Kontrolltöö ,,Demokraatlik tänapäeva riik" Riigivõim 1. Defineeri riigi mõiste ja nimeta tema peamised tunnused. Riik on organiseeritud inimeste kogu, kes elavad kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigi peamised tunnised on rahvad, territoorium, avalik suveräänne võim 2. Kuidas tekivad uued riigid? Miks osasid riike tunnustatakse ja teisi mitte? Riigitekke teooriad on 5. 1) Lepinguteooria - Kõik inimesed on sünnilt võrdsed, riigivõim sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. 2) Orgaaniline - Põhjuseks samad jõud, mis kutsuvad esile loodusnähtusi. Tugevamad jäävad ellu. 3) Vägivalla - Juba sündides on inimühiskond jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks. Võimu nimel on vaja võidelda. 4) Teokraatlik - Jumal lõi maailma ja selle korralduse. 5) Marksistlik - Ühiskonna lõhenemine sotsiaalsetesse klassidesse (nt orjad ja orjapidajad. Osasid riike ei tunnustata, sest neil pole kindla...
See-eest osutus ta välismaal ülimalt populaarseks ja paljud välisriigid andsid Nõukogude Liidule tohutuid laene. 1990. aastal pälvis ta Nobeli rahupreemia. Gorbatsov valiti 1989 riigipeaks ja märtsis 1990 5 aastaks laiendatud volitustega presidendiks. Ent majandusreform ei suutnud 1990.1991. aasta talvel ära hoida toiduainekriisi ning liiduvabariigid hakkasid taotlema järjest suuremat iseseisvust. 1991 nimetas Gorbatsov partei vanameelse tiiva lepitamiseks võimupositsioonidele mõned konservatiivid. Kevadel tuli 4 Gorbatsov välja uue liidulepingu plaaniga, mis pidi rahuldama reformimeelseid. See plaan ärritas jäiga joone pooldajaid, kes ta augustis 1991 ajutiselt võimult kõrvaldasid. Riigipöördekatse nurjasid peamiselt Boriss Jeltsini jõupingutused ja vandenõulaste tölplus. Tema rahvusvahelist mainet kahjustas rahvuslaste meeleavalduste jõhker mahasurumine Taga-Kaukaasias
parlamenti saatma. Aga suured tööstuslinnad nagu Birmingham ja Manchester, kus elas palju inimesi, ei olnud üldse esindatud. Sel viisil jättis vana valimiskorraldus suured majandusringkonnad parlamendist välja. Nende huvide eest seisidki viigid, kes nõudsid parlamendireformi. See toimus aastal 1832. Pehkinud kohad jagati ära linnadele, enamarenenud põllumajanduspiirkondadele ja Iirimaale ning Sotimaale. Ümberkorraldustega suurenes hääleõiguslike valijate arv. Tooridest said konservatiivid ja viikidest liberaalid. Inglismaa suhted Iirimaaga olid ülimalt keeruliselt. Iirimaa oli vaene piirkond ja maad olid põhiliselt Inglise aadli käes. Talupojad olid rentnikud ning nende õlul lasus ränk maksukoorem. Viljakasvatamine andis Iirimaal vähe tulu, seetõttu kasvatati peamiselt kartulit ja tegeldi karjakasvatusega. Elu muutus veel keerulisemaks rahvuslik surve. 17. sajandil vastuvõetud seaduste järgi ei võinud katoliku usku iirlased töötada üheski riigiametis ega
valimisõiguse) Kuna I maailmasõja võitsid demokraatlikud riigid, peeti demokraatiat kõige autoriteetsemaks riigikorralduseks Kuid demokraatia ei osutunud kõigis riikides jätkusuutlikuks. Demokraatia autoriteet nõrgenes ning tekkis igatsus stabiilsuse ja nn "kõva käe" järele. DEMOKRAATLIKUD IDEOLOOGIAD 19. saj. Peamisteks liberalism ja konservatism 20.saj olukord muutus Liberaalid kaotasid hääli nii konservatiividele kui ka sotsiaaldemokraatidele Konservatiivid nt Inglise Konsertvatiivid, Ühendriikide Vabariiklik partei hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega vaba turg Keskendusid indiviidi vabadustele, traditsioonide hoidmisele Sotsialistlikud parteid tekkisid Saksamaal, Prantsusmaal ja PõhjaEuroopas 19.saj lõpul. Suurbritannias 20. saj algul Leiborisliku partei näol. Pahempoolsed toetasid kõrgemaid makse ja riigi suuremat sekkumist majandusse Eesmärgiks sotsialism ühiskond, kus elanike
kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste riikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati näiteks küüditamistega või surmalaagritesse saatmisega. 10. Mis oli kollatiseerimse eesmärk (see kolmas sõna võib vale olla ma ei saa aru enda käekirjast 11. Töö allikaga 12. Õiged ja valed väited (liberaalid, konservatiivid, kommunistid, fasistid) Prantsusmaa USA Inglismaa
19.saj. peamised poliitilised ideoloogiad. liberalism(liberaalid)-vabameelsus konservatism(konservatiivid)-parempoolsus sotsiaaldemokraatia(sotsialistid)-vasakpoolsus USA areng peale Esimest maailmasõda. Arenes kiiresti.Kuulutati välja kuiv seadus e. alkoholi keeld.Alkoholi valmistamise ja levitamisega hakkas tegelema maffia.1929 algas majanduskriis.1933 hakkas USA majanduskriisist välja tulema.Välispoliitilised ajasid USA isolatsioonipoliitikat.1932- president Franklin Roosevelti tegevus majanduskriisi ajal USA-s. Ta toetas uute töökohtade loomist,tõstis makse,suurendas riigi võlga,kehtestas min. töötasu,organiseeris hädaabi töid. Diktatuuri tekke põhjused(kommunistlik,fasistlik). a)Euroopas levis demokraatia kriis; b)kõikides hädades süüdistati demokraatlikku riigikorraldust; c)loodeti ühiskonna kiirele arengule. *Kommunistlik diktatuur soovis hävitada kodanlust. *Fasistlik liikumine tähtsustas rahvust,üksikisikud olid tähtsusetud.Põl...
