, keda sa usaldad ja kes sind aidata saaks. Näiteks emale, oma õpetajale või koolipsühholoogile. Ära muutu ise kiusajaks! · Küberkiusamise tagajärjed on sarnased väärkohtlemise omadega enesetapp või sassis närvikava. Sobimatu sisu · Sobimatu sisu alla võib loetleda mitmeid asju interneti lehed mis ei vasta sinu
võrrandite lahendamine, samuti hasartmängudest tõi ta välja petmismeetodid ja näiteks Simon van Stevin võttis kasutusele kümnendmurrud ja nimetas esmakordselt raamatupidamist teadusena ja väitis, et arvutus on peale mikrotasandit ka makrotasandil. Tekkis kontode klassifitseerimine, kuid bilansiskeemil paiknes veel passiva vasakul ja aktiva paremal pool. 17 sajandil Jacques Savary oli teine suur tegija ja tema teos, kus oli 1700 lehekülge, kus oli ka äriseadustik, jagas kontod analüütilisteks ja sünteetilisteks kontodeks, vara soetusmaksumuses, perioodilised inventuurid ja oli käibeandmiku koostaja. Gottfried Wilhelm von Leibniz tõi 17 sajandil suuri saavutusi matemaatikas ja füüsika valdkonnas. Daniel Defoe tegi firma, kus esimesena tuli kasutusele tööaja arvestus, asutas midagi haige- ja pensionikassa laadset ja tegi töötajatele koolitusi. Tema oskas arvestada täpselt toodete lisakulud ja palgakulud ning panustas kuluarvestusse
Bilansi võib koostada ükskõik millise ajahetke seisuga, eeldades, et kõik tehingud on eelnevalt arvesse võetud. Tavaliselt koostatakse bilanss aastalõpu ehk 31. detsembri seisuga ning võrdluseks jäetakse kõrvale eelmise majandusaasta lõpu seis. Bilanss iseloomustab ettevõtte varasid kahelt seisukohalt. Seetõttu kujutab bilanss endast kahe poolega tabelit, mille üht poolt nimetatakse bilansi aktivaks ja teist bilansi passivaks. Bilansi aktiva ning passiva kontod moodustavad bilansiskeemi, mille struktuur vastavalt kehtivale raamatupidamiseseadusele (2002) on muutuv ning toodud ära raamatupidamise seaduse lisades. Bilansi aktiva kirjete üldsumma peab võrduma bilansi passivakirjete üldsummaga, sest nii aktivas kui ka passivas iseloomustatakse samu varasid erinevates aspektides. Võrdsus tuleneb sellest, et bilansipooled kajastavad ühtesid ja samu tehinguid, ainult erinevalt seisukohalt. Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja
Kassas kajastatakse sularaha liikumine. Pangas kajastatakse tehingud mis on tehtud läbi pangakontode. Valuuta konto on vajalik selleks et kajastada tehinguid, mis on tehtud välisvaluutas. Sularaha liikumise kohta kassast välja ja sisse, koostatakse orderid. Kassaorderid registreeritakse kassaraamatus (registris). Kassa inventeerimise sagedus määratakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Kassa inventuur on kindlasti bilansipäeva seisuga. Soovitatav on avada eraldi kontod erinevate pangakontode ning välisvaluuta pangakontode kohta. Pangakonto saldo ei saa olla negatiivne. Ainult kui ettevõte kasutab arvelduskrediiti. Kassa ei saa olla miinuses. Arvelduskonto inventuur tehakse bilansipäeva seisuga, selleks tuleb võrrelda pangakonto väljavõtte saldot arvestusandmetega. Rahasummade arvestamiseks, mis ei jõua ühelt kontolt teisele samal arvestusperioodil, võib avada alakonto ,,raha teel"(ülekanded, kaardimaksed).
