Ohud internetis Ära avalda oma isiklikke andmeid! Tänaval Sa vaevalt ütleksid võõrale oma täisnime, vanust, kodust aadressi, telefoninumbrit jne, samamoodi käitu ka võõraga internetis. Tea, et see inimene ei pruugi olla tegelikult see, kes ta väidab end olevat! Ära usus kõike, mida Sa leiad, loed või kuuled internetist! Internetis on palju asjalikku ja kasulikku informatsiooni, kuid seal on ka palju ebatäpset ja valet informatsiooni. Ole tähelepanelik info suhtes! Kui sa näed üleskutset vihkamisele või vägivallale, siis räägi sellest oma vanematele, õpetajale, koolipsühholoogile. Mõtle enne, kui midagi postitad! Kui oled midagi teele saatnud, siis seda enam tagasi võtta ei saa. Hoia endale! Avalda internetis enda kohta nii vähe infot kui võimalik. Eelkõige hoia endale oma paroolid. Ole arukas! Pea meeles, et teave internetis ei ole alati usaldusväärne. Võrdle leitud andmeid teiste allikatega
SUHTLEMINE INTERNETIS Taivo Kutter AV12b Rakvere Ametikool Miks see teema on oluline? Internet ja arvutimaailm on kahtlemata üks populaarsemaid vaba aja veetmise ja infootsimise kanaleid noorte seas Enamus inimesi on hakanud suhtleb omavahel internetis. Internet võib parandada suhtlemisoskust. Internetis suhtlemisel on omad ohud ja eelised Interneti ohud Perverdid Petturid Häkkerid Viirused (mille võid saada sõpradelt) Interneti eelised Saab suhelda millal on vajadus Korraga saab suhelda mitme inimesega Saab suhelda inimesga kes elab kuskil teises maailma otsas. Suhtlemiskanalid MSN Skype Facebook Twitter Kuidas jääda internetis viisakaks? Tuleb olla salliv teiste inimeste vastu Hoida oma teravad emotsioonid kontrolli all Ei tohi inimesi ähvardada ega solvata. Oma kogemus Oma kogemus on mul se
Internetiohud paljudele inimestele meeldib aega viita internetis. Seal saab ajada äri, mängida mänge, kuulata muusikat ja lugeda uudiseid. Kuid internetiga kaasnevad ka ohud. Internetist võib tõmmata endale kogemata mingile failile vajutades viiruse. Viiruseid on mitmeid erinevaid, osad teevad ainult arvuti aeglaseks, osad viirused hakkavad sinu andmetega teistele inimestele kirju saatma ning mõned viirused mida on võimalik tõmmata võivad sinu andmetega midagi tellida interneti poest või teevad sinu pangakonto rahast tühjaks. Ka on välismaalasi kes hakkavad naistele kirju saatma ja mõjutavad neid endale raha saatma, kuid on ka perverte kes tahavad noori ära kasutada. Veel on internetis palju inimesi keda kiusatakse taga igasugustes jututubades. Paljud inimesed keda kiusatakse sellisel viisil ei räägi sellest teistele ja kardavad, et neid hakatakse mõnitama veel rohkem. Arvuti tekitab ka paljudel inimestel probleeme, neil on arvutist ä
1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja
Interneti kasutamise võimalused ja ohud 10a klass 2008 aasta Interneti kasutamine Kõige rohkem linnades, suuremates peredes. Kasutatakse eeskätt kodus. Aitab aktiivsemalt suhelda nii lähedaste kui muu maailmaga. 65% Eesti 6-74-aastastest elanikest. 63% on ka internetikasutajad. Arvuti kasutamist mõjutavad oluliselt vanus, haridus, elukoht ning sissetulek. Interneti mittekasutamise põhjused Arvuti liiga kallis Mõned arvavad, et hakkavad internetti kasutama, kui rahalised võimalused paranevad. Oskuste ebapiisavus virtuaalmaailmas toimetulekuks. Pooled tänasest interneti mittekasutajatest on seisukohal, et nad ei hakkagi internetti kasutama. Interneti kasutamise ohud Krediitkaardi või mõne teise elektroonilise maksevahendi andmete vargus. Arvuti kõvakettal oleva salajase teabe avamine või ärastamine. Arvutisse viiruse sisestamine. Kasutaja eraviisiliste andmete omastamine ja nende e
Internetiohud Tänapäeval ei kujutaks enamus inimesi oma elu ette ilma virtuaalmaailmata. Oleme harjunud seal sõpradega suhtlema, tööd tegema ja ostlema. Internet on küll kiire ning mugav, kuid seda tuleb osata kasutada teadlikult, et ei tekiks probleeme. Noorte sotsiaalmeedia kasutamine on tihtipeale läinud liiga avalikustavaks. Postitatakse kõike, mida tehakse ning minnakse kaasa petuskeemidega, mõtlemata tagajärgedele. Kõik, mis on internetti üles riputatud on sealt leitav ka aastaid hiljem. Täiskasvanuna tööle kandideerides võib tööandja leida minevikust informatsiooni, mida tööotsija ei soovi. Aeg- ajalt kasutatakse sotsiaalmeedias ära noorte usaldust, et nad on valmis suhtlema võõrastega ning kaasa minema nende soovidega. Selle kurb näide oli enesetapumäng ,,Sinivaal", mis hukutas paljusid noori. Samasugune sõltuvust tekitav efekt oli mängul ,,Pokemon GO", mille tõttu kaotasid inimesed reaalsustaju ning sattusi
Interneti ohud Sissejuhatus Internetiohud kasvavad tänapäeval suure kiirusega. Ohud pole ainult seotud viiruste ja pahavaraga vaid ka pettuste, petukirjade, identiteedivarguste jms. Viirused, ussviirused ja Troojalased Levivad elektronpostina ja lehekülgedega. Kahjustavad arvutis faile ja programme. Ussviirused levivad kiiremini kui viirused. Ussviirused võivad edasi saata viiruse aadressiraamatus olevale inimesele. Troojalasteks kutsutakse ohtlikke programme. Kahjustavad ka programme Häkkerid ja kräkkerid Häkker teab arvutist rohkem, kui keskmine arvutikasutaja. Kräkkerid on ka tugevate teadmistega arvutispetsialistid, aga nemad kasutavad oma teadmisi keelatud tegevusteks. Nad mõlemad võivad arvutisse interneti kaudu sisse murda ja seda kuritarvitada, samuti varastada või kopeerida faile ja kasutada neid kuritegelikel eesmärkidel. Rämps internetis Soovimatuid massiliselt postitavaid elektronkirju kutsutakse spämmiks. Sellise kirjad koormavad ja ummistavad elektronpos
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IR Gerda Silm ANDMETURVE JA VIIRUSETÕRJE Referaat Juhendaja: Heli Freienthal Mõdriku 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS Nüüdisaegses infoühiskonnas on lisaks info kiirele kättesaadavusele, oluline ka selle konfidentsiaalsus, käideldavus ja terviklikus. Kuna internetti kasutatakse aina rohkem erinevate operatsioonide sooritamiseks, siis on seda üha raskem tagada. Üheks kõige suuremaks probleemiks virtuaalmaailmas on ründetarkvara, millega tekitatakse üha rohkem rohkem kahjusid ning mille levik kasvab iga aastaga. Pidevalt arenev digitaalmaailm on andnud kasutajatele juurde palju uusi võimalusi, mis aitavad hoida kokku meie aega ning muudavad samal ajal elu mugavamaks. Sellele kõigele on alu
Kõik kommentaarid