Villu kui romantiline isiksus Kogu maailma ajaloo vältel on olnud eri inimgruppide ja tüüpide vahel palju sõnelusi ja erimeelsusi. Küll mõistavad üksteist hukka usklikud ja ateistid, konservatiivid ja liberaalid, karsklased ja alkoholilembesed, taimetoitlased ja kõigesööjad. Kuid ajastust hoolimata on alati vaenujalal realistid ja romantikud. Kuidas on siis õigem elada kas faktidest ümbritsetult kahe jalaga kindlalt maa peal või pea julge mõttelennuga ja maailmamuutmisplaanidega pilvedes seda pole nad aegade algusest suutnud otsustada. Romaanis ,,Kõrboja peremees" oli palju töökaid eesti külainimesi, kellel polnud unistamiseks mahti, kuid nende hulka oli
Ühiskond-kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia erinevad vormid a)Osalusdemokraatia- aktiivne osalus riigiasjades, kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, kodanikul võimus osaleda ka küsimiuste arutamisel ja otsuste vormimisel; kodanikufoorumid, ümarlauad, võrgustikud; Skandinaavias, USA b)Elitaardemokraatia- rahva osalmine poliitikas tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. c)Otsene ehk vahetu demokraatia- rahvahääletus, rahva vahetu kaasamine poliitikasse d)Esindus demokraatia- rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine, rahvas ei osale ise vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Valimised 1)Ülesanne-a)tagavad valitseva võimu koosseisu vahetumise b)valimiste kaudu esitavad kodanikud oma nõudmisi riigivõimule c)valimiste abil tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspinna suurus d)harivad riigikodanike p...
SUURRIIGID XX SAJANDI ALGUL. MAAILMA MAJANDUSE PÕHIJOONED: Tööstustoodangu kiire kasv, monopolide teke, konkurentsi vähenemine, hindade kasv, väikeettevõtete laostumine, teaduse ja tehnika saavutuste aktiivne rakendamine tootmises. SUURRIIKIDE MAJANDUSTASE: Maailmamajanduses domineerib USA. Põhjused: suur siseturg, palju kasutamata maavarasid, kaasaegne sisseseade, odava tööjõu sissevool, raudteede kiire areng, vähene seotus kolooniatega. Saksamaa tõuseb 20 sajandi teisel kümnendil teisele kohale. Põhjuseks: uuenenud tehnoloogia, uued tööstusharud keemia- , auto-, elektroonikatööstus, toodetel hea kvaliteet ja odav hind võrreldes Inglismaaga. Suurbritannia langeb kolmandale kohale. Põhjuseks: vabakaubanduse asendamine protektsionismiga, kapitali ebaotstarbekas paigutamine, tööstuse sisseseade vananemine, aegunud energiaallikate kasutamine. Venemaa mahajäänud agraarmaa , kus 90% elanikkonnast olid talupojad. Tööstus oli peamiselt suurl...
1.Mis on demokraatia? Mis on diktatuur? valitsemisvorm, mis on rahva käes valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu vim otsuste tegemisel. 2.Miks suurenes demokraatlike ideede populaarsus prast I maailmasda? Suurenes, kuna vitjad olid demokraatlikud riigid ja kaotaja Saksamaa ei olnud demokraatlik, nii arvati, et demokraatia on parim riigi valitsemise kord ja suuremosa riika valis siis demokraatia. 3.Miks oli mittedemokraatlikel liikumistel palju toetajaid? Sest inimesed pettusid demokraatiasse. See pettumus ning hirm homse peva ees olid soodsaks pinnaks mittedemokraatlike liikumiste tekkele ja levikule. 4.Millised olid mjukamad demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised? mittedemokraatlikud- esimesel maailmasõja päevil haarasid kommunistid võimu venemaal ning kehtestasid seal hirmuvalitsust. itaalias läks 1922.a. riigirüüt fasistliku pertei kätte. demokraatlikud 5.Iseloomusta liberalismi, konservatismi, sotsia...
Politoloogia seminar VII: valimissüsteemid Mis on Eestis oleva (Riigikogu) valimissüsteemi eelised teiste valimissüsteemide ees? Valimissüsteem on süsteem, mille alusel toimuvad rahvaesindusorganite valimised (riigikogu, volikogu). Nii parlamentaarses kui ka presidentaalses riigis valivad hääleõiguslikud inimesed parlamendi ehk seadusandliku võimu. Nagu teada, on valimissüsteeme 3: majoritaarne, proportsionaalne ja hübriidne, mis on segu majoritaarsest ja proportsionaalsest valimissüsteemist. Eestis on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem. Majoritaarne valimissüsteem on vanim ning see on kasutusel USA-s, Suurbritannias, Indias, Kanadas ja Austraalias ning rahvas valib parlamenti just majoritaarse süsteemi järgi. Riik on jaotatud nii paljudeks valimisringkondadeks, nagu on parlamendis kohti. Igas ringkonnas saab valituks üks kandidaat, kes pääseb parlamenti. Suurbritannias on 2 suurt erakonda: konservatiivid ja...
sirgjoone asemel ringjoonele. Üllataval kombel leiti nüüd, et senised äärmused, kommunism ja natsism, asusid vahetus naabruses.Uus skeem oli, nagu selgus, sisuliselt tugevasti põhjendatud. Kommunismi ja natsismi sarnasused olid suuremad kui erinevused. Coudenhove asetas esimest korda vastamisi ka mitte enam senise korra kaitsjad ja uuendustenõudjad, vaid totaalse ja demokraatliku riigikorra esindajad. Esimesse rühma kuulusid fashistid, natsionaalsotsialistid ja kommunistid, teise konservatiivid, liberaalid ja sotsialistid. Kuna riigi eesmärgiks on inimene ja tema areng, siis kaotab totaalne riik oma olemise mõtte: ta takistab inimese arengut. Kuna anarhias inimene ei või areneda, sest et ta pidevalt kannatab kaasinimeste omavoli all, siis ei või ta areneda ka totaalses riigis, sest et ta kõikjal põrkab kokku riigi omavoliga. Coudenhove leidis riigi ja inimese vahekorda vaagides, et anarhia on halvim seisund isiksuse
Näited demokraatia laienemise kohta pärast I ms Laienes valimisõigus ja uued loodud riigid olid valdavalt demokraatlikud. Liberaalid Kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid r iigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide arvates pidi riik toetama abivajajaid. Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919 aastal, kui võeti vastu põhiseadus, miss järgi Saksamaa kuulutati demokraatlikuks vabariigiks. Mille poolest on sarnased kommunistide ja fasistide arvamused dem. kohta? Mõlemad leidsid, et demokraatia ei toimi ja diktatuur on parem valitsemisviis. Suurbritannia areng
esindas kuningriiki. · Seadusi võttis vastu parlament, ning nende täitmist korraldas valitsus koos peaministriga. · Teiseks peamiseks erakonnaks tõusis Tööerakond peale valimisõiguse laiendamisele, kes muutusid konservatiividel (Inimesed, kes tahtsid jätkata kõike vanamoodi, ilma uuendusteta) tõsiseks vastaseks. · Kuigi enamus ajast valitsesid riiki konservatiivid, juhtis ka Tööerakond valitsust. · Valitsused vahetusid võrdlemisi tihti. Suurbritannia ja temast sõltuvad alad moodustasid Briti impeeriumi (ehk Briti Rahvaste Ühenduse). Dominioonid olid Briti Rahvaste Ühenduse peaaegu iseseisvad liikmesriigid (oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus). Neid ühendas Suurbritanniaga see, et nad tunnistasid riigipeana Inglise kuningat (esindas kohapeal kindralkuberner).