ehk T-konto Sõltumata konto esitamise kujust esitatakse teda alati kahepoolse tabelina 2/9/2015 Mai Takkis 58 Kontode liigitamine, 1 Aktivakontod Passivakontod Kontraaktivakontod Kontrapassivakontod Tulemuskontod 2/9/2015 Mai Takkis 59 Kontode liigitamine,2 Bilansikontod (aktiva-, passiva- ja omakapitalikontod) Kontod, mis avatakse bilansikirjetele. Üks või mitu eraldi kontot sõltuvalt bilansikirje iseloomust. Kasumiaruandekontod (tulu- ja kulukontod) Kontod, mis avatakse ettevõtte tulude ja kulude arvestamiseks. Muud kontod (vahe- ja kontrollkontod) 2/9/2015 Mai Takkis 60 20 T- konto (kontorist) Deebet Konto nimetus Kreedit
teenustasu. Täpsemalt saate sellekohast informatsiooni oma pangast) või sularahas; · välisesinduses sularahas. IDkaardi taotlemisel Eestis Välisesinduses Riigilõivu tasumine Alates 15ndast 24,28 25 Pangaülekandega: eluaastast Saaja: Rahandusministeerium Alla 15aastased isikud; 6,39 10 Keskmise, raske või Saaja kontod: sügava puudega isikud; Üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud isikud Passi ja IDkaardi Eestis Välisesinduses koostaotlemisel Alates 15eluaastast 38,34 40 Alla 15aastased isikud; 19,17 20 Keskmise, raske või SWEDBANK 221023778606 sügava puudega isikud; SEB PANK 10220034796011 Üldtingimustel Eesti
Paljud inimesed on kindlasti kuulnud interneti petuskeemidest ning kiimastest pervertidest, kes Eesti naisi kuskilt Türgi mägiurgastest arvutite taga varitsevad. Mingi osa sellest on loomulikult tõsi, kuid ei maksa üledramatiseerida kõiki ohte, mis maailmas valitsevad. Virtuaaliseerumine, mis on toimunud viimase paarikümne aasta jooksul, sai eriti suure hoo sisse viimasel aastakümnel. Inimestel on Orkutis, Facebook'is, Rate's, Twitter'is ja lugematul hulgal muudes portaalides kontod, kuhu nad kirjutavad oma isiklikust elust ning panevad üles pilte viimase nädalavahetuse kõige rajumatest pidudest, jättes arvestamata seda, et neid pilte ja jutte võib vaadata ükskõik kes. See võib ju olla kasvõi sinu järgmine ülemus. Räägitakse küll, et internetis on kõik salajane ja sa võid olla, kes iganes, kuid kas see ikka on nii? Tänapäeva maailmas ei ole sellist asja nagu konfidentsiaalsus või saladused,
kajastatakse 10 jaan. Tekkepõhine arvestus- majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. Kõik ettevõtted peavad kaustama tekkepõhist arvestust ja kahekordset kirjendamist. (nt. osteti 5 jaan, maksti 10 jaan. kajastatakse 5 jaan-ostukuupäev. Sünteetiline konto- kontod kus peetakse majandustehingute arvnäitajate arvestust ainult rahalistes näitajates. Analüütiline konto-konkretiseeritud ja detailne arvestus nii naturaal-või töö ja rahalistes näitajates, Analüütiline konto annab detailset infot mingi sünteetilise konto kohta. Seosed-analüütiline ja sünteetiline: iga tehing tuleb kirjendada üheaegselt mõlemale kontole, anal.kontol reg maj.tehing samale poole kuhu see kirjendati sünt.kontol. anal.kontode algsaldo peab võrduma sünt
· 550002 Paljundus- ja printimiskulud · Sh tahmakassetid Kontoplaani liigendus · Eesmärk - majandustehingute kohta andmete kogumine, rühmitamine, kontrollimine ja aruannete koostamine · klassifitseerimise aluseks raamatupidamisaruanded Kontode liigendus 5-de rühma: Rühma tähistab konto koodi esimene number: · 1 bilansi aktivakirjed vara · 2 bilansi passivakirjed- kohustused · 3 bilansi passivakirjed- omakapital · 4 tulude kontod · 5 kulude kontod Aktivakonto Passivakonto Üldreegel kontode lõppsaldo leidmiseks · Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive vastaspoole käive · Aktivakonto lõppsaldo = deebet-algsaldo + deebetkäive kreeditkäive · Passivakonto lõppsaldo = kreedit-algsaldo + kreeditkäive deebetkäive Veel kontosid · tulude ja kulude kontod tulenevad kasumiaruandest ja on jooksvad kontod s.t. kasutatakse info kogumiseks antud aruandeperioodi jooksul.
