Arvutiviirused (1)

Q: Mis on arvutiviirused ja millist kahju need arvutile tekitavad?

Vastus leiad õppematerjalist: Arvutiviirused

Q: Kuidas arvutiviirused levivad?

Vastus leiad õppematerjalist: Arvutiviirused

Q: Kuidas kaitsta arvutit?

Vastus leiad õppematerjalist: Arvutiviirused

Q: Millist kahju need arvutile tekitavad?

Vastus leiad õppematerjalist: Arvutiviirused

Kutsekool - Informaatika - Arvutiõpetus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on arvutiviirused ja millist kahju need arvutile tekitavad?
Kuidas arvutiviirused levivad?
Kuidas kaitsta arvutit?
Millist kahju need arvutile tekitavad?

Sisukord
Sissejuhatus 3
Mis on arvutiviirused ja millist kahju need arvutile tekitavad? 4
Kuidas arvutiviirused levivad? 4
Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused on järgmised: 5
Viiruste ehitus ja talitlus 5
Nakatamissüsteem 5
Päästikumehhanism 6
Toimelaeng 7
Kuidas kaitsta arvutit? 7
1.Aktiviseerida tulemüür 7
1.Viirusetõrje tarkvara olemasolu 7
1.Viirusetõrje tootjate informatsiooni pidev jälgimine 8
2.Operatsioonisüsteemi haavatavaid kohti otsimine 8
1.Eemaldada programmid , mida ei kasutata 9
1.Olla ettevaatlik internetis pakutava suhtes! 9
1.Teha kontod tavakasutajatele 10
Kokkuvõtte 11
Kasutatud kirjandus: 12

Sissejuhatus

Arvuti on täpselt samasugune vara nagu teie kodu, auto, stereokombain ja CD-d. Keegi ei pea imelikuks, et kodust lahkudes suletakse aknad ja lukustatakse uks, samuti ei jäeta autot maja ette, uksed pärani lahti ja raadio valjuhäälselt mängimas.
Ei tasu lohutada end mõttega, et see, mis teile kuulub, pole nagunii kuigi väärtuslik ning ei peaks kedagi huvitama. Ka see, kui keegi teie ukse hingedelt maha tõstab, akna puruks lööb, külmkapist toitu näksib ja poriste saabastega voodis trambib, on küllaltki ebameeldiv. Ja tõenäoliselt ei taha te hoopiski, et keegi teie magamistoa aknast sisse piilub ning nähtud intiimseid detaile kogu külale kirjeldab.
Kaitsmata arvuti piltlikult öeldes seda kõike paraku võimaldab. Enamgi veel, teie arvutit ja internetiühendust võidakse teie teadmata kasutada uuteks rünnakuteks teiesuguste pahaaimamatute kasutajate vastu, rämpsposti ja pahavara laialisaatmiseks või pornopiltide vahelaona.
Kuid kuidas on võimalik arvutisse sisse tungida , kui teie kodu välisuksel sissemurdmisjälgi pole ning te teate kindlalt, et peale teie pole keegi teie arvuti taha istunud? Internetti ühendatud arvutisse saab sisse tungida kas operatsioonisüsteemis või rakendusprogrammides olevate turvaaukude kaudu, juurdepääsuks võidakse kasutada e- maili või kiirsuhtlusprogrammi kaudu saadetavat viirust, pahalasi võidakse lisada internetist allalaaditavatele programmidele või komponentidele, mis käitavad mitmesuguseid internetipõhiseid teenuseid.

Mis on arvutiviirused ja millist kahju need arvutile tekitavad?

Arvutiviirus on programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama juurdepääsu õigusi teistele kasutajatele/häkkeritele, koguma paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus.
Meili teel levivad viirused saadavad suvalisele aadressile suvalise saatjanimega viirusega nakatatud kirju.
Levima on hakanud ka nn. MSN-i viirused, mis levivad kasutades suhtlustarkvara ( Windows Live Messenger, MSN Messenger). Pahalane levitab ennast MSNi kaudu kontaktidele linke saates, jättes mulje, justkui tahaks sõber mõnda huvitavat linki või faili saata. Tegelikult laetakse lingile vajutades alla kahjurprogramm, mis uuristab oma käigud Windowsi tagatubadesse ja hakkab nakatunud arvutist teistele kontaktidele viirust edasi saatma.
Paljud viirused aktiviseeruvad teatud kuupäeval või tingimustel ja võivad tekitada taastamatut kahju - rikuvad arvuti BIOS mälu ja/või kogu info kõvakettal.