Eriti hävitav oli hinnatõus nendele maadele, kellel polnud oma looduslikke kütusevarusid. 2.Neokonservatism- 1980-ndatel. Sotsiaaldemokraadid Saksamaal, leiboristisd Suurbritannias ja vabariiklased USA-s üritasidjätkata üldist heaoluühiskonna mudeli ülesehitamist.ilmnes, et riikliku sekkumise süsteem on sattunud sügavasse kriisi. seda näitas, et läänemaade vasakpoolsed erakonnad lükati kõrvale ning asemele tulid parempoolsed jõud. konservatiivid propageerisid: vähem on parem. põhiprobleemiks oli inimõiguste kaitsmine. neokonservatistlikke ideid rakrndati peagi kõikides arenenud tööstusriikides. neokonservatismi lipulaevadeks olid suurbritannia ja USA koos nende juhtidega president Reagan ja peaminister Thatcher. 3.80-ndate uus suund- lubati vähendada riigi sekkumist majandusellu, elavdada eraettevõtlust, soodustada konkurentsi. 4.Reiganoomika-*piirata eraettevõtluse riiklikku reguleerimist *isiku-ja ettevõtte tulumaksu
Raudne eesriie-NSVL eraldas enda mõju all olevad riigid muust maailmast, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. Külm sõda-See kujutas endast lääne demokraatia ja kommunismi vastasseisu,mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Ei oldud küll otseses sõjategevuses, kuid üritati oma üleolekut majanduses, poliitikas ja kultuurielus maksma panna. Vastast prooviti edestada uute võimsate relvade tootmises, USA ja NSVL soovisid saavutada Euroopas poliitilist ülekaalu, üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas maailmas . Külma sõja alguseks oli berliini blokaad 1948. Trumani doktriin-1947a kuulutas Truman välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu;selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid Marshalli plaan-1947a kuulutas USA riigisekretär välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud euroopa riikidele. Sellega loodeti aidata kaasa ...
Jesuiidid- katoliikliku kiriku mungaordu liikmed.Õpetasid inimesi, rajasid koole, olid pihiisad. Absolutism- valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Valgustatud absolutism- ideoloogia, 18.sajandil, kus parim valitseja on haritud ja piiramatu võimuga monarh. Merkantilism- majandusteaduse suund, kus tuleb eksportida rohkem kui importida. Viigid- ehk liberaarid, usuline tolerantsus ja vastuseis kuninglikule omavolile. Toorid- ehk konservatiivid toetasid kuninga ja anglikaani kiriku tugevdamist. Jakobiinid- äärmuslik poliitiline jõud, kes soovis revolutsiooonilist tegevst jätkta. Sankülotid- lihtrahvas, Prantsuse revolutsiooni ajal kõige suuremad vabariigi pooldajad. Viini kongress- Euroopa riikide suursaadikute konverents. Bourbonid- dünastia, mis valitses erinevaid piirkondi Euroopas. Prantsuse kuningadünastia. Industriaalühiskond- tööstusele tuginev ühiskond.
Tööerakond. Nad said langetasid SB kaupade rahvusvahelise ka mõeneks ajaks hinda ja tegid need kommunismi vastu. võimule, toetasid riigi konkurentsivõimelisem sekkumist majandusellu aks. Teravaks ja teatud probleemiks riigis oli sotsiaaltoetuste tööpuudus. maksmist. Konservatiivid rakendasid kaitsetollid. Prantsusmaa Riigivõimu hoidsid oma Sai Saksamaalt Muutus mõneks ajaks käes parempoolsed reparatsioone ja tagasi Euroopa valitsevaks erakonnad. Elsass-Lotringi alad. jõuks. Tal oli maailma Majanduskriisis tekkis Endine suurim maismaa diktatuurioht, kuid põllumajanduslik maa armee. Tema seisundi
monarhia pooldajad, kirik jm religioossed ringkonnad). 19.saj konservatism kui see, mille vastu on vasakpoolsed (nt rahvuslus). Kui liberalismi poliitilise partnerina üldlevinud parem-vasakskaala kasutamise tulem. 19.sajandi lõpus konservatismi taassünd, järk-järguline areng pärast I ms. Oluline kõrvutada neokonservatismi ja neoliberalismi kui ühe asja eri variatsioone. II ms järgsel ajal konservatiivid ja liberaalid moodustanud koalitsioone ehk oskus koos eksisteerida. Kui liberalismi edasiareng Edmund Burke'i esseed ja mõtisklused 1790.a Prantsuse revolutsioonist, nende järgi Burke kui konservatiivse ideoloogia alusepanija. Keskne sõnum revolutsioon kui mõttetus, hea poliitika aluseks traditsioonid, pikaajalised protsessid ja mõõdukus (nagu Inglismaal ja seda isegi poliitiliste kataklüsmide ajastul, vt 17.saj kodusõda).