23. Tõene või Väär. Tõmba ring ümber õigele väitele: a) Tulevase perioodi ettemakstud kulu kajastatakse varaobjektina. T V b) Kui firma üürib kontoriruumid, lubades tasuda üüri, siis selle tehingu tagajärjel vara suureneb ja kohustused vähenevad. T V c) Tulude ja kulude vastandamise põhimõte on seotud tekkepõhise arvestusega. T V d) Kasumliku ja maksejõulise firma raamatupidamises on alati ülekaalus deebetsaldoga kontod. T V e) Raamatupidamisbilanssi nimetatakse ka Finantsseisundi muutumise aruandeks. T V 24. 2005 aasta jaanuaris ostis firma sõiduauto, mis maksis 280 000.-. Autot kavatsetakse kasutada 4 aastat ehk 200 000 kilomeetri läbisõiduks. Lineaarse meetodi kasutamisel on 2006. aasta kulum (amortisatsioonikulu): a) 52 500.- b) 70 000.- c) 140 000.- d) 122 500.- e) Mitte ükski pole õige (näidata õige vastus) 25
vahel. Iga konto kuulub omaette kontoklassi, nii et klassimääratlus on samuti vajalik. Konto klassid Kontodest rääkides peab märkima, et erinevaid kontosid eristatakse teineteisest olenevalt konto iseloomust erineva klassikuuluvusega. Kontode klassideks (või konto poolteks, või suunaks, või veel milleks muuks neljandaks) nimetame me konto iseloomust tulenevat vajadust saldo suunamiseks kas deebetisse või kreeditisse. Ehk siis on kontod, mis kuuluvad varade klassi, kohustuste (võlgade) klassi, omakapitali klassi või tuluklassi. Kontode klassifitseerimist vajame me kontoplaani koostamisel. Konto liigid Eksisteerivad aktivakontod, passivakontod, aktiva-passivakontod, kontraaktivakontod, kontrapassivakontod ja tulemuskontod. Jagamine-liigitamine käib selle järgi, millisele konto poolele (kas vasakule-deebetisse või paremale- kreeditisse) peab konto saldo jääma.
§ 334 lg 2 ja lg 3 ? oluline vähenemine ? + A tekkis veel hüpoteek mille väärtus on 30 000 eurot. A tuleb 120 000 eurot ära maksta. Tema kaks hüpoteeki on B hüpoteegist ees pool. B saab ainult selle mis on üle. Saab siis 20 000 eurot. A hüpoteek on suurem, kui on kinnistusraamatust on näha. 40 000 jääb B hüvitamata ja B saab seda nõuda isiklikult temalt, pöörduda kohtusse, arestitakse tema kontod jne. Ostueesõigus Müüja M ja ostja O sõlmivad müügilepingu, mille esemeks on kinnisasi, mille kinnistusraamatu 3. jakku on kantud ostueesõigus K kasuks. Müügilepingukohaselt tekib ostjal õigus nõuda müüjalt kinnisasja omandiõiguse üleminekut ja valduse üleminekut, pärast seda, kui ostja on müüjale tasunud kogu ostuhinna. Ostja tasub ostuhinna ja pärast seda kantakse O omanikuna kinnistusraamatusse. Mõni
Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab tehingu osapoolte nimed ja asu- või elukoha aadressid algdokumendi koostaja nimi. Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. 2.2.2 Dokumentide säilitamine Raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati. Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, peab
Varade kontrolltöö teemad: 1. Raamatupidamise korraldamine. Millist seadusandlust peab ettevõtja järgima. Miks kasutatakse RTJ-e. Ettevõtja peab järgima RP seadust, maksuseadusi, raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest ja majandusarvestusest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. 2. Raha arvestus. Erinevad kasutatavad kontod, nende vajadus. Vajalikud dokumendid, raha teel, valuuta kajastamine, inventuurid. Kingina saadud raha. Kassa (1011), Pank (Swed 1012, Seb 1014 jne). Kasutatavad erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse pidamist. Ettevõtjal on kindel ülevaade oma rahalise seisukorra kohta. On hea, et iga ettevõttes kasutatava panga jaoks on eraldi konto, sest siis on ettevõtjal ülevaade, kus pangas ja kui palju raha on. Kui ettevõttel on rohkem kui üks sularaha arvestuskoht, siis