Kuidas arvutiviirused levivad?

Erinevalt gripiviirusest levivad arvutiviirused igal aastaajal ja igasuguse ilmaga. Nad levivad koos failidega USB pulkadel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti teel või viirusesse nakatunud veebilehti külastades. Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused.

Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused on järgmised:

Mõningate programmide töö aeglustumine.
Enneolematute kahtlaste failide ilmumine.
Kasutuses oleva operatiivmälu suurenemine võrreldes tavalise töörežiimiga.
Ootamatute erinevate video- ja/või heliefektide ilmumine.

Ülaltoodud sümptomite, aga samuti ka teiste kahtlaste ilmingute (ebakindel töö, sagedased iseeneslikud taaskäivitused jms) ilmumisel arvuti töösse, soovitame viivitamatult teha oma arvutile kontroll viiruste suhtes.

Viiruste ehitus ja talitlus

Tüüpilise viiruse kolm komponenti on:

nakatamissüsteem
päästikumehhanism
toimelaeng

Nakatamissüsteem

Nakatamissüsteem on viiruse kõige olulisem osa (ülejäänud osad võivad isegi puududa).
Ta ülesanded on järgmised:
1. Saada sissepääs rünnatavasse süsteemi
• Nakatatud programmi kaudu, mille teadlikult või teadmatult käivitab kasutaja
• Alglaadimise protsessiga, nii et viirus on enne rakenduste käivitust resi-dentne ja aktiivne (võib toimuda ka siis, kui diskettsalvestis on mittebuuditav (non-bootable) diskett ja üritatakse kuumbuutimist)
2. Hõivata kontroll töötlusressursi (protsessoriaja) üle
• Saavutada aktiveerimine ja juhtimine ainult nakatatud programmi töötluse ajal
• Saavutada resistentsus ja juhtimine alglaadimisprotsessiga;
• Saavutada resistentsus ja juhtimine DOSi standardsete TSR-kutsetega
• Saavutada resistentsus ja juhtimine DOSist möödumise ja edukalt mällu peitumisega
3. Saada juurdepääs muule tarkvarale ja/või andmekandjale
• operatsioonisüsteemi vahenditega, nt otsides DOSi käitusfaile (.EXE, .COM, .SYS) või programmide ülekattefaile
• muude vahenditega, minnes operatsioonisüsteemist mööda
4. Nakatada teisi programme
• omaenda koodi lisamise teel, tavaliselt lõppu, muutes vastavalt programmi sisendpunkti (nt Friday 13th )
• programmikoodi osalise ülekirjutusega (nt Lehigh)
• omaenda koodi lisamisega alglaadimissektorisse (nt Brain )
5. Vältida avastamist
• lihtsalt kasutaja tähelepanematusele ning turvavahendite ja -menetluste puudumisele arvestatuna
• maskeerivate protseduuride ning kodeerimis - ja krüpteerimismee-toditega

Päästikumehhanism

Päästikumehhanism aktiveerib toimelaengu mingi sündmuse (nt teatud kuupäeva ja kellaajani jõudmise, viiruse enda n-nda kopeerimise vms) alusel

Toimelaeng

Toimelaeng realiseerib mingi protsessi, mille sisu sõltub viiruse autori fantaasiast ja kuritahtlikkuse astmest ning mille toime võib ulatuda suhteliselt kahjutust või mõõdukalt kahjustavast (naljatleva teksti, pildi või animatsiooni kuvamine , andmete ennistatav modifitseerimine, täitmise aeglustamine, käivitatavate programmide kustutus ) kuni tugevalt või fataalselt kahjustavani (andmete ennistamatu modifitseerimine, süsteemi-tabelite kustutus, kõvaketta täielik kustutus).

Kuidas kaitsta arvutit?

Kuna viirused kasutavad erinevaid viise levimiseks, siis kasutaja vajab erinevaid tehnikaid enda kaitsmiseks.
Sõna “arvutiviirus” on arvutiomanikke ikka hirmutanud, ent paljudel on nende ohtlikkusest ainult ähmane ettekujutus.
Arvutiviirustele pole asjata selline nimi antud – nende sarnasus tõeliste viirustega on hämmastav. Nad levivad, elavad, tegutsevad ja surevad samamoodi nagu ehtsad viirused.
Kui varem levisid arvutiviirused põhiliselt diskettide abil, siis interneti ja e-maili näol on tekkinud uued ja palju tõhusamad viirusekandjad. Seetõttu on oluline teada, kuidas vähendada oma arvuti nakatumise ohtu.
Oma arvutit saab viiruste sissetungi eest kaitsta või vähemalt nendesse nakatumise ohtu märgatavalt vähendada, rakendades arvutihügieeni peareeglit: rangelt kontrollida viiruste levimiskanaleid.