dus, Berliinis okupats. sektorid, sõjaline taandumine said majanduasbi Indo-Hiinast 1954 USA-lt, NATO asutajariigid Ühine massikultuuri staadiumisse jõudmie 50-ndatel. 60-ndad: kaotavad palju kolooniaid, madal majandusareng 70-ndad: osalemine Helsingi protsessis, aktiivsed OSCE liikmed GB - võimul kord konservatiivid, kord leiboristid, 60-ndad: 1966 MM tiitel jalkas, Biitlite edu, IRA tegevuse algus 1968 1973 Euroopa majandusühendusse vastuvõtt 1979 võimule Thatcer ning koostöö USA-ga suureneb veelgi Põhja-Iirimaa vastuolud 1982 Falklandi sõda 1997 leiboristid, eesotsas Blairiga võimule. FRA Inglise- ja Ameerikavastasus. 1949 a põhiseaduse järgi sai Pr-st parlamentaarne (IV)vabariik, mis kesti 1958.aastani.1958 V vabariik (presidentaalne)ja võimule tuli de Gaulle
Detsembrimäss maailmarevolutsiooni ahela üks lüli. 1924. a. 1. detsembrimässu määratlemiseks tuleks vaadelda seda laiemas kontekstis. Tegemist oli ühe osaga 1920-ndate aastate alguses kommunistide populaarsust koguva maailmarevolutsiooni vallandamise katsega. Idee, mis oli ette määratud nurjumisele. Taolisi ebaõnnestunud revolutsiooni eksportimise katseid oli mitmeid. 1923. aasta septembris püüdis Georgi Dimitrov koos Vassil Kolaroviga kommunistliku ülestõusu abil läbi viia riigipöörde Bulgaarias. Kuulsaim selles ahelas on kindlasti Hamburgi ülestõus Saksamaal 23.- 25. 10. 1923. a., mille korraldajaks oli Ernst Thälmann. 1923. aastal 6. 7. novembril toimus kommunistide eestvedamisel ja Kominterni korraldusel Poolas Krakovis mäss. 17.-19. 09. 1924. a. puhkes kommunistide õhutusel ja mahitusel mäss Lõuna-Bessaraabias Tatarbunarõs. Mässuliste eesotsas oli kommunist, parteikomitee sekretär Aleksandr Klju? nikov. NSV Liidu püsivaks salaso...
Valimisõiguse said ka naised, kuid alates 30 eluaastast. *Demokraatlikud ja mitte demokraatlikud liikumised -Demokraatlikud liikumised.- Liberalism ja konservatism olid Eu-s juba mõnda aega tuntud. Poliitilisteks erakondadeks tänapäeva mõttes kujunesid need inglismaal 19 sajandil.Liberaalid olid tollal uuendustele vastuvõtlikumad , nad kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust.' Konservatiivide arvates oli aga hea see, mis juba ajaloos läbi proovitud. Konservatiivid ei tormanud tänu sellele ka midagi muutma. Konservatiivide meelest ei pea riik sekkuma majandusellu. Pärast esimest maailmasõda kaotasid liberaalid Eu maades oma senise mõju. Vabaturumajanduse tähtsaimaks kaitsjaks muutunud konservatiivsetest erakondadest said juhtivaks paremerakonnad.Sotsialistid - Konservatiivide vastaseks kujunes välja tööliskona huve kaitsvad sotsialistid. Suurbritannias esindas sotsiaaldemokraatliku suuna 20 saj. algul loodud Tööerakkond
Suur-Saksa riigi loomine teiste rahvaste vallutamise arvelt, riigi välispoliitika muutus sõjakamaks. Suurbritannia ja Prantsusmaa olid tugeva demokraatliku korraga riigid juba enne I Maailmasõda. Demokraatlik suund jätkus ka peale sõda. Kuigi majanduskriis andis tunda ka nendes riikides, mõjutas see riigi elu vähem. Suurbritannias oli põhiseaduslik monarhia. Seadusi võttis vastu parlament, nende täitmist korraldas valitsus. Parteidest juhtisid põhiliselt konservatiivid. Prantsusmaal kehtis alates 1870-ndast aastast vabariik, demokraatlik kord oli üsna tugev. Parteisid oli küll rohkem kui Suurbritannias ja need vaheldusid üsna kiiresti. Rahvarinde juhtimisel paranes elanike heaolu. Kuna rahval oli suur osa ühiskonna küsimuste lahendamisel ning kodanike vabadused ja õigused olid kehtestatud, siis nendes riikides ka demokraatlik kord säilis. 1930. aastate lõpuks oli enamikes Euroopa riikides kehtestatud diktatuur.
1. MÕISTED SUFRAZETT- Naisõiguslased Inglismaal, kes taotlesid endale valimisõigusi. MAJANDUSLIK LIBERALISM- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. KUIV SEADUS- 1920 aastal kehtestatud alkoholi keeluseadus, millega looddeti, et alkoholi tarbimine lõpetatakse Ameerikas. AUTORITARISM- Diktatuuri liik, kus riigi võim on koondatud ühe isiku kätte. TOTALITARISM-Diktatuuri liik, riigi võim on koondatud ühe isiku kätte, diktaatoril on kontroll inimeste mõtteavalduste üle. sellega kaasnes pidev hirm ja inimeste küüditamine või surmalaagritesse saatmine. DOMINIOON- Inglismaa autonoomne liikmesriik. ISOLATSIONISM- Ameerika ei sekkunud Euroopa poliitikasse vaid oli omaette. DUCE- Itaalias kutsuti Duceks diktaator Benito Mussolinit FÜÜRER- Saksamaal kutsuti Hitlerit führeriks KOMMUNISM- Mittedemokraatlik riigikord, kus ülistati töölisrahvast. SOTSIAALDEMOKRAATIA- Demokraatlik liikumine,...
laene.1990. aastal pälvis ta ka Nobeli rahupreemia. Gorbatsov NSVL Ülemnõukogu esimees ja Nõukogude Liidu president: Gorbatsov valiti 1989 riigipeaks ja märtsis 1990 5 aastaks laiendatud volitustega presidendiks. Ent majandusreform ei suutnud 1990.1991. aasta talvel ära hoida toiduainekriisi ning liiduvabariigid hakkasid taotlema järjest suuremat iseseisvust. 1991 nimetas Gorbatsov partei vanameelse tiiva lepitamiseks võimupositsioonidele mõned konservatiivid. Kevadel tuli Gorbatsov välja uue liidulepingu plaaniga, mis pidi rahuldama reformimeelseid. See plaan ärritas jäiga joone pooldajaid, kes ta augustis 1991 ajutiselt võimult kõrvaldasid. Riigipöördekatse nurjasid peamiselt Boriss Jeltsini jõupingutused ja vandenõulaste tölplus. NSV Liidu lagenemine: Kindlasti ei olnud Gorbatsovi eesmärgiks sotsialistliku süsteemi lagundamine ja täielik sõnavabadus, milleni tegelikult tema poliitika viis
TAGAJÄRJED : suur tööpuudus, näljahäda, keskklass vaesus, helde laenude jagamine, vaesumine, tootmise langus.DEMOKRAATIA LEVIK EUROOPAS. Kuna sõjas jäid peale demokraatlikud riigid, siis pärast sõda hakkasid paljud riigid demokraatlikuks. Demokraatlikud vabadused laienesid: valimisõiguslike kodanike hulka suurendati, naised said valima. Mitmes riigis ei arenenud demo. sest demokraatia oli nõrk seal ja vead nede seadustes. DEMOKRAATLIKUD IDEOLOOGIAD. Konservatiivid : hakkasid tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning pooldada riigi mittesekkumist majandusellu, meelitades liberaalseid valijaid. Nad keskendusid ka üksikisiku vabadusele ja traditsioonide hoidmisele kiiresti muutuvas maailmas. Sotsiaaldemokraadid: kaitsesid tööliskonna huve, toetasid riigi suuremat sekkumist majandusellu ning kõrgemaid makse, et aidata abivajajaid, nende eesmärgiks on ühiskond, kus elanike vahel ei ole ebavõrdsust. AMEERIKA ÜHENDRIIGID.