kasutusperioodi jooksul, siis on selle mõju hindadele marginaalne. Eesti puhul kehtibki ilmselt see viimane variant, kuna ennist sai juba mainitud hinnast eurodes ja kroonides poetsekil. Seega ei tohiks sellega väga suuri kulusid kaasneda. Kulu kaasneks küll kontode konverteerimisega, kuid antud juhul on Eesti kommertspangad otsustanud kontode konverteerimisel järgida europiirkonna pankadele Euroopa Komisjoni poolt antud soovitusi ning head tava. See tähendab, et seniste rahvusvaluutade kontod konverteeritakse eurodesse ümber tasuta ja vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu poolt fikseeritud vahetuskurssidele, mis on jällegi meeldiv asi. Tulude poolelt võib asja hetkel vaadata vaid pikemas perspektiivis. Ühisraha kasutuselevõtust oodatakse peamiselt seda, et see suurendab majanduslikku integratsiooni ning riikidevahelist kaubandust. Juhul, kui need lootused täituvad, annab eurotsooni pikaajalise majanduskasvu
Siin kajastatakse tehing : D - telefonikulu K kassa 120 krooni Seega tekkis kontodel omavaheline seos ja on kahekordne kirjendamine. Kulude suurus sõltub tihti tegevusest ja kuidas me seda teeme! Tulud on vastand kuludele ja tulude suurenemine kajastub tulukonto kreeditis Näiteks: ettevõttele laekus renditulu 1000 krooni panka D- pank K- renditulu 1000 kr Majandusaasta lõpul suletakse kõik kulude ja tulude kontod ning tuuakse välja ettevõtte üldine tulemus kasumi/ kahjumi kontol. Kuna sulgemise tingimuseks on kulu- ja tulukontodel peavad olema käibed võrdsed, siis kulukontod suletakse neid krediteerides ja tulukontod suletakse neid debiteerides kontodel kajastatud summade võrra. Finantsaruannetes kajastamise järgi liigitatakse: · lõplikud kulud kajastuvad kasumiaruandes · jätkuvad kulud kajastuvad bilansis KASUMIARUANNE ( skeem 1 ja skeem 2 jagada)
omamise kogukulu B. Tegevuspõhine (integreeritud) kuluarvestus, algus loengus 5 Definitsioon - arvestusmeetod, mille abil paigutatakse kulud kulukandjatele lähtudes nende kulude seosest ühe või teise tegevusega Elluviimise vahendid: kululiikide arvestus – peab selgitama, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad organisatsioonis Näide: analüütilised kontod ettevõtte raamatupidamise kontoplaanis. Sõiduki ekspluatatsioonikulud – veoautokütus, hooldustarvikud, sisseostetud hooldusteenused, kohustusliku liikluskindlustuse preemiad, autojuhi palgakulu Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes organisatsiooni struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad + Kulukandjate (-objektide) arvestus peab selgitama, millises mahus on erinevate arvestusobjektide (kuluobjektide) tarvis tehtud kulusid.
täiesti võõra töötajaga. Minu arvates on e-teenused üks parimaid ja mugavamaid näiteid, kuidas säästa end ebamugavast suhtlusest näost-näkku. Kokkuvõte Suhtlemist sotsiaalvõrgustikes ei saa kindlasti võrdsustada tavalise näost-näkku suhtlemisega, sest internetis ei saa olla kunagi päris kindel, kes tegelikult teisel pool ekraani vastab. Nagu eelkirjutatud uuringust selgus, on inimesed, kes kasutavad vähem sotsiaalvõrgustikke, ka vaoshoitumad ja inimesed, kel on kontod erinevates sotsiaalvõrgustikes, muutuvad rohkem nartsissistlikuteks ja avaldavad enda kohta ehk liiga palju informatsiooni. Internet on andnud meile võimaluse olla see, kes me tegelikult olla ei saa, esitleda end teistele nii, nagu me sooviks, et teised meid tunneksid. Samas tuleks ka tuttava poolt avaldatud info osas olla skeptiline, võib-olla tahab temagi end näidata paremas valguses, luua endast illusioone olla parem inimene
Ülesanne ...... PÄEVARAAMAT Jrk. Kuu- Summa Kontode nimetused ja operatsioonisisu nr. päev Deebet Kreedit Lk. kokku: PÄEVARAAMAT Summa Jrk. Nr Kuupäev Kontode nimetused ja operatsioonisisu Deebet Kreedit 1 03. märts D: Arvelduskonto 41000 K: OLA 41000 Laekumine ostjatelt AKVV-Arvelduskonto väljavõte 2 04. märts D: Kassa 3500 K: Arvelduskonto 3500 Sularaha kassasse /KSO-1 nr...