Aktiviseerida tulemüür

Enne esmakordset internetti minekut tuleb kontrollida, et arvutis töötaks tulemüür. Viimases Windows XP SP2 versioonis on juba sisseehitatud tulemüür, aga vanema XP kasutajad ja need, kellele arvutiga kaasasolev tulemüür ei meeldi, võivad alati kasutada mõnda tasuta või tasulist tulemüüri tarkvara. Ka tulemüüri tarkvara peaks olema tarkvaraplaadile kirjutatud.

Viirusetõrje tarkvara olemasolu

Viirusetõrje tarkvara peab olema viimase viiruste andmebaasiga varustatud. Praegusel hetkel nõuab interneti kasutamine andmebaaside täiendamist vähemalt korra päevas. Viirusetõrje programmi andmebaasi täiendamine on lihtne, seda saab teha automaatselt ning lisaprogrammijupp ei ületa paari kilobaiti. Viirusetõrjetarkvara skanneerib regulaarselt faile, otsides ebatavalisi muutusi failisuuruses, programme, mis on definitsioonis märgitud viirusena, kahtlaseid e-maili lisandeid ja muud. Korralik viirusetõrjetarkvara on olulisim vahend arvuti kaitsmiseks.

Viirusetõrje tootjate informatsiooni pidev jälgimine

Viirusetõrje ekspertide kogemused võimaldavad paljastada ohtu enne, kui see võib muutuda tõeliseks nuhtluseks. Viirusetõrje tarkvara firmade veebilehtedelt saab viiruste kohta hoiatusi ning see aitab õigel ajal vältida võimalikke rünnakuid.

Operatsioonisüsteemi haavatavaid kohti otsimine

Tuleb otsida operatsioonisüsteemi haavatavaid kohti, kõige populaarsema firma – Microsofti toodete puhul eelkõige. Enamik hävituslikumaid viirusi tungib arvutisse, kasutades süsteemi haavatavusi, jättes kasutaja teadmatusse. Tarkvara tootjad annavad regulaarselt välja lisaprogrammijuppe ehk paikasid, mis nõrku kohti kaitsevad ja sulgevad viiruste võimaliku sissepääsukoha. Sellised paigad on internetis saadaval legaalse tarkvara kasutajatele.

Mitte avada kirjadega kaasas olevaid faile, kui pole sisu turvalisuses veendunud

Seada e-meilitarkvara üles nii, et kirjadega kaasas olevaid faile automaatselt ei avataks. Nii saab enne faili avamist seda viiruste suhtes skaneerida.

Skaneerida viirusetõrjeprogrammiga sissetulevaid kirju

Alati tasub faile viiruste suhtes kontrollida. Seda tasub teha ka siis, kui faili saatja on teie tuttav ja fail oodatud. Viirused võivad süsteemi tungimiseks kasutada sõbralikku allikat.

Mitte tõmmata internetist programme

Ebausaldusväärsetest allikatest saadud programme ei tasu installeerida, kuna näiliselt ohutu failinime taga võib tegelikult peituda viirus. Viiruseid võivad sisaldada tasuta jagatavad programmid, mängud või ekraanisäästjad. Internetist programme tõmmates tuleks failid enne avamist viirusetõrjeprogrammiga üle vaadata.

Eemaldada programmid, mida ei kasutata

Arvutis võib olla arvutimüüja poolt eelinstalleeritud tarkvara, mida arvutiomanik ei plaani kunagi kasutada. Selline tarkvara tasub eos arvutist eemaldada. Esiteks võib selles tarkvaras olla mõni turvaauk, teiseks võtab kasutu programm alati enda alla veidi kõvakettapinnast.

Mitte jätta disketti arvutisse

Disketid on samuti suureks viiruseriski allikaks. Kui kasutate tööks diskette eemaldage need enne arvuti väljalõlitamist. Vastasel korral võib arvuti järgmisel sisselülitamisel püüda operatsioonisüsteemi üles laadida disketilt ja käivitada disketil peituda võiva viiruse.