inimeste ebatäiuslikkus ja sünnipärane ebavõrdsus ning riigi suhteliselt suur roll. Inimese ebatäiusliklikkus – rõhutab pigem inimese tundeid ja emotsionaalsust. Seega on loomult ebatäiuslik, mitte nii mõistlik ega hea, kui kipuvad arvama liberaalid. Hierarhia põhimõte – Konservatiivsele ideoloogiale omane sotsiaalse hierarhia põhimõtte tähtsustamine põhineb holistlikul lähenemisel ühiskonnale kui tervikule. Konservatiivid usuvad, et ühiskonna liignevõrdsustamine tähendab väljapaistvate inimeste allasurumist keskmiste tasemele, mis lõpeb ühiskonna stagneerumisega. Riigi rolli vahetumine - Konservatismi järgi ei põhine poliitiline võim riigis mitte inimestevahelisel nõusolekul ega lepingul, nagu eeldavad liberaalid, vaid traditsioonidel ning tavadel. Eeldakse, et poliitiline võim on tekkinud sarnaselt vanemate võimuga laste üle, s
1918 aastal said valimisõiguse kõik sõltumata varalisest seisust, mehed alates 21. eluaastast ning naised alates 30. eluaastast. Hiljem langes ka naistel see 21.eluaastani . Muutused toimusid ka Briti kaheparteisüsteemis: konservatiivide põhirivaaliks tõusid liberaalide asemele leiboristid (Tööerakond). Esimene leiboristlik valitsus oli võimul vaid mõned kuud, teine aga pidas juba kauem vastu. Enamik ajast olid võimul siiski konservatiivid. 2. MAJANDUS – oli arenenud tööstus ja kaubandusmaa. Võlg USA-le. Kasutati vananenud tehnikat. Kriis söetööstuses. Suleti kaevandusi. Töölised saadeti tänavale. Streigid. Aastakümne lõpus algas Inglismaal majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis. 3. BRITI IMPEERIUM – aastail 1920 – 1930 maailma suurim riigiühendus. Pärast Esimest maailmasõda laienes see Saksamaale ja Türgile kuulunud alade arvel
Puritanism 17.saj Inglismaal: Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. *puritanism on kalvinismi erikuju. Majanduslik areng ja muutused: kapitalistlike manufaktuuride teke, palgatöö ja sellega seotud muutused, väliskaubandus. Õpetus: ettemääratuse õpetus, ilmaliku kutsumuse õpetus. Inimtüüp: töökas, kitsi, usklik, vaikiv, sünge, mustas, meestel lühikesed juuksed Voltaire: 12-aastaselt oli särav luuletaja. Ei teeninud kunagi tööga leiba. Elas tuttavate juures. "Filosoofilised kirjad" filosoofide patriarh- oli kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane, metsanduses ja ökoloogias asjalik. Pidas katoliku kirikut põhivaenlaseks. Rousseau: Prantsuse filosoof, kirjanik. "Arutlus teadustest ja kunstidest" Rahva suveräniteet- võim lähtub rahvast (vabariik). Ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit. Tema õpetusest sai jakobiinide ametlik ideoloogia. Montesquieau: "Pärsia kirj...
Sel ajal sunniti ka president Nixonit tagasiastuma. 18. Konservatiivne revolutsioon – mis see oli, mida see tähendab, milline oli konstervatiivse revolutsiooni arusaam sise- ja välispoliitikast, mis poliitikud seda juhtisid? Konservatiivne revolutsioon tekkis läänes pärast seda kui Nixon oli kõikvõimalike skandaalide ja stagneerunud majanduse tõttu sunnitud tagasi astuma 1974. Erinevates lääneriikides tulid 1970-1980. aastatel võimule konservatiivid, kes pooldasid traditsioonilisi, parempoolseid väärtusi ja muutusi senises valitsemisviisis. Kritiseeriti valitsuse liiga suureks kasvanud rolli, rõhutati, et riik ei tohiks otseselt majandusse sekkuda. Välispoliitikas rõhutasid konservatiivid, et tuleb lõpetada pingelõdvenduspoliitika ja järeleandmised NSV Liidule ning uuesti oma huvide nimel NSV Liidule vastu hakata. Seda juhtisid Inglismaal Margaret Thatcher, USAs Jimmy Carter ja Ronald Reagan. 19
Vahel hõivati uusi kolooniaid üksnes poliitilistel kaalutlustel,et hoida ära selle maa-ala langemist mõne teise riigi kätte. Sõjalisest vaatenurgast pakkusid kolooniad riikidele uusi sadamaid ja strateegilisi tugipunkte. 18) Nimeta XIX sajandi 4 tähtsamat kolooniariiki. Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa ja Itaalia 19)Mis on konservatism, liberalism, rahvuslus? (tekke aeg ja poliitilised vaated) Konservatism tekkis 18.sajandi lõpus. Konservatiivid rõutasid, et inimeste kooselu seisab ajaloo jalgadel ega salli järske pöördeid. Ühiskonnas toimuvad muudatused ei saa tuleneda altpoolt, vaid ainult ülevalt, sest kõigi seaduste allikas on kuningas. Konservatism nägi ühiskonda rangelt hierarhilisena ning oli väga vaenulik loosungite vastu, mis kuulutasid inimeste vabadust ja võdsust. Alalhoidlikke seisukohti põhjendati Jumala seotud korraga
Puritaanlus- ref algas 16saj Inglismaa Henry VIII valitsemise ajal ja tähendas anglikaani kiriku algust. Ref oli kindlustatud Elisabeth I ajal. 5 nov 1605 Guy Fawkes kavandas parlamendi hoone õhku lasta. Samas säilis katoliiklus Iirimaal ja osa sotimaast. Katoliku usu vastu kogunes Inglismaal oponisatsioon puritaanlus (protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täieliku puhastamist). Ettemääratud õpetus e. predestinatsioon. Ühed on loodud õndsaks, teised jumala poolt hukatuseks määratud. Puritaanlus hakkas soodustama majanduse arengut, kuna väärtustati *ettevõtlikust *riski *kokkuhoidu *töökus *ärimehe vaistu. Tsunfti kord oli piirangutega ja seetõttu enam ei rahuldanud vajadusi. Inglismaal hakkavad uut tüüpi manufaktuurid. Esialgu tekkisid maal, tegemist oli hajamanufaktuuriga. Manufaktuuris töötades oli olemas tööjaotus suurosa tööst tehti käsitsi ning maksti palka. Töölise jaoks tähendas see et ta pidi tööl käima, selle tulemusena n...