raamatupidamiskohustuslase kasutatavad arvestuspõhimõtted ja informatsiooni esitusviis, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises, muu raamatupidamise korraldamisega seotud asjaolud. 26. Mis on kontoplaan, kuidas kontoplaani koostada, kontode rühmitamise alused? Kontoplaan on raamatupidamises loodud süsteem majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjeldamiseks. Aktivakontod, Passivakontod, kontod kuuluvad veel omakorda klassidesse: Vara klass, kohustuste klass ja omakapitali klass. 27.Millised on nõuded algdokumentidele, millest juhinduda dokumendi käibe korraldamises ettevõttes? dokumendi nimetus ja number; koostamise kuupäev; tehingu majanduslik sisu; tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); tehingu osapoolte nimed; tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 28
seisuga. Igapäevapraktikas tehake seda sagedamini. Inventeerimisel väljastatakse kõigilesaldoteatis, mille klient peab kinnitatult tagasi saatma. Inventeerimise käigus tehakse kindlaks ka ebatõenäoliselt laekuvad arved. Ostu ja müügiettemaksete sünteetiline ning analüütiline kajastamine raamatupidamises Ostuettemaksed: Kontoplaanis avatakse bilansikirjete nimetuste (ettemaksed kaupade, teenuste, materiaalse või mittemateriaalse põhivara eest) viisi samanimelised sünteetilised kontod, mida võib täiendavate liigitamisaluste olemasolu korral liigendada Analüütilist arvestus peetakse iga tarnija kohta eraldi, nii et oleks täpselt teada, millisele tarnijale ja kui suur ettemakse tehti. 10 Müügiettemaksed: kajastatakse bilasikirjel Saadud ettemaksed, millele kontoplaanis võib avada samanimelise sünteetilise konto. Kui laekub pikaajaline ettemakse, siis seda
* tulumaksuseadusest ja konspektist leiate lahendid erisoodustuste maksustamisest ning maksukohustuste tekkimise ja täitmise kohta * ärge unustage koostamast palgalehte (lihtvorm antud lisana, kuid võite ka ise teha) * ärge unustage tähtaegselt maksude tasumist * kui tekib vajadus teha lisaoperatsioone (näit. tulumaksu arvutada, kanda raha riigile jms), siis lisage need lausendid pearaamatusse ja ka majandusoperatsioonide kirjeldusse * kui majandusoperatsioonid on lõpetatud, sulgege kontod (leiate iga konto deebet- ja kreeditkäibe, ja saldo.) 2. Bilansi koostamine seisuga. 31.03.2011. * enne bilansi koostamist teete kasumiaruande (et leida kasumi-kahjumi suurus) * bilanssi koondatakse varade lõppsaldod ja kohustuste lõppsaldod HEAD NUPUTAMIST ! mise kuu neljandal ZURNAAL-PEARAAMAT FIRMALE seisuga 01.03.2011 Jrk
• Erandid – Statistikaamet – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet; – Tervise Arengu Instituut f. Bilansiskeem ja põhiseosed Aktiva : vara Passiva: kohustused, omakapital Tulud ja Kulud Põhiseosed: Vara=Kapital Vara= Võõrkapital+omakapital Vara=Vara soetamise allikad Investeerimine=finantseerimine g. Ilmutatud kulude liigendamine kasumiaruande skeemides 1 ja 2, sünteetilised ja analüütilised kontod 5. Kulude klassifikatsioone a. Raamatupidamises kajastamise alusel (ilmutatud ja ilmutamata) b. Kajastatuse alusel aruandluses (jätkuvad ja lõplikud, inventeeritavad ja perioodikulud, kapitaliseeritavad ja mittekapitaliseeritavad) c. Ajalisest aspektist (soetus-, asendus- ja kavandatud kulud) kulumiarvestusmeetodid, eelkõige lineaarne meetod ja tegevuspõhine meetod Kulum (amortisatsioon ja depretsiatsioon) – vastavalt immateriaalse ja materiaalse