Mitte jagada diskette

Ka hea tuttav võib teadmatusest levitada disketil viirust. Diskette tuleks jagada võimalikult vähe, samuti peaks võõraste diskettidega ettevaatlik olema.

Olla ettevaatlik internetis pakutava suhtes!

Arvutiviiruste suhtes tasub olla pigem liiga ettevaatlik kui liiga hoolimatu. Kui te pole teile saadetud faili sisu suhtes kindel, kustutage see. Eriti, kui faili saatja on teile tundmatu. Kodulehtedel, mis ahvatlevad mõnd mängu, programmi või videot salvestama tuleb olla ettevaatlik. Kui pakkuja ei tundu usaldusväärne ei tasu faile salvestada .
Arvutiviirused ei kao lähiajal veel kuhugi . Praeguseks on Rahvusvahelise Arvutiturvalisuse Assotsiatsiooni (ICSA) poolt identifitseeritud üle 60 000 viiruse ja kuus lisandub keskmiselt veel 400 uut viirust.
Ilmselt tuleb kõigil arvutikasutajatel viiruste olemasoluga leppida ja õppida kasutama meetmeid enda arvuti kaitsmiseks.

Panna administraatori kontole parool

Windows XP on mitmekasutajaline süsteem. Tihti on uues arvutis administraatori konto ilma paroolita. Kindlasti tuleb administraatori konto kaitsta parooliga ning kasutada administraatori kontot ainult uue tarkvara paigaldamisel ning arvuti hoolduseks

Teha kontod tavakasutajatele

Iga arvutikasutaja jaoks tuleb teha eraldi piiratud õigustega konto – st kasutaja saab kõike masinas olevat kasutada, aga ei saa näiteks uut tarkvara paigaldada. See raskendab võimalike häkkerite sissemurdmist ning piirab pahavara arvutisse tekkimist. Ka tavakasutaja konto tuleb parooliga kaitsta ning kindlasti mitte kasutada sama parooli, mida administraatori konto juures kasutati.

Kokkuvõtte

Antiviirus ehk parasiitprogramm siseneb meie arvutisse ilma loata, ta on ohtlik ja võib hävitada kõik arvutis oleva informatsiooni. Kui sa saad esimesena mingi uue viiruse tuleks kohe teatada sellest ekspertidele. Viiruste levimiskiirus võib olla väga suur nende likvideerimine vägagi tülikas. Ärge siis unustage turvaauke ja kahtlasi e-maile.

Kasutatud kirjandus:

http://et.wikipedia.org/wiki/Arvutiviirus
http://web.zone.ee/arvutiviirused/
http://www.arvutikaitse.ee/?page_id=170
http://www.ut.ee/3108
https://www.eesti.ee/est/arvutikaitse

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 47 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

47 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kenet Õppematerjali autor

referaat

arvutiviirus viirus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Arvuti töövahendina

1 1 Sissejuhatus Sissejuhatus...........................................................................................................................................3 1.Mis on arvutiviirused ja kuidas nad levivad?.....................................................................................4 1.1.Arvutiviiruse ehitus ja toimimine................................................................................................4 1.1.1.Nakatamissüsteem.................................................................................................................4 1.1.2.Päästikumehhanism...........................................................................

Arvuti

docx

Arvuti töövahendina

TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR ARVUTI TÖÖVAHENDINA Iseseisev töö Tallinn 2014 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1.Mis on arvutiviirused ja kuidas nad levivad?....................................................................4 1.1Arvutiviiruse ehitus ja toimimine...............................................................................4 1.1.1.Nakatamissüsteem...............................................................................................4 1.2.1.Päästikumehhanism.............................................................................................5 1.3.1.Toimelaeng...........

Arvuti

doc

Arvutiviirused – nende olemus ja kaitse

Sisukord SISSEJUHATUS...................................................................................................................... 2 1. MIS ON ARVUTIVIIRUS?..................................................................................................3 1.1. LÜHIKE AJALUGU............................................................................................................ 3 1.1. LÜHIKE AJALUGU............................................................................................................ 3 1.2. VIIRUSE OLEMUS............................................................................................................

Informaatika

odt

ei oska

Salme Sepp 10.klass Uurimustöö Arvutiviirused Juhendaja: Kalev Kapp Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1.Mis on arvutiviirus..............................................................................................................4 2.Arvutiviiruste ajalugu..........................................................................................................6 2.1 Aasta 1962...................................................................................................................6 2.2 Aasta1975.........................................................................................................