19.Sajandi lõpp Ado Grenzstein ja venemeelne kultuur Laulu- ja mänguseltside kavas lihtsameelsed komöödiad Grenzstein oli varem rahvusliku liikumise toetaja, ent 1880.ndate lõpul asus andma välja ajalehte `Olevik', milles mõtestas eelkõige Venemaale lähenemise kasutegureid Hugo Treffneri gümnaasium 1884, kui `kahe otsaga asi' Majandusest 19.sajandi lõpul Põllumajanduse märksõnad: mõisamajanduse aga/ja talude päriseksostmise jätk, piimakarjakasvatuse tõus, põlluharimise intensiivistumine, maapuudus ja sotsiaalne kihistumine. Venemaa majanduselu militariseerimine. Eesti kui Vene alade arenenuim tööstuslik piirkond Sisse- ja väljaveosadamad kui kaubanduslikud keskused Venestusaja algus 1881 tapeti keiser Aleksander II Aleksander III põhiline poliitiline suund oli ühtlustada oma impeerium Uued vene rah...
Ajaloo kontrolltöö 11, 20-22 õpikust 11. Indiaanlased saabusid Ameerikasse Aasiast. Naised kasvatasid seal maisi, aedvilju ja tubakat, mehed käisid jahil ja kalal. Euroopa kolonistid: · Talupojad · Käsitöölised · Kaupmehed · Vargad, röövlid ja kerjused(Euroopa soovis vabaneda) Sagedased olid haigused ja epideemiad, tuli kannatada nälga ja puudust. Umbes 2/3 Ameerikaisse surid. Punanahad-Ameerikasse jõudnud eurooplased kutsusid indiaanlasi nii, kuna neil oli komme kaunistada end pidulike sündmuste puhul nii keha kui ka nägu punase värviga. Kahvanäod-Indiaanlased kutsusid valgeid nii. Indiaanlased ja Eurooplased suhtusid heatahtlikult, vaenuta koos, indiaanlastelt õpiti maisikasvatust, aga ka tubakasuitsetamist, vahetati ka kaupe. Arusaamatused tekkisid maa ostmisel. 17.sajandil algasid indiaanisõjad, mis kestsid pea poolteist sajandit. Indiaanlaste kaotuste põhjused: · Kolon...
impressionismist, aga ka järgnevatest uuenduslikest kunstivooludest. 19. ja 20. sajandi vahetuse kunst ei ole oma taotluselt, ideedelt ega visuaalsete vormide poolest ühtne, vaid väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutus siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellpärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevalt, isegi vastandlikke taotlusi. Seetõttu on selle perioodi kunsti kohta käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugenstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionosmist saab rääkida aga ainult prantsuse kunsti ajaloos. Uusromantismi ideoloogia
Imp.Poliitika- püüti maid ja rahvaid kaasajastada. 1970. Jagasid suurbritannia ja venemaa iraani omavahel võrdselt ära-. India tehti sõltuvaks ja suruti peale eurooopa haldussüsteemi. Hiinaga sõlmiti ebavõrdsed lepingud.koloniaalpoliitika tagajärjed: Lääne tsivilisatsiooni levitamine,Koloniaalrahvaste traditsioonide hävitamine ja purustamine, Kolooniate majanduse kasutamine. Inglismaa sisepoliitika: parlamentaalne monarhia. Liberaalid kuulutasid sõja vaesusele.erakonnad.liberaalid, konservatiivid, ametühingud,surfazetid.ehitati veel sõjalaevu. Välispoliitika: relvastuse võidujooks merel saksamaaga. Valgete alustel mistõttu briti impreerium muutus ajapikku Briti Rahvaste Ühenduseks. Valitsus püüdis leida kompromisse koloniaaltülides saksamaa ja prantsusmaaga Maroko pärast. Prantsusmaa sise-:võimul olid liberaal-demokraatid. Rahvuseliku majanduse edukas areng ning elutaseme tõus.III vabariik. Kirik lahutati haridussüsteemist, mõne mungaordu ja kirikukoguduse tegevus
Muutus see, et nad said valimisõiguse, lubati valida alates 30. eluaastast. … Sufražett oli 19. Sajandi lõpul ja 20. Sajandi alguses naiste õiguste eest võitleva liikumise liige. Tänu naisõiguslaste survele said sel ajal valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. TV lk 14-15 ül 2 Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitilisteks liikumisteks 19. Sajandil. Liberaalid kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu. Pärast Esimest maailmasõda kaotasid liberaalid toetajaid, juhtivaks paremerakonnaks said konservatiivsed parteid. Konservatiivide peamisteks vastasteks said sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid, kelle arvates pidi riik toetama abivajajaid. Lõppeesmärgiks oli nende arvates ühiskond, kus elanike vahel pole suurt varalist ebavõrdsust. Oma eesmärke lootsid nad saavutada
Uusaja põhijooned 1) Absolutism ja parlamentarism (lk 196-201) Prantsuse absolutism: Absolutismi alustalad rajas kardinal Richelieu, hävitades suurfeodaalide keskaegse iseseisvuse. Ta lasi vallutada hugenottide tähtsama keskuse La Rochelle´i. Peale teda jätkas Louis XIV, kes võttis oma riigifilosoofia kokku kuulsasse lausesse: „Riik – see olen mina.“ Oli võimekas valitseja, Prantsusmaa oli tol perioodil tõhusalt valitsetud riik, sest valitseja ainuvõim oli kiirem ja efektiivsem kui kollektiivne võim. Prantsusmaa laienes. Prantsusmaa oli EU suurim riik ja liider. Pariis ja Versailles määrasid moe ja kombed, rahvusvaheliseks suhtluskeeleks jai prantsuse keel Absolutismi nõrkus – pärilikul teel võimule saanud valitseja annab riigile liialt oma näo. Inglise parlamentarism: Absolutismiajastu algas juba Tudorite võimuletulekuga, kuid alati jäi ka par...