Ühinguõigus kordamisküsimused 1. Selgita mõistete "ettevõte" ja "äriühing" erinevust. Äriühing on JI, kellel on õigused ja kohustused ning on kantud äriregistrisse. Ettevõte ei ole JI ning teda pole ka registrisse kantud. Ettevõte on lihtsalt majandusüksus, mille kaudu tegutsetakse. Ettevõte on pidevas muutumises nt kaupluses on rent, töölepingud, raha, kassad, kontod jne igatahes nende koosseis muutub pidevalt. ETTEVÕTE KUULUB JI ehk ÄRIÜHINGULE. Endal tal otsusvõimet vms pole. 2. Nimeta Eesti eraõiguslike juriidiliste isikute liigid. 7 kokku 5 äriühingut ja 2 mitte äriühingut 5 äriühingut: osaühing OÜ, aktsiaselts AS, tulundusühistu, täisühing TÜ ja usaldusühing UÜ neid on nii palju erinevaid, sest omanike vastutuspiirangud erinevad, siin on lubatud kasum välja jagada
P10-2A päevaraamat Majandustehing Kuup. Kontod Deebet Kreedit 01.01.2007 Vana mootorsõiduki vahetamine samalaadse uue vastu Uue sõiduki turuhind 176 tuh, Mootorsõiduk (uue sõiduki soetusmaksumus) 146 000 vana vahetusväärtus 70 tuh, ülejäänud tasuti rahas. Akumul. depret
viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: · sularahaarveldused; · sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto). Ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub sularahaga ja sularahata toimuvate tehingute osakaal. Ettevõttes võib avada mitu erinevat kassa kontot, kuna sularahaga arvlemise kohad võivad olla füüsiliselt erinevates kohtades. Pangatehingute kajastamiseks on eraldi kontod erinevates pankades avatud arvelduskontode kohta ning erinevates valuutades toimuvate arvelduste kohta. 3 Kassa Sularaha käitlemise ja arvestuse kohta peavad olema juhtkonna poolt ettevõttesiselt kehtestatud reeglid, et tagada raha säilimine ja ohutu transportimine. Sularaha käitlemise üldine korraldus määratakse kindlaks ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. Raha ja väärtpaberite veoks on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt eraldi kord (VV määrus nr 187 vastu võetud 11
ühtemoodi. Ettevõtjale on RP'st vaja, et oma paberid korras hoida ja tulud-kulud vastavalt reeglitele õigesti kokku arvestada. Majandusarvestuse põhieesmärgiks on koguda ettevõtte majandustehingute kohta andmeid ettevõtte väliste infotarbijate huvides lähtuvalt. RP õigsust kontrollib audiitor, maksustamise õigsust kontrollib Maksu- ja Tolliamet. RP vajadus: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu. RAHA ARVESTUS Kontode avamine: kassa,pank jne. Vajadus: erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse pidamist. Ettevõtjal on kindel ülevaade oma rahalise seisukorra kohta. Kasutatavad dokumendid: orderid (kassa sissetuleku-, väljamineku order), pangaväljavõte, inventuuri leht. Valuuta arvestus: · Arvutatakse ümber operatsioonipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel · Arvestus toimub paralleelselt nii eurodes kui ka välisvaluutas · Bilansipäeval hinnatakse saldod Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel OSTJATE ARVESTUS
Seega peegeldab hind kvaliteeti ja oodatavat rahulolu. MÜÜGITULUDE ARVESTUS Kaubandusettevõtete tuluallikaks on ostetud kaupadele tehtud juurdehindlused ning aruandeperioodi tegelikuks tuluks on samal perioodil müüdud kaupadele ja teenustele langevad juurdehindlused. Müügitulu määramisel tuleb lähtuda tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Seega aruandeperioodi jooksul teenitud tuludest arvestatakse maha samade tulude teenimisega seotud kulud. Tulude kontod avab iga ettevõte vastavalt vajadustele, milleks on näiteks: tulud ostetud kaupade müügist, tulud vahendustegevusest, tulud omatoodangu müügist jne. Näiteks: müük kui müüja on käibemaksukohustuslane Müüdi kaupa 8000 krooni eest, millele lisandub käibemaks 18%, saadi sularaha müügist D kassa 9440 K müügitulu 8000.- K käibemaks 1440 Kantakse maha realiseeritud kaup D kaubad, toore, materjal ja teenused K müügiks ostetud kaubad (soetusmaksumuses) 7500.-