Arvuti õpetus

docx

Andmeturve ja viirusetõrje

kasutataksegi ära mõne pahalase installimiseks arvutisse · Enne operatsioonisüsteemi internetiühendamist kontrolli, et peal oleks kõige viimased turvaaugupaigad. Pannes peale vana operatsioonisüsteemi ilma viimaste turvauuendusteta ja ühendades selle internetti, et siirduda turvaauguparandusi tõmbama, võidakse arvuti juba vahepeal nakatada mõne ründetarkvaraga, kuna paljud viirused kasutavad levikuks turvaauke · Kasuta antiviiruse tarkvara ning uuenda seda pidevalt. Tänapäeval on väga korralike tasuta viirusetõrjeid, mis teevad oma tööd suurepäraselt. · Kindlasti asenda Windowsi tulemüür mõne muu tulemüüriga. Näiteks võib tuua Comodo Firewall'i, mis on täiesti tasuta ning on võitnud mitmeid teste tasuliste konkurentide ees. Tulemüür takistab kräkkeril arvutisse tungimist .

Arvutiõpetus

docx

Arvuti Õpetuse referaat (Arvutiturvalisus ja Viirused)

poolest ,et ei haaku mõne olemasoleva peremeesprogrammi külge, vaid levib ja paljuneb arvutivõrgus iseseisvalt. See uss nakatas lühikese ajaga 6200 VAX- ja Sunarvutit, mis töötasid operatsioonisüsteemi Unix teatud versioonidega. Tagajärjeks oli, et paljud organisatsioonid, sealhulgas suured teaduskeskused olid sunnitud ennast mõneks ajaks internetist lahti ühendama. 3.1.3 Internetiuss ,,Good Times" dets.1994 Asjatundlikult käimapandud kirjakett, kuid mitte viirus. Autor lasi ringlusse e-maili teemareaga ,,Good Times". Kirjas oli hoiatus, et mööda e-postisüsteeme liigub ringi ohtlik viirus nimega ,,Good Times1 ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID Viiruste toimest lähtuvalt on väljatöötatud viiruste erinevad tüübid. Järgnevalt ongi välja toodud viiruste tüübid koos kirjeldusega mida vastavad viirused teevad. 1.1 ,,Süütud" viirused ,,Süütud" on need viirused seetõttu, et nad ei hävita ega kahjusta programme ning andmeid

Arvutiõpetus

doc

Viirusetõrje ja nuhkvara programmid

eesmärke. Enamik viiruseid pole arvutile otseselt kahjulikud nad püüavad end haakida aegamööda võimalikult paljude failide külge, mille tulemusel arvuti muutub üha aeglasemaks ja kõvaketas täitub "mitte millegi arvelt". Kuid on ka väga kahjulikke viiruseid, mille tööalgoritmi on lisatud kindlad protseduurid, mis võivad viia programmide kaotuseni, hävitada andmed, kustutada arvuti tööks vajalikku infot. Pärast seda tuleb uuesti installeerida operatsioonisüsteem. Üldiselt on viirus omaette tegutsev programm ja seega on tal enamasti ka programmile omane faililaiend: EXE, COM, BAT, VBS (Visual Basicu laiend), JS või PIF (Program Info laiend). Lisaks sellele võib viiruse kirjutada juba olemasolevate süsteemifailide sisse, mille tulemusel ta levibki ainult teiste programmifailide sees. Kontoritarkvara võib nakatuda lisaks ka makroviirustega, mis levivad Wordi dokumentide (DOC-laiend) sees. ANTIVIIRUS

Arvutiõpetus

doc

Arvuti viirused ja nende vastu võitlemine

ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID....................................................... 2 ,,SÜÜTUD" VIIRUSED............................................................... 2 ANDMEID HÄVITAVAD VIIRUSED...........................................3 PROGRAMMIFAILE NAKATAVAD VIIRUSED.......................3 SPAWING-TÜÜPI VIIRUSED....................................................4 PARASIITVIIRUSED.................................................................. 4 SÜSTEEMIVIIRUSED EHK BOOT-SEKTORI VIIRUSED........4 MAKROVIIRUSED.................................................................... 4 ,,ANTIVIIRUS" VIIRUSED.........................................................5 KAITSE ARVUTIVIIRUSTE EEST............................................. 5 MIDA TEHA ARVUTIVIIRUSTEST HOIDUMISEKS ?..............5 VIIRUSETÕRJE TARKVARA.................................................... 6 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................... 7

Informaatika

Rohkem sarnaseid