Inglismaaa Inglismaa oli võitjariik. Pärast II maailmasõda, inglismaa oma rolli maailmapoliitikas oli kaotanud. Nii nagu Prantsusmaal, leidis ka Inglismaal aset koloniaalimpeeriumi lagunemine. Inglismaal toimus koloniaalimpeeriumi lagunemine suhteliselt rahumeelselt. 1940. aastate teisel poolel algas Inglise koloniaalimpeeriumi lagunemine Aasias. (india jagunes Pakistaniks (isalmiusuline riik, koosnes esialgu kahest osast: lääne ja ida tänapäeval Bangladesh) ja Indiaks) 1950.60 aafrikas. 1960-70 Ladina-Ameerika, Okeaania. Suurim kaotus oli India kaotamine Peamised kaks parteid külma sõja perioodil: Leiboristid riigi osa suurendamine majanduses. Riigistasid olulisi tööstusi raudteed, söe- ja terasetööstus. Konservatiivid riigi osa vähendamine majanduses. Müüsid ettevõtted erakätesse, mis leiboristid olid riigistanud. 1970. I poolel sai Inglismaast Naftat tootev maa põhjamere nafta. Võeti kasutusele, sest OPEC oli tõst...
Peep Reimer 2. Suurbritannia: (Vt. ka õpik lk.98-100 2.1. Majandus ja sotsiaalpoliitika: · Leiboristide põhimõtteks oli riikliku reguleerimise teel tagada elanikonna erinevatele kihtidele sotsiaalne heaolu. Selleks: natsionaliseeriti peale sõda palju ettevõtteid (osa transpordist; kaevandused) loodi tervisekindlustussüsteem finantseeriti riiklikult odavate korterite ja elamute ehitamist · Konservatiivid soosisid vaba turumajandust ja pidurdasid sotsiaalprogramme. · 1970-ndatel aastatel tabas Suurbritanniat majanduskriis. Selle põhjused: majanduse madal kasvutempo e. "Inglise haigus" (keskmiselt 2,8 % aastas) (1970- ndatel olid Inglismaast majanduslikult nõrgemad Euroopa riikidest vaid Iirimaa, Itaalia, Hispaania ja Portugal) Suurbritannia liitumisel Euroopa Majandusühendusega (Euroopa Liiduga) selgus
· Aristokraatia Inimesed on ebavõrdsed ja see peab kajastuma ka sotsiaalses kihistumises. Seetõttu tuleb nii privileegid kui kohustused jagada inimeste vahel ebavõrdselt. Et tavaline inimene on poliitiliselt ebakompetentne, siis peaks riiki valitsema väikesearvuline eliit kvalifitseeritud inimesi. · Traditsionalism Kehtivad institutsioonid on vanad sellepärast, et nad on head. · Võim Konservatiivid tunnevad suurt austust põhiseadusliku võimu vastu ning usuvad, et valitsus peab olema tugev ja kodanikud peavad sõna kuulama. · Sotsiaalne pessimism Omakasupüüdlikkus, irratsionaalsus ja agressiivsus on inimloomusele kaasasündinud jooned. Seetõttu hülgavad konservatiivid utoopiad, mis tuginevad altruismile, ratsionaalsusele ja puhtale heatahtlikkusele. Sotsiaalse pahe ravimine võib nende arvates osutuda hullemaks kui haigus ise.
2. 1918 uus valimisseadus SBR's , naised saavad valida (Prantsusmaal naised valimisõigus alles 1944, Sveitsis 1971) 3. Demokraaia ei osutunud nmitmes riigis jätkusuutlikuks demokraatlike traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus, vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes, ei suudetud luua stabiilset valitsust, demokraatia autoriteet nõrgenes rahva silmis Demokraatlikud ideoloogiad 1. 19 saj liberalism ja konservatism peamised 2. 20. saj konservatiivid hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega (Inglise konservatiivid, Ühendriikide Vabariiklik partei) 3. Liberaalid kaotasid konservatistidele ja sotsiaaldemokraatidele valijaid 4. 20 saj Tööpartei ehk Leiboristlik Partei SBR sotsiaaldemokraadid Ameerika Ühendriigid 1. Kasvas väline võimsus, kodanike jõukus, taheti teha lõpp alkoholi tarbimisele nn kuiv seadus (inimesed ei loobunud- kuritegevus e maffia, rikastus salaalkoholi toel ja mõju suurenes) 2
Puritanism, Puritaanid inglismaal kujunenud kalvinismi erikujul protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest (rituaalid, jumalateenistused, kiriku suurejoonelisus, pühakute kujud.) Eetilised tõekspidamised: töökus, kokkuhoidlikkus, kitsi, usklik, askeetlik, vaikiv, sünge. Sobimatu naer, laul, muusika, kergemeelsus patt, saatana kiusatus. Kapitalismi areng: Tekkisid manufaktuurid kapitalisti juhtimine ja prof. oskustega töötajad. · Tsentraliseeritud manufaktuur töölised töötasid ühes tootmishoones (sageli endised kloostrid) · Hajamanufaktuur töölised töötasid kodus, said tooraine ja palga manufaktuuriomanikult. Väliskaubandus: algeliste aktsiaseltside teke kaubakompaniid, kellele riik andis väliskauplemise privileegi. Predestinatsioon kalvinistide ettemääratuse õpetus. Rõhutati eelkõige sisemist usklikkust Ilmaliku kutsumuse õpetus tuleb järgida ilmalikku kutsumust, teha...