2) Kõik ülejäänud maksevahendid, mida aktsepteeritakse kuuluvad teise rühma. II rühma maksevahendid erinevad üksteisest likviidsuse poolest. Likviidsus tähendab seda, kui kiiresti ja ilma täiendavate kuludeta saab mingit vara rahaks vahetada. 3) Pangaraha – ei eksisteeri füüsilisel kujul. Pangaraha toimib pankade vahelistes arveldustes. Pankadevahelised arveldused toimuvad läbi kliiringkeskuse (tasaarvelduse).Pangal on valitsuses omad kontod ja päeva lõpus kui kontosid suletakse, siis selgitatakse välja, kes kellele võlgu on. Raha põhifunktsioonid: 1) Raha kui maksevahend. Seisneb selles, et raha võib vahetada kõigi teiste kaupade vastu suhtes, mis sõltub raha ostujõust ja kaupade hindadest. 2) Raha kui väärtusemõõt. Raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel, mis võimaldab omavahel võrrelda erinevaid kaupasid suhteliselt lihtsalt
Kuluarvestussüsteem Definitsioon - Kulu- ja juhtimisarvestuses kasutatavad meetodid, põhimõtted, eeskirjad, juhendid, protseduurid, reeglid ja tegevused, mis on vajalikud kulude juhtimiseks ja arvestuseks. Ettevõtte kuluarvestussüsteemid peavad täitma kolme eesmärki: Hindama varusid ning mõõtma realiseeritud toodangu kulusid finantsaruannete tarvis. Mõõtma tegevuste, toodete, teenuste ja klientide kulusid Tagama juhtidele ja teostajatele protsesside efektiivsusest majanduslikku tagasisidet. Taksonoomia ehk kuluarvestuse põhimõtted. Lähtuvalt kulu liigitamise meetodist - - Tegelikel kuludel põhinev (actual costing system) - Normkuludel põhinev (normal costing system) - kasutab toote ühikukulude arvestuses tegelikke materjali- ja tööjõukulu otsekulusid ning eelarvestatud normatiivseid üld- ja halduskulu määrasid. - Standardkuludel põhinev (...
Kui keskpank intressimäärasid tõstab kasvavad ka pankadevahelise rahatulu intressid ( st euribor) . Läbi intressipoliitika on võimalik euroala majanduse arengut juhtida nii , et see tagaks madala inflatsioonitaseme. ( inflatsioon peaks olema ligilähedane 2%) Maksebilanss- aruanne , mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Toimub üldjuhul residendi ja mitteresidendi vahel . Maksebilanssi kontod on : *jooksevkonto- koosneb kaubandusbilansist , teenuste bilansist , tulude bilansist ja ülekannete bilansist kaubandusbilanss=kaupade eksport-kaupade import teenuste bilanss= teenuste eksport teenuste import tulude bilanss=tulud välismaalt- tulud välismaale ülekannete bilanss = ülekanded välismaalt- ülekanded välismaale *kapitali ja finantskontod Kajastatakse kapitali eksporti ja importi( investeeringud, laenud, väärtpaberitehingud, hoiused)
Lepingute kehtivuse ja täitmise kontrollimise eest vastutab juhiabi. Lepingute kohta peetakse andmebaasi arvutis kausta. Andmed sisestab juhiabi. 5.11. Dokumentide kirjendamine. Parandused Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: - majandustehingu kuupäev ja kirjendi kuupäev, kui see on erinev tehingu kuupäevast; - raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; - debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; - majandustehingu lühikirjeldus; - algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. 8 Raamatupidamiskirjendite parandamiste kohta vormistatakse õiendid, mille kinnitab pearaamatupidaja. Õiendil on kirjendi sisu lühikirjeldus, parandamise selgitus ja kuupäev. 5.12. Dokumentide ja aruannete säilitamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