Võimu olemus ja ressursid: Max Weber on määratlenud võimu kui kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimusuhete kirjeldamiseks kasutatakse sõna domineerimine e valitsemine, ülekaalus olemine. Ressursid võivad olla ainelised ja vaimsed. Ainelised-omand ja kapital, vaimsed-teadmised ja kogemused. Lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile (maa, raha, kinnisvara) on ka tähtsaks kujunenud inimkapital (teadmised-oskused) ning sotsiaalne kapital (suhted, usaldus ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). Võimu teostamise meetodid: sunni võimu korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla v karistuse eest. Teatud mõttes väljendavad ka seadused õiguslikku sundi, sest nende mittetäitmine toob kaasa karistuse-trahvi, ametist vallandamise, vabaduse võtmise. Vajadus rakendada sundi kerkib tavaliselt üksikutel juhtudel...
IRL Isamaa ja Respublica Liit Ajalugu IRLi sümboolika visuaalse identiteedi kõige olulisem komponent on kaheksakand - päikesemärgi tähenduses Tõlgendatakse nelja ilmakaare ja viljakuse sümbolina Ideoloogia Isamaa ja Res Publica Liit on konservatiivne erakond - poliitmaastikul on konservatiivid inimesed, kelle jaoks vabadus on tähtsaim väärtus, ent usutakse, et vabadus tähendab enamat kui vabadust raha teenida. peetakse tähtsaks ühiskonna sidusust, kultuuri, traditsioone IRL kuulub Euroopa Rahvaparteisse (European People's Party, EPP) katusorganisatsiooniks on Rahvusvaheline Demokraatide Liit (International Democrat Union, IDU) Euroopa Parlamendis esindab IRLi Tunne Kelam, kes kuulub parlamendi suurimasse, 277 liikmega Euroopa Rahvapartei ning Euroopa Demokraatide fraktsiooni (The Group of the European Peoples Party and European Democrats, EPP-ED)...
Eestis areneks välja innovaatiline, loovusel ja ettevõtlikkusel põhinev majandus, mis looks meile tugeva positsiooni üleilmastuvas maailmas. IRL'I sümboolikast IRL'I sümboli visuaalse identiteedi kõige olulisem komponent on kaheksakand seda siis päikesemärgi tähenduses Tõlgendatakse nelja ilmakaare ja viljakuse sümbolina IRL'I ideoloogia Isamaa ja Res Publica Liit on konservatiivne erakond - poliitmaastikul on konservatiivid inimesed, kelle jaoks vabadus on tähtsaim väärtus, ent usutakse, et vabadus tähendab enamat kui vabadust raha teenida. peetakse tähtsaks ühiskonna sidusust, kultuuri, traditsioone IRL kuulub Euroopa Rahvaparteisse (European People's Party, EPP) katusorganisatsiooniks on Rahvusvaheline Demokraatide Liit (International Democrat Union, IDU) Euroopa Parlamendis esindab IRLi Tunne Kelam, kes kuulub parlamendi
· 1960. seksuaalrevolutsioon: rasestumisvastaste tablettide müügiletulek · Woodstocki rokifestival, hipiliikumine: vabadus, narkootikumid ja seks · Terroristlikud organisatsioonid- Punaarmee, Punased Brigaadid · Kolmanda tee otsing: Tsehhoslovakkia katse rajada inimnäoline sotsialism, kuid NSV Liit nurjas selle Inglismaa · Riigivorm: parlamentaarne monarhia · Riigipea: Elizabeth 2 · Parteid: leiboristid ja konservatiivid · Prestiiz: madalam kui varem (Suessi kriis, kolooniate kaotamine, ülemereturg, tööpuudus) · Poliitika positiivsed jooned: ÜRO Julgeoleku Nõukogu alaline liige, tuumariik, briti rahvanduse elujõulisus · Emotsioonide teke: Beatles´i edu, omamoodi ´´maailma vallutamine 1960 a., sport(jalgpalli MM võit 1966 a.) Saksamaa Liitvabariik · Riigipea: Konrad Adenauer · Parteid: krislikud demokraadid ja sotsiaaldemokraadid
sõltumatu kohtusüsteemi abil. Majanduses pooldatakse vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võmalus otsustada, millele ta teenitud raha kulutab. Konservatism ja kristlik demokraatia: ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Pooldavad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel. Majanduses riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ning mõõdukate maksude poolt. Kaitstakse rahvusliku kapitali ja ettevõtajate huve. Kohusetundlikult tööl käiv inimene peaks teenima piisavalt, et kindlustada nii enda kui ka oma pere toimetulek. Riik maksab abirahasid ja toetusi peamiselt nendele, kellel puudub perekonna tugi. Kohtusüsteemi ja korrakaitse arendamine on konservatiivide prioriteet.
Vabrikute rajamine *1830 – trei-, frees- ja höövelpingid *Tööpäeva pikkus 16-18 tundi *Massiline lapstööjõu kasutamine *Protestiks masinate purustamise liikumine *1847 – 10-tunnise tööpäeva seadus Poliitilised parteid *Inglismaal tegutseb Parlament 13. sajandist *Kahekojaline parlament: lordidekoda ja alamkoda *Majoritaarne valimissüsteem *Toorid > konservatiivid, > liberaalid *Põhimure – valduste kaitse ja laiendamine *Väiksem mure – iirlased Iiri probleem *1801 Suurbritannia ja Iiri unioon *1840-ndatel Suur näljahäda Iirimaal (1,5 mln suri nälga) > väljaränne *1841 – 8,2 mln, 1900 – 4,2 mln iirlast *19. sajandi II poolel feenide liikumine (eesmärk relvastatud ülestõus) > 1867 mässukatse *Ülestõusu mahasurumine
kiirelt arenema, kaubavahetus kasvas 5a ning Iraan kuulutati islamivabariikix.80.a astus Iraan 5kordsex.Ühendr. välispol. Muutis 69.a presidendiks sõtta naaberriik Iraagiga. Sõda kestis 8.a. valitud Richard Nixon. Thatcherism Suurbritannias: Kujunenud Helsingi protsess: Pingelõdvenduse sümb Eu rahulolematus viis 79.a valimistel võidule kujunes Eu julgoleku ja koostöönõupidamine e konservatiivid. Peaministrix sai Margaret Thatcer, Helsingi protsess. Pingelõ edenedes hakkas Lä kes lubas lõpu teha sots. Võimutsemisele Suurbri. suhtumine muutuma.73.a juulis helsingis alanud Ta viis oma otused ellu karmi käega. Thatcher võitis nõupidamisel oli 3 etappi. 1.etapis osalesid välismin. kokku 3 valimised. Tema edu põhjusex olid tema 2. Etapis pidasid läbirääkim diplomaadid ja karmide reformide positiivsed tagajärjed. Tööstuse experdid. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
